Nikon on oma veebilehele üles seadnud tarkvarauuenduse oma CompactFlash mälukaarte kasutavatele digipeeglitele D3x, D3, D700 ja D300s. Uuendus teeb võimalikuks 64GB CF mälukaardi kasutamise ülal loetletud kaamerates. Lisaks sellele viib uuendus läbi hulgaliselt pisemaid täiustusi ja parandusi.
- Nikon D300S Tarkvarauuendus v1.01 (Win)
- Nikon D3Tarkvarauuendus v2.02 (Win)
- Nikon D700 Tarkvarauuendus v1.02 (Win)
- Nikon D3X Tarkvarauuendus v1.01 (Win)
- Nikon D300S Tarkvarauuendus v1.01 (Mac)
- Nikon D3Tarkvarauuendus v2.02 (Mac)
- Nikon D700 Tarkvarauuendus v1.02 (Mac)
- Nikon D3X Tarkvarauuendus v1.01 (Mac)
Anton võtab Point TV kaheksandas osas vaatluse alla standardakud ja nende laadijad, tuues välja akude olulised omadused ja laadijate erinevused ning jagades näpunäited erinevate akude kasutamise kohta. Samuti näitab Anton, kavalat nippi suuremate C ja D akude laadimiseks väiksematele AA ja AAA elementidele mõeldud laadijates. Head vaatamist.
See on tegelikult päris naljakas, et looduse krooniks peetav inimene ennast oma “alamate” metsloomade-lindude eest varjama peab.
Aga ega see tänapäeva inimene niiväga loomade-lindudega suhelda oskagi. Ikka kipub ta neile oma nina liiga lähedale toppima, selmet meie planeedi kaaselanike elu lugupidavast kaugusest jälgida. Ja eks nad seepärast “muudkui panevad plehku,” nagu üks noor loodusfotohuviline mulle kurtis. Et luura kuidas tahad, aga ikka põgenevad. Ilmselt on neisse põlvkondade kaupa genereeritud hoiatus, et kui pannile ei taha sattuda, siis hoia parem kaugemale.
Siiski on ka nii, et mõni loom teeb inimesele kurja. On need siis karud, hundid, lõvid või jõehobu. Viimast mainides tuleb meelde kuskilt nähtud shokeeriv videolõik mehest, kes jõehobu toimetamisi filmides ei hoidnud ohutut distantsi ning kahjuks juhtus temaga “Ampsti!”. Soome looduspiltnik Hannu Hautala rääkis kord oma sõbrast, ühest Jaapani looduspiltnikust, kes langes Kamtšatkal karude ohvriks. Ilmselt eraldus ööbimistelgist toidulõhnu ja … Kuid üldiselt hoiavad need kiskjad ise inimesest kaugemale ning kui neid pildistatakse spetsiaalsetest varjenditest, siis ohtu ei ole.
On loomi ja linde, kes on inimsõbralikumad, on neid, kes on väga arad ning neid, kes on isegi ohtlikud. Niisiis, et nende toimetamisi jälgida ja pildistada on vaja peitu pugeda ja ennast varjata. Aga kuhu?
Varjeriietus
Esimene samm selleks, et looduses liikudes rohkem näha, on kasutada varjeriietust. Nii enese kui ka fotovarustuse puhul. Nii võib väga lähedale hiilida näiteks metskitsedele või -sigadele. Isegi mäger, kes ilmselt kaugele hästi ei näe, sallib varjeriietuses looduspiltnikku päris hästi. Muidugi eelmainitud loomade, ja teiste “ninakate” elukate puhul peab arvestama tuule suunda, et pildistaja lõhn nende ninna ei satuks. Olen kogenud ka seda, et muidu arad hirved või kitsed tulevad üle pea tõmmatud kapuutsiga tegelast isegi lähemalt uudistama. Põdergi jääb teinekord pikalt otsa vaatama. Inimese lõhn siiski teavitab ohust ning siis on tutvuse sobitamisel lõpp.
Varjeriietuses fotograafi jälgivad metsloomad teinekord suure huviga, enne kui lõhna kätte saavad ning kiirema sammuga eemalduvad.
