Nikoni kompaktkaamerate kaardivägi: Coolpix P7000, S8100 ja S80
autor: Lauri Veerde

Canon on viimastel nädalatel paugutanud nii kompaktkaamerate, objektiivide, kui ka peegelkaameratega. Photokina fotomessi alguseni on aga juba vähem kui kaks nädalat ning Nikon alustab täna. Kaamerameister toob välja oma tippklassi kompaktkaamerad – profimõõtu Coolpix P7000, kompaktse supersuumi Coolpix S8000 ning puutetundliku OLED-ekraaniga iluduse Coolpix S80.

Nikon Coolpix P7000

Tegemist on otsese konkurendiga peagi esitletavale Canoni G12 kompaktkaamerale. P7000 on profifotograafidele ning fotoentusiastidele suunatud relv, mis tõuseb teistest kompaktkaameratest esile eelkõige oma valgusjõulise objektiivi ja sensori, optilise pildiotsija, RAW-faili salvestamise võimaluse ja manuaalrežiimil mugava käsitlemise poolest. Võrreldes oma eelkäijaga – aparaadiga nimega P6000 – on P7000 kaameral pea neli korda suurema lahutusvõimega LCD-ekraan, 720p HD videoklipi filmimise võimalus ning 2.5 MP võrra väiksem pikslite arv sensoril. Objektiiv on pisut valgusjõulisem ja veidi suurema maksimaalse fookuskaugusega.

Nikon Coolpic P7000 olulisemad tehnilised andmed:

  • 10.1 MP, 1/1.7″ CCD sensor
  • F2.8-5.6, 7.1X optilise suumiga objektiiv, fookuskaugus: 28 – 200 mm (35 mm ekvivalendina)
  • Optiline värinastabilisaator
  • EXPEED C2 pildiprotsessor
  • 3.0″ LCD – 921 000 pikslit
  • Optiline pildiotsija, 80% kaadri katvusega
  • PASM särirežiimid, RAW faili salvestamine; ISO 100 – 3200 (võimendusega 6400 – 12800)
  • Scene Auto Selector režiim valib automaatselt vastavalt pildistatavale kaadrile õige pildiprogrammi
  • Kaamera peal olevad käepärased rattad särikompensatsiooni, ISO, värvustasakaalu, kahvelduse, ja muu jaoks
  • Välise välgu pesa, toetab juhtmevaba välise välklambi juhtimist.
  • Virtuaalne horisont aitab kaamera horisontaalsihis loodi seada
  • Näo-, naeratuse- ja pilgutustuvastus
  • Videorežiim: 1280 x 720 (24 fps) stereoheliga ja suumimisvõimalusega filmimise ajal. Pakkimiseks kasutatakse H.264 koodekit
  • Välise mikrofoni sisena, HDMI väljund
  • Võimalik osta juurde lainurkkonverter ning kaugjuhtimispult
  • 79 MB sisemälu + SD/SDHC/SDXC kaardipesa
  • EN-EL14 liitiumaku; 350 pauku ühe laadimiskorraga

Nikon Coolpix S8100


Sarnaselt ülalkäsitletud Nikon P7000 kaamerale vähendab – eelkäijaga võrreldes – megapikslite arvu sensoril ka S8100S8000 kaamera 14.2 megapikslist jääb uue aparaadi sensorile alles mõistlikud 12.1 pikslit. Tänu sellele tõuseb S8100 võimekus teha teravaid pilte hämaramates oludes – maksimaalne sensori tundlikkus ilma võimenduseta on nüüd ISO 3200. See on nii laia fookuskauguste vahemikuga ning nii väikse kerega aparaadi jaoks vägagi tähelepanuväärne tulemus. uus CMOS sensor teeb võimalikuks Full HD videoklipid ning 10 FPS sarivõtte (maks 5 täissuuruses kaadrit korraga).

