Kodak müüb maha oma želatiiniäri
autor: Lauri Veerde

Filmile pildistavate kaamerate ajastu legend Kodak on vaikselt hääbumas. Firma toimimiseks vajalikud kulutused küündivad 70 miljoni dollarini kuus ning juurde tuleb napilt. Nii püüab Kodak end veel vee peal hoida oma allüksuste müümise teel. Äsja müüs ta maha oma sensorivabrikud, nüüd teatab, et on sõlminud kokkuleppe maailma suurima želatiini valmistajaga Rousselot, et maha ärida ka oma želatiinikausid. Lisaks maitsvale mustikakissellile on želatiini vaja nimelt ka fotopaberi ja fotofilmi valmistamisel.

Võrreldes 2011 aasta taguse seisuga on Kodaki aktsia langenud pea 90%.

Allikas: Wall Street Journal

Tamroni 17-50mm f/2.8 suumobjektiivi fotod ja ülevaade Penelope Fotoblogis
autor: Lauri Veerde

Peegelkaamerat ostes seisab fotohuviline valiku ees: kas leppida kaameratootja poolt aparaadi juurde lisatud komplektobjektiiviga või osta ainult kaamerakere ning selle juurde mõni võimekam objektiiv. Tamronil on valikus  17-50mm f/2.8 normaalsuum, mis katab praktiliselt samad fookuskaugused nagu tavaline komplektobjektiiv kuid pakub soodsa hinna eest lahtisemat ava ja teravamat pilti.

Penelope Russak testis kahe nädala jooksul sedasama Tamroni objektiivi. Pildistades sellega nii stuudios kui ka naturaalses valguses, otsis ta vastust küsimusele: “Kas see objektiiv on väärt kohta edasijõudnud fotohuvilise või ehk isegi professionaali fotokotis?”. Loe Penelope arvamust selle objektiivi kohta Penelope fotoblogist. Vaata näidisfotosid siitsamast alt.

Nikon D80 + Tamron 17- 50mm F 2,8. ISO – 100; F 10; 1/160 sec.

Portree stuudios. Nikon D80+ Tamron 17-50mm F 2,8. ISO- 100; F 10; 1/160 sec.

Läbi klaasi. Nikon D80+ Tamron 17-50mm F 2,8. ISO- 250; F 2,8; 1/60 sec.

Nikon D80+ Tamron 17-50mm F 2,8. ISO- 500; F 4,5; 1/60 sec.

Vastu päikest. Nikon D80+ Tamron 17-50mm F 2,8. ISO- 125; F 2,8; 1/60 sec.

Portree lahtise avaga. Nikon D80+ Tamron 17-50mm F 2,8. ISO- 125; F 3,5; 1/60 sec.

Portree kinnise avaga. Nikon D80+ Tamron 17-50mm F 2,8. ISO- 100; F 10; 1/160 sec.

Lähivõte: Nikon D80+ Tamron 17-50mm F 2,8. ISO- 400; F 2,8; 1/60 sec.

Manuaalfookuse katsetus. Nikon D80+ Tamron 17-50mm F 2,8. ISO- 1000; F 2,8; 1/60 sec.

Telekonverter lähipildistamises
autor: Urmas Tartes

©Tekst ja fotod: Urmas Tartes

Telekonverterid (vahel nimetatakse ka telekordisti) vaadatakse tavaliselt kui abivahendit lindude ja loomade pildistajale. Ka nimetuses olev sõna „tele“ viitaks nagu teleobjektiivide pärusmaale.

Ometi on telekordistitest kasu ka lähipildistajal. Lähipildistaja võib telekonverteri kasutamisel arvestada ühe üllatava lisaväärtusega – pildistamismastaap suureneb telekordisti lisamisel täpselt telekordisti numbrilise näitaja võrra. Ehk kui vaikimisi saame makroobjektiiviga kätte mastaabi 1:1, siis näiteks 1,4x telekordisti abiga saame kätte mastaabi 1,4:1 ja 2x telekordistiga mastaabi 2:1. Samal ajal lähim pildistamiskaugus ei vähene.

Muidugi kaasnevad telekonverteri kasutamisega teatavad ebamugavused – valgusjõu kadumine ja pildikvaliteedi mõningane vähenemine. Samas on telekonverter sedavõrd universaalne abivahend, et suure tõenäosusega jõuab ta varem või hiljem meie fotokotti. Miks mitte teda siis ka lähipildistamises kasutada.

