Canon annab teada, et ettevõte on 13. aastat järjest digitaalsete vahetatavate objektiividega kaamerate turuosa poolest maailmas esikohal. Alates 2003. aastast, mil digitaalsed peegelkaamerad massidesse jõudma hakkasid, pole ükski teine kaameratootja suutnud Canonit sellelt liidripositsioonilt tõugata.

Canoni valitsemisaeg sai alguse 2003. aastal turule paisatud EOS 300D peegelkaamerast. See oli 6,3 MP sensori ja 1,8″ LCD-ekraaniga aparaat, mis maksis Photopointis ei vähem ega rohkem kui 19 990 krooni. EOS 300D oli omal ajal väga soodne ja populaarne – Wayback Machine lehel võib näha, et Photopointi e-poes oli selle kaamera juures “Bestseller” silt.

2015. aastal aitasid Canoni domineerimist kindlustada eelkõige soodsamapoolsed peegelkaamerad nagu EOS 1200D. Suuresti aitasid kaasa ka aasta algul esitletud keskklassi peegelkaamerad EOS 750D ja EOS 760D. Paralleelselt uute mudelitega on Canonil valikus ka palju vanema seeria peegelkaameraid, mille saavad fotohuvilised kätte soodsama hinnaga – nende hulgast võib esile tõsta näiteks EOS 100D ja EOS 700D peegelkaamerad.

Tulevikus on Canonil piisavalt ruumi oma vahetatavate objektiividega kaamerate turuosa veelgi kasvatada – seda eelkõige hübriidkaamerate vallas, kus Canon seni väga tagasihoidlikult esinenud on.

Allikas: Canoni ametlik pressiteade

Eelmise nädala lõpul tegi Google fotohuvilistele helde kingituse teatades, et ettevõtte arendatav Nik fototöötlustarkvara on nüüdsest saadaval tasuta. Lisaks lubab Google kõigile, kes on ostnud Nik tarkvara käesoleva aasta jooksul, kanda raha pangakontole tagasi.

Algselt 500$ ja 2012. aastal Google omandusse saanuna 149$ maksnud tarkvarapakett ei ole täisvereline fototöötlusprogramm nagu näiteks Photoshop või Lightroom. Nik Collection sisaldab endas seitset erinevat tööriista, milledest igaüks keskendub ühele spetsifilisele tegevusele:

• HDR Efex Pro – HDR fotode valmisatmiseks
• Sharpener Pro – teravustamiseks
• Dfine – peamiselt müraeemalduse jaoks
• Color Efex Pro – värvuskorrektsioonide tegemiseks
• Silver Efex Pro – must-valgete fotode tonaalsuse peenhäälestuseks
• Viveza – lihtsamaks pilditoonide muutmiseks
• Analog Efex Pro – keskendub klassikaliste filmikaamerate tonaalsuse loomisele.

Nik tarkvara kasutajana võin seda soovitada soojalt kõigile fotohuvilistele – eriti neile, kelle tööprotsessides on vaja luua HDR fotosid. Võrreldes näiteks kõikjal ülistatud Photmatix tarkvaraga on HDR Efex Pro oluliselt parem tööriist, sest tulemus valmib lihtsamalt ja intuitiivsemalt ning näeb välja loomulikum.

Google Nik tarkvara tasuta andmine on loomulikult positiivne samm fotohuvilistele, kes nüüd oma arsenali uue relvaga tasuta täiendada saavad. Pikemas perspektiivis ei pruugi see otsus aga väga positiivne olla. Tõsisematele profifotograafidele võib Google otsus olla ohu märgiks, et Google ei soovi enam Nik tarkvara edasi arendada. Tasuta andes pühib ettevõte endalt justkui selle kohustuse maha. Loodame siiski, et seda ei juhtu ja Google leiab ka tulevikus otsusekindlust tasuta antavat Nik tarkvara veelgi paremaks teha.

• Google Nik collection tarkvara saad alla laadida siit
• Nik Collection õpetusvideod Google YouTube lehel

Allikas: Google ametlik teadaanne

Ma ei ole karbitoodete fänn. “Uus Phantom, uskumatult värskete vilede ja erksate värviliste kelladega” – iuuu, mis võiks olla eemaletõukavam?! Nii et kui Photopoint pöördus minu poole ja pakkus uut Phantom 4 mõneks päevaks testida, olin ma juba ette pehmelt öeldes skeptiliselt häälestatud.