Lihtsamad varjed
Kui varjeriided seljas, on võimalik peituda ka põõsaste-puude taha, heinaruloonid põllu servas pakuvad teinekord suurepärast võimalust põllul toituvate metsloomade pildistamiseks. Võib üles sättida ka maskeerimisvõrgu, mille taha peituda. Neid leiab tavaliselt jahi- või militaartarvete kauplustest. Selle saab kiiresti üles mõne puuoksa või toika külge kinnitada. Ning näiteks väiksemate lindude pildistamisel töötab see variant ka hästi.
Ka põõsa tagant saab loomade elu jälgida, kui tuule suund on soodne. Siin nakitseb isamäger parasjagu kirpe.
Varjetelgid
Veelgi parem on kasutada vastavaid loodusfototelke. Telkidest olen pildistanud näiteks veelinde, tetresid ja merikotkaid. Külma ilmaga on siiski nii, et pikemalt telgis istudes on raske “looduse kutsele” vastamata jätta ning loomulikud vajadused kipuvad ebaloomulikult tugevaks muutuma. Kui aga valgel ajal telgist välja astud, on selleks korraks sessioon läbi. Muidugi kasutatakse erinevaid “mahuteid” selle probleemi lahendamiseks, aga siiski on see paljudele suhteliselt ebamugav. Tean ühte sakslasest loodusfotograafi, kes seepärast enne varjesse minekut ei söö ega joo. Askeetlik? Jah, aga ilmselt isikupärane.
Uberikus varjetelgis pole miinuskraadidega kuigi mõnus pildistada. Kuid hommikul koos tedrekudrutamisega ärgata on suurepärane kogemus.
Kõvaseinalised varjendid
Tulemuse poolest tasuvam ning kindlasti palju mugavam, kuid samas ka oluliselt kallim on ehitada kõvaseinaline varjend. Kõvaseinalised varjeonnid on teinekord tehtud ka lõhnakindlateks. Linnud inimese lõhnast teatavasti ei arva suurt midagi, siiski muutuvad nad valvsaks iga varjendist kostva krõbina peale. Seepärast on korralikud varjendid ka heli-isoleeritud. Isoleeritud varjendid peavad ka sooja ning neis on mõnus hommikust õhtuni istuda ning loodust jälgida.
Suurematesse piilukohtadesse jäädakse isegi üle öö või mitmeks ööks. Nendes on kööginurk ja ka käimla. Ehitamine on aga suhteliselt kulukas ning on jäänud looma- ja linnupildistamisteenust pakkuvate ettevõtjate mängumaaks. Muidugi võivad loodusfotosõbrad ka ise meeskonna kokku panna ja koos ühiste vahenditega oma varjendi ehitada. Samas tasub mõelda ka selle peale, et kas on aega ja energiat ning vahendeid sööda ette vedamiseks. Professionaalsed loodusfotograafid veedavad fotovarjendi “üksikvangistuses” oma karjääri jooksul kokku teinekord kümneid aastaid.
Kui varjend on olemas ja üles seatud avaneb suurepäraseid pildistamisvõimalusi. Aasta 2004 aprillis, kui olin valmis saanud oma esimese varjetelgi ning selle Muhu rannas lahtisulanud veesilma äärde üles sättisin, sain unustamatuid kaadreid ristpardist ning naerukajakst. See oli midagi erilist. Nüüd sai lindudele, kes muidu nii arad, väga lähedale, ilma et oleks nende igapäevaseid toimetusi seganud.
Sellest peale olen seadnud üles erinevaid pildistamisvarjendeid ning mul on olnud õnn jälgida lindude ja loomade toimetamisi päris lähedalt, mis muul viisil poleks võimalik. Kord tuli üks noor tedrekukk varjetelgist vaid paari meetri kaugusele vaatama, et mis marki minu objektiiv on. Kui sellest sotti ei saanud, jalutas rahulikult edasi. Niimoodi saab jätta lindudele-loomadele nende vabaduse olla oma territooriumil peremehed – ja see on inimesest üllas ja hea.
Külmaga on soojendatavas kõvaseinalises varjendis päris mugav pildistada. Sööda ees hoidmine nõuab pingutusi, kuid merikotka pilt on vääriline tasu.
Ujuvvarjendid
Ujuvvarjendid on suurepärased abivahendid veelindude pildistamiseks. Nende ehitamine nõuab nupukust, nende kasutamine, aga tarkust. Kunagi ei tohiks ilma päästevesti või ujuva kostüümita minna ujuvvarjendiga veekogule, kus jalad ei ulatu põhja. Ujuvvarjendi kasutamine suurtel veekogudel või mereäärsetes oludes nõuab erilist ettevaatust, sest tuul võib kanda varjendi koos piltnikuga avavetele. Kui jalad põhja ei ulatu, päästevahendeid, ankrut ning veekindlat telefoni pole, ei tasu sellist riski võtta.
