Panasonic tuli selle aasta kevadel välja uue Lumix S5 II täiskaader hübriidkaameraga, millega astuti kandadele ka seni üsna tugevalt, vaid Canoni pärast muretsenud Sony keskmise hinnaklassi “tööloomadele”.
Veel enne kui ma Panasonic Lumix S5 II kasutajakogemust kirjeldan, siis hoiatan ära, et olen ise pikaaegne Sony kasutaja ja kõik kaamerad, mida ma viimastel aastatel olen ära proovinud, kannavad just selle Jaapani firma logosid.
Ehk annab see tõsiasi andeks mõned lapsused, mis võisin Lumixi kaameraga teha ja seletab nii mõnegi põlise lumixisti hämmingut selle kasutamisel.
Panasonic Lumix S5 II esmamuljed
Mul endal tekkis esimene huvi Panasonic Lumix seeria kaamerate vastu Briti fotograafi James Popsyse videoid vaadates. Kui tema on ajapikku liikunud Lumixi pealt üle Sonyle, siis mina võtsin nädalaks ette äraspidise suuna.
Olgugi, et Lumixi kaamerasüsteem on Sonyga võrreldes hoopis teine, siis põhiasjad on ikka kõik samad – sensor, päästik, ekraan, autofookus jpm on kõik olemas nii, et pildid saavad tehtud.
Väljast on kaamera ka üsna sarnane teistele tootjatele, kuigi erisusi muidugi on. Välimuse juures hakkab ruttu silma, et selle viewfinder on tunduvalt suurem kui Sony kaameratel.
Esmapilgul tundub see vaadates isegi veidi koomiline, aga suurem kuju tagab ka veidike parema kasutusmugavuse, nii et kokkuvõttes on see isegi pigem hea. Kuigi mulle endale meeldib nüüdseks juba rohkem piltide tegemisel LCD-ekraani kasutada, siis väga eredates oludes pildi nägemiseks tuleb ikkagi viewfinderi teed minna.
Küll aga olid päris mitmed nupud minu jaoks mõneti harjutamatu koha peal. Päästikunupp oli ikka seal, kus ta olema peaks, aga näiteks kaamera sisse/välja lülitamiseks pidi hakkama tegema sõrmeakrobaatikat viewfinderi juures.
Samas mulle tundub, et selle nupu n-ö vales kohas paiknemisega harjub üsna ruttu ära – möödus vaid paar päeva kui ma oma Sony’l hakkasin ka seda nuppu samast kohast otsima.
Kuna kaamerat peab erinevatest rihmasüsteemide võimalustest hoolimata valdavalt ikka käes hoidma, siis ergonoomika on kindlasti oluline. Ja peab ütlema, et Lumix pettumust ei valmista!
Kuigi nii lihtne seda hoida pole kui näiteks Sony a7 IV, mille käepideme (gripi) osa on küllatki suur, siis näiteks Sony a7 III-st tundus see minu jaoks mugavam. Kordagi ei tekkinud hirmu, et kaamera käest maha võiks kukkuda või ebamugav oleks hoida, nii et igati viis.
Nagu uue ja tundmatu asjaga ikka, siis väikesi arusaamatusi ja tülisid tuli ka ikkagi ette. Küll madistasin ma nuppudega, küll erinevate funktsioonide menüüst üles leidmisega, aga üheks peamiseks tüliõunaks minu ja Lumix S5 II vahel oli selle telefoniga ühendamine.
Peale mõningast askeldamist sain Lumix Synci ja kaamera vahel asjad enam vähem jooksma ja ka pilte ning videosid ilusti originaalsuuruses üle kanda, aga vahepeal tekkis ikka probleeme, millega jooksvalt reisil olles lõpuks ei viitsinud jännata ning nii need pildid telefoni tõmbamata jäidki.
Ilmselt saab siin tuhka pähe raputada vähesele ettevalmistusele uue süsteemiga ja ajapuudusele ka kaamera kasutamise ajal. Küllap need kergelt lahendatavad probleemid olid, aga minul jäid need sellel korral siiski lahendamata.
Ega muud probleemi polnudki, kui et Instagrami story’d jäid jooksvalt tegemata (aga lõpuks oli seegi võit, kuna rohkem aega kulus reisi nautimisele ja vähem sotsiaalmeedias eputamisele).
Lumix S5 II fookus konkureerib ka fotograafia raskekaallastega
Need on tegelikult pisasjad ja piltide tegemist sisuliselt ei mõjuta. Oluline on ikka see, kuidas pildid välja tulevad ning aina enam ka see, milline on videote kvaliteet.
Moodsate hübriidkaamerate üheks suurimaks vägitükiks on vaieldamatult autofookus. Sony on oma autofookusega väga tugevat tööd teinud ja iga uue mudeliga läheb see aina paremaks. Viimati sain ma seda tõdeda Sony a7R V kaameraga Pariisis ringi liikudes (tutvu selle ülevaatega siin).
Minu kasutuskogemuse põhjal võib ka Panasonic Lumix S5 II sirge seljaga Sony’de mängumaale trügida ja olla kindel, et keegi teda sealt naljalt juba välja ei puksi. Ehk siis võitlemist endale sobiva subjekti fookusesse saamisega polnud ja sai tõesti nautida piltide tegemist.
Lisaks väga heale autofookusele meeldis mulle ka see, kuidas Lumix S5 II fookuses subjekti ekraanil kuvas – selgelt eristuva suure kollase kastiga oli pidevalt võimalik jälgida, kas fookus on ikka õiges kohas.
Eriti oluline on see videot filmides eredamates oludes, kuna väikese ekraani pealt on raske seda jälgida ja kodus võib – oi kui valus tunne olla – kui näed, et kaamera oli ise valinud mõne vale subjekti või kui sul on eelmisest korrast jäänud manuaalfookus sisse ja kõik õige pisut fookusest väljas.