Aga no mis teha, poisid jäävad poisteks ka suurteks kasvades ja võimalus näppida midagi nii uut ja ennenägematut oli vastupandamatu, ehk ma murdusin. Lõime käed – mina saan aparaati proovida ja vastutasuks kirjutan arvamusloo. Tingimusi mulle ei seatud, raha ei pakutud, seega kirjutan kõik nii, nagu on – ilustamata tõde, otse südamest.

Väike selgitus – olgugi et enamus ajast lendab skycam.ee meeskond ikkagi suuremate droonidega – peegelkaamerate või filmivõtetel “pärisfilmikaameratega”, nimetame seda nii – siis omajagu on meil ka neid kliente, kes tellivad GoPro’ga action-kaadreid. Nii et “pisemate” droonidega kogemusi on küll ja veel ja seega oskame ka neid hinnata.

Phantom 4 fotomuljetest saab lugeda Kaupo Kalda natuke varem avaldatud loost, üldisemalt Phantom 4 ja selle omadustest räägib Photopointi enda karbist-välja artikkel. Ja siis natuke lennutamist näeb Daniel Sepa videost “Uue Phantomi 4 kõige olulisemat omadust”. Mina kirjutan inimese vaatevinklist, kes kasutab droone igapäevases töös ennekõike videote ülesvõtmiseks.

NB: DJI Phantom 4 drooni ettetellimine on Photopointis alanud. Kõigile ettetellinutele anname kingituseks kaasa 32 GB lisamälukaardi – et kõik fotod ja 4K videod ikka ära mahuks. Vaata ja telli Phantom 4 droon Photopointi e-poest

Lennuomadused

Alustaks lennuomadustest. Jumalad ei ole minu suhtes väga armulised olnud, seepärast pool ajast oli kõva vastik tuul ja siis teine pool ajast oli tuul niiske ja rõve ja ka vastik. Just sellepärast ma ei teagi, kuidas see kopter “normaalse” ilmaga käitub. Alla 8m/s tuult sain vist ainult sellel ööl, kui käisin Kaupo Kalda Stenbocki maja pildistamist pealt vaatamas:

לtleme nii, et see valge seebikarbike saab tuulega päris hästi hakkama. Phantom 4’l on kõik sensorid dubleeritud, mis peaks kindlasti aitama igasuguse raputamise “infomüra” välja filtreerimisel ja kuna ka “aju” on nüüd suurem, kiirem ja targem siis tänu sellele kombole reageerib ja tegutseb kopter ikka väga kiiresti.

Näitena uue koostöö võimalustest võib tuua pidurdamise (kui nii võib üldse öelda lennumasina kohta), mis on ikka päris põnev nähtus – hetk tagasi olid sa “stickid põhjas” kihutamas, kuid kohe kui “juhtimispulgad” vabaks lased võtab kopter õhus korraks sisse nii 45 kraadise nurga, teeb mootoritega tugevamat suminat ja näe, rahulikult ripub jälle ühel kohal. Ehk ta mitte ei jää lihtsalt seisma, vaid jõuliselt ja järsult pidurdab.

Lennates ringi ei tekkinud mul kordagi hirmutunnet või mõtet, et midagi peaks “päästma”. Peaaegu. Välja arvatud lendamisel uues “Sport mode’s”.

Ma ennustan, et kõige rohkem tuleb Phantom 4 lõhkumisi just selles sport-režiimis. Päriselt ka, sest pidurid piduriteks, aga see kiirus on joovastav ja ta lihtsalt kutsub piire otsima ja vahel ka katsuma! Sellist energiat ja peaaegu taltsutamatu jõudu, uskumatut reageerimiskiirust ja vastutulelikust kõige õrnematele puldipuudutustele sai ennem tunda vaid FPV-raceriga lennates põõsaste vahel, DJI toodete seas on see midagi enneolematut.

Allolev lühike video kindlasti ei illustreeri täismahus, mida ma silmas pean, aga natuke ehk annab aimu vähemalt kiirusest. Ahjaa, Pirital oli tol päeval 8+m/s tuul:

Seega lennuomaduste kohta võiks kokkuvõtvalt öelda – muljetavaldav. Jõudu on varuga ja sisikond on piisavalt tark, et riskijatele natuke turvalisemat adrenaliini pakkuda.

Kellad ja viled

Lähme sisikonnaga edasi. Kaks enimräägitud vile kellaga – “obstacle avoidance” (takistuste vältimine) ja “smart tracking”, ehk objekti (näiteks, jalutava inimese) jälgimine-jälitamine. Need funktsioonid töötavad üllatavalt hästi – jooksed ringiratast ja kopter lendab järgi, nagu kutsikas rihma otsas. Väga nunnu, pisar tuleb silma. Minu testimiste ajal töötasid need funktsioonid peaaegu laitmatult.

