Karbist välja: Pentax K-5 II
autor: Lauri Veerde

Pentax K-5 II kaamerat on väga lihtne ühe lausega iseloomustada. See üks lause ütleb enam, kui kümme tehniliste andmete keerdkäiku. Oled valmis? “Pentax K-5 II on parim peegelkaamera, mida 1000€ eest saada võib”. Ongi kõik. K-5 aparaati võrreldakse pidevalt Canoni EOS 7D kaameraga, mis on samamoodi kiire sarivõtte, hea sensori, rohkete juhtnuppude ning ilmastikukindla korpusega digipeegel. 7D tavahind on aga koguni 700€ võrra kallim kui Pentax K-5 kerel. Muidugi pakub 7D ka pisut enamat – seda just video filmimise osas – aga mitte 700€ eest enam. Ja iseäranis mitte neile, kes vajavad peegelkaamerat eelkõige ilusate piltide tegemiseks. Vaatame lähemalt:

Pentax K-5 II olulisemad tehnilised andmed

  • 16.3 MP CMOS sensor
  • Sensorinihutuse teel toimiv värinastabilisaator
  • Magneesiumsulamist valmistatud ilmastikukindel korpus
  • 3″ LCD-ekraan, 921 000 px
  • Optilise pildiotsija suurendus 0.92X, kaadri katvus 100%
  • Uus 11-teravustamispunktiga SAFOX X autofookussüsteem lubab omas klassis laiemat toimi8vat teravustamisvahemikku (-3EV kuni +18EV)
  • 14-bit RAW failid (DNG või PEF formaadis)
    • ISO ulatus 50 – 12800, laiendatav ISo 51 200-ni
    • Säriajad:  30 – 1/8000 sek
  • Sarivõte: 7 kaadrit sekundis
  • Elektrooniline lood
  • Automaatne värvus- ja geomeetriliste moonutuste korrektsioon
  • Kaamerasisene RAW-failide muutmine JPG failideks
  • Salvestab Full HD videot @ 1080/25p monoheliga
  • 3.5 mm mikrofonipesa, kaugjuhtimispuldi pesa ja välgusünkro pesa.

Nii eesti- kui ka venekeelne põhjalik kasutusjuhend on kaameraga kaasas paberile trükitult ja mugavaks pisikeseks raamatukeseks köidetult.

 

Karbis on: Pentax K-5 II peegelkaamera kere, kaamerarihm, pildiotsija kate (pikkade särituste jaoks), liitiumaku, AV kaabel, USB kaabel, toitekaabel, Silkypix Developer Studio tarkvara, akulaadija ning kasutusjuhendid.

Pentax K-5 pildisensor on üks paremaid APS-C sensoreid üldse. Kaamera sensorite pildikvaliteedi labormõõtmisega tegelev dxomark .com veebileht annab K-5 II sensori hindeks 82 punkti. Selle tulemiusega jäävad K-5 II selja taha kõik APS-C ehk poolkaadersensoriga peegelkaamerad ning lisaks neile ka veel nii mõnedki täiskaadersensoriga profikaamerad eesotsas paljuülistatud Canon 5D Mark III aparaadiga.

Pentax K-5 II on põhiolemuselt sama kaamera, nagu kaks aastat tagasi esitletud ning kõikjal fotoringkondades väga kõrgelt hinnatud Pentax K-5. Uus K-5 II erineb vanemast mudelist vaid kahe edasiarenduse poolest. Esiteks on LCD-ekraani konstruktsiooni muudetud nii, et sellelt oleks parem pilte vaadata ja kadreerida ka eredama päikesevalguse korral. Teiseks on K-5 II varustatud uue ja valgusele eriti tundliku teravustamissensoriga. See tähendab, et autofookus töötab ka päris hämaras pildistamisel (alates -3EV). 2.8 avaga ja veel valgusjõulisemate objektiividega peaks autofookus senisega võrreldes olema ka kiirem ja täpsem.

Hea mahtuvusega D-LI90 liitiumaku lubab ühe laadimiskorraga klõbistada 740 fotot. Kaamera all – osaliselt akukambri luugist varjatuna – on näha akutalla ühenduspesa (kaetud kummikattega). K-5 II kaamera alla saab kinnitada D-BG4 akutalla, mis pikendab pildistamise aega ja muudab – iseäranis just püstipidikaadrite – pildistamise mugavamaks.

Pentax K-5 II ekraan näitab pildistajale väga selgelt ja kenasti ära olulisemad kaamera seaded. Erinevalt näiteks Canoni peegelkaamerate kuvast ei saa seadeid aga sellelsamal ekraanil muuta. Muutmiseks tuleb vajutada INFO nuppu (vaata järgmiselt pildilt).

