Kevad on täiega kohal ning kõikjal pulbitseb elu. Teemade ring, mida püüda pildile maikuus, on väga lai. Kui veel eelmisel kuul oli looduses domineerivaks värviks pruunikas-kollane kulutoon, siis nüüd peale suuri üleujutusi ja vihmasadusid on võimust võtmas rohelus. See kaunis roheline toon, mille üheks märksõnaks on “värskus”.

Kui metsaalune vaip on olnud sinilille õitest pungil juba ligi kuu, siis nüüd on aeg jõudnud ka puude ja põõsaste kätte. Mahlaaeg on läbi ja hiirekõrvad avanevad. Avanevad õied puudel ning põõsastel. Tähelepanelik looduses käia võis märgata esimesi õisi põõsaspuul juba eelmisel või üleeelmisel kuul – selleks varajaseks õitsejaks on kaunis, kuid väga mürgine näsiniin.

Kevadine värskus, rohelus

Üle tüki aja on taas värskendav näha läbi pildiotsija erksaid ja ka mahedaid toone. Neid ei pea enam „tiku ja tulega“ taga otsima. Värvigamma elavneb ja kõik see kutsub pildistama. Esimesed avanevad õied puudel ning põõsastel.

Kes aega pühendab, avatuna ringi käib ja õiget hetke ootab, võib sinna juurde püüda ka „rosina“. Olgu selleks siis avanevatel õitel peatuvad liblikad või värske vahtrapuu-salatiga maiustav oravapoiss. Seda viimast hetke märkasin ma ühel kevadel, kuid siis jäi korralik pilt tegemata. Oravapoiss teguses kõrgustes, mille tõttu võttenurk jäi liiga alt-üles. Teda ümbritses ka omajagu oksi, mida välja ei saanud kadreerida. See hetk püsis mul aga pikalt silme ees ning järjepidevus viis sihile – nädal hiljem oli mul pilt käes, millega võis juba rahule jääda.

Kevadine nõgeseliblikas avanenud pungal

Tärkav rohelus kasemetsa all – kollad.

Maitsvast salatist rõõmu tundev oravapoiss.

Linnuelu rannikul

Maikuu on aeg, kus mind tõmbab tugevasti mere äärde. Sellel ajal käib seal vilgas elu. Seal võib kohata mitmeid läbirändel olevaid linde. Parte, varte, kurvitsaid jms. See aeg on soodne nende pildistamiseks. Leides rannikul tegutsemas näiteks kurvitsalised, tasub neid esmalt eemalt jälgida ja tundma õppida. Et saaks selgeks, kus on nende meelistoitumiskohad, milliseid paiku nad sagedamini läbi kammivad jne.

Maikuus tuleb kurvitsatega olla aga ekstra ettevaatlik – see on aeg, kus mõnel (näiteks liiva-, väiketüllil, meriskil) linnul on käsil juba haudumine. Inimest märganud kurvitsaline pageb kiiresti pesalt, kuid jääb selle vahetusse lähedusse ning käitub imelikult. See on märk, et tuleks taanduda nii kaugele, et lind rahulikult pesale saaks naasta.

Pesitsemine ja munade haudumine on lindude jaoks raske ning katsumusterohke aeg. Linnu pesalt lahkumist ei pruugi me ise märgatagi ja näeme vaid, et linnuke passib eemal ja käitub kahtlaselt. Sellest kahtlasest käitumisest saab aru aga vaid see, kes lindu juba tunneb. Siinkohal soovitan liikuda rannikul võimalikult veepiiri lähedal, et ei oleks ohtu pesadele. Niisiis, leides rannikul tegutsevad kurvitsalised, soovitan varuda aega.

Kui vaatlusega on kindlaks tehtud toitumiskohad, siis võib end sinna vahetusse lähedusse sisse seada. Kasuks tuleb, kui kaasas on matkamatt, et kannataks niiskel liival pikemalt kõhutada, kartmata riiete märgumist. Endale peale viskamiseks, varjamiseks, kuluks ära aga näiteks varjevõrk või kaitsevärvi lina.

Teine nipp on see, et jälgida eemalt, kuhu poole linnud rannikul liiguvad ja end sinna nö ette sättida, et nende trajekoor objektiivi eest mööduks. Ette sättimise all ei mõtle ma aga lindudel tee ära lõikamist. Olenevalt liigist on neil erinev safe-zone ja trajektoori ette planeerides tuleks vähemalt 5-15m vahet jätta.

Kolmas võimalus on hiilimisjaht. Rannikul linde hiilides tuleks neile läheneda roomates, end võimalikult maadligi hoides. Selliselt võib hõlpsasti pääseda sobivasse pildistamiskaugusesse.

Kõike seda tuleb teha aga kiirustamata, tasa ja targu. Kogu selle tegevuse juures tuleb jääda pealtvaatajaks, tunnetada piire ja neist mitte üle astuda. Kui pildid tehtud, tuleks „selg ees“ roomates ka ära tulla, et linde mitte häirida.