Vaatamegi järgnevalt mõne pildinäitega võimalusi, mida telekonverteri kasutamine meile annab. Ma ise kasutan Canoni EF 1,4x II telekonverterit. Kõige rohkem kasutan ma seda Canoni 180 mm-se makroobjektiiviga. Tänu telekonverterile saan selle objektiiviga lihtsalt kätte mastaabi 1,4:1.

Liivapaljandil roniva talikeviku pildistamiseks sain kasutada 180mm-st makroobjektiivi. Et putukas oli tilluke, siis tahtsin veidi suuremat mastaapi ja lisasin objektiivi otsa telekordisti. Mastaabiks 1,4:1.

Canon EOS 5D, EF 180mm F3.5 L USM Macro, f/16, 8 s, ISO 400.

Canoni telekonverteri eteulatuv esimene ots ei võimalda seda panna 100 mm-se makroobjektiivi külge. Sellest ei maksa ennast segada lasta. Telekonverter ei pea sugugi olema vahetult objektiivi küljes. Kui paneme enne telekonverterit objektiivi otsa vaherõnga, siis  telekonverteri võib rahulikult panna vaherõnga taha. Nii saame Canoni telekonvertereid kasutada ka näiteks Canoni 100mm makroobjektiiviga.

Puutüvel puhkama jäänud vaksiku detailide pildistamiseks oli 100 mm-se makroobjektiivi ees lisalääts, taga vaherõngas ja vaherõnga taga omakorda telekordisti. Kõik see kokku andis mastaabiks 2,8:1.

Canon EOS 30,f/22, ISO 100 (Provia 100F), Canon EF 100 mm macro, lisalääts 250D, vaherõngas EF25 ja telekordisti EF 1.4x  II.

MP-E 65mm on selline objektiiv, mille kasutusjuhend ei näe ette telekonverteri kasutamise võimalust. Ometi mahub ta selle objektiivi otsa kenasti ja valgusemõõtmine kui ka ava jäävad tööle. Tänu telekonverterile saan 5:1 mastaabi asemel kätte juba 7:1 mastaabi. Tõsi, telekonverteri kasutamisel MP-E 65mm-ga tuleb arvestada mõningase kujutise kvaliteedi langusega. Sellegipoolest on hea teada, et vajadusel saab asju ka ebastandartselt kasutada.

Tilluke tiibadeta kiletiivaline putukas on pildistatud mastaabis 7:1 ehk pildi pikem serv on täpselt 5,14 mm. Selle mastaabi saavutamiseks lisasin objektiivile Canon MP-E 66 mm telekordisti.

EF 1,4x II. Canon EOS 5D, MP-E65 f/2,8 1-5x Macro, f/16, 1/200s, ISO 640, Macro Ring Lite MR-14EX.

Mis muud kui põnevaid avastusi makromaailmas.

Telekonverterid Photopointis

Vaat akõiki Urmas Tartese artikleid Photopointi ajaveebis

Kasulikud vidinad – 26. BIG värvustasakaalu filter
autor: Lauri Veerde

Uuemate digitaalsete fotokaamerate automaatika oskab värvustasakaalu päris hästi paika seada. Siiski on palju olukordi, kus kaamera automaatne white Balance funktsioon ei toimi ning kus ka hallkaardiga midagi peale hakata pole. Need on olukorrad, kus kaadrit valgustab üheaegselt kaks või isegi rohkem erineva valgustemperatuuriga valgusallikat. Näiteks stseen, mida valgustab aknast sisse langev valgus ning lisaks sellele veel kahte erinevat tüüpi lambipirnid.

Sellises olukorras on palju abi vidinast nimega värvustasakaalu filter. Sellised filtrid kipuvad olema päris kalli hinnaga – tuntuim on Expodisk, mille eest tuleb välja käia umbes 100 €. Photopointis on aga olemas sellele alternatiiv: BIG`i värvustasakaalu filter 24,99 € eest. Vaatame lähemalt.

NB! Täna õhtul loosime sellesama Värvustasakaalu filtri välja kõigi vahel, kes kirjutavad alla kommentaariumisse vastuse küsimusele: “Kuidas sina tavaliselt pildistades sobiva värvustasakaalu määrad?”

Filtriks seda ilmselt ei peakski, kui tal sellist nime ei oleks. Pigem on see selline plastikust latakas. Ühelt poolt musta äärega.