Pentax K-5 II tagaküljel on üsna palju nuppe ning nende funktsioneerimine pildistamisel on üllatavalt tõhus. Tagumise valikuketta all olev roheline nupp võimaldab manuaalrežiimis kiirelt seada ava ja säriaja nii, et kaadris olev saaks korrektselt säritatud. Hyper-Program režiimis (Hyper-Program on geniaalne režiim, mis võiks olemas olla kõigil peegelkaameratel. Vaata Point TV videot, kus Ardo seda näitab) naaseb kaamera rohelisele nupule vajutades tavalisse Program särirežiimi.

Pentaxi kiirvalikumenüü avaneb allosas olevale “INFO” nupule vajutades. Siin saab valida üles-alla-paremale-vasakule nuppude abil soovitud parameetri ning selle väärtust eesmise ja tagumise valikuketta abil muuta. Kui vaja, saab valitud parameetri OK nupule vajutades ka suuremalt lahti klikkida – nii näeb paremini selle muudetavaid väärtusi.

Siit fotodelt on näha Pentax K-5 II ainuke (peale logo muidugi) väline erinevus võrreldes vanema K-5 mudeliga. LCD-ekraan ei ole kaamera tagaküljega samal tasapinnal vaid on viidud pisut sissepoole. Õhuvahe välise klaasi ja ekraani vahel on viidud miinimumini (nagu 2012 aasta MacBook Pro sülearvutite juures), ning seetõttu on ka eredas päikesevalguses ekraanilt paistev paremini näha.

Kaamera vasakul pool on (ülal) 3.5 mm mikrofonipesa. Kiitused Pentaxile, et ta selle teistest pesadest eraldi asetanud on. Altpoolt leiame HDMI, USB/AV ja välise toiteadapteri pesa. Seda viimast valdaval enamikul peegelkaameratest ei ole.

Paremal pool küljel on SD mälukaardipesa ning kaugjuhtimispuldi pesa.

Valikukettal on üks kasutaja poolt seadistatav USER režiim. Siin on ka kaks ainult Pentaxile omast režiimi – Sv (Sensitive priority) ehk ISO-tundlikusse prioriteet ning ava/säriaja prioriteet. Valikuketta allosas on lüliti, mille abil saab valida, kui laialt alalt kaamera säritust mõõdab.

Menüüd on jaotatud neljaks suureks vaheleheks, mis omakorda on jaotatud alamlehtedeks. Menüüdes liikumise teeb kiiremaks võimalus liikuda ühelt ülemlehelt teisele eesmise valikuketta abil ja ühelt alamlehelt teisele tagumise valikuketta abil.

Paremal pool objektiivi on RAW/Fx nupp. Vaikimisi lülitub sellele nupule vajutades sisse RAW failide pildistamiskäsklus. Soovi korral võib aga selle nupu seadistada ümber tegemaks ühte viiest lisafunktsioonist:

  1. Särikompensatsiooni muutmine
  2. Teravussügavuse eelvaade LCD-ekraanil
  3. Elektroonilise loodi kuvamine
  4. Kadreerimise peenhäälestus sensorinihutamise abil
  5. Välise GPS seadme valikud

Pildiotsija kate on hädavajalik ülipikkade säriaegade korral. Ilma selleta võib pildiotsijast kaamerasse pääsev valgus fotole oma jälje jätta. Pentaxil on see kate plastikust ning seda ei saa (vastupidiselt näiteks Canoni kummist katetele) kinnitada kaamerarihma külge.

Pentax K-5 II on pealtnäha lihtne – ehk isegi märkamatu peegelkaamera. Ehk tuleneb see “märkamatus” aparaadi kere mõõtmetest, sest võrreldes oma otsesemate konkurentidega Nikon D7000, Canon 60D, Canon EOS 7D, Sony A77, on Pentax K-5 II oluliselt väiksem. See pisikene korpus sisaldab aga Pentaxi 90-aastast kogemust tippklassi peegelkaamerate loomisel. See on kaamera, mis ei jää pildikvaliteedilt palju alla ka täiskaadersensoritega profiaparaatidele ning mille läbimõeldud kasutajaliides ja funktsioonide rohkus üllatab kõiki meinstriim-brändide austajaid. Kui päris detailidesse laskuda, siis võiks kirjutada, kuidas K-5 II omanikud pärast JPG-faili pildistamist kaardile ka kaamera mälupuhvris alles hoitud RAW faili kirjutada saavad või statiivilt pildistades väiksemaid kadreerimismuudatusi mitte kaamerat, vaid selle sensorit liigutades teha võivad. Kui aga üldsõnaliseks jääda, siis tuleb korrata sissejuhatuses öeldut: “Pentax K-5 II on parim peegelkaamera, mida 1000€ eest saada võib”.