Kui ujuvvarjendi kasutamise aeg jääb jahedasse perioodi, siis tasub mõelda ka selle peale, et alakeha püsiks soojas! Nii saab rahulikult vees toimetada ning ujuvvarjendi sagedase kasutamise korral ei pea kartma ka võimalikke liigese- või eesnäärmeprobleeme, mis võivad ilmneda alles aastaid hiljem.
Tuttpütipere hommikusel ujutuskäigul. Pojake laseb ennast sõidutada ja silitab oma udusulgi. Ujuvvarjend.
Kindlasti on ka auto üks võimalik varjend, kust saab hea õnne korral elusloodust pildistada. See eeldab aga seda, et kaamera on kõrvalistmel või süles.
Selline peitusemäng on tore ning lisab unustamatute mälestuste näol elule vürtsi. Alustada tasub kõige lihtsamast – varjeriietusest ja tuule suuna arvestamisest. Ning kui endal pole võimalik telke üles seada või varjendeid ehitada, tasub uurida võimalusi vastavate teenuste pakkujatelt. Kodu-Eestiski on neid juba mitmeid. Poe siis peitu, sest võib tõesti juhtuda, et loom tuleb!
See ristpart oli minu varjetelgis pildistamise esimene “pääsuke”.
Panasonic tõi CES elektroonikamessi eel välja oma 2010 aasta digikompaktide valiku. See koosneb kuuest isendist: Soodsaima hinnaklassi esindaja Lumix DMC-F3, laia vaatenurgaga suumobjektiividega kaamerad DMC-FH1, DMC-FH3 ja DMC-FH20 ning siis veel kaks kompaktset ja stiilse väljanägemisega digikompakti DMC-FP1 ja DMC-FP3. Kõik Panasonicu uued digikompaktid toetavad veebruaris turule tulevat SDXC mälukaarti.
Panasonic Lumix DMC-F3
- 12.1 MP CCD-sensor
- F2.8-6.2, 4× suumiga objektiiv, fookuskaugus 28 – 112 mm (35 mm ekvivalent)
- Tegemist on ainukese Panasonicu digikompaktiga, millel ei ole optilist värinastabilisaatorit
- 2.7″ LCD, 230,000 px
- Vaid mõned Panasonicu suurest “Intelligent” omaduste ampluaast: ISO automaatne määramine, näotuvastus, stseenituvastus
- Videoklipp: 1280 x 720 px (30 fps)
- 40 MB sisemälu + SD/SDHC/SDXC mälukaardipesa
- 220 võtet ühe laadimiskorraga
- Värvivalik: must ja hõbe
- Hind ja saadavus on veel teadmata
Panasonic Lumix DMC-FH1
- 12.1 MP CCD-sensor
- F2.8-6.9 (!), 5× suumiga objektiiv, fookuskaugus 28 – 140 mm (35 mm ekvivalent)
- Optiline värinastabilisaator (Mega OIS)
- Kompaktne, harjatud metalse pealispinnaga korpus mustas ja hõbedases värvitoonis
- 2.7″ LCD, 230,000 px, automaatne ekraani taustvalgustuse reguleerimine
- Automaatrežiim (Intelligent Auto)
- Videoklipp 1280 x 720 px (30 fps)
- 40 MB sisemälu + SD/SDHC/SDXC mälukaardipesa
- 310 võtet ühe laadimiskorraga
- Hind ja saadavus on veel teadmata
Lumix DMC-FH3
Erinevusena eelmisest, DMC-FH1 kaamerast on FH3 aparaadil 12,1 MP sensori asemel 14,1 MP CCD sensor.
