Ega sellest ju väga kaua aega tagasi ei olegi, kui toomingad oma esimesi magusalt lõhnavaid õisi paotasid ning Sony oma esimesed hübriidkaamerad lagedale tõi. α NEX-3 ja α NEX-5 on kahtlemata väga oluliseks verstapostiks kogu hübriidkaamerate hetkel veel noores arenguloos. Enne neid kahte mudelit võis hübriide pidada pelgalt Micro Four Thirds klanni pärisosaks (mõningase Samsungipoolse vahelesurkimisega), mis võib sama kiirelt hääbuda, kui ta tekkinud oli.
Kuulsusrikka Minolta traditsioonide jätkaja Sony võttis aga kätte ja valmistas (siiani) kõige võimekamad, kompaktsemad ja stiilsemad hübriidkaamerad. Ei pea pidama kokkusattumiseks, et pärast seda pauku hakkasid levima kuulujutud nii Nikoni, Canoni kui ka isegi Pentaxi hübriidkaameratest.
Esimene Sony NEX hübriidkaamera – α NEX-3 – jõudis paar päeva tagasi ka Photopointi poodidesse. 45 fotot on siiani “Karbist välja” rubriigi postituste rekord. Aga oli ka, mida pildistada. Vaadake ise:
Karbis on: Sony α NEX-3 kaamera koos 18-55mm f/3.5-5.6 OSS stabilisaatoriga standardsuumobjektiiviga (saadaval on ka must α NEX-3 16mm f/2.8 lainurkobjektiiviga), päikesevarjuk, välklamp, liitiumaku, laadija, toitejuhe, USB kaabel, kaamerarihm, kasutusjuhendid ja tarkvara CD.
α NEX-3 ja α NEX-5 on hetkel turul olevatest hübriidkaameratest kõige kompaktsemad – Olympuse (ilma sisseehitatud välklambita) E-PL1 mõõtmeteks on 115 x 72 x 42 mm α NEX-3 samad näitajad on aga oluliselt väiksemad – 111 × 59 × 38 mm.
Liitiumaku on oma mõõtmetelt päris suur ning peab CIPA standardse testi andmetel vastu kuni 330 võtet. Kaamerad salvestavad nii MS Duo kui ka SD/SDHC mälukaartide peale.
Nurga alla seatav LCD-ekraan on suur (3″) ja lahutusvõimega, mis on sarnane parimatele peegelkaameratele – ekraan mahutab 921 600 pikslit.
Sisseehitatud välklampi α NEX-3 kaameral ei ole. Aparaadiga on aga kaasas pisike ja kerge väline välklamp.
See on varjul plastikvutlaris. Vutlari saab soovi korral kinnitada kaamerarihma külge – nii on välklamp alati käepärast.
Välklamp kinnitub kaamera peale kruvi abil. Välklambi all olevat ratast keerates saab kruvi kinni keerata. Väga ebamugav ei ole, aga mingi klõpsu-nupu süsteem oleks siiski märksa kasutajasõbralikum kui selline väikese sõrmega surkimine.
Suured ja väga mugavalt vajutatavad nupud – ratast saab nii keerata kui ka neljasuunalise nupuna kasutada.
α NEX-3 ilma objektiivita, APS-C sensor kenasti nähtaval.
Ühendusi on kaks ja need on kaamera paremal pool (eestvaates)
Ülal USB port
All HDMI
α NEX-3 salvestab Dolby Digital stereoheli – selleks on tal kaamera peal mikrofon nii parema kui ka vasaku helikanali jaoks.
18-55mm objektiiv on metallist korpusega. Nii teravustamisrõngas kui ka suumirõngas liiguvad väga sujuvalt.
18 mm…
… ja 55 mm
Kummeeritud pide on α NEX-3 kaameral veidi madalam kui α NEX-5 kaameral.