 

Karbist välja: Tamron 70-200mm f/2.8 VC USD suumobjektiiv
autor: Lauri Veerde

tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-avang

2012 aasta on Tamroni jaoks olnud üsna viljakas. Poelettidele on jõudnud kolm profiklassi objektiivi, mis sobivad nii täis- kui ka poolkaadersensoriga peegelkaameraile. Kevadel tuli valgusjõuline 24-70mm F/2.8 VC standardsuum. Nüüd on kohale jõudnud värinastabilisaatori ja sisemise teravustamismootoriga varustatud 9omm f/2.8 makroobjektiiv ning koos sellega ka käesoleva postituse staar – Tamron AF 70-200mm f/2.8 SP DI VC USD.

Tamroni senine valgusjõuline 70-200mm F2.8 telesuum on olnud paljude fotohuviliste jaoks väärt alternatiiv kaameratootjate ekvivalentsetele objektiividele. Optilise kvaliteedi poolest eeskujulikule teletorule on aga tihti ette heidetud aeglast teravustamist, Nikoni ja Canoni kaamerate kasutajad on puudust tundnud värinastabilisaatorist. Uus 70-200mm telesuum parandab need puudujäägid nii kardinaalselt, et tulemuseks on objektiiv, mis on vanemaga võrreldes hoopis teisest klassist. Seda nii välimuse, toimimise, kasutamismugavuse kui ka – täiesti arusaadavalt – hinnaklassi poolest. Vaatame lähemalt:

tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-1

Tamron SP 70-200mm F/2.8 Di VC USD tehnilised andmed

  • Fookuskaugus: 70-200mm
  • Maksimaalne ava: F/2.8
  • Vaatenurk (diagonaal):
    • 34°21′- 12°21′ (täiskaadersensoriga peegelkaamera)
    • 22°33′- 7°59′ (APS-C formaadis sensoriga peegelkaamera)
  • Konstruktsioon: 23 elementi 17nes grupis
  • Min. teravustamiskaugus: 1.3m
  • Maksimaalne suurendus: 1: 8 (@ f=200 mm: MFD 1.3 m)
  • Filtrikeere: Ø 77 mm
  • Pikkus: 188.3 mm
  • Diameeter: Ø 85.8 mm
  • Kaal:1470 g (koos statiivikinnitusega)
  • Diafragmalabade arv: 9 (ümar)
  • Min. ava: F/32
  • Lisatarvik kaasas: lillekujuline päikesevarjuk
  • Saadavus: Canon, Nikon, Sony peegelkaamerad

tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-2

Tamroni 70-200mm F/2.8 Di VC hinnaks on Photopointi veebipoes 1649,00 €. See on pea 1000€ võrra soodsam, kui Canoni ekvivalent Canon EF 70-200mm F2,8 L USM IS II, mille hinnaks on valusad 2679,00 €.

tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-3

Karbis on: Tamron AF 70-200mm f/2.8 SP DI VC USD objektiiv Canonile, lillekujuline päikesevarjuk, objektiivikork, kasutusjuhend ning fototöötluskarkvara Silkypix Developer Studio kasutamislitsents.

tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-6tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-7

Canoni objektiividega võrreldes on Tamroni objektiividel kogu juhtimine risti vastupidi. Täpselt nii, nagu ka Sony ja Nikoni objektiividel. Sisse suumimiseks tuleb suumirõngast keerata paremale, lähemale fokusseerimiseks tuleb teravustamisrõngast keerata vasakule. Laiem suumirõngas on objektiivi esiläätse pool. Teravustamisrõngas, mis on liiga kitsas, on kaamera pool.  Kaalu on sellel objektiivil mehiselt – 1470 g. Seda on isegi paarsada grammi enam, kui vanemal versioonil. Igatahes on Uus Tamron 70-200mm meeldivalt tummine ning tugev. Oma osa on sellel kindlasti ka ilmastikukindlatel tihenditel, mis vihmaga pildistades korpusesse vett sisse ei lase.

tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-4

Kuna see objektiiv üsna pikk on ning niivõrd palju kaalub, siis on sellel küljes ka eemaldatav statiivikinnitus. Tänu sellele on kaamera koos objektiiviga statiivil hästi tasakaalustatud. Lisaks on statiivikinnituse abil imelihtne kaamerat rõhtsest asendist püstipidiseks keerata ja vastupidi.

tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-66tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-11

Kaamera peal on kaks standardset lülitit. Ülemine automaatse ja käsitsi teravuse valimiseks ja alumine värinastabilisaatori sisse-välja lülitamiseks. Statiivikinnitus on loomulikult metallist.

tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-77

Photokina fotomessil uut 70-200 mm objektiivi proovides jäime murelikuks, sest seal välja pandud mudeli suumirõngas liikus väga jäigalt. Rõõm on kinnitada, et päris valmis objektiivi mõlemad rõngad liiguvad väga sujuvalt. Lähimaks teravustamiskauguseks on 1.3 m.

tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-12tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-13

Objektiiv ei pikene ei teravustamisel ega suumimisel. Samuti ei pöörle kummagi toimingu korral objektiivi esiosa. Ilmastikukindlad tihendid on üldiselt objektiivi sisemuses peidus, bajoneti ääres on aga kummist tihend täitsa näha. See aitab hoida tolmul ja niiskusel kaamera/objektiivi sisse minemast.
tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-34

Kõik ülevaated, mida ma olen Tamroni 70-200mm VC objektiivi kohta lugenud, kiidavad ühel häälel selle teravat joonist isegi lahtise ava korral ning peaaegu kogu suumi ulatuses. Ainult lõpuni välja suumituna – 200mm lähedal ja juures – kipub joonis olema pisut pehmem ja kaadrinurgad tavalisemast tumedamad. Kiidetakse veel teravustamiskiirust ning autofookuse vaikset tööd ning leitakse, et värvus- ning geomeetrilised moonutused on pea olematud. Ameerikamaal kirjutatud ülevaated kurdavad vaid peamiselt ühe omaduse üle – selleks on hind, mis sealmail olevat isegi tiba kõrgem kui kaameratootjate ekvivalentsetel objektiividel. Eestis hinnamiinust ei ole. Kui Nikoni värinastabilisaatoriga varustatud f/2.8 avaga 70-300mm telesuum maksab 2449 € ja Canoni ekvivalent 2679 €, siis Tamroni saab kätte 1649 € eest. Tasub üle vaatamist küll.

Photopointi on hetkel jõudnud Tamron 70-200mm f/2.8 SP DI VC USD Canoni versioon. Nikoni ja Sony kaameraile sobivad objektiivid on tulekul.

Tamron AF 70-200mm f/2.8 SP DI VC USD objektiiv Canonile Photopointis: 1649€

 

Põnevad kuulujutud – Pentaxi täiskaadersensoriga peegelkaamera on arendusjärgus
autor: Lauri Veerde

pentax-taiskaader

“Jah. Täiskaadersensoriga kaamera arendus on põhimõtteliselt alanud.” Nii vastab Pentaxi tootearenduse juht Toshiyuki Kitazawa küsimusele, mis Pentaxi fänne juba aastaid vaevanud on. Küsimusele: “Kas täiskaadersensoriga kaamera viimaks ometi tuleb?”

Jaapani tehnikaajakirja “Impressjapan” jaanuarinumbri eelvaates (jaapanikeelne PDF) on ära toodud terve lehekülje pikkune intervjuu hr Kitazawa`ga, kes juba aastast 1978 Pentaxi tootearendust juhtimas on. Võrreldes aastataguse intervjuuga on mehe kommentaarid täiskaadersensori kohta märksa konkreetsemad. Öelnud välja, et Pentaxil on soov ja kavatsus täiskaadersensoriga kaamera valmistada, lisab hr Kitazawa kohe, et aparaadi turule toomine võtab siiski aega ning sõltub turuolukorrast. Samuti on vaja turule tuua rohkem täiskaadersensoriga sobivaid objektiive. Väga oluliseks peab mees ka seda, et Pentaxi täiskaaderkaamera erineks Canoni, Nikoni ja Sony pakutavast.

Küsimusele, kas arendusjärgus olev täiskaadersensoriga kaamera saab olema peegel- või hübriidkaamera, vastab hr Kitazawa, et “See on väga keeruline küsimus”. Teemat jätkates tunnistab ta siiski, et kuna enamik Pentaxi kasutajaid ning täsikaadersensori ihkajaid pole algajad vaid pigem fotoentusiastid, siis on mõistlikum valmistada täiskaadersensoriga peegelkaamera.

Tulihingelised Pentaxi austajad on selliste mõtteavalduste peale päris elevile läinud. Pentaxi täiskaadersensoriga peegelkaamera prototüüpversiooni ilmutust oodatakse juba jaanuari lõpus Jaapanis toimuvalt CP+ fotomessilt. Lubage mul aga seda entusiasmi pisut maha keerata ja meenutada, et tegelikult on Pentaxi täiskaadersensoriga kaamera arendus “põhimõtteliselt” käinud endm kui 10 aastat. Esimene prototüüpversioongi on juba esitletud – 2001 aastal tegi PMA fotomessil etteaste 6 MP täiskaadersensoriga nimetu Pentaxi täiskaaderkere (vaata siit).

Lõppev aasta näitas aga, et täiskaadersensoriga kaamerad muutuvad üha populaarsemaks. Küllap siis ka Pentax nüüd aru saanud on, et konkurentsis püsimiseks tuleb see lüke ikkagi ära teha. Millal see arendus aga reaalsuseks saab ning kas Mark Newsoneid sellest ka kõrvale hoida suudetakse – seda näitab tulevik.