Väiketüll ja tema liivane keskkond.

Toiduotsinguil olevad väiketüllid.

„Kingitus kallimale“. Eestis üsna väikese arvukusega (400-700 paari) väiketiir andmas üle pulmakinki kaasale.

Virmalised

2. ja 3. mai vahelisel ööl nähti ja pildistati virmalisi nii Soomes kui ka Lätis. Kuna päike on senisest aktiivsem, siis tasub silmad igal juhul lahti hoida – äkki naeratab meilegi see õnn!

Loe teisi Photopointi ajaveebis ilmunud Remo Savisaare fotojutte

Hiljuti jõudis Photopointi poodi Elinchromi uus stuudiovälkude komplekt D-lite 4 it. See kujutab enesest täiustatud versiooni senisest Elinchrom D-Lite 4 komplektist.

Uue mudeli olulisemateks eelisteks vana ees on sisseehitatud ja raadio teel töötavad vastuvõtjad, uus orjasilm ning temperatuurianduriga jahutussüsteem. Täpsemalt saab uue D-lite 4 it välklampide komplekti kohta lugeda Digitesti veebilehel eile ilmunud rohke fotomaterjaliga palistatud ülevaatest.

Esimese peegelkaamera valmistas Pentax aastal 1952. Enne seda – kolm aastakümmet – keskenduti optikaseadmete meisterdamisele. Algul prilliklaasid, siis objektiivid ning seejärel binoklid. 1948 aastal turule paisatud Jupiter-seeria binoklid olid oma kontrastse ja ülimalt selge kujutisega parimad, mida tol ajal saada võis.

Binokleid toodab Pentax ka tänapäeval. Sarnaselt 60ne aasta tagusele ajale on Pentax selles ka praegu esirinnas.  Just optika on algusest peale olnud Pentaxi üheks suuremaks trumbiks ja eeliseks konkurentide ees. Kuna binoklid peaasjalikult optikast koosnevadki, on ilmselge, et Pentaxi binoklid kuuluvad maailma paremate hulka. Neid binoklite maailma koorekihi huvitavamaid esindajaid Ardo-Jako Olev tänases Point TV-s tutvustabki.

Head vaatamist.

Pentaxi binoklid from Photopoint on Vimeo.

Videos näidatud Pentaxi binoklid ja vaatetoru:

• Pentaxi porroprismadega binokkel PCF WP II 10×50
• Pentaxi katusprismadega binokkel DCF ED 10×50
• Pentaxi kompassiga binokkel Marine 7×50 sinine
• Pentax väiksemõõduline binokkel DCF SW 10×25
• Pentax vaatetoru PF-80EDA + zoom 20-60 x
• Pentaxi  binokkel liblikate ja muude lähemal asuvate objektide vaatlemiseks – Papilio 8,5×21

Pentaxi uus, eelmise nädala alguses Photopointi poodidesse müügile jõudnud kompaktkaamera Optio W90 on põrutus- ja külmakindel ning talle meeldib vesi. Vett on sel kevadel Emajõe ääres rohkem kui küll ning seetõttu nad Antoniga koos sinna siirdusidki. Vesteldi W90-ne uuest välimusest ja funktsioonidest ning prooviti ära objektiivi ümber helkivad makrolambikesed.

Head vaatamist.

Pentax Optio W90 Photopointis

Hea lomograaf! On koitnud päev kus kõigi maade, sealhulgas – ja eriti – Eestimaa lomograafid ühinevad meie oma tillukeses Tallinnas.

Kui sul juba on lomokaamera või sa tunned asja vastu lihtsalt huvi, siis võta jalad selga ja tule 1. mail lomograafide kokkusaamisele. Tuleme kokku, saame kokku ja jääme kokku Kadrioru pargis päikesekella juures. Eputame oma kaameratega ja teeme pilte. Õhtul paneme pildid üles ja näitame teistele ja vaatame ise ka – ja seda maailmakuulsas Uue Maailma Seltsimajas. Ja kõige tipuks grandioossed pidustused muusika ja tantsu saatel.

Kõige toredam on see, et filmi ilmutab ja pildid näituse tarbeks teeb valmis Photopoint täitsa tasuta. Kaasa tuleks võtta vaid oma lomoseltsiline, rull filmi ja käbe nimetissõrm.

Päevakava näeb ette järgmised ajalised orientiirid:
14:00 saame kokku Kadrioru pargis päikesekella juures. Seal semmime, jämmime, loome lomot ja tunneme ennast lihtsalt suurepäraselt.
18:00 kogume kokku päeva jooksul täis pildistatud filmid ja saadame need Photopointi ilmumisele.
19:00 saab Uue Maailma Seltsimajas keha ja vaimu kinnitada.
21:00 avame suure pauguga näituse teie kõigi piltidest. Ja sealt edasi hakkab pidu ja pillerkaar, mis kestab täpselt niikaua, kuni viimane mees või naine püsti seisab.

Õhtusel peol tekitavad kakofooniat DJ TapeCut ning Artjom.

Osalemine: rahata.