Kuna ma ise kasutan oma kaameraid küllaltki palju ka vlogide filmimiseks, siis see on minu jaoks küllaltki oluline, et saaksin autofookuse võimalike murede peale mõtlemata rahulikult oma asjad kiirelt ära filmida ning edasi liikuda.
Nii filmimise kui pildistamise seisukohast on väga hea ka see, et ekraan liigub pea igas suunas, nii et vertikaalsed pildid ja iseenda filmimine tulevad mistahes nurga alt kergelt välja.
Üldse nägi Lumixi ekraan videosid filmides välja nagu vaade hävitaja kokpitist (vähemalt nii palju nagu ma filmides seda näinud olen), mis mulle täiega meeldis.
Sonyl on küll olemas näiteks heat map, mis näitab fookuses kohti, aga see on natuke liiga kirev minu jaoks. Nii olen ma enamasti pidanud lihtsalt lootma, et autofookus oma tööd hästi teeb (mida uuem kaamera, seda kindlam ma selles olen ka olnud).
Selline kollane kast aga on täpselt õige kogus värvi, mis aitab aktiivselt jälgida, kes ikkagi fookuses on, ilma, et ekraanil mingi valgusfoorimäng toimuks, aga väike kontrollimoment ikkagi säiliks.
Sobib ideaalselt nii reisijäädvustusteks kui klienditööks
Kõige olulisem asi kaamera juures on ikkagi selle loodava pildi kvaliteet ja sellega konkureerib ta julgelt Sony a7 IV ja teiste samalaadsete kaameratega.
Ainus asi, mis hetkel Lumixi kahjuks rääkis, oli selle kit-objektiiv ehk siis avaga polnud võimalik mängida nii nagu oleksin tahtnud. Kui aga Lumixile ette panna korralikud f/2.8 või suurema avaga objektiivid, siis tuleb sealt kindlalt veelgi kvaliteetsemat materjali pilte.
Kuna ma ise kasutasin Lumix S5 II hübriidi reisil, siis ei häirinud mind ka ainult kit-objektiivi võimekus. Enamus pilte ja videosid salvestasin ma päevasel ajal ja kaamerasisene stabilisatsioon oli ka niivõrd võimas, et isegi õhtutundidel sai muretult säriajaga kompenseerida piiratud ava võimalusi.
Hägusat tausta see küll ei tekita, aga raskel ajal abiks ikka. Liikumise pealt filmimine oli ka tänu heale stabilisatsioonile käkitegu.
Reisi peal on heaks uudiseks ka see, et 24,2-megapiksline sensor loob küll ülikvaliteetseid ja teravaid pilte, aga nõuab selle eest vastu küllaltki vähe mälumahtu. Täisresolutsioonis RAW pildid tulevad keskmiselt 30 MB mahu kandis.
Kui võrrelda, et Sony a7R V kõige kvaliteetsema režiimiga, kus pildid tulevad 120 MB kanti (tõsi, seal saab tükimaad väiksema mahuga pilte ka teha), siis igapäevaseks kasutamiseks sobib Lumix nagu valatult.
Võib-olla Tallinna bussijaama juures olevale mitmekümne meetri suurusele plakatile Lumix S5 II pilte pidevalt ei pane, aga ma usun, et halvad need seal ka välja ei näeks.
Kuid bussipeatustesse, trükimeediasse ja ammugi sotsiaalmeediasse pildistaks ma sekunditki kõhklemata selle sensoriga. Ja tänu väiksemale failimahule ei läheks väliste kõvaketaste ostmisega ka pankrotti.
Kokkuvõteks
Mõned asjad olid minu kui vaat et igipõlise Sony kasutaja jaoks harjumatud, aga usun, et mõne nädala või kuuga harjuksin enamikega neist ära. Eriti mõnus oli sellega filmida videosid, aga ka pildid tulid isegi kit-objektiivist hoolimata välja igati ilusad.
Ühestki funktsionaalsusest selle Panasonic Lumix S5 II puhul puudust ei tundnud ja kui tulla täiesti puhta lehena fotograafiasse, siis ei pea nuppe ega menüüd ka ümber õppima.
Üldiselt tundub aga tegemist olevat igati hea alternatiiviga Sony sama hinnaklassi täiskaader hübriidkaameratele. Eriti hästi sobib see igapäevaseks kaameraks, millega tänavapilti ja loodust, aga ka reise jäädvustada.
Käes istub see mugavalt ja kui kit-objektiivi kõrvale veel mõni prime ka võtta, siis saab sellega kindlalt ka suurepäraseid klienditöid ette võtta.
Igal juhul tasub seda katsetada kui plaan on kaamerasüsteemi vahetada, vingemate pillide peale üle minna või miks ka mitte oma fotograafi teekonda alles alustada – siin on midagi igaühele.
Simo tööde ja tegemiste saad tutvuda ning ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel, Youtube kanalis või simosepp.com veebilehel.
Tutvu Panasonic Lumix S5 II täiskaader hübriidkaameraga lähemalt nende ülevaadete kaudu:
- DIGITEST.EE: Panasonic Lumix S5 II — kas 2023. aasta parim hübriidkaamera? ››
- Karbist välja: uuenduskuuri läbinud Panasonic Lumix S5II ››
Kui vajad erinevate lühiajaliste foto- või videoprojektide teostamiseks tippkvaliteediga tehnikat, siis vaata meie foto- ja videotehnika renti. Photopoint.ee ostujuhid – ammuta inspiratsiooni ja teadmisi.
(8)
The post Panasonic Lumix S5 II lööb isegi Sony sensori värisema appeared first on Photopointi ajaveeb.