Äsja Photopointi poodidesse jõudnud Pentax Optio LS465 kuulub nii hinnaklassilt kui ka tehniliste omaduste poolest soodsamate kompaktkaamerate kilda. Välimuselt erineb see kaamera aga kõigist teistest 99€ piirimail hulpivatest seebikatest. LS465 on nimelt kõige pisem digikaamera, mida mina näinud olen. Lisaks on sel varuks trikk mis lubab esipaneeli välimust muuta vähemalt kümnel erineval moel.

Tehniliste andmete poolest on uhke välimusega LS465 lihtsamat laadi aparaat, sobides igapäevapildistajale, kelle jaoks fotograafia päästikule vajutamist tähendab. Megapikslitega pole siin koonerdatud – neid on tillukesele CCD sensorile jätkunud lausa 16 miljonit. 5x suumiga objektiiv, 2.7″ LCD-ekraan, 720p HD video, standardsed juhtnupud ja pildiprogrammid maalivad pildi tavalisest algtaseme kompaktkaamerast. Välimus on aga on eriline ja see on ka see, millele karbist-välja postitustes enam keskendume. Vaatame siis lähemalt:

Pentax Optio LS465 digikaamera on Photopointis olemas mustas, roosas ja lillas värvitoonis. Karbist võtame välja lilla mudeli.

Pentax Optio LS465 digikaamera olulisemad tehnilised andmed:

• 16 MP CCD sensor
• f/3.9 – 6.3 objektiiv 5x suumiga; fookuskaugus 28-140mm (35mm ekvivalendina)
• ISO 64-6400
• 2.7″ LCD (230 000 px )
• HD video: (1280×720 px) 30/15  kaadrit sekundis
• Mõõdud: 46 mm x 101 mm x 22.5 mm
• Kaal: 122 g

Karbis on: Pentax Optio LS46 digikaamera, laadimisadapter, USB-kaabel, randmerihm, liitiumaku, 10 disainilehte, tarkvara CD, kasutusjuhendid CD-plaadil ja paberil ning garantiitalong.

Väga madala ja pikliku kujuga on see kaamera. Sügavlillat värvi korpus näeb päris hea välja.

Esipaneeli katab läbipaistvast plastikust kate. Objektiivi ümber näha olev must rõngas on väga pehmest, pisut isegi kummisena tunduvast plastikust. Sellele saab küüned taha ajada ja objektiivi ümbert eemaldada. Miks? Sellest allpool. Kumerad küljed, mis pildil pehmema materjalina tunduda võivad, on tegelikult lihtne plastik.

Tagaküljel on vägagi lai LCD-ekraan soodsatele kompaktkaameratele iseloomuliku madala lahutusvõimega (230 000 px).

Standardsed juhtnupud on disainitud kandilistena. Ülal on suuminupp, allpool nupud taasesitusrežiimi ja videorežiimi aktiveerimiseks. Nende all neljasuunaline nupp võtterežiimide, välgurežiimide, teravustamisrežiimide ja pildiprogrammide jaoks. Kõige alumistele nuppudele vajutades saab kuvada ekraanile menüü ja lülitada kaamera automaatrežiimile.

Aku/mälukaardiluuuk on kaamera kujule vastavalt mitte põhja all vaid külje peal. Luuk avaneb ja sulgub väga usaldusväärselt. Mõnus vaheldus kummist katetele, mida pärast oma pessa tagasi toppima peab.

Kaamera all on plastikust statiivikeere ning microUSB pesa. Statiivikeerme kõrval paremal pool on ka kõlar.

MicroUSB pesa on täpselt sesama, nagu nutitelefonidel. Seega ei ole muret, kui adapterit ja kaamerat ühendav kaabel ära kaduma peaks. Seda sobib asendama ka mobiili laadimisjuhe.

Kaamera peal on sisse-väljalülitamise nupp ja päästik.

