Aasta eest tõi Pentax välja oma esimese supersuumi nimega X70. See on suurepärase pildiloomega kaamera, mille vaat et ainukeseks tõsiseks puuduseks leidsin eelmisel suvel Digitesti veebilehel kirjutatud ülevaates olevat aku liig väikse mahtuvuse. See viga on nüüd parandatud.

Täna esitleb Pentax uut supersuumkaamerat nimega x90. Tegemist on x70 järglasega. X90 aparaat on oma eelkäijaga päris sarnane – nii väliselt kui ka sisemiselt. Olulisemad muudatused ongi suurema mahtuvusega aku ning objektiivi laiem fookuskauguste vahemik. Ja muidugi ka hind – X90 kaamera maksab pea 1000 krooni vähem kui X70 aasta tagasi.

Senise 24x suumi asemel on uuel aparaadil 26x suumiga objektiiv. See tähendab sama laia vaatenurka nagu 26-676 mm fookuskaugusega objektiivil 35 mm filmikaamera või täiskaadersensoriga digipeegli ees. Täpselt sama suure suumikordajaga on ka näiteks Nikoni uus kompaktkaamera Coolpix P100, Olympus lajatas aga paar nädalat tagasi lagedale lausa 30x suumiga aparaadi.

Võrreldes eelkäijaga on X90 kaameral lisaks akule ja objektiivile siiski ka kaks triviaalsemat muudatust – X70 seest päritud suurepärane elektrooniline pildiotsija on nüüd varustatud dioptrikorrektsiooniga. HD-lahutusvõimega videot saab nüüd kaameratst teleriekraanile suunata sest kaameral on HDMI micro pesa.

Sensori lahutusvõimet Pentax tõstnud ei ole, ja hea ongi. X70nelt päritud 12 MP sensor salvestab ka X90 sees nii fotosid kui ka HD formaadis (1280 x 720) videoklippe. X90 omab Pentaxi digitaalsetest peegelkaameratest tuntud mehaanilist värinastabilisaatorit SR (Shake Reduction). Movie SR värinastabilisaatorirežiimi on võimalik ka filmimise ajaks sisse lülitada.

Kaameral on kiire – 11 kaadrit sekundis – sarivõtte funktsioon. Nii saab klõpsida 5 MP suuruseid fotosid kuni 21 kaadrit järjest. X90 omab nelja erinevat pildi külgede suhte valikut (4:3, 3:2, 16:9 ja 1:1), 26 erinevat pildiprogrammi, 33,6 MB sisemälu, 2,7″ LCD-ekraani ja Digital Wide funktsiooni, mis suudab kahest kaadrist teha ühe, eriti laia vaatenurgaga pildi.

Pentax X90 peaks turule jõudma märtsi lõpus. Hinnaks Photopointis: 4999.-

Pentaxi ametlik pressiteade

 

Olgem ausad – eelmisel aastal jäi Pentax oma veekindla W80 digikaameraga lootusetult hiljaks, esitledes seda alles juuni lõpus. Tänavu Pentax enam sellist viga ei tee. W80 järglane on kohal. Pentax Optio w90 on veekindel kuni 6 meetrit, külmakindel kuni -10°C ja kukkumiskindel kuni 1,2 m. Kõik need näitajad on eelmise mudeli ekvivalentsetest numbritest paremad.

Uue kaamera objektiivi ümber on kolm LED-lampi, mis valgustavad pildistatavat makrovõtterežiimis. Kõige krooniks on Pentaxi disainerid teinud kaamera väljanägemise kallal päris head tööd. Kui eelmised W-seeria mudelid nägid välja odavad ja plassid (rangelt subjektiivne arvamusavaldus), siis W90 aparaat on maitsekas ja karakteriga.