Digitaalne režiimiketas ekraanil pöörleb ratast keerates. Kellel on juurdepääs mõnele Sony 3D telekale, peaks kindlasti kaamera tarkvara uuendama. Tarkvarauuendusega lisandub prigrammirattale uur režiim – “3D Panorama”. See on sama nagu “Sweep Panorama”, ainult et kaamera töötleb pilti nii, et see muutub ruumiliseks. Ruumilist efekti saab vaadata ainult Sony 3D teleri ekraanilt. Tegemist ei ole mingi reklaaminipi või jamaga – niiviisi loodud panoraamfoto 3D efekt on tõepoolest päris muljetavaldav.
Allpool kõigi kuue menüüsektsiooni alammenüüd:
Pildistades suurendab alumine nupp ekraanil olevat kaadrit, hõlbustades nii pildistajat manuaalsel teravustamisel. Kohe pärast uue režiimi valimist kuvab see nupp aga juhised vastava režiimiga pildistamiseks:
Kadreerimine – ekraani allservas on näha säriaja ja avaarvu skaalad.
- Sony α NEX-3K 18-55mm hõbedane Photopointis
- Sony α NEX-3K 18-55mm punane Photopointis
- Sony α NEX-3A 16mm F2,8 must Photopointis
Canon pani üles EOS 7D digipeegli uue tarkvaraversiooni. Versioon 1.2.2 parandab AF punkti valikut ning ekraanivigu teatud pildistustingimustes. Samuti saab korrigeeritud videosalvestamisel esinev viga. Alla saab seda laadida Canoni Jaapani lehelt.
Rannajalgpall on üks atraktiivsemaid spordialasid, pakkudes vaatajatele lugematul arvul efektseid lööke, fantastilisi väravaid ja laias valikus emotsioone rõõmujoovastusest kibeda pettumuseni. Suurepärast fotomaterjali pakuvad nii mängijad platsil kui ka randa kaasa elama tulnud publik.
Eesti Rannajalgpalli Liit ja Snap.ee kutsuvad kõiki fotosõpru sel suvel randa, et jäädvustada rannajalgpalli nii väljakul kui ka selle kõrval.
Ootame teie tabamusi kahel teemal:
• Efektne käärlöök
• Emotsionaalne fänn
Töid saab esitada 19.07.2010-31.08.2010.
Konkursil osalemiseks pead olema Snäpi kasutaja.
Võitjad valib välja Eesti Rannajalgpalli Liidu poolt kokku pandud žürii, kes hindab nii head tabamust kui ka pildi tehnilist kvaliteeti. Kõiki võistlusele esitatud töid saab hinnata ka publik, et selgitada välja publiku lemmik, hääletus 1.-7. september 2010. Võidutööd kuulutatakse välja 10. september 2010.
Peaauhinnaks on Eesti Rannajalgpalli Liidu poolt välja pandud öö kahele Hotell Olümpias. Parimatele lahedad Skullcandy kõrvaklapid Photopointi poolt.
Tutvu konkursi tingimustega siin.
Konkursiga seotud küsimused – marketing@rannajalgpall.ee
Väikese hilinemisega kuulutati täna välja fotokonkursi parimad tööd ning selgus ka publiku lemmik. Võidutöö valiti 2681 foto seast ja selleks osutus foto „Jäälilled“, mille autor on Riho Kaur. Fotograafi Aivar Pihelga sõnul on see igati perfektne foto. Kommenteerides võidupilti fotoõppejõud Rain Tirul lisas, et põhjamaa inimesed võiksid rohkem ka talvel pildistada, motiive ju leidub.
Konkursile esitatud makrofotosid hindas 3-liikmeline tunnustatud fotograafidest ja fotoõppejõust koosnev žürii. Selle kooseisus olid fotoõppejõud Rain Tirul ja fotograafid Aivar Pihelgas ja Annika Metsla.
Žürii töötas välistamise meetodil. Esimesest ringist pääses edasi 60 pilti, kus vähemalt üks žürii liige pidi pildile hääle andma. Teises voorus vaadati žürii liikmete valiku kattuvust, mille käigus selgus 17 tugevamat tööd. Seejärel liikmed omakorda arutasid ja argumenteerisid, millised 3 tööd võiksid I, II ja III koha pälvida. Nagu ka Pentaxi Portreefoto konkursil hindas žürii kõrgelt pilte, kus ühtlasi oli näha nii kõrgtaseme tehnilist oskust kui ka huvitavat autori poolset objekti käsitlust.