Kuid siinkohal võtan korraks tõsisema tooni ja siiralt soovitan igal kasutajal süveneda sellesse, kuidas need funktsioonid töötavad. Ma ei pea silmas, et võiks DJI’lt algoritmide lähtekoodi nõuda, aga põhimõtted peavad olema selged ja tootjapoolsed soovitused läbi loetud ja meelde jäetud. וues peab olema piisavalt valgust, objektid peavad olema piisavalt eristatavad ja värvid piisavalt erksad, kopter peab vaatama õiges suunas ja muu selline.

Lugege juhendit.  Siis ei tule sellised asjad üllatustena, et kui õues kipub hämaramaks minema või objekt on taustaga sama värvi siis … siis peab käbe-käbe puldi kätte haarama ja juhtimiseks ette nähtud pulkasid ise keerutama enne, kui kopterist rusuhunnik tekib, sest näiteks hämaras ei tööta need “vaatamisel” põhinevad funktsioonid kaugeltki nii hästi, nagu tahaks. Ja neid olukordi, kui objekti vältimine näiteks tööle ei hakka võib olla veelgi ja ilmselt ei ole kõige mõistlikum neid omal (või naabri) nahal avastada

Mis veel puudutab interaktsioone inimestega… Inimesed on väga leidlikud, väga. Ja aeg ajalt ka rumalad. Antud juhul see siis tähendab, et neid uusi funktsioone (eriti objekti vältimist) ei saa võtta kui “lollikindlat” kaitset ja kasutada neid tuleks ettevaatlikkusega (vaatame seda Gizmodo testvideot, kus testija “unustab”, et sport-režiimis lülitatakse takistuste vältimise funktsioon välja ja lendab oma ilusa, uue, läikiva ja muidu targa Phantom 4 lihtsalt vastu aeda tükkideks).

Kas need funktsioonid on rakendatavad ka professionaalsel tasemel?

Objektide jälgimine kaameraga – ootamatult sujuv kaamera liikumine, ka siis, kui objekt on väga lähedal (ehk liikumised peavad olema päris kiired). Päriselt ka, see on väga lahe ja ma näen mitmeid stsenaariume ette, kus seda väga edukalt kasutada saaks.

Takistuste vältimine – samamoodi, mul on mitmeid kordi praktikas olukordi, kus oleks tahtnud selle funktsionaalsuse loovutada tehnikale ja ise keskenduda muudele liikumistele. Sellel tehnoloogial on kindlasti tulevikku ja mul pole kahtlustki, et Inspire 2 saab need funktsioonid endale (loodetavasti natuke edasiarenenud kujul ja millal iganes see Inspire 2 võiks välja tulla).

Kaamera

Phantom 4 kaamera, video vaatevinklist. Kõige lihtsam küsimus, millele on kõige keerulisem vastata. Kas on hea? Kas tasub võtta? Kas teeb head videot?

Kõike ei ole võimalik nii lühikese ajaga ära testida, seega peaaegu kõik lennud tegin 4K, 25 kaadrit sekundis, D-Cinelike pildi profiiliga – me tavaliselt võtteplatsil filmime samas resolutsioonis ja see annab hea võrdlusmomendi.

Samal ajal lendasime GoPro Hero4’ga, et saaks kahte kaamerat võrrelda sarnastes tingimustes. Miks just Hero4? לtleme, selliste pisemate kaamerate-kopterite turul on videokvaliteedi hindamiseks just GoPro hea lihtne mõõdupuu. Pealegi, ise oleme seda kaamerat päris palju kasutanud ja ta tundub olevat (peale miljoni firmware update’i, muidugi) stabiilne ja usaldusväärne tööloom.

Kaks kaadrit, mis näevad üsna sarnased välja peale väikest töötlust – ehk tulemus võib olla vägagi sarnane

Kaader GoPro Hero 4 kaameraga filmitud videost

Kaader Phantom 4 kaameraga filmitud videost

GoPro eelis hetkeseisuga on jätkuvalt mõnevõrra laiemad võimalused värvikorrektsiooni vaatevinklist ja ilmselt on selle videokoodek samuti natuke parem (paremaks silutud?) – olen suutnud jäädvustada ühe “mustri”, mille puhul Phantom 4 kaamera hakkab inetusi tegema (vähemalt üks allikas on kinnitanud, et sarnane asi on märgatud ka Phantom 3 4k režiimis filmides, ehk viga võib olla pärilik. Maaletoojale raporteeritud).