Foto tegemiseks vajalikud olulisemad jupid – sensor ning objektiiv – on W90 aparaadil täiesti identsed W80 mudeliga. 12 MP CCD sensor ning 5x suumiga, fookuskauguste vahemikuga 28-140 mm (35 mm ekvivalendina) objektiiv. Eelkäijalt on päritud ka HD-formaadis (1280 x 720) videoklipi salvestamise funktsioon kiirusega 30 kaadrit sekundis.

Sarnaselt äsja esitletud i90 digikompaktile on ka tänasel veekindlal mudelil täiustatud näotuvastusfunktsioon, mis lisaks inimeste nägudele tunneb ära ka kasside vurrud  ja koerte koonud. Inimeste nägusid tunneb W90 ära kuni 32 tükki korraga

W90 LCD on 16:9 külgede suhtega ning 2,7″ diagonaaliga (W80 diagonaaliks oli 2,5″). Kaameraga on kaasas lai randmerihm koos karabiiniga. Soovi korral saab juurde hankida veekindla kaugjuhtimispuldi O-RC1, kuni 60 m veekindla kesta, randme- ja ujuvrihma.

Pentax Optio W90 veekindlat kamerat on turule oodata märtsi lõpus mustas ja rohelises värvitoonis. Hinda Pentax oma pressiteates ei nimeta. Niipea kui selle teada saan, siis kirjutan sellesama lause asemele ning samuti käesoleva postituse kommentaaridesse.

 

Eile algas kõigis Photopointi poodides sooduspakkumine, mille peategelaseks on  Manfrotto Modo-seeria kõige vingem esindaja – Maxi 785 B. Selle statiivi saab nüüd endale kuni märtsi lõpuni soetada kõigest 999 krooni eest.

Manfrotto Modo-seeria statiivid on tänu oma kompaktsusele ideaalsed neile, kes otsivad väiksemat reisistatiivi või lihtsalt korralikku, soodsa hinnaga statiivi video- või kompaktkaamerale või väiksemale digipeeglile. Manfrotto Modo Maxi on olemas kõik täisväärtuslikule statiivile iseloomulikud omadused – seadistatav ja lühemaks tehtav kesksammas, erineva kaldenurga alla seatavad jalad, kolm kaldenurga fikseerimispositsiooni, kiirkinnitusplaat jne…

Vaatame lähemalt:

karbis ei olegi midagi muud kui Manfrotto Modo Maxi 785 B statiiv koos joystick-tüüpi kuulpeaga.

Statiivi valmistamisel on kasutatud alumiiniumi ja plastikut. Kuulpea on valmistatud peamiselt plastikust.

Kesksammast lukustab hoob on tähistatud “LOCK” kirjega. Kuulpea peamine lukustushoob on näha üleval.

Statiivijala viimane jätke on päris peenike, aga eks see kompaktsuse ja kerguse annabki.

Jalgade nurga fikseerimiseks on statiivi ülaosas ratas. Seda keerates saab jalad fikseerida kolme astmesse. Kõikide jalgade nurka saab soovi korral muuta ükshaaval.

Statiivijalad kõige laiemas fikseeritud asendis.

Selleks, et statiivi kõige laiemas asendis maha asetada saaks, tuleb kesksamba alumine osa eemaldada.

Peamine lukustushoob on vasakul, käepideme küljes. Alla vajutatuna on pea lukustatud, ülemises asendis saab pead liigutada.

Seda pead saab kasutada ka poolfikseeritud asendis (pea liigub ainult vertikaalses ja horisontaalses suunas). Poolfikseeritud asend on hea näiteks video filmimisel või pildistamisel nii, et horisont otseks jääks.

Kui vasakul olevat ratast veidi vastupäeva keerata, saab pead täiesti vabalt liigutada. Nüüd võib seda kallutada ükskõik millise nurga alla.

Kuulpeal on olemas ka kiirkinnitusplaat. Videokaamerate jaoks on plaadil punane fiksaator. Fotokaamerate puhul on see segavaks elemendiks ning selle saab sealt lihtsalt eemaldada.