Optio LS465 digikaamerat võib üldjoontes pidada RS1000 ja RS1500 kompaktide järglaseks. Ka uue aparaadi välimust saab omanik enda maitse järgi tuunida. Selleks on komplektis kaasas 10 erinevat disainilehte. Peab ütlema, et see disainilehtede kontseptsioon ei ole (vähemalt Euroopas) Pentaxil väga populaarsust kogunud. LS465 põhiline müügiargumentki ei ole enam muudetav välimus vaid kompaktne ja kena disainiga korpus. Kellele meeldib, saab aga ka siin disainilehtedega vallatleda.

Kaamera tuunimiseks tuleb esmalt pehmest plastist rõngas objektiivi ümbert lahti tõmmata.

Läbipaistvast plastikust liist ongi nüüd lahti ning selle saab pealt tõsta.

Liistu alla saab asetada ühe kümnest kaasapandud kujunduslehest ning ongi kaameral hoopis teistsugune ilme.

Kaasapandud kujunduslehed muidugi kõige atraktiivsemad ei pruugi tunduda.

Aga mitte keegi ei keela osavamatel sõrmedel kasutada kujunduslehte šabloonina, et lõigata välja ükskõik kust ükskõik milline endale meelepärane kujundus.

Kui sa soovid soodsat ja pisikest kompaktkaamerat; sellist, millega on lihtne pilti teha, mis mahuks igasse taskusse ning mis näeks ka efektne välja, siis on Pentax Optio LS46 just sulle mõeldud ja tehtud. Mine vaata poes see kaamera üle ning proovi pilti teha. Äkki hakkab meeldima.

• Pentax Optio LS465 purpur Photopointis: 99.00 €
• Pentax Optio LS465 roosa Photopointis: 99.00 €
• Pentax Optio LS465 must Photopointis: 99.00 €

Tamronil on valikus kolm makroobjektiivi: valgusjõuline 60mm f/2.0, klassikalise fookuskaugusega 90mm f/2.8 ning juba profiklassi 180mm f/2.8. Hobifotograaf Aarne Vesi proovis paari nädala jooksul seda keskmist – 90mm fookuskaugusega makrotoru, ning kirjutab nüüd enda kogemustest oma fotoblogis. Fotodega ilmestatud ülevaateartiklis kiidab Aarne objektiivi mugavat teravustamisrežiimi lülitit, teravustamiskauguse piirajat ning fookusest väljas oleva tausta pehmust ehk bokeh`i. Kõige halvemaks pidas Aarne objektiivi juures selle lärmakat ja aeglast autofookust. Vaata pilte ja loe arvamust Tamroni 90mm makroobjektiivist Aarne fotoblogist.

• Tamroni 90mm makroobjektiiv Photopointis: 449€
• Tamroni 90mm makroobjektiiv Photopointi fototehnika rendis

Juba kuus aastat on kevad nii hobipiltnike kui ka professionaalide jaoks täie hoo sisse saanud koos „Pentaxi Aasta Portreefoto“ konkursiga. Seekordne kevad on möödunud üsnagi rahulikult ning populaarsest portreefotokonkursist ei ole siiani veel midagi kuulda olnud.

Tänane esimene suvepäev on sobilik hetk andmaks teada, et „Pentaxi Aasta Portreefoto“ algab sel aastal kevade asemel sügisel – septembris. Seega on portreehuvilistel aega veel pisut enam kui kaks kuud valida välja või pildistada oma kõige paeluvam, originaalsem ja ilusam portree, et siis sellega ühel Baltimaade suurematest ja esinduslikumatest portreefotokonkurssidest plats puhtaks lüüa.

Avapilt: “Pentaxi Aasta Portreefoto” esikoht 2010 “Maksim Mjodov”