Algallikas: Impressjapan ajakirja tasuta PDF-dokument.

Postituses esitatud Toshiyuki Kitazawa seisukohad põhinevad kolmel teineteisest sõltumatul tõlkel:

  1. ricehigh.blogspot.com – tõlge
  2. PentaxRumours.com – isaoa tõlge
  3. PentaxRumours.com – pentaxki tõlge

Karbist välja: Canon EOS 6D peegelkaamera
autor: Lauri Veerde

canon-eos-6d-peegelkaamera-photopoint-8

Täiskaadersensoriga peegelkaamerad on seni olnud peamiselt vaid professionaalide pärusmaaks. Nende suurte ja tõsiste aparaatide juures ei ole tootjad end nuppude ja funktsioonidega tagasi hoidnud – ning eks hindki ole olnud vastavalt üsna soolane. Canon EOS 6D on peegelkaamera, mis selle traditsiooni murrab. See profiklassi pildikvaliteediga aparaat on oma soodsama hinna nimel ohverdanud (võrreldes 5D Mark III kaameraga) paindliku teravustamissüsteemi, topeltkaardipesad, kiirema sarivõtte, mitmed juhtnupud ja mõnda olulist muudki.

Arvamusliider Ken Rockwell kirjutab, et EOS 6D on paremuselt teine peegelkaamera maailmas (5D Mark III järel). Dpreview arvab, et Canon on soodsa hinna loosungi all EOS 6D peegelkaamera sisuliselt kastreerinud. Photopointi ajaveeb ei jaga kumbagi seisukohta, vaid võtab 6D karbist välja ja esitab siis pärast seda enda arvamuse. Võid seda lugeda artikli lõpus – kui sa aga juba nagunii end sinna kerid, siis heida pilk peale ka mööda tuhisevatele piltidele ning nende vahel kirjutatule. Läheme:

canon-eos-6d-peegelkaamera-photopoint-1

Canon EOS 6D peegelkaamera olulisemad tehnilised andmed:

  • 20.2MP CMOS täiskaadersensor
  • DIGIC 5+ pildiprotsessor
  • ISO 100-25600, võimendusega 50-10 2800
  • 4.5 kaadrit sekundis sarivõte
  • “Silent” režiim vaiksemaks pildistamiseks
  • 1080p 30 kaadrit sekundis videosalvestus, välise mikrofoni pesa.
  • 11 punktiga automaatse teravustamise süsteem. Keskmine punkt on eriti tundlik, mõõtes kontrastsust nii vertikaal- kui horisontaalsihis (cross-type)
  • 63 tsooniga iFCL särimõõtesüsteem
  • Kaadri katvus: 97%; vahetatavad mattklaasid
  • 3″ LCD-ekraan, 1 040 000 pikslit
  • Üks kaardipesa ühe SD mälukaardi jaoks
  • Sisseehitatud Wi-Fi ja GPS
  • Vaid vertikaalsihis toimiv elektrooniline lood

canon-eos-6d-peegelkaamera-photopoint-2

Canon EOS 6D asetub hinna ja omaduste poolest 5D Mark III alla ning 7D kohale. Kere hinna poolest (2299 €) on 6D umbes 1000€ võrra soodsam kui Mark III. Täpselt samas hinnaklassis on ka 6D ainuke, kuid väga tõsiseltvõetav rivaal – Nikon D600.

canon-eos-6d-peegelkaamera-photopoint-3

Karbis on: Canon EOS 6D, laadimisadapter, LP-E6 liitiumaku (sama, mis 5D Mark III-l), toitekaabel, USB kaabel, AV kaabel, kaamerarihm ning kilepakend kasutusjuhendite ja tarkvara CD-ga.

canon-eos-6d-peegelkaamera-photopoint-4

Canon EOS 6D hoiab enda käes tiitlit “Kõige kompaktsem täiskaadersensoriga peegelkaamera”. Täiskaadersensorist hoolimata on selle kaamera korpus isegi mõne millimeetri võrra 7D kerest pisem ning peaaegu samade mõõtmetega, nagu kaks astet allpool olev EOS 60D.

canon-eos-6d-peegelkaamera-photopoint-5

Sarnaselt EOS 7D ja 5D Mark III kaameraile on ka 6D varustatud ilmastikukindlate tihenditega. Samas on 6D märksa kergema kaaluga, kui visuaalselt hinnates arvata võiks. Tuntavalt kergem kaal tuleneb sellest, et 6D ülaosa ei ole valmistatud magneesiumsulamist vaid puha plastikust – selleks, et GPS ja WiFi signaalid metalli taha kinni ei jääks. Korpuse nahksed osad on samast tugevast materjalist mis 5D Mark III kaameral, ka muu pinnaviimistlus on meeldivalt teraline-struktuurne. Seda pinnaviimistlust on paremini näha allpool, lähemalt kadreeritud piltide juures.