Kiirkinnitusplaat altpoolt. Kaamera külge keeramiseks on vajalik münt või mõni muu sarnane tööriist.

Kuulpea puhul väga vajalik element – vesilood. Tänu sellele saab horisondi alati sirgelt kaadrisse.

Manfrotto 785B statiiv Modo Maxi Photopointis

Viimasel ajal on väga populaarseks saanud pisikesed sülearvutid ehk netbookid. Kui tavalise sülearvuti puuteala abil on kursorit liigutada lihtsalt ebamugav, siis netbooki tillukese trackpadiga on see vahel päris piinarikas kogemus. Hädast aitab välja loomulikult hiir. Ning soovitatavalt selline kompaktsem, millel juhet taga ei tolkne. Nii on seda mugav koos arvutiga kaasas tarida.

Point TV 14. osas räägibki Ardo-Jako juhtmevabadest hiirtest – nii Bluetooth-ühendusega kui ka raadiolainetega toimivatest.  Head vaatamist.

Juhtmevabad hiired from Photopoint on Vimeo.

PMA fotomess Californias, Anaheim`is on täie hooga käima läinud. Tänase hommiku kõige intrigeerivama uudise auraha pälvib kahtlemata Olympus. Kaameratootja teatab, et ilmselt juba kahe aasta pärast on E-seeria peegelkaamerad vahetatud välja peeglivabade Micro Four Thirds kaamerate vastu.

Olympus Ameerika tootejuht Richard S. Pelkowski rääkis intervjuus Briti mainekale fotoajakirjale Amateur Photogtrapher, et Micro Four Thirds süsteemi PEN kaamerate elektrooniline tehnoloogia on viimasel ajal jõudsalt arenenud. Juba nüüd võimaldavat see pildistatavat kaadrit paremini eelvaadelda kui optilised pildiotsijad seda suudavad. Seetõttu ei olevat mitte mingit põhjust disainida peeglite, prismade ja pildiotsijaläätsedega kaameraid.

“Ma ütleksin, et 24. kuu pärast ei ole E-süsteemi kaameratel enam peeglisüsteemi” sõnas Mr Pelkowski. “Enne meie Micro Four Thirds aparaatide tulekut ei teinud kaameratootjad muud, kui võtsid tavalise filmikaamera kere ning surusid selle sisse digitaalse sensori. Digitaalse ja elektroonilise tehnoloogia areng on teinud aga võimalikuks palju väiksemate kaamerate disainimise kui seda on peegelkaamerad”.

Mr Pelkowski sõnul võimaldaks täielikult elektrooniline katik hübriidkaamerate sarivõttekiirused hoopis uuele tasemele viia. Nii ei olevat võimatud isegi kiirused kuni 20 kaadrit sekundis. Pelkowski lubaduste kohaselt on PEN kaamerate automaatse teravustamise süsteem (mis jääb praegu oma kiiruse poolest peegelkaamerate autofookusele alla) peagi sama kiire, nagu E-süsteemi digipeeglitel.

Pelkowski sõnul jäävad Four Thirds objektiivid alles – neid saavat tulevikus kasutada lihtsalt väiksemate Micro Four Thirds kaamerate ees. Sensoritest rääkides kinnitas mees pea aasta tagasi Olympuse välja öeldud seisukohta, mille kohaselt on 12 MP lahutusvõime tavakasutajate jaoks enam kui piisav.

Allikas: amateurphotographer.co.uk

Sony on otsustanud kõik ausalt ära rääkida. Täna avalikustatud pihtimuse põhjal kavatseb firma käesoleval aastal esitleda hübriidkaameraid. Plaanis on ka uued videovõimelised digipeegliuuendused ning valmimas on profiobjektiivid 500mm f/4 G ja Carl Zeissi Distagon T* 24mm f/2 ZA SSM.