Nikon Coolpix S8100 olulisemad tehnilised andmed:

  • 12.1 MP, taustvalgustusega CMOS sensor
  • F3.5-5.6, 10X optilise suumiga objektiiv, fookuskaugus: 30 – 300 mm (35 mm ekvivalendina)
  • Optiline värinastabilisaator
  • EXPEED C2 pildiprotsessor
  • 3.0″ LCD – 921 000 pikslit
  • Kompaktne kere mustas, punases ja kuldses värvitoonis
  • Scene Auto Selector režiim valib automaatselt vastavalt pildistatavale kaadrile õige pildiprogrammi
  • Sarivõte: 10 fps 5 kaadrit järjest;  120 fps Sport Continuous režiimil (madalama lahutusvõimega fotod)
  • Uus HDR (lai dünaamiline ulatus) funktsioon
  • Näo-, naeratuse- ja pilgutustuvastus
  • Full HD videoklipid (1920 x 1080, 30 fps) stereoheliga ja suumimisvõimalusega filmimise ajal. Pakkimiseks kasutatakse H.264 koodekit
  • 102 MB sisemälu + SD/SDHC/SDXC kaardipesa
  • HDMI väljund
  • EN-EL12 liitiumaku; 210 pauku ühe laadimiskorraga

Nikoni ametlik pressiteade

Nikon Coolpix S80

Stiilse välimuse ja olemusega S80 sensorilt piksleid ei eemalda. Tegemist on edasiarendusega senisest, 12.1 MP-ga S70 mudelist. Uuel tulija kõik muud omadused ja tehnilised andmed kahvatuvad kaamera tagaküljel oleva 3.5″ OLED-ekraani aupaiste ees. Olgu nende tuumik siis lihtsalt siin allpool moepärast välja toodud:

Nikon Coolpix S80 olulisemad tehnilised andmed:

  • 14.1 MP CCD
  • F3.6-4.8, 5X optilise suumiga objektiiv, fookuskaugus: 35 – 175 mm (35 mm ekvivalendina)
  • Optiline värinastabilisaator
  • 3.5″ puutetundlik OLED ekraan; 819 000 pikslit; vaatenurk:  180°
  • Kompaktne kere punases, mustas, sinises, roosas, kuldses ja hõbedases värvitoonis
  • Näo-, naeratuse- ja pilgutustuvastus
  • Punasilmsuse korrektsioon, fotode hindamine ja digitaalsed egektid taasesitusrežiimil
  • Filmiklipid: 1280 x 720 px stereoheliga
  • 79 MB sisemälu + SD/SDHC/SDXC kaardipesa
  • HDMI väljund
  • EN-EL10liitiumaku; 150 pauku ühe laadimiskorraga

Nikoni ametlik pressiteade

Mida püüda pildile septembrikuus?
autor: Lauri Veerde

©Tekst ja fotod: Remo Savisaar

Aeg lendab linnutiivul ning juba ongi käes september. Suur soe on möödas. Mul on väga hea meel, et tänavu on meil olnud nii uhke talv, kevad, kui ka suvi. Jääb üle loota, et ka sügis tuleb tõeline – pakkudes päikest, süngeid sügispilvi, tormi, esimesi hallahommikuid ning ka värve. Elame, näeme!

Värvuliste minek

Sügisene ränne on saanud sisse täie hoo. Toimumas on värvuliste massränne – seda nii rannikul kui sisemaal. Mulle see aeg meeldib, sest võttes koha sisse kusagil metsaserval ning passides seal mõned tunnid võib kohata kümneid ja kümneid erinevaid liike. Üles on vaja leida vaid see õige metsaserv. Avatud silmade ja kõrvadega liikumine juhatab selle õnneks kiirelt kätte.

Sellise koha läheduses, ühe koha peal passides on suur võimalus, et mõned rändel olevad linnud satuvad ka sobivasse pildistamiskaugusesse. Sellel ajal tasub neid oodata kaamera statiivil, et sobiva hetke avanemisel oleks pildiaparaat juba laskevalmis, silmadele tõstetud. Käest pildistades võib sobiv hetk enne mööda saada, kui kaamera vaikselt ja sujuva liigutusega lõpuks silme ette saab.

Sellise varitsemise puhul tuleb kasuks ka varjevõrgu alla varjumine. Mina olen end tavaliselt sisse seadnud sobiva metsaserva lähedal paikneva põõsa või madalama puu lähedusse – oodates rändel toitu otsivate lindude sattumist just sinna. Sellisel juhul on ka võttenurk sobiv ja ei jää alt-üles. Tuleb olla vaid valmis, et ootamatult võib vaid mõne meetri peal peatuda linnuke, kelle puhul on vaja kiirelt reageerida. Rändel olevaid värvulisi jälitavad sageli ka kullid, näiteks raudkull.

