Nüüd võib julgelt väita, et vaatamata suurele hilinemisele, otsustas talv siiski ka meie maa peale laskuda. Talve saabumine on minu jaoks igal aastal suursündmuseks, sest nähtused, mis katavad maastikku talve tulles ja sügise hääbumises on kõige fotogeenilisemad.
Kui suur talv on juba käes ja ümbrus on mattunud ühtlase lumevaiba alla, siis on motiivid hoopis teistsugused. Talve saabumine viib mind alati veekogude äärde. Suured järved, pisikesed metsajärved ning rabalaukad kattuvad jää ja lumega alati isemoodi. Ajaliselt võib talve saabumine pilte jäädvustada igal aastal väga erinevatel kuupäevadel. 2007. Ja 2008. aastal saabus talv novembri esimeses pooles võimsa lumesajuga. 2009. aastal alles detsembri keskel kärada pakasega, kel lund ühes polnud. 2010.ja 2011. aastate mõnusaid talvi mäletavad kõik väga selgelt. Tänavu saabus talv alles jaanuaris. Seega talvealguse piltide ajad võivad aastati olla paari-kolme kuises nihkes.
Veel rohkem erinevad üksteisest aga pildid, sest talv oskab tulla väga erineval moel, koostades oma tulekust alati väga erinevate muutujatega võrrandi. Võrrand koosneb eelnenud pikaajalisest temperatuurist (kas veekogud on juba külmumispiirini jahutnud), hetketemperatuurist (kas talv saabub lume või jää või mõlema saatel) tuule tugevusest (kas talv saabub tuisu, rüsijää või mõlema abil) ja lume hulgast (kas ümbus mattub paksu vaiba alla ja veekogud saavad omale kollase jää või piserdab Ilmataat lund ainult näpuotsaga nagu kaunistaks tuhksuhkruga mõnda sünnipäevatorti).
Seda võrrandit proovin ma igal aastal talve tulekut oodates lahendada. Uurin kodus ilmateadet (mis tänavu on viimaste aastatega võrreldes ikka väga puusse pannud) ja vaatan aknast välja ning lõpuks, kui loodusesse jõuan, siis selgub, et talv on seekord võrrandisse jälle mõne uue muutuja lisanud ja minu ettekujutus ei vasta tõele. Üllatusmoment aga ongi ju see, mis inimesi ikka ja jälle loodusesse kutsub.
Pildi esitlus ja tehnilised andmed:
Valgus – Hommikune valgus pool tundi enne päikesetõusu.
Pildiformaat – 3:2-le täiskaader.
Kadreering – Pildistatud statiivilt rinna kõrguselt, et näidata korraga kahte laugast ja päikesetõusu mahedat peegeldust laukajääl.
Ava – F9, kasutusel oli tilt-shift objektiiv, mis võimaldab saada rohkem teravussügavust suurematel avadel. Ilma tilt-shift tulnuks piisava teravussügavsue saavutamiseks kasutada ava F13 või F16.
Tehnika – Nikon D3x + Nikkor PC-E 24mm F3,5, Lee kiilfilter.
Säritus – F9, 0,3 sekundit, ISO 100.
Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Photoshop CS 4 tarkvaraga.