Telekonverterid (vahel nimetatakse ka telekordisti) vaadatakse tavaliselt kui abivahendit lindude ja loomade pildistajale. Ka nimetuses olev sõna „tele“ viitaks nagu teleobjektiivide pärusmaale.
Ometi on telekordistitest kasu ka lähipildistajal. Lähipildistaja võib telekonverteri kasutamisel arvestada ühe üllatava lisaväärtusega – pildistamismastaap suureneb telekordisti lisamisel täpselt telekordisti numbrilise näitaja võrra. Ehk kui vaikimisi saame makroobjektiiviga kätte mastaabi 1:1, siis näiteks 1,4x telekordisti abiga saame kätte mastaabi 1,4:1 ja 2x telekordistiga mastaabi 2:1. Samal ajal lähim pildistamiskaugus ei vähene.
Muidugi kaasnevad telekonverteri kasutamisega teatavad ebamugavused – valgusjõu kadumine ja pildikvaliteedi mõningane vähenemine. Samas on telekonverter sedavõrd universaalne abivahend, et suure tõenäosusega jõuab ta varem või hiljem meie fotokotti. Miks mitte teda siis ka lähipildistamises kasutada.
Vaatamegi järgnevalt mõne pildinäitega võimalusi, mida telekonverteri kasutamine meile annab. Ma ise kasutan Canoni EF 1,4x II telekonverterit. Kõige rohkem kasutan ma seda Canoni 180 mm-se makroobjektiiviga. Tänu telekonverterile saan selle objektiiviga lihtsalt kätte mastaabi 1,4:1.
Liivapaljandil roniva talikeviku pildistamiseks sain kasutada 180mm-st makroobjektiivi. Et putukas oli tilluke, siis tahtsin veidi suuremat mastaapi ja lisasin objektiivi otsa telekordisti. Mastaabiks 1,4:1.
Canon EOS 5D, EF 180mm F3.5 L USM Macro, f/16, 8 s, ISO 400.
Canoni telekonverteri eteulatuv esimene ots ei võimalda seda panna 100 mm-se makroobjektiivi külge. Sellest ei maksa ennast segada lasta. Telekonverter ei pea sugugi olema vahetult objektiivi küljes. Kui paneme enne telekonverterit objektiivi otsa vaherõnga, siis telekonverteri võib rahulikult panna vaherõnga taha. Nii saame Canoni telekonvertereid kasutada ka näiteks Canoni 100mm makroobjektiiviga.
Puutüvel puhkama jäänud vaksiku detailide pildistamiseks oli 100 mm-se makroobjektiivi ees lisalääts, taga vaherõngas ja vaherõnga taga omakorda telekordisti. Kõik see kokku andis mastaabiks 2,8:1.
Canon EOS 30,f/22, ISO 100 (Provia 100F), Canon EF 100 mm macro, lisalääts 250D, vaherõngas EF25 ja telekordisti EF 1.4x II.
MP-E 65mm on selline objektiiv, mille kasutusjuhend ei näe ette telekonverteri kasutamise võimalust. Ometi mahub ta selle objektiivi otsa kenasti ja valgusemõõtmine kui ka ava jäävad tööle. Tänu telekonverterile saan 5:1 mastaabi asemel kätte juba 7:1 mastaabi. Tõsi, telekonverteri kasutamisel MP-E 65mm-ga tuleb arvestada mõningase kujutise kvaliteedi langusega. Sellegipoolest on hea teada, et vajadusel saab asju ka ebastandartselt kasutada.
Tilluke tiibadeta kiletiivaline putukas on pildistatud mastaabis 7:1 ehk pildi pikem serv on täpselt 5,14 mm. Selle mastaabi saavutamiseks lisasin objektiivile Canon MP-E 66 mm telekordisti.
EF 1,4x II. Canon EOS 5D, MP-E65 f/2,8 1-5x Macro, f/16, 1/200s, ISO 640, Macro Ring Lite MR-14EX.
Mis muud kui põnevaid avastusi makromaailmas.
Telekonverterid Photopointis
Vaat akõiki Urmas Tartese artikleid Photopointi ajaveebis