Veebiruumis viimastel nädalatel levinud kõlakad Sony uutest digipeeglitest on olnud liiga igavad selleks et neid uskuda. Täna ei jäta aga Sony enam lootusteks ruumi – firma ametlikult esitletavad kaks uut digipeeglit α390 ja α290 on peaaegu äravahetamiseni sarnased oma eelkäijatega – mudelitega α380 ja α230.
Suuremad erinevused seisnevad seniste omaduste ja funktsioonide kombineerimises. Näiteks on mõlemal nüüd mugavam ja traditsioonilisem, Sony kallimatelt kaameratelt tuttav käepide. α290 aparaadil on aga seni α380 seest tuttav 14,3 MP CCD sensor. Video filmimise funktsiooni neil kaamerail ei ole.
Kahest uuest kaamerast võimekam mudel – α390 – vahetab välja senise olija α380. Viimasega võrreldes on uuel tulijal kõrgem ja mugavam käepide – see tingib ka 7 lisagrammi kaamera kaalus. Muid olulisi erinevusi eelkäijaga võrreldes ei ole. α390 peegelkaameral on värinastabilisaatoriga varustatud 14,2 MP sensor, sarivõtte kiirus 2,5 kaadrit sekundis, 2.7″ välja kallutatav ja pööratav LCD ekraan pikslite arvuga 230 400. Olemas on Live View režiim, 9 punktiga automaatne teravustamine ja ISO 100-1200.
α290 siirdub Sony kaamerahierarhiasse kõige odavama mudeli α230 kaaslaseks. Ka sellel on seniste odavamate digipeeglitega võrreldes mugavam käepide. Võrreldes α230 mudeliga on uuel kaameral suurema lahutusvõimega sensor – 14,2 MP CCD. Ilmselt tänu sellele peab aku CIPA testide kohaselt ühe laadimiskorraga 10 kaadrit vähem vastu. Muus osas on α290 ja α230 äravahetamiseni sarnased.
Sony α390
Sony α290
Nikon, Fujifilm ja Samsung lajatavad ühise lainena lagedale tarkvarauuendused oma valitud kompaktkaameraile. Nikoni uute Coolpix S4000 ja S3000 aparaatide puhul parandatakse väiksemad aku töös esinevad hälbed. Fujifilm uuendab kogu oma S-seeria supersuumide tarkvara, täiustades PictBridge abil fotode printimist ning kaamera juhtimist taasesitusrežiimil. Samsungi tarkvarauuendusest lõikab kasu mõned kuud tagasi esitletud kompaktide lipulaev EX1. Parandatakse üldist värvustasakaalu ning stabiilsust.
- Nikon Coolpix S4000 tarkvarauuendus v. 1.2
- Nikon Coolpix S3000 tarkvarauuendus v. 1.1
- Fujifilmi S-seeria kompaktkaamerate tarkvarauuendus v. 1.4
- Samsung EX1 tarkvarauuendus v. 005251
Mis võiks veel parem enne Pentax 645D keskformaatkaamera Euroopa turule jõudmise kohta, kui selle prantsuse- või saksakeelsed menüüd? Just neid aga väidab olevat näinud Briti maineka fotoajakirja Amateur Photographer blogis mees, nimega Damien Demolder.
Eile jõudis 645D Euroopasse – mitte müügile, vaid Salon de la HD väljanäitusele Pariisis. Mr Damien sai seal 645D-ga veidi kvaliteetaega veeta ning väidab nüüd muuhulgas, et tema poolt näpitud kaamera menüüvalikutes olid esindatud “enam kui pooled Euroopas kõneldavatest keeltest”. Kui see on tõsi, siis tähendab see seda, et Pentax on 645D Euroopasse toomisega ettevalmistusi tegemas.
Pentaxi ülikaua oodatud digitaalne keskformaatkaamera 645D paisatakse Jaapanis müüki kahe päeva pärast. Pentax ei ole veel 645D Euroopasse toomise kohta ametlikku sõna öelnud. Juba kaamerat esitledes teatas firma, et jälgib, kuidas aparaat koduturul vastu võetakse, uurib Eurooplaste huvi selle vastu ning langetab tulemustest lähtuvalt otsuse.
Allikas: Amateur Photographer
Kui ahvatlevalt kõlab üleskutse „otsitakse pilte Eesti loodusest, mis oleksid sobilikud illustreerima entsüklopeedia artikleid”? Igatahes otsustas eestikeelne Vikipeedia katsetada selle üleskutse mõju Eesti amatöör- ja profifotograafidele, sest mis võiks veel parem pind olla oma loomingu eksponeerimiseks kui üks enim külastatud lehekülgi internetis. Aktsioon toimub nime all HELP ehk Head Eesti Looduse Pildid.
Eesti loodusest artikleid koostades oleks suureks abiks, kui saaks kasutada sobilikku illustreerivat pildimaterjali, sest ainult teksti varal ei saa hästi edasi anda kogu looduse ilu koos vormi ja värvi rikkaliku mänguga. Ainsad nõuded fotomaterjalile on entsüklopeedia kõlblikkus ning selle lubamine vabasse kasutusse.
Üritus viiakse läbi 2010. aasta suvel ning sügisel. Tegusemate osalejate tunnustamiseks lähevad jagamisele auhinnad Photopointilt ja ajakirjalt Eesti Loodus.
Parimad pildid leiavad kindlasti tee paljudesse artiklitesse eri keeleversioonides ning aitavad sellega omalt poolt oluliselt Eesti loodust tutvustada.
Vaata lähemalt eestikeelsest Vikipeediast lehelt Vikipeedia:HELP
Tõelise 1:1 makropildi jaoks on heaks abivahendiks kaamera objektiivi külge kinnitatav makrovälk. Sellega saab pildistada aktsepteeritava teravusulatusega fotosid isegi ilma statiivi abita. Eriti oluliseks muutub see siis, kui pildistusobjekt ennast liigutamas on.
Kõigil endast lugupidavail peegelkaamerate tootjatel on selline spetsiaalne makrovälk olemas. Need koosnevad kaamera välgupessa kinnitatavast saatjast/vastuvõtjast, objektiivi filtrikeermesse keeratavast ringvälgust ja neid kahte ühendavast jämedast juhtmest.
Metz 15 MS-1 Digital makrovälk kinnitub samuti objektiivi filtrikeermesse. Saatjat ega sõrmejämedust juhet selle komplektist aga ei leia. Tegemist on innovatiivse ja ainulaadse makrovälguga, mis suhtleb kaameraga juhtmevabalt. See sobib kasutamiseks nii Nikoni, Canoni, Pentaxi, Sony, Olympuse ja Samsungi peegelkaameratega. Nii algajale kui ka edasijõudnud fotograafile.
Kõigepealt tuleb aga hoolega kasutusjuhendit uurida, et teada saada mis iga nupp täpselt teeb ja kuidas välku tööks valmis seadistada. Metz 15 MS-1 saladustele jõuab aga ka lihtsamalt jälile – tänase Point TV ja Anton Lemberi abiga. Head vaatamist ja ilusaid makropilte!
Metz 15 MS-1 Digital makrovälk Photopointis
Video tegemise ajal pildistatud fotod:
Nikon D700, 105 mm, ISO200, f/22, 1/60s
Nikon D700, 105 mm, ISO200, f/38, 1/60s
Nikon D700, 105 mm, ISO200, f/38, 1/60s