Lumix DMC-FH20
Erinevusena DMC-FH1 kaamerast on FH20 aparaadil järbmised tehnilised parameetrid:
- F3.3-5.9, 8× suumiga objektiiv, fookuskaugus 28 – 224 mm (35 mm ekvivalent)
- 300 võtet ühe laadimiskorraga
- Värvitoonid: hõbedane, punane lilla, must
Panasonic Lumix DMC-FP1
- 12.1 MP CCD sensor
- F3.5-5.9, 4× suumiga objektiiv, fookuskaugus 35 – 140 mm (35 mm ekvivalent)
- Optiline värinastabilisaator (Mega OIS, mitte Panasonicu uuem Power OIS)
- Kompaktne alumiiniumist kere hõbedases, mustas, punases sinises ja roosas värvitoonis
- 2.7″ LCD, 230,000 px, automaatne ekraani taustvalgustuse reguleerimine
- Automaatrežiim (Intelligent Auto)
- Näotuvastus, punasilmsuse eemaldamine
- Kaamera on pildistamisvalmis sisse lülitamise hetkest alates kolme sekundiga
- Videoklipp: 1280 x 720 px (30 fps)
- 40 MB sisemälu + SD/SDHC/SDXC mälukaardipesa
- 300 võtet ühe laadimiskorraga
- Hind ja saadavus on veel teadmata
Lumix DMC-FP3
Erinevusena eelmisest, DMC-FP1 kaamerast on DMC-FP3 aparaadil 14,1 MP sensor, 3.0″ puutetundlik LCD-ekraan (230 000 px) kus saab määrata teravustamispunkti näpuga toksates. FP3 kere saab olema sinises, mustas ja hõbedases värvitoonis.
Juba Preteci turundusnipi ajal oli Panasonic välja käinud lubaduse olla esimene, kes paiskab tootmisesse ja ka müüki maailma esimesed SDXC kaardid. Tundub, et firma ei ole sellelt kursilt hälbinud. Nimelt teatab Panasonic, et 64 GB ja 48 GB SDXC kaardid on juba masstootmises. Need evivad Panasonicu sõnul kirjutamiskiirust kuni 22MB/s ja jõuavad poodidesse veebruarikuus.
Veel eelmisel nädalal ei olnud turul veel ühtegi seadet, mis oleks suutnud andmeid SDXC kaardile salvestada. 5. jaanuaril tegi SDXC-seadmete otsa oma uute digikompaktidega lahti Canon. SDXC mälukaarte tunnistavad ka eile esitletud Panasonicu kompaktkaamerad.
Aasta tagasi, CES elektroonikamessi aegu kuulutas SD Association välja uue mälukaarditüübi nimega SDXC. See on oluline samm edasi senisest SDHC kaardist. Kui viimase maksimaalne maht on 32 GB, siis SDXC maksimaalne võimalik maht on koguni 2000 GB. Rääkimata kiiremast andmevahetuskiirusest.
Eelmise aasta kevadel demos maailma esimest SDXC kaarti Pretec. Selle maht oli 32 GB ning ka andmevahetus toimus sama kiiresti nagu SDHC kaartidel. Preteci kaartidest pärast seda enam midagi kuulda pole olnud ja ilmselt ei ole nad veel turule jõudnud.
2009 suve lõpul kuulutas oma SDXC kaardid välja Toshiba. Need olid juba 64 GB mahtuvusega ning suutsid andmeid lugeda kiirusega 60 MByte/s. Toshiba kaardid peaksid turule jõudma 2010 kevadel.
Lisaks PowerShot digikompaktidele Esitles Canon eile, CES elektroonikamessi eel telesuumobjektiivi EF 70-200mm F2.8 L IS II USM. Tegemist on edasiarendatud versiooniga senisest valgusjõulisest EF 70-200mm F2,8 L USM IS objektiivist.
Uue mudeli optilisse konstruktsiooni (23 elementi 19 grupis) on lisatud üks fluoriitelement. Senise nelja UD-elemendi asemel on kasutusel koguni viis madala dispersiooniastmega läätse. Need võitlevad kromaatilise aberratsiooni vastu, mis – eriti teleobjektiivide puhul - kipub kontrastsetesse üleminekualadesse värvilisi helke jätma.
Minimaalne teravustamiskaugus on vähendatud 1.2 meetrini ning sellele vastavalt on maks. suurendus 0.21×. Väliselt on uue ja vana objektiivi ilmseimaks erinevuseks veidi laiem teravustamisrõngas.
Canon EF 70-200mm F2.8 L IS II USM
Canoni ametlik pressiteade
Canon toob turule uue L-seeria teleobjektiivi
Canon laiendab L-seeria objektiivide valikut tuues turule uue EF 70-200 mm f/2.8L IS II USM teleobjektiivi. Tegemist on populaarse objektiivi EF 70-200 mm f/2.8L IS USM täiustatud mudeliga.