Neljast ülalmainitud lubadusest kõige huvitavam on vast vahetatavate objektiividega APS-C formaadis sensoriga hübriidkaamera. Sony presenteerib PMA fotomessil selle prototüüpe ning teatab, et neis hakatakse kasutama Exmor APS HD CMOS sensorit ja et need on võimelised filmima AVCHD formaadis HD videot. Koos hübriidiga on plaanis väljutada ka kolm pisikest objektiivi – millist täpsemalt, sellest Sony siiamaani veel vaikib.

Videovõimelise digipeegli valmistamisega on Sony muidugi lootusetult hiljaks jäänud. PMA fotomessil on kõigile vaatamiseks välja seatud α700 järglane, mis muuhulgas on võimeline ka AVCHD vormingus HD videot filmima. Pressiteates annab Sony mõista, et α700 uuedus ei jää ainukeseks videovõimeliseks digipeegliks järgmisel aastal. Parem oleks.

Sony ametlik pressiteade

Vaata Sony PMA messi prototüüpide fotosid CNET veebilehel

Äsja lõppenud nädala viimastel päevadel jõudsid kõigisse Photopointi poodidesse kaks uut Manfrotto statiivikomplekti. Lisaks statiivijalgadele ja kuulpeale kuulub nende koosseisu ka Manfrotto fotokott, millel on olemas eraldi sahtel statiivi jaoks.

Nagu öeldud, on kotiga statiivikomplekte kaks. Esimene on soodsamat laadi – selle moodustavad alumiiniumist statiiv 7322YB, fikseeritud kuulpea 482 MICRO ning MYpack fotokott. Teine komplekt on veidi tõsisema statiiviga aga täpselt samasuguse kotiga. Selle koosseisu kuulub süsinikkiust valmistatud 732CY statiiv koos 484RC2 kuulpeaga.

Manfrotto 7322YB,Mypack Start Up Kit Aluminium

Sellesse komplekti kuulub 7322YB statiiv, kuulpea 482 MICRO ning MYpack fotokott.

7322YB statiiv on valmistatud alumiiniumist, jalgade sektsioone on neli, lisaks jalgadele on ka hoovaga lukustatav kesksammas. Kokkupanduna selle statiivi pikkuseks vaid 48 cm – sellisena on see nii kompaktne, et mahub täielikult MYpack fotokoti statiivitaskusse. Kui aga statiivile kuulpea külge kinnitada, siis statiivilahtri lukku enam kinni tõmmata ei saa. Statiivi maksimumkõrguseks on 141 cm.

482 MICRO kuulpea on – nagu nimigi ütleb – väga pisike, olles sobilik kompaktkaamerate ja väiksemate digipeeglite jaoks. Kiirkinnitusplaati sellel ei ole, valmistatud alumiiniumist.

Manfrotto 732CY,484RC2K Kit

Sellesse komplekti kuulub veidi vingem, 732CY statiiv, 484RC2 kuulpea ning Mypack fotokott.

732CY statiiv on valmistatud süsinikkiust. See on mõõtmetelt veelgi kompaktsem kui 7322YB mudel. Maksimumkõrguseks on tal 134,5 cm kokkupanduna on see aga 42,5 cm pikk. Konstruktsiooni, elementide ja kinnituste poolest on see samasugune statiiv nagu  7322YB, vahe on vaid materjalis. 732CY suudab kirjade järgi stabiliseerida kuni 3,5 kg fototehnikat. Arvestades statiivi kompaktsust, on see muljetavaldv näitaja.

484RC2 kuulpeal on ka kiirkinnitusplaat, mille kinnitusmehanism on varustatud turvalukuga – see hoiab ära kiirkinnitusplaadi juhusliku eraldumise pea küljest. Kui 482 MICRO pikkuseks oli 5,9 cm, siis 484RC2 kuulpea on juba 9,5 cm pikk. Valmistatud alumiiniumist.