Samuti olen avastanud, et Phantom 4 võib teatud tingimustes “kaotada kaadreid” (kui üks videofail saab 4gb täis siis luuakse järgmine siis paar freimi läheb kaduma. Võib olla ka SD-kaardi probleem, igaks juhuks maaletoojale raporteeritud). Need on asjad, mis on minu arvates lahendatavad tarkvara uuendustega.

Samas näiteks Phantom 4 kaamera D-Log on selge märk sellest, et ka Phantom-seeria loomisel ei unustata filmirahvast tema kergelt “imelike” soovidega (äärmiselt hinnatud kontseptsioon nimega “võimalikult flat picture profile”).

Kumb siis parem kaamera on videoteigija vaatevinklist – verivärske Phantom 4 oma uhkete võimalustega või vanem, läbi ja lõhki proovitud ja lennatud, peaaegu pommikindel Phantom 2 GoPro Hero 4 kaameraga? Esimene emotsioon (paljuski eelarvamustel põhinev) oli, et ikka Hero 4, aga …

Aga GoPro’d ei saa täismanuaalses režiimis kasutada. Aga Phantom 4 kaamerat raputab natuke rohkem. Aga Hero4 koodekil on oma vead. Aga karbitooted, millega saab vedada Hero 4, ei lenda nii kaua ja nii kiiresti. Aga Phantom 4 puhul ei ole ümmargust maailma ja kaamera on natuke kitsama objektiiviga. Phantom 4 jalad tekivad kaadrisse väga-väga harva, samas GoPro 4k Wide puhul piisab kaamera alla keerata ja voila, käpad pildis…

Kokkuvõte

Nii palju agasid… Droonina on Phantom 4 igal juhul ülimõnus aparaat, kiirem ja lahedam, kui ükskõik mis muu kopter, mida ma olen lennutanud (DJI omadest). Ja mul ei ole seda juttu üldse lihtne kirja panna või isegi lihtsalt lubada endale, sest see paratamatult tähendab, et ma hakkan tahtma seda kopterit. Ma juba tahan. Mitte sellepärast, et GoPro on paha või sellega ei saa töö tehtud, üldse mitte – Hero4 on jätkuvalt väga tubli kaamera ja minu vana hea Phantom 2 on jätkuvalt väga mõnus lennumasin (ja odav ka).

Kuid tuleb julgeda vaadata tõele näkku ja noh, aeg ajalt on meie eelarvamused lihtsalt eelarvamused. Phantom 4 on vähemalt minu testide põhjal oma klassis vaieldamatult parim kaamerakopter (või kaameradroon) ja seda kaugeltki mitte ainult oma suurepäraste lennuomaduste ja värskete funktsioonide pärast, vaid ka tänu oma väga heal tasemel kaamerale.

Paar mõtet veel

Nutitelefoni olulisusest on targad inimesed rääkinud ammu enne mind, aga ma astusin samasse ämbrisse – alahindasin nutitelefoni tähtsust selle kopteri kasutamisel. Minu suhteliselt värske “OnePlus 2, flagship killer” jäi selgelt alla flagshipile nimega iPhone 6S+’le videopildi näitamise sujuvuses. Ja see on äärmiselt oluline näitaja, kui me räägime video filmimisest (ja kiirest lendamisest).

ND filtrid – neid ei ole väga lihtne vahetada, aga ereda päikesega läheb neid kindlasti vaja – kaamera ava ei ole jätkuvalt muudetav. Hea on teada, et Phantom 3 droonidele sobivad filtrid sobivad ka Phantom 4 drooni kaamera ette.

• Artikli autor Jaan Kronberg on aeromeedia teenuseid pakkuva Skycam piloot ja omanik

NB: DJI Phantom 4 drooni ettetellimine on Photopointis alanud. Kõigile ettetellinutele anname kingituseks kaasa 32 GB lisamälukaardi – et kõik fotod ja 4K videod ikka ära mahuks. Vaata ja telli Phantom 4 droon Photopointi e-poest

Sony esitleb täna uut fotokaamerat nimega RX10 III. See on eelmisel suvel esitletud RX10 II täiendatud versioon, kõik-ühes supersuumkaamera, millele korpuse kvaliteedi ja funktsionaalsuse poolest pakub kõige lähemat konkurentsi hetkel veel müügile jõudmata Nikon DL24-500.