Viimasel ajal ületab väljamaa fotoblogide uudisekünnise tihti sündmus Canon EOS 5D Mark III lattutulekust mõnes üleilmses veebipoes. Alates turuletulekust aprilli algul on see kaamera pidevalt defitsiidis. Canon lihtsalt ei jõua seda nii kiiresti toota, kui kiiresti amatöör- ja profifotograafid seda ostavad. Mis siis selle aparaadi juures nii head on, et see – vaatamata oma suhteliselt soolasele hinnale – nii hästi müüb? Lühidalt öeldes: Kõik. 5D Mark III paindlikult programmeeritav juhtnuppude süsteem pärineb maailma parima ergonoomikaga APS-C kerelt EOS 7D. Selle teravustamissüsteem on täpselt sama, mis Canoni paduprofikerel EOS 1DX. Selle sensor on mõistliku megapikslite arvuga ja senisest pisut valgustundlikum. Selle uus võimas pildiprotsessor lubab tulistada sarivõtet kuus kaadrit sekundis ja filmida FullHD videot 90Mbit/s. See on kaamera, mis sobib tõsiseks tööks nii Londoni olümpiamängudel, Kakerdaja rabas kui ka lapse sünnipäeval. Vaatame lähemalt:

Ma vabandan, et ma sissejuhatuses sellise ülistava kiidulaulu valla päästsin. Samas on see ka ju arusaadav, sest see on esimene toode Photopointi ajaveebi “Karbist välja” rubriigi (156 postitust) ajaloos, mida ma pärast karbist välja võtmist taas kokku ei paki. Tegelikult on see kaamera muidugi kiitust väärt ka.

Üldjuhul kipub tehnikavidinatega olema nii, et mida profim kaamera, seda lihtsam pakend. Siingi on kõik lihtne. Karbi sees on ühel pool mullikilesse mähitud kere ja teisel pool kogu muu nasvärk.

Canon EOS 5D Mark II olulisi tehnilisi andmeid on nii palju, et ka nende loetelu veniks siin liiga pikaks. Seetõttu mainime siin ära kõige olulisemad olulised andmed:

• 22.3 MP CMOS täiskaadersensor. Uus sensori ehitus avandub Canoni sõnul väiksemas müratasemes. Testid on näidanud, et pildikvaliteet on siiski praktiliselt 5D Mark II tasemel.
• DIGIC 5+ pildiprotsessor on 17 x kiirem kui DIGIC 4 protsessor 5D Mark II sees
• 3.2″ “Clear View II” LCD-ekraan 1.04 miljonit pikslit. 3:2 külgede suhtega laiekraan
• Täiustatud optiline pildiotsija katab 100% pildistatavast kaadrist. Pildiotsijas saab kuvada abijooni, elektrooniline lood pildiotsijas töötab teravustamispunktide abil.
• Sama autofookussüsteem muis 1D X kaameral! 61-punktiga “High Density Reticular” autofookus 41 kahes suunas tundlikku ja 5 veel enam tundlikku teravustamispunkti (punktide täpne arv sõltub kasutatavast objektiivist)
• 63-tsooniline iFCL (teravus, värvus ja heledus) kahekihiline särimõõtesüsteem
• ISO 100 – 25 600, võimendusega 50 – 102 400
• Sarivõte 6 fps
• Uus HDR režiim, Ühele pildile saab koguda kuni 9 säritust
• Full HD video 1080p 24/25/30 fps. Kaks kvaliteediastet. Rec Run ja Free Run SMPTE ajavorming. Välise mikrofoni pesa, kõrvaklappide väljund
• CompactFlash kardipesa ja SD/SDHC/SDXC kaardipesa.
• Kasutab sama LP-E6 liitiumakut nagu 5D Mark II; Aku kestvus on paranenud – 950 säritust ühe laadimiskorraga

Karbis on: Canon EOS 5D Mark III kere, kaamerarihm, laadija, aku, okulaar, AV kaabel, toitejuhe, USB kaabel (mini USB otsaga) ning kasutusjuhend koos tarkvara CD-ga.

Minu naine pildus Mark III suunas solvanguid, nimetades seda suureks ja robustseks. Tegelikult on see kaamera täpselt õige suurusega ning justkui sulab pildistaja kätte. Voolujoonelised kontuurid ning peensuseni disainitud detailid jätavad mulje kõigest muust kui robustsest kaamerast. 5D Mark III on ilus ja mahub täpselt pihku.