MYpack fotokott

Mõlema ülalkirjeldatud komplekti koosseisu kuulub Manfrotto fotoseljakott MYpack. Sellel on olemas eraldi lahter statiivi jaoks koti parempoolsel küljel ning suur lahter kaamera ja fototehnika jaoks. Koti tagaosas on lukuga avatav lahter sülearvuti tarvis.

Suures lahtris on üks väiksem kaamerakott, mis kinnitub krõpsuga peasahtli tagaseina külge. See väiksem kott on jagatud kahe vahemooduliga kolmeks – sinna peaks mahtuma kaamera ja üks objektiiv/välklamp.

Manfrotto MYpack fotokott meenutab kujult Kata 3n1 kotti. Soovi korral saab selle muuta seljakotist õlakotiks – selleks tuleb seljakoti rihmad torgata spetsiaalsesse avausse koti tagaosas ning külje peale kinnitada õlal kandmiseks mõeldud rihm.

 

Fotodel on kotis Manfrotto statiiv 7322YB koos kuulpeaga 482 MICRO (esimene, soodsama hinnga komplekt).

Manfrotto 7322YB,Mypack Start Up Kit Aluminium Photopointis

Manfrotto 732CY,484RC2K Kit Photopointis

Pentax valmistab Limited-seeria objektiive nii tavapärase musta kui ka hõbedase korpusega. Musta värvi digipeegli ette aga hõbedane objektiiv hästi ei passi ja nii ongi Pentax Jaapanis müüki paisanud ka hõbedase korpusega K-7 digipeegli.

Stiilitundlikumad tõusva päikese maa fotohuvilised peavad aga olema eriti kärmed, sest hõbedaseks on võõbatud kõigest 1000 keret. Sellise eksklusiivse taiese kaaslaseks ei kõlba mitte mingil juhul tavaline 18-55 mm WR. Pentax teab seda ning müüb hõbedast keret koos suurepärase FA 77mm F1.8 fiksobjektiiviga. Loomulikult hõbedasega.

Vaata kaamerat Pentaxi Jaapani veebilehelt (Googlitõlge)

Samsung esitles oma esimest hübriidkaamerat NX10 aasta tagusel PMA fotomessil. Siis kõlasid lubadused kaamera turule tuua 2009 aasta lõpuks.

2010 PMA fotomessi ajaks NX10 veel poelettidele jõudnud ei ole – see ei takista aga Samsungi hagu juurde lisamast. Laupäeval teatas firma, et plaanib käesoleva aasta jooksul valmis meisterdada viis uut NX-seeria objektiivi. Need moodustavad ühise rivi eelmisel aastal esitletud kolme objektiiviga.

Samsungi NX objektiivid ja nende saadavus

Allikas: dpreview.com

See talv on tõesti kaunis. Vaata neid hangesid! Sellised kohevad rasked hanged võivad vaata et iga inimese südamest ohke välja pigistada, et “Küll on ikka ilus!” Kojamehed ohkavad muidugi teisiti, ja ka need, kes autoga lumme kinni jäävad.

Loomad ka ohkavad. Ja sel talvel eriti raskelt. Hiljuti leidsin metsateelt lõpnud noore metskitse. Kitsekese jäljerada tuli teele hangedest ning seal ta oligi viimast korda puhkama jäänud. Noor merikotkas, kes korjuse pealt lendu tõusis, oli jõudnud juba matti võtta. Aga selline on metsaelu.

Kõigile sellistele paratamatult kurbadele kohtadele vaatamata, võib sellisest talvest leida palju rõõmu. Talveilu on igal pool ja tasub võtta aega, et seda nautida.

Talv rannas

Nüüdseks on paljud rannaalad juba kinni külmunud. Kuu tagasi oli veel lahtise veega kohti ning need kohad pakkusid imelisi võimalusi kauniteks talvise ranna võteteks. Alati tasub end soojalt ja tuulekindlalt riietada, sest mere ääres mõjub külm mitu kraadi tugevamana.