Kõige olulisemaks edasiarenduseks on uue RX10 III juures objektiiv. See on senisest kolm korda võimsama suumiga ehk kui seni oli RX10 seerial 24-200mm ekvivalentse fookuskaugusega objektiiv, siis nüüd on fookuskauguste vahemikuks muljetavaldavad 24-600mm. Nii võimsa suumiga objektiivil muidugi f/2.8 püsiava enam olla ei saa – avavahemikuks on nüüd f/2.4-4.0. Suumi võimsust arvestades pole see aga sugugi paha tulemus.

Objektiivi sees on 4,5 stoppi värinakompensatsiooni lubav stabilisaator ja objektiivi peale on lisatud nupp autofookuse peatamiseks. Lisaks on suurem muudatus toimunud ka elektroonilise pildiotsija esitlusvõimes – see on nimelt senisest 2x teravama pildiga.

Kõik muu uue Sony RX10 III kaamera juures on juba päris tuttav senisest RX10 II kaamerast. Võimsa objektiivi taga on seesama kvaliteetse pildiga 1″-tüüpi 20.1 MP sensor (stacked konstruktsioooniga, nagu seni). Olemas on seesama kiire 0,09 sekundiline autofookus ja 1/32000 sekundit vältav säriaeg (elektroonilise katikuga). Jätkuvalt on olemas ka võimekas 4K videorežiim, mida salvestatakse kogu pildisensorit ära kasutades ja vajadusel ka S-Gamut/S-Log2 profiilidega.

Sony Cyber-Shot RX10 III olulisemad tehnilised andmed

• 20.1 MP 1″ Exmor R CMOS sensor. Stacked konstruktsiooniga (sensori alla viidud vooluring muudab andmete lugemise kiiremaks ja pikslid valgustundlikumaks)
• Carl Zeiss Vario-Sonnar T* objektiiv f/2.4-4.0 avaga. Fookuskaugus (35mm ekvivalendina) 24-600mm. Suumikordaja: senise 8.3x asemel 25x
• ISO ulatus: 64 â€“ 12800
• Elektrooniline pildiotsija OLED-ekraaniga, 2 359 296 pikslit. 100% kaadri katvus, 0.70x suurendus
• 3.0″ nurga alla seatav LCD-ekraan väga hea lahutusvõimega 1 228 800 pikslit
• RAW faili pildistamine, PASM särirežiimid
• Maksimaalne videoklipi suurus: 4K (3840 x 2160) 30p, 25p, 24p. Sisseehitatud stereomikrofon, 3.5mm audiosisend ja audioväljund. Puhta videosignaali väljastamine HDMi pesa kaudu
• WiFi, NFC ühendused
• NP-FW50 liitiumaku, 420 säritust ühe laadimiskorraga
• Timelapse-funktsionaalsust ei ole; GPS-i ei ole
• Mõõtmed: 1133 x 94 x 127 mm
• Kaal: 1051 g

Viimase paari kuu jooksul on Jaapani patendiamet avalikustanud 4 Olympuse patenti, milles kirjeldatakse täiskaadersensoriga hübriidkaamerale mõeldud objektiive. Nendeks on valgusjõulised fiksobjektiivid: 20mm f/1.4, 24mm f/1.4, 28mm f/2 ja 35mm f/1.4. Veebiruumis vallandunud spekulatsioonide kohaselt võib selline patendisadu tähendada, et Olympus plaanib asuda välja arendama omaenda täiskaadersensoriga hübriidkaamerasüsteemi.

Väga elevile nendest patentidest siiski sattuma ei peaks. Olympuse kaameraäri pole viimasel ajal küll hinge vaakumas, kuid üldise kaameraturu langustrendi taustal tundub täiesti uue süsteemi välja arendamine enesetapjalik. Olympuse hübriidkaamerad on (erinevalt Fuji ja Sony omadest) ju ka väiksema 4/3 formaadis sensoriga, millelt üleminek täiskaadersensorile on palju keerulisem kui APS-C sensorilt.

Seda, et Olympus tõepoolest täiskaadersensoriga hübriidkaamerasüsteemi arendamas on, ei saa muidugi välistada. Sellel võimalusel on aga kaks palju proosalisemat alternatiivversiooni. Esimese versiooni järgi võib Olympus abistada enda aktsionäri Sony`t täiskaaderobjektiivide valmistamisel. Teise versiooni järgi võivad need patendid olla esitatud  lihtsalt igaks juhuks – ilma, et nendest reaalsuses midagi kunagi üldse tuleks. Lausa nelja objektiivi patendi esitamine muidugi kahandab selle viimase võimaluse tõenäosust.

Allikas: imaging-resource.com, egami