Teiselt poolt helehall

Kaasas on nahast nöör, mille saab filtri külge kinnitada.

Nööri abil saab selle pildistamise ajal näiteks endale kaela riputada.

Proovime järgi ka, et kuidas see filter toimib. Pildistamiseks valisime Photopointi kontori alumise korruse. See on ideaalne koht taolise testfoto tegemiseks – paremal pool asuvatest suurtest akendest hoovab sisse tugev päevavalgus. Kontori laes olevad lambid heidavad hõõglambile omast valgust. Kaks erinevat valguse värvust segunevad ning kaamera automaatikal on raske meie silmale meeldivat väärtust leida.

Automaatse värvustasakaalu režiimis pildistatud foto. Nagu näha, võtab automaatne värvustasakaalu režiim liialt arvesse aknast sisse hoovavat päevavalgust ning selle tulemusena on põrand, esiplaanil olev vaip ja ülal olev lagi päris kollakaks värvunud.

“Daylight” režiimis pildistatud foto. Nüüd ei võta kaamera üldse arvesse kollakaid valgusteid ning põrand, esiplaanil olev vaip ja ülal olev lagi on täiesti kollakaks värvunud.

“Tungsten Light” režiimis pildistatud foto. See on juba päris hea, kuid tegelikult on kontori fuajee põrand ja seinad märksa soojema tooniga.

Proovime filtrit. See tuleb asetada objektiivi ette, tume ääris objektiivi poole seda seal pildistamise ajal käega hoides. Värvustasakaalufiltriga ei määrata värvustemperatuuri sellestsamast punktist kus pärast pildistatakse. Värvustasakaalu määramiseks tuleb kaameraga astuda pildistatava objekti kohale ning suunata seal kaamera koha poole, kus pärast pildistama hakkate. Seda seepärast, et värvustasakaalufiltriga ei mõõda kaamera mitte peegelduvat vaid langevat valgust. Mina läksin filtri ja kaameraga näiteks trepi tagumise külje juurde ning pildistasin sealt suunaga tagasi statiivi poole.

Esmalt tuleb kaamera seada manuaalsele värvustasakaalu režiimile. See on ülimalt lihtne. Menüüst tuleb valida “Custom WB”.

Pärast “Custom WB” valimist ilmub ülanurka ikoon “SET”.

Nüüd tuleb filter objektiivi ette seada ning pildi tegemiseks päästikule vajutada.

Canoni kaamera puhul rohkem midagi tegema ei peagi. Kaamera teeb sellise hallika pildi ning määrab selle järgi õige värvustasakaalu.

BIG värvustasakaalu filtri abil seadistatud kaameraga tehtud pilt. Filter aitab leida kahe valgustemperatuuri vahel tasakaalu ja nii ei ole üks neist liiga sinine ja teine liiga kollane.

BIG värvustasakaalu filter Photopointis: 24,99 €

Tamron 180 mm f/3,5 makroobjektiivi fotod ja ülevaade Hannu Liivääre blogis
autor: Lauri Veerde

Tamroni 180 mm f/3,5 makroobjektiiv on üks legendaarsemaid Tamroni objektiive. Kitsas vaatenurk võimaldab sellega pildistada pisikesi putukaid ja liblikaid üsnagi pika vahemaa tagant nii et arglikud loomad kaamera eest plehku ei paneks. Hannu Liiväär sai võimaluse seda makroobjektiivi kahe nädala jooksul oma kaamera ees proovida. Mees pildistas üle kahe tuhande pildi ning on need koos põhjaliku inglisekeelse ülevaatega oma blogisse kõigile vaatamiseks-uurimiseks üles pannud.

Iseäranis palavalt kiidab Hannu Tamroni 180mm makroobjektiivi teravust nii poolkinnise kui ka isegi täisava juures. Diafragma tekitatud uduse tausta muster e bokeh on imeilus, objektiivi konstruktsioon on viimase peal ja teravustamisrõngas töötab perfektselt. Autofookus on aga selle objektiivi valupunktiks, samuti veekindla konstruktsiooni ja autofookusmootori puudumine.

Vaata veel pilte siinsamas all. Rohkem fotosid ja täielikku ülevaadet näed Hannu Liivääre blogis.


Loe ülevaadet Tamroni 180mm F3,5 makroobjektiivi kohta Hannu Liivääre blogis

Tamron 180mm f3,5 makroobjektiivid Canonile, Nikonile ja Sonyle Photopointis