Valguse magusamad hetked on just päikesetõusu- ja loojangu ajal, mil ka õhutemperatuur langeb. Et siis poleks kõrghetkel vaja autosse või koju sooja tõtata, tasub rannas pildistades end pealaest jalatallani soojalt sisse mähkida. Rannajää peale minekuga tasub alati olla väga ettevaatlik. Kuigi tundub, et jää kannab, võib hange all olla nõrk koht. Kord kukkusingi madalas rannavees puusadeni sisse. Väljas oli 20-kraadine pakane. Õnneks olid jalas veekindlad püksid ja saapad ning sai kohe välja.
Siinkohal pajataksin oma taksikoerast, kellega olime kord Kuressaare lahel jalutamas. Taamal, jääpiiril oli lahtist vett ning luiki seal ujumas. Koer märkas luiki ning taksikoerale omase jahiinstinktiga pani ta kõigest väest luikede suunas punuma. Hasardis ta märganud, et jää lõpeb, ning viimasel hetkel ei suutnud ta pidurdada ning jooksis suure hooga üle serva vette.

Vesi oli aga sügav ning käpad lühikesed. Sai oma lühikesed esikäpad jääle, kuid libises siis abitult tagasi. Eemalt vaadates nägin, et ta varsti ei suuda enam jää serva peale tulla välja tulemisest rääkimata. Tõttasin talle ettevaatlikult pidevalt jää tugevust katsudes abiks.

Kui ta viimast korda pärast vette kukkumist õhku ahmima tuli, sain tal kätt sirutades koonust kinni ja tirisin ta välja. Koju jõudes oli ta nagu härmatanud viiner. Ei tasu siis ise ka nii hasarti sattuda, et ennast ohtu panna.

Talv metsas

Praegusel ajal metsas liikudes panen jalga räätsad. Muidu on keel varsti vesti peal ja nauding lühike. Lumi on mõnes kohas nii paks, et ei pääsekski ilma räätsadeta kaugemaid kohti avastama. Kuid kohevatel hangedel ja paksus lumekattes liikudes jõuad muinasjutumaailma. Kui on piisavalt valgust, võib enda säästmiseks paksu lumme kaasa võtta vaid kaamera ja monopoodi e. üksjala. Nii võib selline räätsadega pildistamismatk olla väga mõnus.

Hiljuti olen sellist sulgkerget varustust just paksu lume sisse kaasa võtnud. Selliste matkade lemmikkaameraks on saanud Panasonic Lumix GF-1 koos 20mm f1.7 objektiivi ning üksjalaga. Üksjalg on toetava matkakepi eest ning selle saab ka lume sisse püsti lüüa, täites nii kolmjala ülesannet päris hästi. Raskema kaameraga oleks see keerulisem. Kuid GF-1 pildikvaliteet ei jää sugugi maha suurematest peegelkaameratest, mistõttu pole midagi kaotada.
Kui siis metsas juba olla, tasub kuulata ja vaadata. Nuusutada ja katsuda. Nii saab metsafiilingusse sisse elada. Kuskilt tuleb jäljerada. Seal on kellegi magamisase. Kuuse ladvas passib värbkakk. See kõik lisab oma osa selleks, et pildid tuleksid just talvemetsa pildid. Pildistamiskohta jõudes tasub võtta sisseelamiseks piisavalt aega ning miks mitte ka püüda ennast metsaelukate maailma mõelda. Nii kasvab meie hindamine ka nende elu vastu.

Talv peas ja südames

Kui siis pärast näpistavalt külma pildistamisretke koju jõuad, ahju tule teed ja sooja piparmünditeed lürpides pildid üle vaatad, mõtled, et tasus ikka minna küll ja seista silmitsi tänavuse karmi, kuid samas imekauni talvega. Võimalik, et mööda selgroogu ronib üles õrn judin, mis lõpuks kõrvade vahele jõudes toob pähe meeldivalt sooja mõtte sellest, et inimene on looduse osa ja loodus on omakorda inimese osa ka.