I koht: “Jäälilled” Riho Kaur
II koht: “ Asjade ilu peitub meeltes,mis neid hindavad (Hume)”
III koht: “ Mikro maailm” Dmitri Kuznetsov
Publiku lemmik internetihääletusel: “ Disco pole oluline, punk on põhiline” Liia Anso
Auhinnad jagunevad:
I koht: 25 000 krooni eest Tamroni tooteid Photopointilt
II koht: 15 000 krooni eest Tamroni tooteid Photopointilt
III koht: 10 000 krooni eest Tamroni tooteid Photopointilt
Publiku lemmik internetihääletusel: 2000 krooni eest kaupa Photopointilt.
Vaata võidupilte.
I koht: “Jäälilled” Riho Kaur
II koht: “ Asjade ilu peitub meeltes,mis neid hindavad (Hume)”
III koht: “ Mikro maailm” Dmitri Kuznetsov
Publiku lemmik internetihääletusel: “ Disco pole oluline, punk on põhiline” Liia Anso
Palju õnne võitjatele! Ja suur tänu kõigile, kes osalesid!
Fotokursus.ee veebilehel ilmus täna fototöötlusprogrammi GIMP tasuta kursuse kuues osa. Eelmisel korral sai teekond läbi parima vabavaralise fototöötlusprogrammi lõpetatud põhilisemat laadi värvitöötlusega. Sel nädalal võtab kursuse autor Marge Nelk värvide töötlemise teema tõsisemalt käsile – Levels ja Curves dialoogiakende abil.
Vaata lähemalt Fotokursus.ee veebilehelt.
Ilvesepere pildid ja ka minu karupildid, mis on tehtud infrapunapäästikut kasutades ja kaamera pikkadeks nädalateks metsa usaldades, on toonud mitmesugust tagasisidet. Ühed on ahhetanud ja ohhetanud, teised on olnud skeptilised sellise metoodika kasutamise suhtes. Mina ise kuulun ahhetajate ridadesse.
Imelik on asjaolu, et kui rääkida pildi emotsioonist, siis tehes pilti tavavahenditega – fotograaf kaamera taga, ehk siis kui mina oleksin olnud pildi tegemise hetkel päästikuvajutaja rollis, saanuks emotsioon muutuda ainult minu jaoks. Vaataja oleks ikka vaadanud samasugust pilti, millel on raskesti tabatav metsloom koos perega ürgmetsas jalutamas. Kõik oleks pildi peal olnud samamoodi.
Mina oleksin loomulikult värisenud, süda oleks puperdanud ja kes teab mis kõik veel oleks minuga pildi tegemise hetkel toimunud, kuid vaataja jaoks poleks see mitte midagi muutnud, sest vaataja saab kogeda ainult ühte osa kogu emotsioonipakikesest. Vaataja ei tunne lõhna, ei kuule helisid ja ei taju ümbrust. Vaataja näeb ainult seda, mis talletus päästikule vajutamise hetkel pisikesele ristkülikukujulisele salvestusvahendile – seekord Provia 400 filmile.
Kas on tegelikult vahet, kes päästikule vajutas? Põhiline on ju see, et ristkülikuke salvestas reaalselt eksisteerinud hetke, mille valgus temani kandis, kui infrapunakiir katkes. Kaamerasse pääsenud valgus talletas seekord hetke, millist väga vähesed inimsilmad kunagi näinud on, kui üldse on.
Kas oleks olnud tõesti parem, kui selle salakaamera taga oleks olnud fotograaf? Siis oleks selle perekonna jalutuskäik kindlasti teistmoodi lõppenud. Esimese stsenaariumi kohaselt oleks ilves piltniku haisu juba kaugelt ninna saanud ja oma pere metsasügavustesse peitu viinud.