L-seeria optika loomisel on eesmärgiks, et see vastaks ka kõige nõudlikuma professionaali vajadustele. Kasutajate tagasisidet arvesse võttes on uue objektiivi puhul lisaks sisemisele optilisele süsteemile muudetud ka objektiivi ehitust, muutes selle võimalikult tugevaks ja vastupidavaks.
Uudisteagentuuri Reuters tootmisjuht Kevin Coombs’i sõnade kohaselt on ettevõtte fotograafid kasutanud uue objektiivi eelkäijat juba mitmeid aastaid just mugavuse ja vastupidavuse pärast. „Fookuskaugus, suure valgusjõuga optika ja pildistabilisaator teevad sellest tõelise tööriista, mis on oma koha leidnud paljude tippfotograafide varustuses. Ootan uue objektiivi turule jõudmist suure huviga,” ütles Coombs.
Objektiivi EF 70-200 mm f/2.8L IS II USM uue ehitusega optiline süsteem koosneb 23 elemendist, mis on paigutatud 19 gruppi. Objektiivi moodustavad kvaliteetne fluoriidist lääts, mida ümbritsevad viis ülimadala dispersiooniga läätse, mis vähendavad oluliselt kromaatilisi aberratsioone terves suumiulatuses, et pildid jääksid teravad ja kontrastsed servast servani.
Kiire autofookus haakub suurepäraselt hiljuti turule toodud peegelkaamerate EOS-1D Mark IV ja EOS 7D võimalustega. Uuel objektiivil on ringikujuline USM autofookusmootor, mis koos kiire protsessori ja optimeeritud autofookusalgoritmi kasutusega muudab teravustamise kiiremaks ja vaiksemaks.
Endisest väiksem lähim teravustamiskaugus ja parandatud 0,21x suurendus lasevad fotograafid objektidele lähemale, ilma et tuleks objektiivi vahetada – see on tähtis näiteks ürituste pildistamisel, kus aeg mängib suurt rolli. Uuendatud pildistabilisaator annab neljaastmelise säriaja eelise, vähendades kaamera liikumisest tekkivat hägusust.
Lisaks objektiivi sisemusele on eelkäijaga võrreldes muudetud ka EF 70-200 mm f/2.8L IS II USM-i disaini, et parandada objektiivi tööd. Objektiivi väljaulatuvad osad ja lülitid on märgatavalt õhemad, et vähendada lülitite tahtmatut. Et käsitsi teravustamine oleks lihtsam on kummist teravustamisrõngas laiem ja kaetud peente vagudega.
Canon L-seeria objektiivid on ilmastikukindlad ja vastupidavad. Kinnitus, teravustamisrežiimi lüliti ja teravustamisrõngas on tolmu- ning pritsmekindlad, kui neid kasutada koos ilmastikukindla EOS-seeria kaamerakerega, on kindel, et kaamerasse ei pääse tolm ega vesi. Uus objektiiv on ehitatud nii, et see taluks professionaalsete fotograafide igapäevast töökoormust ja oleks vastupidav.
Objektiiviga EF 70-200 mm f/2.8L IS II USM on komplektis mitu lisaseadet, sh uus varjuk ET-87 ja rõngastüüpi statiivikrae B (W). Standardkomplekti kuulub ka uus objektiivivutlar LZ1326.
Objektiiv EF 70-200 mm f/2.8L IS II USM ühildub paljude Canoni lisatarvikutega, sh telekonverteritega EF 1.4x II ja EF 2x II, vaherõngastega EF 12 II ja EF 25 II ning 77 mm filtritega.
Canon Europe
Canon on maailma juhtiv pilditehnoloogia tootja ja arendaja, kelle tegevus on suunatud kahele eristuvale turuosale. Canoni ärilahendused hõlmavad ettevõtetele suunatud IT-toodete, lahenduste ja teenuste arendamist ning tarbijalahendused alates foto- ja videoseadmetest, printeritest ning skänneritest, kuni fakside ja multifunktsionaalsete seadmeteni. Canon Europe tootevalikusse kuuluvad ka tööstuslikud seadmed nagu teleobjektiivid, pooljuhid ja meditsiiniseadmed. Canon Europe annab tööd ligikaudu 11 000 inimesele Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas. Canon Europe on Jaapani ettevõtte Canon Inc. tütarettevõte EMEA regioonis.