Täiskaadersensoriga peegelkaamerale üle minnes tuleb arvestada ka sellega, et nende ette sobivate objektiivide valik on oluliselt kitsam (võrreldes poolkaadriga) ning ka kallim. Iseenesest saab Mark III ette keerata kõiki Canoni peegelkaameratele mõeldud objektiive. Nii EF-S kui ka EF tähistusega. EF-S seeria objektiivid aga ei kata oma vaateväljaga kogu täiskaadersensori pinda ning seetõttu jääb pildil näha vinjenteerumine (tumedamad äärealad ja nurgad) ning mõne objektiivi puhul jääb pilt hoopiski musta ringi sisse. Täiskaadersensoriga kaameratele sobivad seega ainult EF-seeria objektiivid ning kolmandate tootjate objektiivid, mis on valmistatud täiskaadersensoritega peegelkaameratega kasutamiseks.

5D Mark III peegelkaamera juhtnuppude disaini ja paigutuse osas on Canon eeskuju võtnud aparaadist, mis on paljude fotohuviliste hinnangul ergonoomiliselt parim maailmas – Canon EOS 7D. Mark III tagant leiame samasuguse filmirežiimi/live view lüliti, ON/OFF lüliti on samamoodi režiimiketta peal  jne.

Ühendused on kõik paremal pool kaamerat, kahe kummist katte all. Ülevalt vasakult: kaugjuhtimispuldi pesa, välgusünkro pesa, välise mikrofoni pesa, HDMI pesa, Mini USB pesa arvuti ja teleriga ühendamiseks ning kõrvaklappide väljund (videomeestele nagu taeva kingitus).

Võrreldes EOS 7D kaameraga on toimunud üks oluline muutus – nimelt Q nupp kiirseadete jaoks ekraanil on viidud vasakult poolt paremale, kus seda palju kiiremini ja mugavamalt vajutada saab. RATE nupp vasakul pool ei vii sind tuntud sotsiaalmeediakanalisse, vaid lubab pildistatud fotosid hinnata või neid kustutamise eest kaitsta.

Sisseehitatud välklampi 5D Mark III kaameral ei ole. Mõned profihakatised on selle üle väga rõõmsad öeldes, et see ongi mingi algajate värk ja tegijad kasutavad välist lampi. Tegelikult võiks Canon kaamerapealse välgu siiski ka 5D seeriale lisada. Juhtudeks, kui kiires pildistamisolukorras välist välklampi kaasas ei ole, või võtta ei jõua.

Okulaar.

Kaks kaardipesa. Üks SD, teine CF kaardi jaoks. Kaamerat saab seadistada näiteks nii, et ühele kaardile salvestatakse fotod, teisele videod. Või nii, et ühele salvestatakse RAW ja teisele JPG failid. Või siis nii, et kui üks kaart täis saab, salvestatakse meediat edasi teisele kaardile.

Kaamera all pole midagi erilist märgata. Statiivikeere, kummeeritud põhi selle ümber, akuluuk.

Hea uudis kõigile 5D Mark II omanikele – aku on täpselt sama LP-E6.

Canon 5D Mark III koos Tamroni 24-70mm f/2.8 objektiiviga.

Üks oluline muudatus võrreldes 5D Mark II kaameraga – teravussügavuse eelvaate nupp on kolinud objektiivi paremalt poolt vasakule poole. Siin on seda väga mugav kaamerat hoidvat kätt vaid mõne millimeetri võrra liigutades vajutada. Seda nuppu saab programmeerida ka muuks kui teravussügavuse eelvaade.

Paremale poole objektiivi on jäänud nupp bajoneti vallapäästmiseks.

Kaamera peal – vasakul lukustusnupuga programmiratas, paremal ülemine LCD, selle ülal kolm põhivalikunuppu ja LCD valgustuse nupp. Valikuketta ette on siginenud pisike nupp, millega saab vaikimisi valida teravustamispunkti laiendust. Mõistlik on see funktsioon omistada valikukettale, misjärel M-Fn nupp jääb vabaks mõne muu toimingu jaoks.

Ülemine LCD lähemalt.

Päästik on ergonoomiliselt täpselt seal, kuhu nimetissõrm kaamerat hoides satub. Pilti suuremaks klikates on näha ka korpuse pealispind mis on mõnusalt krobeliselt struktuurne. See tundub hea käe all ja jääb ilus tootepiltidel.