Sobiv ilm selliseks vaatluseks on päikesepaisteline hommikupoolik.

Mets-lehelind, kes on teel talvituma troopilistele aladele

Üks meie väiksemaid linde – käblik

Kübarakandjad

Olen tänavu käinud juba mitmeid kordi seenel, kuid fotoaparaadist ma seal suurt puudust ei tundnud. Nüüd, viimaste käikude ajal aga küll, sest metsas on lahti läinud tõeline seenetrall! Seente valik on lai ning välja on ilmunud palju põnevaid kübarakandjaid. Seened on tänuväärsed modellid ning väga fotogeenilised, nagu näiteks konnadki. Neile võib läheneda nii lainurga, tele- kui ka makro-objektiiviga. Motiive ja sobivaid modelle otsides ununeb seente korjamine aga sootuks. Järgmisel korral seenele minnes panen rõhu juba pildistamisele.

Parimad modellid on need, kes süüa hoopiski ei kõlba. Näiteks juuspeene jalaga nööbikud, mütsikud jms. Ilma osas soovitan sombust ja seenevihmaga ilma. See lisab keskkonna fotodele meeleolu ning märg metsaalune toob välja erilised toonid.

Kännumamplid – ühed maitsvamad omasuguste seas

Määramiseks seenehuvilistele. Seenekübaralt võib leida kuulsust kogunud lumekirbu

Põtrade pulmapidu

Septembris, esimeste külmade saabumisega saab hoo sisse ka põtrade pulmapidu. See on aeg, mida nii mõnigi loodusfotograaf ootab. Sellel ajal on põdrad kõige enam nähtaval. Kui muidu kipuvad nad ikka kusagil tihedas padrikus või võserikus toimetama, siis nüüd võib neid sagedamini kohata just lagedamates kohtades – näiteks luhal. Pulmade ajal mõlgub põdrapullidel peas üks suur mõte ja hinges tung: leida paariline, jätkata sugu.

Tavapäraselt krõbedamal hommikul võib põtrade territooriumilt kostuda ohkimist ja puhkimist. Seda heli oskuslikult järele imiteerides võib mõne armuvalus põdravana endale päris lähedale kutsuda. Veelgi parem on jääda aga põtrade jaoks üldse märkamatuks ning jälgida neid vaikselt, häirimata. Küll Loodus ise etenduse etendab. Põtrade jooksuajal on mul silme ees ikka kaadrid põdrapullidest piimjas udus, mõõduvõtt, tagaajamine, eelmäng, paaritumine. Olles tunnistajaks kasvõi ühele neist episoodidest, võib end juba õnnelikuks pidada.

Noorte põdrapullide omavaheline mõõduvõtt

Varahommik ning metsaserval silkav põdrapull.

Toredat septembrit ja värvide püüdmist!

Käed küljes: Sony α55 – poolläbipaistva peegliga hübriidkaamera
autor: Lauri Veerde

Täpselt kolm nädalat tagasi avalikustas Sony ametlikud andmed ja tootefotod kahe digikaamera – α33 ja α55 kohta. Firma ise nimetab neid, poolläbipaistva fikseeritud peegli ja elektroonilise pildiotsijaga hübriidkaameraid suurimaks innovatsiooniks fotograafias pärast autofookuse leiutamist 20 aastat tagasi. Julged sõnad.

Sony α33 ja α55 kaamerate avalik esitlus Ida-Euroopa ajakirjanikele ja edasimüüjatele toimus teisipäeval Poolas. Sellel üritusel oli Photopointi Ajaveebi esindajana au viibida ka minul. Julgete sõnade asemel jagati seal osalejaile hoopis kaamerad ning kästi pildistada. Olulisemate märksõnadena olid kaasa antud 10 kaadrit sekundis sarivõte, uus ja enneolematult madala müratasemega sensor ja muidugi jätkuv autofookus LCD-ekraanilt kadreerides.  On need aparaadid siis väärt tõusma viimase 20 aasta olulisemate fototehniliste saavutuste hulka?