Lisateavet Canon Europe’i kohta leiate aadressilt www.canon-europe.com.
Canoni soodsaimad digikompaktkaamerad kuuluvad A-seeriasse. Kõik need aparaadid said eile välja vahetatud uute ja moodsamate vastu. Lisaks kahele baasmudelile A490 ja A495 tutvustab Jaapani kaamerameister ka veidi vingemaid mudeleid PowerShot A3000 IS ja A3100 IS. Need vahetavad välja senised olijad A1100 IS ja A2100 IS.
PowerShot A3100 ja A3000 digikaamerad on esimesed A-seeria isendid, millel ei ole vooluallikaks AA elemendid, vaid Canoni enese logoga liitiumakud. Õhem ja kompaktsem toiteallikas on võimaldanud disainida senisest kenamad ja õhemad kaamerad.
PowerShot A3100 ja A3000 digikaameratel on 4× suumiga ja 35-140 mm fookuskaugusega (35 mm ekvivalendina) objektiiv, optiline värinastabilisaator, 2.7″ LCD-ekraan, 18 pildiprogrammi ja Smart Auto režiim, mis valib vastavalt pildistatavale stseenile õige pildiprogrammi. Olemas on ka näotuvastus ja 640×480 (30 fps) filmiklipi salvestamine.
Kaamerad erinevad teineteisest eelkõige sensori poolest: Kui A3000 IS mudelil on 10 MP CCD sensor, siis A3100 IS omab 12.1 MP CCD sensorit. Viimati nimetatu on lisaks hõbedasele välimusele märtsi alguses saadaval ka sinises ja punases värvitoonis.
Canon PowerShot A3100
Canon PowerShot A3000
Canon tõi eile lagedale uued kompaktkaamerad PowerShot A490 ja PowerShot A495. Need kuuluvad kõige soodsamasse hinnaklassi, asendades senise rahakotisõbraliku mudeli A480.
Uute kaamerate ühisteks omadusteks on 10 MP sensor, 3.3× suumiga 37-122 mm fookuskaugusega (35 mm ekvivalendina) objektiiv, ja 2.5″ LCD-ekraan. Mõlemad töötavad AA akude/patareidega. A495 on oma kaaslasest veidi kobedam – sellel on pisut tõhusam näotuvastusrežiim, näotuvastusega toimiv aegvõte, ja kaks pildiprogrammi, mida A490 kaameral ei ole.
Mõlemad aparaadid toetavad peagi lansseeritavat SDXC mälukaardiformaati. Turule jõudmise aega veel teada ei ole, PowerShot A495 saab olema saadaval lisaks hõbedasele kerele ka sinises ja punases värvitoonis.
Canon PowerShot A495
Canon PowerShot A490
Sony esitleb täna uut digitaalset peegelkaamerat α450. See on algajaile suunatud, soodsa hinnaga pildimasin, mis maandub Sony tootevalikusse otse α500 alla.
α450 digipeeglil on sama 14.2 MP CMOS sensor, nagu tema hinnalt kallimal suguvennal α500. See-eest ei ole aga uuel tulijal α500 kaamerale omast Live View režiimis toimivat kiiret autofookust ega välja keeratavat ja pööratavat LCD-ekraani. α450 ekraan on 2.6″ diagonaaliga ning mahutab 230 400 pikslit.
Väiksem ekraan ning muud väljapraagitud lisad tähendavad seda, et α450 aku kestab kauem kui näiteks α500 kaameral – 1000 kaadrit ühe laadimiskorraga (CIPA standardne test).
Sony lubab uue kaamera turule tuua veebruari algul, hinda veel teada ei ole.
Iga vähegi korraliku digipeegliga on võimalik pildistada niiviisi, et kaamerat puutuda vaja polegi. Selleks on igal endast vähegi lugupidaval kaameratootjal valikus distantspäästikud. Mõned käivad juhtmega aparaadi külge, teistega saab aga opereerida justnagu teleri kaugjuhtimispuldiga.
Mille poolest need kaks liiki teineteisest erinevad, miks üldse distantspäästikut vaja peaks minema ja kuidas seda siis kasutada – sellest räägib Point TV seitsmendas osas Anton Lember. Head vaatamist.
Distantspäästikud ja nende kasutamine from Photopoint on Vimeo.
Distantspäästikud ja muud kaugjuhtimisseadmed Photopointis