Oktoobrikuu hommikud on mõnusad. Mitte küll praeguse maheda märtsipäikese aegu meenutades, vaid hoopis pärast kõrvetavat suve kogedes. Esimesed tõsisemad miinuskraadid muudavad maapinna krabisevaks ja sügisvihma tekitatud lombid varjuvad jää alla. Niisugune aeg kutsub välja päikesetõusu nuusutama.
Minu eesmärk oligi tol päeval pildistada ilusat päikesetõusu jäätunud rabalaugaste vahel. Kodust kaks ja pool tundi enne päevahakku välja sõites oli kõik pajulubav. Auto oli kaetud tugeva jääkihiga ja ma sain maha esimese kraapimisülesandega. Nüüd jäi ainult loota, et annaks ka valgust, sest taevas olid liikumas mõned pilved. Raba peale minek on alati raske, sest ümbritsevad metsad on sügiseti tihti mudased. Kunagi ei oska arvata, mida loodus võib pakkuda, mistõttu tuleb varuda aega, et õige valgusega juba õiges kohas olla.
Päeva esimene motiiv oli ilusa valgusega jäätunud laugas:
Valgust jätkus vaid mõneks hetkeks, siis tulidki need ennist kardetud pilved päikesele ette. Otsustasin teha pikema tiiru rabal ja uurida ka ümbritsevaid metsi. Tugev tund aega hiljem, võib olla veidi rohkemgi, kui selg oli juba korralikult raskel maastikul müttamisest märg, hakkasingi jõudma raba teise serva.
Pidin peaaegu maha kukkuma, sest üle suure lageda oli minu poole kihutamas üks omamoodi kujuga sügispilv, mille servadest kallas vihma. Võimas vaatepilt. Pidin nüüd ruttu tegutsema, et vahetada oma 70-200 mm objektiiv, mis mul parasjagu kaamera ees oli lainurga vastu. Jõudsin teha vaid kaks seeriat panoraame, kui pilv oligi juba mind alla neelanud. Jäin pilve tsentrisse, kus vaevalt tibutas. Oli näha, et servades sadas tugevamini. 15 minuti pärast säras juba päike. Sügisilmad on täiesti ettearvamatud, mis teevad sügisel maastikul viibimise väga nauditavaks.
Pildi esitlus ja tehnilised andmed:
Pildiformaat – Panoraam neljast 3:2 külgede suhtega kaadrist.
Kadreering – proovisin rõhutada avarust ja natuke alt üles suunatud võttenurk peaks esile tooma pilve võimsust ja ähvardavat olekut.
Ava – F9. Kuna domineeriv esiplaan puudus, siis õõtsuval rabamättal kiirema säriaja saamiseks piisas täiesti F9 poolt pakutavast teravussügavusest.
Tehnika – Nikon D3x + Nikkor 16-35mm F4 VR. F9, 1/40, ISO 200. Statiivilt.
Valgus – Sügishommiku valgus poolteist tundi pärast päikesetõusu. Päike oli parempoolsete pilvede varjus.
Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Photoshop CS4 tarkvaraga. Panoraam kokkuliidetud Photoshop CS 3 tarkvaraga. Imelik, et minu vanem CS 3 paneb panoraame paremini kokku, kui uuem CS 4.
Loe kõiki Sveni pildilugusid