12-15 veebruaril toimus Jaapani sadamalinnas Yokohamas Aasia suurim fotomess CP+ 2015. See on üritus, kuhu igal aastal tulevad kokku Jaapani mõjukamad fototootjad, et kuulutada välja uhiuusi tooteid ja näidata seniseid. Siia tulevad kokku tuhanded fotohuvilised, sajad ärimehed ja ajakirjanikud. Kõige nende seas oli CP+ 2015 fotomessil Jaapanis kohal ka Photopointi ajaveebi reporterduo – Ardo-Jako Olev ja Lauri Veerde.
Selle nelja päeva jooksul avaldasime me Photopointi ajaveebis kokku 25 postitust – enamik neist videod kuid mõned ka artikli vormis. Lisaks tegime messihallidest interaktiivseid sfäärilisi panoraame. Kõik see messil loodud sisu on näha siinsamas blogis CP+ 2015 erilehel.
Osa huvitavaid fotosid on aga jäänud veel arvuti kõvakettale ja mitmed huvitavad tähelepanekud on talletunud kahe kõrva vahele. Seetõttu tuleb nüüd CP+2015 fotomessi lõppakordina siit üks kokkuvõttev pildipostitus. Loodan, et see annab sulle hea ülevaate sellest, milline CP+ 2015 fotomess tegelikult oli.
CP+ mess saab oma erilise tähenduse ja olulisuse just toimumiskoha tõttu. CIPA ametlike andmete kohaselt kuulub Jaapani ettevõtetele 85% kogu maailma digikaamerate turust ja lausa 99% kogu maailma vahetatavate objektiividega kaamerate turust. Nikon, Canon, Pentax, Fujifilm, Ricoh, Olympus… kõik need nimekad kaameratootjad ja brändid on ju pärit Jaapanist. Ja seetõttu on arusaadav, et nende ettevõtete jaoks on koduukse all toimuv fotomess eriti oluline.
Yokohama on vana sadamalinn Tokyo lahe ääres. See on otse pealinna Tokyo kõrval – niivõrd kõrval, et silmaga nähtav piir neil kahel linnal puudub. Ülaloleva foto pildistasin Yokohama kesklinnas asuva, Jaapani kõrguselt teise hoone (Landmark Tower) vaateplatvormilt. Pildilt on hästi näha CP+ 2015 messi toimimise koht (madal lai hoone foto vasakul pool keskel) ning taamal vasakul pilvelõhkujatega pikitud Tokyo kesklinn. Järgmine foto viib meid aga otse messikeskuse ette.
CP+ fotomessil on enam kui 50-aastane ajalugu. Traditsiooniliselt on üritus toimunud Tokyos nime “Japan Camera Show” all. 2010. aastal aga koliti üritus siia, Pacifico Yokohama messikeskusesse ja nimetati ümber CP+ fotomessiks. Selle muudatuse põhjuseks oli püüd muuta CP+ rahvusvahelisemaks ja meelitada lisaks kohalikele kohale ka väljamaa fotohuvilisi ja fotofirmasid.
Tuleb tunnistada, et CP+ on nendest püüdlustest hoolimata tugevalt Jaapanikeskne mess. Külastajate massi seas praktiliselt valgeid europiide ei kohta ning enamus lettide taga olevatest presenteerijatest inglise keelt ei mõista. Kõnekas on ka fakt, et eelmisel aastal oli messil ametlike andmete kohaselt väliskülalisi vaid 451 inimest ehk 1.1% kogu külastajate arvust. Nendest 451-st oli 334 inimest Aasiast, 57 Euroopast, 46 Põhja-ameerikast ja 18 tk mujalt. Pole just väga rahvusvaheline seltskond või kuidas?
Astume messihalli sisse. Üks CP+ erisusi võrreldes näiteks Euroopas toimuva IFA ja Photokina messidega on inimeste voolavus. Nii messihalli sisse kui ka välja voolab konstantne inimjõgi. Kuna pileti hind on kõigest 1500 jeeni (11 eurot) ja veebilehel eelregistreerijad pääsevad sisse puha muidu, siis ei viitsi inimesed siin ka tervet päeva mööda saata. Tulevad, vaatavad oma huvitavad asjad ära ja lähevad peagi minema. Nii siis voolabki see inimjõgi praktiliselt terve päev otsa ühest uksest sisse ja teisest välja.
Tõstsin kaamera statiivi abil kõrgele enda kohale, et pildistada seda massi, kes keskpäevase tipptunni ajal CP+ fotomessile tulnud oli. Videote tegemine sellises kaoses oli üsna keeruline, kuid tänu jaapanlaste viisakusele ja oskusele selliseid masse ohjata, siiski võimalik.
Eks igaühel on sellises olukorras omad viisid, kuidas parimat pilti saada. Kohalik fotograaf oli kaasa võtnud väikese redeli, millelt siis hea üldplaane pildistada oli. Põhjamaa mehed kasutasid ära jaapanlaste vaoshoitust ning lähenesid olukordadele pigem sihikindla küünarnukitehnika abil.