canon-eos-6d-peegelkaamera-photopoint-6

Oluline erinevus võrreldes 5D mark III lkaameraga – teravussügavuse eelvaate nupp on pisike ning istub objektiivibajoneti juures. Nii ei saa seda vajutada parema käe sõrmega vaid objektiivi hoidva käe omaga.

canon-eos-6d-peegelkaamera-photopoint-7

Kaamera tagant avanev vaade juhtnuppudele on väga sarnane 60D kaamerale. Ei ole siia raatsitud lisada eraldi joystick`i – see on asendatud kaheksasuunalise rõngasnupuga tagumise valikuketta koosseisus. Samas on – tänu taevale – olemas 7D ja 5D Mark III kaameratelt tuntud väga mugav video-ja fotorežiimi ning Live View kombineeritud lülitinupp. See on Canonil minu arvates väga hästi välja kukkunud ja toimub ülihästi.

6d-vs-mark3

Canon EOS 5D Mark III vs Canon EOS 6D eest.

6d-vs-mark3-2

Canon EOS 5D Mark III vs Canon EOS 6D tagant.

6d-vs-mark3-3

Programmirattad on nii 5D Mark III kaameral (vasakul) kui ka 6D aparaadil varustatud keskmise lukustusnupuga. 6D omalt on eemaldatud kolmas kasutaja poolt seadistatav režiim. Selle asemele on tulnud algajaile sobilikud SCN pildiprogrammide valik ja CA Creative Auto režiim.

6d-vs-mark3-4
 6D kaameral (paremal) on ülemise LCD kohal üks kiirvalikunupp rohkem kuid funktsioone on samas vähem. Värvuatasakaalu muutmiseks näiteks tuleb ronida menüüsse või kasutada kaamera taga olevat Q-nuppu. 6D kaameral on aga puudu 5D Mark III päästiku juures olev M-Fn nupp.

canon-eos-6d-peegelkaamera-photopoint-55

canon-eos-6d-peegelkaamera-photopoint-9

Täiskaadersensoriga kaamerale üleminek tähendab muidugi automaatselt seda, et peate hakkama ostma suuremaid ja poole kallimaid objektiive. Pildil on 6D ette keeratud üks soodsamaid täiskaadritorusid – valgusjõuline 50mm f/1.4 USM fiksobjektiiv.

canon-eos-6d-peegelkaamera-photopoint-10canon-eos-6d-peegelkaamera-photopoint-11

Programmirattal on kaks kasutaja poolt seadistatavat särirežiimi (7D ja 5D Mark III kaamerail on 3). SCN valiku alt leiab algtaseme kaamerale tavalised eelprogrammeeritud särirežiimid nagu portrait, landscape jne. CA tähistab “Creative Auto” režiimi, kus ava ja säriaja muutmine on algajama kasutaja jaoks maskeeritud taustaudususe ja liikumisudususega ning vastava efekti muutumist näidatakse ekraanil slaiderite abil.

Kiirvalikunuppudel paremal pool on kõigil vaid üks funktsioon (7D ja 5D Mark III kaamerail on ühe nupu all teatavasti kaks funktsiooni – ühte saab muuta eesmise, teist tagumise valikukettaga). Kiirvalikunuppude funktsioonid on näidatud alloleval fotokogumil:

canon-eos-6d-peegelkaamera-kiirmenyy

Kaamera peal olevatele kiirvelikunuppudele vajutades kuvatakse ekraanile muudetavad parameetrid. Iga nupu kohta 1 funktsioon.

 eos-6d-2 eos-6d-1

Ühenduspesadrga pole just priisatud. Olemas on (vasakul) kaugjuhtimispuldi ja 3.5mm mikrofoni pesad ning (paremal) USB ja HDMI pesad. 5D Mark III kaameraga võrreldes puuduvad välgusünkro ja 3.5mm kõrvaklappide pesa. EOS 6D on esimene Canoni kõrgema klassi kaamera, mis salvestab pilte (ainult) SD mälukaardi peale.

canon-eos-6d-peegelkaamera-photopoint-13canon-eos-6d-peegelkaamera-photopoint-12

Tehniliste andmete loetelus võib märgata, et 6D pildiotsija kaadri katvus ei ole päris 100% vaid 97%. Sellest – pisut väiksemast numbrist – ei tasu end heidutada lasta. Reaalselt ei ole see 3% märgatav ning 6D pildiotsija on sama avar ja ere, nagu iga teise täiskadersensoriga peegelkaamera oma. 6D kaamera pildiotsijast sisse vaadates ei näe 5D Mark III kaamerale sarnaselt kadreerimisjooni. Soovi korral saab aga hankida vastava mattklaasi, millel need jooned olemas on.