Oletame, et teine stsenaarium näeb ette loomade pahaaimamatut jõudmist looduspiltnikuni, kes konutab 50mm objektiiviga loomaraja kõrval (seda pilti ei ole mõtet teha teleobjektiiviga, sest siis läheks kogu see võrratu keskkond kaduma. Ürgmetsas pole mõtet teha portreesid, sest need jäävad vaid portreedeks, mida võib teha igal pool mujal, kasvõi loomaaias. Ei, ürgmetsas tuleb teha keskkonnaportreesid, mis on tavalisest portreedest emotsioonalselt alati üle).
Oletame, et ma oleksin vajutanud päästikule ja ilveseema oleks välkkiirelt oma terava pilgu valla päästetud heli suunas pööranud. Ühesõnaga kõik oleks toimunud nii nagu filmirull mulle jutustas. Vanailves oleks kindlasti helitekitaja tagant leidnud kükitava inimese ning andnud häiret, kuivõrd filmirullil oleva legendi kohaselt seisis ta paigal mõne minuti, et ümbrust piielda ja siis rahulikul sammul metsa astuda.
Ma arvan, et las olla looduses ka mõned sellised paigad, kus loodusfotograafid kõhutamas ei käi ja kus üldse inimesed ei käi. Olgu need paigad mõeldud loomadele. Kui tuleb väljakannatamatu tahtmine mõnes taolises paigas elavatest loomadest pilti teha, las siis teeb selle pildi segamatult kaamera üksi, sest vaataja jaoks peab emotsiooni nagunii edasi andma vaid pilt.
Pentaxi veebruarikuus esitletud kompaktkaamera I-10 püüab pilku oma retroliku välimusega. Selle on ta laenanud 1979 aastal valmis meisterdatud filmikaameralt Auto 110 – kaameralt, mille kere on valmistatud plastikust. See ajalooline fakt ei peata aga tarbijaid, kelle jaoks retro võrdub metalse peegelkaameraga. Ning hea ongi, sest Pentaxi täna välja kuulutatav hõbedase pinnaviimistlusega I-10 kompaktkaamera näeb tõeliselt hea välja.
Seestpoolt on hõbedane I-10 – ametliku nimega Pentax Optio I-10 Classic Silver – täpselt samasugune, nagu senised valget ja musta värvi mudelid. 12,1 MP CCD sensor, 5× optiline suum, 16:9 külgede suhtega 2,7″ LCD, HD videoklippide salvestamine, mehaaniline värinastabilisaator ja palju muud head on nüüd rüütatud vaid hõbedasse kuube.
Digikaamera Pentax Optio I-10 must Photopointis
Digikaamera Pentax Optio I-10 valge Photopointis
Canoni kompaktkaamerate lipulaevaks on loomulikult kuulus G-seeria, mille esindajaks on hetkel G11. Sellele järgneb hiljuti varjusurmast tõusnud S-seeria eesotsas S90 profimasinaga. Neist kahest esmaklassilisest seeriast ei jää palju maha Canon PowerShot SX210 IS. Erinevalt eelpoolmainitutest ei ole sellell küll RAW faili salvestamise võimalust aga see-eest on olemas võimas suumobjektiiv ning palju muud millest Ardo-Jako meile nüüd lähemalt räägib.
Head vaatamist.
- Canon Powershot SX210 IS kuldne Photopointis
- Canon Powershot SX210 IS must Photopointis
- Canon Powershot SX210 IS purpur Photopointis
Eile, 11 juulil lõppes fotode vastuvõtt Tamroni markofoto konkursile. Kuu jooksul esitasid osalejad konkursile 2681 fotot. Nendel on kujutatud liblikaid, lilli, lemmikloomi jt. Teemasid ja tegelasi leidub igale maitsele!
Tänasest ja kuni 18 juulini saab anda oma hääle nende fotode poolt, mis endale kõige rohkem meeldisid. Saadud häälte alusel valitakse publiku lemmik. Publikule kõige rohkem meeldinud töö autor saab auhinnaks 2000 krooni väärtuses kaupa Photopointist.
Millised 3 tööd osutuvad parimateks žürii arvamusel, saab teada järgmise nädala alguses, 19 juulil.
Lõpuks ometi on käes tõeline suvi! Palavus, kuumus, päikesepiste. Rannad on täitunud inimestega ning sääsed on pugenud varju. Vee temperatuurid on suviselt soojad.