Käed küljes

Allolev video on filmitud Sony α55 hübriidkaameraga. Heli salvestas α55 sisseehitatud stereomikrofon. Nagu kuulda, ei toimu teravustamine päris vaikselt – objektiivi liikumisest tekkinud müra on jäänud ka videos kuulda – siiski ei ole see nii kõrvuriivav kui peegelkaamerate puhul. Välise mikrofoni kasutamisel on see müraprobleem lahendatud – välise mikrofoni jaoks on nii α55 kui ka α33 kaamerail 3,5 mm mikrofoni sisend.

Esmamuljed

Sony α55 aparaati esimest korda kätte võttes tekib kohe tunne, et tegemist on tõsisemat laadi kaameraga. Kaamera kere on valmistatud plastikust ning tundub käes vaat et tummisemgi, kui näiteks Canon 550D. Võrreldes Sony seniste digipeeglitega on uue tandemi mõõtmed oluliselt väiksemad – umbes sama suur on ka Pentaxi K-x digipeegel. Paksust α55 kaameral muidugi on – põhja alt vaadates tundub kaamera kuidagi kummaliselt proportsioonist väljas olevat. Paksuse eest selle võlgneb α55 tänu eelkõige oma välja keeratavale ja pööratavale LCD-ekraanile.

α55 aparaat on kindlasti meeltmööda neile pildistajaile, kellel ei meeldi põhilisemate seadete pärast mööda menüüd ringi klõbistada. Funktsiooninupu alt avaneb 12 olulisemat pildistamisparameetrit, eriliselt rõhutab Sony – eraldi nupuga kaamera peal – D-range nimega tähistatud digitaalseid pilditöötlusvõimalusi.

10 kaadrit sekundis sarivõte

Üks eeliseid, mida poolläbipaistva fikseeritud peegli kasutamine annab, on kiirus sarivõttel. 4912 x 3264 piksli suuruseid JPG fotosid saab α55 kameraga klõbistada kiirusega 10 kaadrit sekundis (α33 kiirus on limiteeritud 7 fps). Selleks on kaamera programmirattal koguni eraldi ikoon. 10 fps kiiruse puhul seab kaamera särituse automaatselt ning kaamera teravustab iga kaadri vahel jätkuvalt. Kui on soovi säritust manuaalselt paika seada, siis saab seda ka teha. Tuleb aga arvestada, et siis kaamera kaadrite vahel ei teravusta.

Aeglasema liikumise korral toimis teravustamine sarivõttel väga hästi. Kiirema liikumise korral – jalgrattur hüppe peal või kiirelt lähedal sõitmas – oli aga objekti teravana hoidmine üpris keeruline ülesanne. Iga kaamera tahab aga harjumist ning käputäis teravaid sarivõttepilte kiirest liikumisest näitasid, et nii mina, kui ka α55 oleme õigel teel.

Mitte ühtegi allolevat fotot ei digitaalselt töödeldud muul viisil, kui vaid mõõtmete vähendamine mugavama vaatamise eesmärgil.

10fps ei ole siiski piisavalt kiire säriaeg selleks, et saada fotot lõhkevast õhupallist. Sellise foto jaoks on õigeks kohaks Ahhaa teaduskeskuse fotokabiin.

Uus sensor, ISO ja digimüra

Sony α55 kaameral on Sony uus “Exmor” HD CMOS sensor. Tegemist on kindlasti ühe valgustundlikuma APS-C sensoriga üldse. Fotodel, mis on pildistatud kuni 1600 ISOga, on üllatavalt puhtad digimürast ning märgata ei ole ka väga palju detailsuse kadu.

ISO 6400 ja kõrgemate väärtuste juures on digimüra ikka harjumatult vähe, kuid suurendades on näha, et kaamera automaatne müraeemaldus hakkab pildilt juba detaili ära sööma. Sellegipoolest on väiksemas formaadis väljaprintimisel ja ekraanilt ilma suurenduseta vaatamisel täiesti kasutatav isegi ISO 12 800. ISO 12 800 on väärtus, mida näiteks Canon 550D kaameral ainult võimendusega kasutada saab. Enamgi veel -  α55 aparaadil saab kasutada (mitme pildi kokkuliitmisel toimivas müraeemaldusrežiimis (multi-shot NR)) ka ISO väärtust 25 600.

ISO 6400 tundlikkusega pildistatud foto. All 100% väljalõige. ISO 6400 – mitme kaadri kokkupanekul toimiva müraeemaldusfunktsiooniga pildistatud foto. All 100% väljalõige.