Meie Vanas Maailmas püütakse asjad korraldada nii, et süsteem toiniks ilma inimeste abita. Jaapani metroojaamades on aga näiteks tööl vagunisaatjad ja messile tulles on teeviitadele lisaks palgatud inimesed, kes vastavate kohtade peal lihtsalt seisavad, hüüavad “CP+” ja viipavad kätega inimjõe õigesse suunda. Ka messihallis on spetsiaalsed töölised, kes hoolitsevad selle eest, et ettevõtete väljapanekualal ei tekiks ummikut ja olulisemad liikumiskoridorid lahti püsiksid. Ülal pildil on üks selline tööline oma kehaga moodustamas barjääri loengu kuulajate ja möödakäijate vahel.
Messi esimese päeva esimestel minutitel tasus alustada läbi Ricohi väljapaneku juurest. Õnneks olime meie Ardoga just sinna sammud seadnud, sest see, mis seal toimus, oli üsna üllatav. Me teadsime, et Ricoh kavatseb CP+ messil näidata arendusjärgus olevat täiskaadersensoriga peegelkaamera mulaaži. Kirjutasin sellest paar nädalat tagasi ka siinsamas blogis ja artikli juures oli üsna algeline makett sellest peegelkaamerast. Me poleks aga oodanud, et seesama makett siin Jaapanis inimesi nõnda erutada võiks. Huvilised olid karjas koos valge linaga kaetud stendi ümber. Ja kui siis Pentaxi esindajad selle lina kaamera pealt ära tõmbasid, läks rahvamass päris pöördesse.
Pentax on Jaapanis traditsiooniliselt olnud väga populaarne kaubamärk. Täiskaadersensoriga Pentax peegelkaamerat on aga oodatud juba vähemalt 15 aastat. Muidu nii rahulikud ja viisakad Jaapanlased lausa murdsid end stendini, et mulaažist mõni lähikaader saada – enne kui see klaaskarbiga kaetud saab. Minu jaoks sellel hetkel polnudki niivõrd huvitav mitte see plastiktükk ise, vaid olukord selle ümber.
Läheme Ricohi ja Pentaxi juurest Canoni messialale. CP+ fotomessi kahtlemata kõige populaarseim toode oli Canon EOS 5Ds peegelkaamera. Selle 50MP täiskaadersensoriga fotoaparaadi juurde oli pidevalt pikk järjekord. Järjekorras seisjate kihku uhke kaamera järele võimendasid 5Ds aparaadiga pildistatud suured väljatrükid kahel pool seinal. Paljud fotohuvilised leidsid, et pildistatud ja väljatrükitud fotost saab omakorda suurepäraseid maastikufotosid ja kukkusid suuri väljatrükke fotografeerima.
Canoni messialal oli aga muudki huvitavat peale EOS 5Ds kaamera. Nurga taga demonstreeris Canon omaenda välja töötatud 120 MP fotosensorit. Nagu ülalt plakatilt lugeda võib, olevat selline pikslite hulk ligikaudselt sarnane inimsilma valgusretseptorite arvuga. Pildimõõduks annab selline sensor 13 280 x 9184 px. Sellist sensorit lubab Canon hakata kasutama (esialgu) mitte tavaliste fotokaamerate sees vaid professionaalseks filmimiseks, astrofotograafiaks, jälgimiseks jms mõeldud seadmete sees.
Siin on see sensor veidi lähemalt. Minu soovitus näiteks maastiku- ja interiööri pildistajaile on mitte taga ajada suure lahutusvõimega sensorit vaid pildistada (kasvõi teleobjektiiviga) stseenist mitu kaadrit ja panna siis PtGui programmi abil need kokku üheks, ükskõik kui suure megapikslite arvuga fotoks. Pole vaja ei uut tehnikat ega kompromisse dünaamilises ulatuses/pildikvaliteedis. Iga pildistamise jaoks selline meetod aga loomulikult ei sobi.
Canon 11-24mm f/4.0
Tamron 15-30mm f/2.8
Messi populaarseimad objektiivid olid seekord lainurksuumid. Canon 11-24mm f/4 ja Tamron 15-30mm f/2.8 VC. Ülal näete neid kahte objektiivi lahti lõigatud kujul. Canon on pärast lahti lõikamist poolikud läätsed asendanud tervetega.
Aasia messidele iseloomulikult on ka CP+ messi lahutamatuks koostisosaks ilusad tüdrukud. Osa neist on pandud kaameralettide juurde, et kaamerate-objektiivide proovijad saaksid pildistada portreefotosid. Osad tüdrukutest on rakendatud peibutuspartideks – need hängivad vastava ettevõtte messiala läheduses plakatid ja kaamerad käes ning kutsuvad möödakäijaid enneolematuid tehnikasaavutusi vaatama. Kolmandad jagavad lihtsalt katalooge. Ülal pildil on modell Sony messialalt.
Portreefotosid saavad pildistada ka Olympuse kaamerate proovijad.