canon-eos-6d-peegelkaamera-photopoint-56

Tooksin veel välja ühe aspekti, mille poolest 6D on mugavam kui kõik senised Canoni peegelkaamerad. Suurendusklaasiikooniga nupp on siin viidud LCD-ekraani kõrvale. Filmirežiimis käsitsi teravustades ja pildistatud fotode kiireks teravuse hindamiseks on väga oluline, et see suurendusnupp oleks parema käega vajutatav ja hästi kiirelt ligipääsetavas kohas. Teistel kõrgema klassi EOS kaameratel on see nupp vasakul pool ekraani, mistõttu on seda kole tüütu seda parema käega vajutada. Algtaseme EOS-idel kuni 60D-ni on see nupp jälle ülal paremas nurgas, mis samuti kõige meeldivam lahendus ei ole. 6D kaameral on see aga täpselt seal kus vaja – pöidla all.
canon-eos-6d-peegelkaamera-menyy-1

Menüü 1. Pildistamisparameetrite valik.

canon-eos-6d-peegelkaamera-menyy-2

Menüü 2. Taasesitusrežiimi seaded.

canon-eos-6d-peegelkaamera-menyy-3

Menüü 3,4 ja 5. Kaamera seaded (kollane), kasutaja eelistused (oranž) ja kohandatav “minu menüü” (roheline).

canon-eos-6d-peegelkaamera-gps

Kaamera seadete alt saab aktiveerida sisseehitatud GPS mooduli. See võimaldab lisada piltide infosse koordinaate – samuti on olemas ka nn “tracking” funktsioon, mis salvestab rännaku trajektoori ning lubab selle pärast kaardile kuvada. Menüüst saab valida positsioneeringu intervalli ning kuvada ekraanil infot hetkeasukoha kohta.

canon-eos-6d-peegelkaamera-wifi

WiFi ühendust aktiveerides saame teada, et kui WiFi on sees, siis ei saa filmida videot. Samuti ei toimi siis USB-ühendus. Muidu on aga võimalik WiFi abil teha igasuguseid põnevaid  - ning tihti ka päris vajalikke asju. Näiteks saata fotot ühest 6D kaamerast teise, saata pildistatud fotosid automaatselt enda mobiilsesse seadmesse, juhtida kaamerat (nii päästikuid kui ka säriparameetreid) juhtmevabalt arvuti, tahvelarvuti või nutitelefoniga jne. Canon EOS 6D on esimene peegelkaamera, millel WiFi sisse ehitatud on ning ma usun, et enamik 6D omanikke leiavad sellele funktsioonile ka tarvilikku kasutust.

canon-eos-6d-peegelkaamera-photopoint-53

Digitaalne lood on küll ära nuditud. Ning seda ju mitte üldsegi tootmiskulude kokkuhoiu tõttu vaid pelgalt selle pärast, et 6D ei oleks “liiga võimekas”. Lood näitab küll horisontaalset tasakaalu kuid vertikaalset (üles-alla kaldenurka) mitte.

canon-eos-6d-peegelkaamera-photopoint-54

Hoolimata teistsugusest, pisut vähemate megapikslitega sensorist on kõik ülevaated on kiitnud 6D pildikvaliteedi identseks 5D Mark III kaameraga. Ka DxOMark sensorivõrdlusandmed hindavad nende kahe kaamera sensorite võimekust praktiliselt identseks. 11-tsooniline teravustamissüsteem, mis 6D kaameral on üsnagi lihtne, töötab aga see-eest kiirelt ja tõhusalt – seda iseäranis kehvemates valgusoludes.

Kui sinu põhimotiivideks ei ole kiirelt ja sihitult liikuvad objektid – mida 5D Mark III kaameraga hea taga ajada on, siis säästa 1000 eurot hea objektiivi jaoks ja võta 6D. See on kaamera, mis pildistab imeliselt hea kvaliteediga fotosid isegi ISO 2000 juures, on kiire teravustamisega ja  hea käsitleda. Lisaks saad veel boonusena GPS ja WiFi võimekuse, mis võivad teatud pildistamisolukordades üsna tõhusaks osutuda.

Ära võta südamesse arvamusliidreid, keda EOS 6D väline sarnasus 60D kaameraga nii kohutavalt häirib. Ühel pool ekraani olevad juhtnupud ei muuda kaamera käsitsemist halvemaks – hoopis vastupidi. Ära võta aga kuulda ka ekstremiste, kes 6D kaamerat taevani ülistavad, sest olgem ausad – Nikon D600 on siiski mitmestki küljest rohkemate võimalustega kaamera. Kas need küljed aga ka sulle olulised on – sellele saad vastata ainult sina.