Sony α55, 1/40 sek, f/10, ISO 1600, manuaalrežiim

Sony α55, 1/40 sek, f/5.6, ISO 1600, manuaalrežiim

Sony α55, 1/50 sek, f/5.6, ISO 1600, 10 fps sarivõte

Sony α55, 1/160 sek, f/5.6, ISO 6400, manuaalrežiim

Sony α55, 1/40 sek, f/8, ISO 12800, manuaalrežiim

Sony α55, 1/80 sek, f/10, ISO 12800, manuaalrežiim

Sony α55, 1/500 sek, f/3.5, ISO 500, 10 fps sarivõte

Sony α55, 1/125 sek, f/3.2, ISO 800, manuaalrežiim

Sony α55, 1/50 sek, f/10, ISO 12800, manuaalrežiim

Sony α55, 1/800 sek, f/2.8, ISO 200, avaprioriteet

Sony α55, 1/80 sek, f/3.2, ISO 800, manuaalrežiim

Sony α55, 1/50 sek, f/10, ISO 12800 Sony α55, 1/50 sek, f/10, ISO 12800
HDR-režiimil (+5 EV astet)

30% valgusekadu?

30% valgusekadu tundub olevat määratult suur tagasilöök. Valgusjõuline objektiiv justkui ei olegi enam nii valgusjõuline ja pimedas pildistamisel on ilmselt vaja aeglasemat säriaega. Päris nii hullud need lood ei ole.

Kaks allolevat fotot on pildistatud täpselt samade säriparameetrite juures, täpselt samade objektiividega, täpselt samade sensoritega. Erinevad ainult kaamerad. Alloleva, ülemise foto teinud kaameraks on Sony α580. alumise autoriks on poolläbipaistva peegliga α55. Kuna α55 peegel peegeldab 30% valgusest üles, peaks selle tehtud foto olema tunduvalt tumedam kui α580 oma. Kui hoolikalt täissuuruses pilti vaadelda, siis näeme, et ta ongi õige pisut. Seda on aga liiga vähe, et tähenärimiskombest puhtale fotohuvilisele probleemiks osutuda.

Lae alla ja võrdle täissuuruses:

Sony α580, 1/30 sek, f/16, ISO 6400, manuaalrežiim

Sony α55, 1/30 sek, f/16, ISO 6400, manuaalrežiim

Filmirežiim ja jätkuv teravustamine LCD-ekraanilt.

Minu jaoks on Sony α55 olulisimaks eeliseks kõigi teiste peegel-ja hübriidkaamerate ees filmirežiim ning kiire, faasituvastusega toimiv jätkuv autofookus. See avab suure sensoriga fotokaameratega filmimisel hoopis uued dimensioonid. Lõpuks ometi saab kaameraga filmitavale objektile peale sõita, ilma et peaks üht kätt pidi objektiivi teravustamisrõnga või sinna kinnituvate seadeldiste küljes rippuma.

Filmirežiim on põhjuseks, miks ma seda kaamerat Nikon D3100-le või Canon 550D-le eelistaksin. Kahjuks on selles potis suured tõrvatilgad. Esiteks ei saa filmirežiimil muuta säritust. Teiseks ei saa valida AVCHD vormingu sees sobivat kaadrisagedust ega -suurust. AVCHD kiirus on fikseeritud 50 fps ja suurus Full HD. Kõigele lisaks ilmnes, et kaamera ei ole võimeline filmima kauem kui umbes 10-15 min. Statiivilt filmides, ilma värinastabilisaatorita, pidi filmimise aeg Sony esindaja sõnul pikenema, kuid mitte ka lõpmatuseni (loe: väga oluliselt).

Sony α55 hübriidkaameraga filmitud näidisvideo. Filmitud on AVCHD vormingus, 50fps, 1920 x 1080 px. Heli on salvestatud sisseehitatud stereomikrofoniga. Järeltöötluses on klipid konverteeritud Cineform HD Link tarkvaraga märksa mahukamateks, aga kergesti töödeldavateks AVI failideks. Lõigatud Adobe Premiere CS4 tarkvaraga, filtreid, värvus- ega särituskorrektsioone pole tehtud ning teravust ei ole lisatud. Lõppfailiks: 1280×720 MP4 videofail läbi Vimeo.

Parima kvaliteediga vaatamiseks jälgi, et video menüüribal oleb HD tähis oleks sinist värvi.