Programmiratta lukustusnupp tuli Canoni uuematele kaameratele alates 60D kaamerast. Mulle meeldib. Programmirattal on vaid kõige olulisem: automaatrežiim, programmsäri, säriajaprioriteet, avaprioriteet, manuaal, bulb-režiim ja kolm kasutaja poolt määratud vaikeseadetega režiimi. Siitsamast hoovast saab kaamerat ka sisse-välja lülitada.

Vägagi oluliseks edasiarenduseks võrreldes eelmise seeria kaameraga on aparaadi tagaküljel olev LCD ekraan. Profiseeria kaamerale kohaselt kuvab 3.2″ ekraan pilte nüüd 1,04 miljoni piksli abil. Ekraan on lai, 3:2 külgede suhtega. See tähendab, et sellele mahub rohkem videot.

Okulaar kinnitatuna kaamera külge. Optilise pildiotsija kaadri katvus on 100%. See tähendab, et täpselt see, mis pildiotsijast sisse vaadates paistab, jääb ka pildile.

Selline vaade (ainult palju avaram, ilma vinjetita) paistab pildiotsijast siis, kui autofookuspunkti valik on aktiivseks vajutatud. Praegu on teravustamisrežiimiks punktteravustamine. Teravustamispunktiks on kõige keskmine punkt.

Canon 5D Mark III huvitamvamad menüüvaated:

Autofookuspunkti valikuvõimalusi on kokku kuus. Esimene on eriti täpseks ja peeneks teravustamiseks. Teine on kõige tavalisem ühe-punkti teravustamine. Kolmas ja neljas on tsoonteravustamised kusjuures tsooni saab 61-autofookuspunkti skaala peal vabalt valida. Eelviimane on keskmestatud teravustamine ja viimane otsib teravustamispunkte kogu teravustamisalalt.	Autofookusrežiime on kolm. Tavaline ühe kaadri kaupa teravustamine staatiliste objektide pildistamiseks. Liikuvate objektide jaoks head AL Focus ja AI Servo režiimid. Selles vaates saab alumise kettaga valida säri- ja aegvõtterežiime. Seal keskel on “S” tähega tähistatud “Silent” režiim ehk vaikne režiim. See muudab katikuklõpsu mahedamaks.
AI servo teravustamisrežiimi saab peenhäälestada vastavalt objekti liikumise iseloomule ning võimalikele teravustamist takistavatele asjaoludele. Selleks on siin kuus eelseadistatud režiimi. Näiteks jälgib kaamera Case 1 seadistusel liikuvat objekti, ignoreerides võimalikke ajutusi kaamera ja objekti vahele ilmuvaid takistusi. Case 6 teravustab aga hästi siis, kui objekt liigub kiirelt suunda vahetades.	Pildikvaliteedi seadetes saab kasutaja valida lisaks erinevatele JPG suurustele ja pakkimismääradele ka kolme RAW faili suuruse vahel.
ISO nuppu vajutades avaneb tagumisel ekraanil säärane vaade. Nagu näha, saab võimendusega pildistada kuni 102400 ISPga. ISO 4000 annab tavaolukorras täiesti korralikud fotod.	Värvustasakaalu ja särimõõterežiimide standardsed valikud.
Erinevaid seadeid saab muuta ka filmimise ajal. Kusjuures menüüst saab seadistada tagumise valikuketta nn “touchpad” režiimile. See muudab valikuratta pealispinna puutetundlikuks ning võimaldab vaikselt üles-alla suundi puutudes valida muudetava väärtuse (ava, säriaeg, ISO, helitugevus. Parem-vasak suundi puutudes saab väärtusi muuta.	ALL-I on väiksema pakkimismäärata režiim eriti kvaliteetse pildiga (ja mahuka) video salvestamiseks. IPB on kõrge pakkimismääraga režiim tavalise video jaoks.
Paljudele juhtnuppudele saab omistada erinevaid käsklusi.	Tagumise LCD-ekraani vasakpoolses ülemises ääres olev nupp toob lagedale sellise menüü. “Picture Style” on tavaline pildi parameetrite seadistamine kontrastsuse, värvikülluse ja muude parameetrite alusel.
Huvitavamad on kaks ülejäänud valikut. “Multiple Exposure laseb ühe kaadri peale pildistada kuni 9 säritust. Kasutaja saab veel määrata viisi, kuidas kaamera need säritused pärast üheks pildiks sulatab (Additive, Average, Bright, Dark). On ka mitmeid muid huvitavaid valikuid nagu näiteks võimalus pildistada kaadrid üksiklaskudena või sarivõttena jne.	HDR režiim pildistab mitu erineva säritusega kaadrit ja paneb need kokku üheks korrektselt säritatud pildiks. Ka siin on võimalik fotode pildistamise protsessi ja tulemust mitmel viisil oma käe järgi seadistada.