Sveni pildilood – 25. Näljaoht on saabunud
autor: Sven Začek

©Tekst ja fotod: Sven Začek

Kõige selgem märk karmi ja pimeda aja saabumisest meite maale on pisikeste lindude saabumine toidulaua äärde. Igal hilissügisel tulevad rasvatihased minu rõdule istuma. Esimene proovib ennast võimalikult nähtavaks teha, maandub rõdu äärele ja ajab oma jalad harki ning tõstab end võimalikult kõrgele, kuni ta näeb välja nagu tsirkusekloun karkudel. Jaa, aeg on käes. Toit teile, pildid mulle? Kaup sobib? Hästi, lööme käed!

Pisilindude toitmisest ja toidukohtadel pildistamises on räägitud ja kirjutatud palju, sest see on üks väga põnev ja kõigile hästi kättesaadav teema. Seekord tahan mina vaadata levinud pildimotiive viimase aja tehnilise revolutsiooni mõttes.

Mäletan oma esimesi pisilindude pildipäevi omaenda rõdu peal 2004. aastal. Samblikuga kaetud oks oli toodud ja sätitud sobivale taustale. Modellid olid kohal ja minu soov oli ühte neist suurelt kaadris jäädvustada või hea õnne korral kaks lindu korraga ühele pildile trehvata. Eks sai nii ühte, kui ka teist. Päästikule vajutades lootsin alati, et lind fotol oleks terav, sest talvevalguses avaga F5,6 ja ISO-ga 400 oli säriaeg napid 1/100 sekundit, hallimatel päevadel aeglasemgi.

Seesama valgus F5,6, ISO 400 ja 1/100 võimaldab tänapäeva tehnikaga F2,8 ja ISO 3200 juures säriajaks 1/1600. Mitte, et F2,8 avaga teleobjektiiv oleks viimase aja leiutis, vaid oli kättesaadav tollalgi, kuid ava viimisel F5,6 pealt F2,8 peale oleks säriaeg olnud 1/400. Poleks pidanud küll nii palju muretsema oksal istuva linnu teravuse pärast, kuid liikumise külmutamise peale poleks siiski saanud mõelda. Sensori kõrge tundlikkuse kvaliteedi paranemine viimasel kolmel aastal on ümber kujundanud oma rõdu pealt rahuliku lindude vaatlemise ja pildistamise tõeliseks kiirusspordiks. Säriaeg 1/1600 lubab kiireid liigutusi külmutada ja proovida jäädvustada mõned nendest sadadest hüpetest, mida näljased sulelised vaatlejale napi valge aja jooksul pakuvad.

Selleks, et pisilinnuspordis edukas olla tuleb ennast pisut ümber häälestada. Esimene küsimus seisneb autofookuses. Kui kasutuses on profikere, siis võib paljudel juhtudel loota autofookusele, enamasti küll vaid veerand sekundit kestvate rappelendude puhul. Igasuguste hüpete ja veelgi kiiremate kohamuutuste puhul tasub tegutseda käsitsi teravustades. Kuid kuhu teravustada? Vot, see ongi põhiline küsimus. Teravuse sättimiseks siia või sinna peab eelnevalt olema selge lindude rütm. Kuhu istutakse enne söögi haaramist ja millises suunas siis edasi liigutakse. Ehk ei saa püüda juhuslikku hetke, vaid tuleb tähele panna lindude käitumismustreid. Siin pole midagi keerulist. Paari tunniga on pilt täiesti selge. Seejärel on võimalik hakata sättima teravust ja valida välja sobiv motiiv. Hüpet tuleb pisut ennetada, sest pisilinnud on niivõrd kiired, et reageerimine tähendab tihti vaid sabasulgede pildistamist või lihtsalt ilusaid võtteid ühtlasest taustast. Sarivõte tuleb siin kasuks.

Pildi esitlus ja tehnilised andmed:

  • Valgus – Läbi õhukese pilve piiluv päike, samadest pilvedest hõljus maapinnale lumehelbeid. Niisugune harva kohatav valgushetk. 25. jaanuar kell 13:56 tähistab pärastlõunase aktiivsusperioodi algust.
  • Kadreering – Kiirete liikumiste puhul tasub toimetada keskmise fookuspunktiga ja proovida jätta pildi servadesse hilisema lõikamise jaoks natuke ruumi, sest kunagi ei tea, kui kiire hüppe linnuke teha võib.
  • Säritus – F3,2, ISO 800, 1/1600. Õrn pilveke lubas ISO-ga madalale tulla. See on pisilindude pildistamise juures pigem erand ning Novembris juhtub seda harva.
  • Tehnika  – Nikon D3s + Nikkor 300mm F2,8 VR II.
  • Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Lightroom 4 tarkvarag