Kokkuvõte

Sony α55 ja α33 on suurepärased kaamerad. Tippklassi APS-C sensor, kiire sarivõte, väga hea lahutusvõime ja funktsionaalsusega LCD-ekraan, lai ampluaa digitaalseid vidinaid, mis õige kasutamise korral on vägagi tõhusad jne. Kõik need omadused teevad sellest kaamerast tõsise konkurendi Nikon D5000, Pentax K-7 ja Canon 550D aparaatidele.

α55 ja α33 on nagu suured potid kõige magusama, suve algul korjatud meega. Aga ülevaadetes mainitud meepottides on alati tõrvatilgad. Sony kaamerail on nendeks videorežiimi seadete vähesus ning aku, mis saab lihtsalt harjumatult kiiresti tühjaks (α55/α33 jagavad NEX kaameratega ühte akut). CIPA standardne test annab tulemuseks 380 võtet ühe laadimiskorraga LCD-ekraanilt kadreerides.

Kui Sony järgmisel, poolläpipaistva peegliga kaameral oleks manuaalne filmirežiim ning formaadi- ja kiirusevalikud, siis kaaluksin ma ilmselt tõsiselt sellise aparaadi hankimist. Praegu veel mitte. Kellele aga filmimisel säriparameetrite seadmine oluline ei ole ning kellele meeldib kadreerida LCD-ekraanilt, see peaks kindlasti α55 ja α33 kaameraid ise järgi proovima. Nende kompaktsus, sensor, digitaalsed lisad ja käsitlusmugavus teevad tuule alla enamikule sama hinnaklassi kaameraile.

Müü oma vana kitobjektiiv Photopointile – saad uue Tamroni soodsamalt vastu
autor: Lauri Veerde

Päev vähem kui kahe kuu pärast tähistab Tamron 60. aasta möödumist oma asutamisest. Photopoint alustas pidustustega juba eile, kuulutades rõõmusõnumit kõigile kitiobjektiivide kitsendavate köidikute kütkeis vaevlevaile fotohuvilistele. Kõik, kes toovad Photopointi poodi enda vana, kuid töökorras 18-55 mm komplekttoru, saavad uue Tamroni objektiivi  60 euro võrra soodsamalt.

Tamroni valikus on palju objektiive, mis aitavad sul pildistamisvõimalusi avardada ja maailma tavalisest hoopis teistmoodi tundma õppida. Maailma suurima fookuskauguste vahemikuga 18-270 mm suumobjektiiv mahutab kaadrisse kitsas toas olevad sünnipäevalised ja toob lähedale ka päris kaugel olevad objektid. Lainurksuum 10-24mm f/3,5-4,5 talletab laiad maastikuvaated ja manab pildile huvitava perspektiivilahendusega lähikaadrid. Maailma valgusjõuliseim 1:1 suurendusega makroobjektiiv 60mm f/2.0 toob välja pisemagi detaili ning sobib ideaalselt ka portreede pildistamiseks.

Suumivõimalusega teleobjektiivide armastajaile ei ole paremat võimsast relvast 200-500 mm f/5-6.3. Alalhoidlikuma meelelaadiga pildistajad saavad aga valida näiteks kitobjektiivile pea samade fookuskaugustega , kuid valgusjõulisema ning kontrastsema ja teravama pildiloomega 17-50 mm f/2.8 standardsuumi.

Lisaks eelpoolnimetatuile on Tamroni valikus veel palju teisigi objektiive, millega on võimalik tutvuda Photopointi veebipoes ja Photopointi poodides kohapeal. Tähele tuleb vaid panna seda, et Tarmoni kõige soodsam suumobjektiiv – 55-200mm F4-5,6 septembrikuu kampaanias kaasa ei löö.

Point TV – 41. 10 soovitust öiseks pildistamiseks
autor: Lauri Veerde

Kui päike on loojunud, pakivad mõned fotohuvilised oma kodinad kokku ja lähevad koju. Anton aga just siis välja ilmubki – pildistama silmale nähtamatuid kuldniite autoteedel, laternate embuses uinuvaid maju või värviliselt sillerdavat Emajõge. Seekord tuli Anton Tartu Ülikooli peahoone ette, et sealt edasi anda 10 soovitust öiseks pildistamiseks. Head vaatamist.