Täiesti tühjalt kohalt võis messil sündida mass-fotosessioon. Näiteks esimese päeva lõpus võtsid Olympuse tüdrukud end rivvi, et Olympuse fotograaf neist pilti teeks. See olukord läks sekunditega käest ära, sest järsku kargasid igast suunast välja kohalikud fotohuvilised ja asusud samuti tüdrukuid pildistama. Neid tuli aina juurde ja tüdrukute ees läks üha suuremaks rabelemiseks. Tõstsin selles olukorras hea ülevaate saamiseks 8mm kalasilmobjektiiviga kaamera statiivi abil pildistajate peade kohale. Seadistasin aparaadi sarivõtte peale, lootes et ehk valgustab kellegi välklamp ka minu kaadrit. Õnneks valgustaski.
Velboni messialal olid ilusate tüdrukute asemel hoopis kohalikud atleedid tööle rakendatud. Selline mehisem silmailu jättis valdavas osas meessoost messikülastajad siiski üsna külmaks :) .
Lisaks fototehnika väljapanekule on iga vähegi suurem ettevõte oma messialale üles seadnud ka lava. Sellel toimuvad mitmesugused jaapanikeelsed loengud, kus näidatakse fotosid ja kiidetakse taevani vastava firma kaameraid või objektiive. Need loengud on alati väga populaarsed – istekohad on täis ja seisukohad ka.
Sony messiala kõige silmapaistev atraktsioon on minatuurne tehismaailm. Siin sõidab rong, inimesed teevad oma igapäevatööd ja ülal tiirutab kotkas. Selline ülidetailne makett on hea testpiltide pildistamiseks.
Mitmete suuremate kaameratootjate messialadel on püsti pandud hooldustöökojad. Panasonicu juures töötasid tehnikud klaasi taga nii et huvilised saaksid tegutsemist jälgida-pildistada. Siia said messikülastajad tuua enda (Panasonicu) hübriidkaameraid sensoripuhastusse ja niisama hooldusesse.
Kui ettevõtete väljapanekuid mikrotasandil uurida, võib sealt leida palju põnevaid ja huvitavaid tooteid. Siin on näiteks geniaalne vahend, millega saab ükskõik millise fotoaparaadi kiirelt selfie-valmidusse viia. Kumera ja metalselt peegeldava pinnaga ümmargune latakas tuleb lihtsalt kaamera peale liimida ning see võimaldab siis autoportree pildistamisel enda naeratust paika seada ja kadreeringut kontrollida. Kusjuures – tegelikult toimis üsna hästi :) .
Mäletatavasti näitas Manfrotto eelmisel sügisel Photokina fotomessil selliseid monopode, mida sai kasutada kõnnikeppidena (vaata videot siit). Statiivitootja Benro letil oli aga midagi stiilsemat – monopodid, mida saab kasutada jalutuskepina. Põhimõtteliselt olid valmistatud lihtsalt puidust käepidemed, mida saab monopodi keermesse kinnitada.
Messil oli oma väljapanekuga kohal ka kuulsaim droonide valmistaja DJI. Ülalolev foto on aga pildistatud hoopis Sony juures. Droonindus on üle maailma niivõrd populaarseks muutunud – sellest populaarsusest tahtsid kasu lõigata kõik tootjad näidates, kuidas nende kaameraid DJI droonide küljes kasutada saab. Ülal pildil on esiplaanis Sony ActionCam DJI Phantom 2 drooni küljes. Tagapool on suurem videokamaera Spreading Wings S800 drooni küljes.
Ka Panasonic näitas, kuidas tema GH4 hübriidkaamerat Spreading Wings S800 drooni külge kinnitada saab.
Lisaks suurtele tegijatele on CP+ fotomessil ka väiksemaid tootjaid, kes hangeldavad igasuguse pudi-padiga. Siin on näiteks ettevõte, kes on spetsialiseerunud koera kaelarihmadest kaamera kandesangade tootmisele. Mida värvilisem, seda parem.
Üks kurioossemaid esitlusi üldse toimus välklampide valmistaja Nissini laval. Demonstreeritakse uut Di700A välklampi.
Loojuva päikese valguses paistab Yokohama kohal Fuji vulkaan. Linn meie all on päeval valge-sinine ja piinlikult puhas, ööpimeduses muutub aga tundmatuseni, sest siis kaovad kõrghoonete valged fassaadid ja nähtavale tulevad värvilised neoonsildid.
CP+ fotomess Yokohamas on läbi saanud. Esialgsete andmete kohaselt väisas CP+ messi sel aastal 67 617 registreeritud külastajat. Selle külastajanumbriga püsib üritus viimase kolme aasta tasemel – ja hea ongi, sest ega Pacifico Yokohama messikeskusesse 4 päeva jooksul palju rohkem inimesi ei mahukski. Nüüd jääb ainult üle oodata Jaapanis esitletud fototehnika jõudmist meie fotopoodidesse. Kindlasti vaatame siis siinsamas Photopointi ajaveebis mõnda neist huvitavamatest toodetest veel lähemalt. Seniks – じゃあ、げんきで