Juulikuu on looduses minu jaoks suhteliselt rahulik aeg. Kevadine särin ja kiire aeg on möödas. Päevane palavus teeb loiuks ning valgus on pildistamiseks sageli liiga tugev.
See on aeg, kus minu fotokotti rändab makroobjektiiv, peegeldi ning isetehtud hajuti.
Hajutiks kasutan pool-läbipaistvat kiletükki, mis on kinnitatud kokku käiva raami külge. Selline abivahend tuleb kasuks päevase ning tugeva valguse pehmendamisel. Metsas või kusagil varjualuses pildistades kasutan aga sageli väikest peegeldit, millega saan vajadusel valgust suunata ja ka koondada. Photopointi tootevalikus leiab ka üsna laia sortimendi kokku käivaid ning käepäraseid hajuteid ja reflektoreid – tasub uurida.
Kiilid
Ringi lendavate mini „helikopterite“ rohkus on praegusel ajal muljetavaldav. Neid võib leida kõikjalt, alates heinamaadest ning lõpetades veekogude kallastega. Liikvel on kiilid, tondihobud, vesineitsikud, liidrikud ja veel palju teisigi. Kuna vee temperatuurid on soojad, siis võib vees kiile pildistades ootamatult mööduda tund või paar. Ikka seda õiget modelli, võttepaika, nurka, rütmi või tausta otsides.
Liidrik puhkehetkel.
Vaikne ja varjatud munemishetk.
Helkivad ööpilved
Öösel tasub heita pilk aknast välja, sest suvises põhjamaataevas võib näha hõbedaselt helkivaid pilvi. Need ei ole midagi nii haruldast, nagu näiteks virmalised Eestimaa taevas.
Helkivaid ööpilvi võib meil näha maist-augustini, kuid just juulikuus esineb neid kõige tihedamini. Olen neid tänavu taevas näinud juba mitmel korral, kuid paraku on minul jäänud need pildile veel püüdmata, kuid … varsti-varsti! 
Kõrvukräts
Kõrvukrätsu pildistamise hooaeg algab minu jaoks maikuu lõpus, kus õhtuhämaruses võib kohata saagilennul olevaid kõrvukaid. Paraku jääb sellel ajal valgust nende jäädvustamiseks sageli vajaka. Tippajaks kujuneb juulikuu. See on aeg, kus pesitsevate kõrvukrätsude järeltulijad on juba üpriski suured ja häälekad. Sellel ajal on kerge leida nende territooriume. Noorte kakulaste näljapiuksud kostavad sadade meetrite kaugusele ning noka teevad nad tavaliselt lahti mõni tund enne loojangut. Lõpmatu toidu mangumine kostub sageli varaste hommikutundideni. Noorte kakulaste näljakisa ärgitab vanalinde tegudele ja nii võib saagijahil olevaid kõrvukrätse kohata suisa paar tundi enne päikese loojumist. Sellel ajal on valgust pildistamiseks juba küll ja küll.
Saagijahil olev kõrvukräts.
Jaht on olnud edukas – küüniste vahel võib märgata prisket hiirehakatist, mis viiakse poegadele söögiks.
Marjad
Looduse andide pildistamine on populaarne teema, kuid sageli saab nende hooaeg läbi enne, kui fotoaparaadi ja/või sobiva objektiiviga neid pildistama jõuame. Päikeseküllastel lagendikel võis esimesi vastupandamatult lõhnavaid ja kutsuvalt punaseid metsmaasikaid näha juba kuu tagasi. Nüüd leiab neid ka varjulisematest paikadest. Maasikad on tänuväärseteks pildistamisobjektideks ja peale pildistamist saab end ka koheselt premeerida.
Ka on praegu just õige aeg seada sammud taas rappa või rabamännikusse, sest sealt võib eest leida mesikollased ja mahlakad rabamurakad. Pildistamiseks, noppimiseks, söömiseks. Ja mitte ainult – raba on alati omanäoline ja pildistamist seal juba jagub.
Rabamurakad omas keskkonnas.
Head suve jätku, päikest, äikest, tuult ja vihma!