Põhilisemad juhtnupud pildistamisel kaamera taga. Ülevalt: Live View/filmirežiim lüliti koos Start nupuga. Ülal paremal nurgas on autofookuse nupp, särilukustus ning autofookuspunkti valiku nupp. Allapoole tulles näeme nn joystick-nuppu, mis on hea eelkõige LCD-ekraani peale kuvatavas sisus navigeerimisel. Selle all on Q nupp, mis kuvab ekraanile olulisemad seaded. Valikuketas koos SET nupuga selle keskel ja kõige all lukustusnupp.

Standardselt toimivad nupud. Esimene kuvab ekraanile põhimenüü. Teine kuvab ekraanile info olulisematest kaameraseadetest või elektroonilise loodi või kiirmenüü. Või lülitab ekraani välja.

Väga kiire viis filmirežiimi sisenemiseks. Programmirattal videorežiimi ei olegi. See on ka igati loogiline, sest kui siit kaamera videorežiimi lükata, saab programmiratta abil valida kas video säritus on manuaalne või avaprioriteediga jne.

Minu jaoks on siiski Canoni kaamerate juures üks puudus. See on ülemise tagumise valikuketta (Pentaxil ja Nikonil olemas) asendamine sellise suure alumise valikutettaga. Ava muutmiseks peab pildistades kaamerat hoidva käe asendit liialt liigutama. Lock-lüliti lukustab valikuratta, et ava või särikompensatsioon pildistamisel kogemata paigast ei nihkuks. Seda on võimalik seada lukustama ka joystik`i ja eesmist valikuketast. Või kõiki kolme korraga.

Võib julgelt väita, et Canon EOS 5D Mark III on igas mõttes parem kaamera, kui Mark II. See headus ei tule aga fotograafile odavalt kätte, sest Canon on uuele mudelile keevitanud hoopis soolasema hinna, kui oli selle eelkäijal kolme aasta eest. 3599€ kere eest ületab kahtlemata paljude fotohuviliste taluvuspiiri. Kui sul on aga vaja täiskaadrit ning sa leiad selle raha, siis mine ja võta üks Mark III. See on väärt investeering ning tuletab sulle tõenäoliselt meelde ajad, mil väikse poisina sünnipäevaks saadud kallurauto ööseks kaissu võtta soovisid.

• Canon EOS 5D Mark III kere Photopointis: 3599.00€

• Canon EOS 5D Mark III + 24-105mm Kit Photopointis: 4499.00€

Canonil on hetkel valikus kaks profiklassi lainurksuumi: 17-40mm F4,0 ja 16-35mm F2,8. Kui kuulujutud tõele vastavad, on neile kahele peagi oodata lisa. Nimelt arvatakse, et Canon on valmistamas ekstreemset lainurksuumi EF 14-24 f/2.8L, ning et selle esitlus saab toimuma kunagi järgmise 12 kuu jooksul. Täpsemalt siis, kui EF 200-400 f/4L IS 1.4x kusagil 2012. aasta lõpus või 2013. aasta alguses turule jõuab. Nikonimehed on oma 14-24mm suumidega juba mitu head aastat eputada saanud. Oleks ka aeg need solvangud lõpetada, Canon.

Allikas: Canonrumours.com