Photokina on ikkagi fotomess, mille sihtgrupiks on eelkõige tavatarbija. Seega on mõistetav, miks Panasonicu mehed oma vingemaid riistapuid sahtlis varjul hoiavad. Need on ju videokaamerad ning pealegi profikasutajatele loodud. Kui küsida oskad, siis saad aga neid tehnikaröögatusi näha, katsuda ja pildistada küll.

AG-AF100 on videokaamera, millel sama suur sensor nagu (Micro) Four Thirds süsteemi fotoaparaatidel ning mille ette saab keerata Micro Four Thirds objektiive ja adapteriga Four Thirds objektiive. All piltidel nähtav kaamera on prototüüp – päris valmis peaks see saama käesoleva aasta detsembriks. AG-AF100 sahtlinaabriks on käesoleva aasta algul esitletud Full HD 3D videokaamera:

AG-AF100 Micro Four Thirds videokaamera

Full HD 3D-videokaamera

Sony NEX-VG10E on esimene videokaamera, mis suudab hübriidkaamerate kontseptsiooni täiel määral video salvestamiseks ära kasutada. Ning seda üsnagi mõistliku hinnaga. Aparaat istub kusagil profi- ja tavakasutajaklassi vahepeal – umbes sealsamas, kus videokaamerate maailmas Canoni EOS 7D. Kaameral on 14.6MP Exmor APS HD CMOS sensor, salvestushulk ühes sekundis on  24mb. NEX-VG10E komplektobjektiiviks on E18-200mm F3.5-6.3 OSS suumobjektiiv. Photokina fotomessil on kaamera proovilepanekuks üles seatud aafrikapärane loodusvaade, kus koos krokodillid, surikaadid, elevandid ja muud tegelased. Meid huvitab siiski eelkõige videokaamera. Käes-küljes fotod:

Kui Sony mõned nädalad tagasi oma uudsete poolläbipaistvate peeglitega hübriidkaameratega α55 ja α33 välja tuli, oli firma kõige olulisemaks müügiargumendiks faastuvastusega autofookus, mis töötas nii live view- kui ka filmirežiimil ning oli võimeline teravustama jätkuvalt. See tähendab – hoidma liikuvat objekti igal ajahetkel fookuses.

Viis päeva enne seda oli aga Nikon esitlenud oma peegelkaamerat D3100. See lubas teha sedasama – automaatselt jätkuvalt teravustada live view- ja filmirežiimis. Kas see tähendab siis seda, et Nikon on jõudnud autofookuse arenguga sama kaugele nagu Sony, ilma peegelkaamera traditsioonilist kontseptsiooni muutmata?

Päris nii need asjad siiski veel ei ole. Photokina fotomessil oli võimalus mõlema kaamera jätkuvat autofookust proovile panna. Tõepoolest on vastav valik menüüdes olemas nii α55 kui ka D3000 kaameral. Viimase puhul ei ole aga tegemist mitte faas- vaid kontrasttuvastusega autofookusega. See annab ka kohe tunda. Jätkuv teravustamine ei ole kaugeltki nii sujuv, kui see on Sony läbipaistvate peeglitega kaamerail. Keskmistes teravustamistingimustes saeb autofookus mitu korda edasi-tagasi, kuni lõpuks teravuse paika saab. Sony α55 hübriidkaamera jätkuv autofookus on aga sujuv, kiire ja harjumatult täpne.

Sellegipoolest tuleb siin Nikoni ees müts sügava kummardusega maha võtta. Nii D3100 kui ka D7000 autofookus (ja jätkuv autofookus) on kiireim ja tõhusaim kõigi turulolevates kesk- ja algtaseme peegelkaamerate omast. α55 ja α33 ei ole ju päris peegelkaamerad ja seda tuleb sellises otseses võrdluses meeles pidada.

D3100 on Nikoni kõige soodsam digipeegel ning järeltulija senisele mudelile D3000. Kere koostekvaliteet on sama (hea) nagu D3000 aparaadil, katiku-peegli käik tundub veidi agressiivsem. Eriti just juhtnuppude poolest on D3100 aga oma eelkäijast peajagu üle – lisandunud on aeg- ja sarivõtete valikute hoob programmiratta alla ning teine – D7000 pealt tuttav hoob LCD otsevaate aktiveerimiseks koos video salvestamise nupuga hoova peal. Seesmiste võlude nimistust tasuvad siin ära märkimist H.264 koodeki poolt teostatav Full HD videorežiim ja 14,2 MP CMOS sensor, millel tundlikkus kuni 12800ni välja:

Nikoni digikompaktide juures on elu märksa lahedam, kui peegelkaameraletis. Aparaate, mida vaadata, on rohkem – nende seas ka kolm hiljuti esitletud tippklassi mudelt Coolpix P7000, S8100 ja S80. P7000 meelitab oma keskmisest kogukama välimuse ja küllusliku juhtimissüsteemiga rohkem tõsisemaid fotohuvilisi ja on otseseks konkurendiks Canoni uuele G12 kompaktkaamerale. S8100 oleks justkui nagu konkurent Canoni S95 aparaadile. Seda ta aga ei ole – oma 10x suumi ja P/A/S/M säriprogrammide puudumise tõttu astub ta rinda pistma hoopiski Canoni IXUS 1000HS kaameraga. Viimane – Coolpix  S80 – ei ole mitte hapupiimane, vaid koledasti näpujälgi täis sest tal on suur-suur OLED ekraan ja väga õhuke kere:

Nikon Coolpix P7000

Nikon Coolpix S8100

Nikon Coolpix S80

Aastal 2000 oli keskmise digikompakti sensoril 1,3 miljonit pikslit ja suumikordajaks heal juhul 2x.  See oli 10 aastat tagasi – täpselt siis, kui nägi ilmavalgust esimene Canoni IXUS-seeria kaamera. IXUS 1000IS on pühendatud just sellele 10-aasta tähtpäevale ja seetõttu on tal ka 10x suum ja 10 MP sensor. Kui IXUS 1ooIS nimelist kaamerat juba olemas ei oleks olnud, küll siis oleks selle uue aparaadi nimigi ühe nulli võrra õhem. Nüüd on õhemaks tehtud hoopis kaamera kere ise – 22 mm on Canoni sõnul sellise suumiga kaamerate puhul maailma õhim tulemus:

Canoni uusim peeglkaamera EOS 60D on Photopointi ajaveebi objektiivide alt juba läbi käinud. Sellegipoolest ei saa Photokina messil Canoni näitelaval viibides sellest aparaadist peatumata mööduda. On ju selle näol tegemist Canoni olulisima tõmbenumbriga ning vaatamata nuditud kerele on selle sisse pandud piisavalt palju väärt nasvärki, et see oma kohta Canoni kaamerahierarhias vääriks:

Photopointi ajaveebil on tasuda üks võlg. Nimelt ei ole siin veel juttu tehtudki Canoni eelmisel nädalal avalikustatud ülivõimsa suumobjektiiviga kompaktkaamerast SX310IS. Selle suumikordajaks on 35 – fookuskauguste keeles 24-840 mm (35 mm ekvivalendina). Väärib tähelepanu, et selline vahemik ei ole mitte lihtsalt suurem vanemast mudelist SX20 IS – uuel mudelil on senisest rohkem lainurka, mis tähendab, et ka kitsas toas mahuvad kõik juubelikülalised pildile ära. Objektiiv on varustatud veel USM värinastabilisaatori ja Voice Coil suumimootoriga.  SX30 IS supersuumi sensoril on 14,1 MP, võimalik on filmida 720p HD videot ja olemas on P/A/S/M säriprogrammid. Aparaat näeb, muide, nii peegelkaamera moodi välja, et Canoni esindaja ilmselt ei suutnudki ühte tulihingelist vanakooli peeglifiili veenda vastupidises. Käed-küljes fotod:

Võib liialdamata väita, et Photokina 2010 kõige kuumim peegelkaamera on Nikoni hiljuti avalikustatud D7000. Tänu kollasele kaardile mis pressiinimesed tund aega enne teisi keskusesse sisse laseb, oli mul võimalik ilma suuremate vere- ja varustusekaduteta D7000 juurde pääseda. Ei läinud palju aega,  kui põlevate silmade ja kümnestopilist värinastabilisaatorit vajavate kämmaldega saksa vanameeste bande minu selja taga passis. Tühja sellest põlemisest – kaamera oli riski väärt. Sai tehtud fotosid ja videotki:

Pentax jagab Photokina messil saali selliste tegijatega nagu Nikon ja Olympus. Pentaxi tõmbenumbriteks on sel astal kahtlemata digipeeglid K-r ja K-5. Vaat et aga veelgi suuremaks publikumagnetiks on saanud läpipaistvate, eest kruvitavate esipaneelidega RS1000 kaamerad. Nende stendini pääsemiseks tuleb põhjamaistel kämmaldel tugevasti tööd teha, et saksamaa mehepoegi kahte lehte lükates stendi ette pildistama pääseda. Allpool käed-küljes fotod nii Pentaxi uutest digi- ja kompaktkaameratest kui ka kahest uuest objektiivist.

Pentax K-5

Pentax K-5 on välispidiselt sarnane K-7 kaameraga – ainukeseks oluliseks erinevuseks on kõrgem programmiratas (viies foto). Pentaxi sõnul on automaatse teravustamise kallal kõvasti vaeva nähtud ning põgus test läbi kaamera külge kinnitatud 18-235 mm objektiiviga jättis minule mulje, et teravustamise kiirus on tõepoolest paranenud. Videohuviliste heidutuseks peab ütlema, et K-5 ei ole ikka veel võimeline filmirežiimis manuaalseks särijuhtimiseks.

Pentax K-r + 18-135mm F3.5-5.6ED suumobjektiiv

Pentax 35 mm

Pentax Optio RS1000

Pentax Optio  ZS10

Väljanäitusele olid toodud ka veel vägagi elujõulised värvilised K-x kaamerad. Teatavasti ei vahetanud K-r K-x kaamerat välja. Viimane jätkab oma kuulsusrikast eksisteerimist poodides ja Pentaxi aktiivselt müüdavate kaamerate nimekirjas.