Samsung esitles oma EX1 kompaktkaamerat käesoleva aasta alguses. Seega ei ole selle puhul tegemist Photokina uuemate mudelite hulka kuuluva tootega. Samsungi letis olevat tehnikat uurides oli aga just EX1 see, mis (minule) kõige enam silma paistis ja endale käsi külge ajama kutsus. Mis sest et sealsamas kõrval oli ka kõikvõimas hübriidkaamera NX100 koos oma kambajõmmidega. Olgu enne videot veel mainitud EX1 olulisemad tehnilised trumbid: 24-72 mm (35 mm ekv) F/1.8-2.4 avaga ja värinastabilisaatoriga objektiiv, vajutatav eesmine valikuratas, RAW faili salvestamine, 3.0″ keeratav ja pööratav OLED ekraan ja 10 MP CCD sensor:

Tokinal on plaanis peagi turule paisata uus lainurksuum AT-X 16-18 mm F2.8 PRO FX. Nagu objektiivi nimekujugi mõista annab, on tegu eelkõige profikasutuseks mõeldud mudeliga, mis sobib kasutamiseks nii APS-C kui ka täiskaadersensoritega kaamerate ees. 16-18 mm F2.8 on Tokina jaoks päris olulise tähendusega verstapost, kuna on esimeseks täiskaadersensoritega kaameratele mõeldud objektiiviks prestiižses AT-X PRO seerias.

16-28 mm F2.8 PRO FX teravustamisrõngast saab kasutada ka manuaal- ja autofookuse ümberlülitamise jaoks. Objektiivil on uus Silent DC teravustamismootor – tänu sellele olevat teravustamine kõigist senistest Tokina objektiividest vaiksem ja kiirem. Objektiivi konstruktsioonis on 15 elementi 13 grupis, esindatud on 1 suur 56 mm diameetriga asfääriline lääts objektiivi esiosas ning kaks väiksemat tagapool.

Värvusmoonutuste vastu võitlemiseks on konstruktsioonis ka kolm madala dispersiooniastmega läätse. Lähimaks teravustamiskauguseks on 0,28 m, diafragmalabasid on 8. Objektiivi pikkuseks on 133,3 mm, läbimõõduks 90 mm ja kaaluks 950g. Filtreid kasutada ei saa. 16-28 mm F2.8 PRO FX tuleb turule oktoobris Canoni ja Nikoni kaameraile.

Photokina on ikkagi fotomess, mille sihtgrupiks on eelkõige tavatarbija. Seega on mõistetav, miks Panasonicu mehed oma vingemaid riistapuid sahtlis varjul hoiavad. Need on ju videokaamerad ning pealegi profikasutajatele loodud. Kui küsida oskad, siis saad aga neid tehnikaröögatusi näha, katsuda ja pildistada küll.

AG-AF100 on videokaamera, millel sama suur sensor nagu (Micro) Four Thirds süsteemi fotoaparaatidel ning mille ette saab keerata Micro Four Thirds objektiive ja adapteriga Four Thirds objektiive. All piltidel nähtav kaamera on prototüüp – päris valmis peaks see saama käesoleva aasta detsembriks. AG-AF100 sahtlinaabriks on käesoleva aasta algul esitletud Full HD 3D videokaamera:

AG-AF100 Micro Four Thirds videokaamera

Full HD 3D-videokaamera

Sony NEX-VG10E on esimene videokaamera, mis suudab hübriidkaamerate kontseptsiooni täiel määral video salvestamiseks ära kasutada. Ning seda üsnagi mõistliku hinnaga. Aparaat istub kusagil profi- ja tavakasutajaklassi vahepeal – umbes sealsamas, kus videokaamerate maailmas Canoni EOS 7D. Kaameral on 14.6MP Exmor APS HD CMOS sensor, salvestushulk ühes sekundis on  24mb. NEX-VG10E komplektobjektiiviks on E18-200mm F3.5-6.3 OSS suumobjektiiv. Photokina fotomessil on kaamera proovilepanekuks üles seatud aafrikapärane loodusvaade, kus koos krokodillid, surikaadid, elevandid ja muud tegelased. Meid huvitab siiski eelkõige videokaamera. Käes-küljes fotod:

Kui Sony mõned nädalad tagasi oma uudsete poolläbipaistvate peeglitega hübriidkaameratega α55 ja α33 välja tuli, oli firma kõige olulisemaks müügiargumendiks faastuvastusega autofookus, mis töötas nii live view- kui ka filmirežiimil ning oli võimeline teravustama jätkuvalt. See tähendab – hoidma liikuvat objekti igal ajahetkel fookuses.

Viis päeva enne seda oli aga Nikon esitlenud oma peegelkaamerat D3100. See lubas teha sedasama – automaatselt jätkuvalt teravustada live view- ja filmirežiimis. Kas see tähendab siis seda, et Nikon on jõudnud autofookuse arenguga sama kaugele nagu Sony, ilma peegelkaamera traditsioonilist kontseptsiooni muutmata?

Päris nii need asjad siiski veel ei ole. Photokina fotomessil oli võimalus mõlema kaamera jätkuvat autofookust proovile panna. Tõepoolest on vastav valik menüüdes olemas nii α55 kui ka D3000 kaameral. Viimase puhul ei ole aga tegemist mitte faas- vaid kontrasttuvastusega autofookusega. See annab ka kohe tunda. Jätkuv teravustamine ei ole kaugeltki nii sujuv, kui see on Sony läbipaistvate peeglitega kaamerail. Keskmistes teravustamistingimustes saeb autofookus mitu korda edasi-tagasi, kuni lõpuks teravuse paika saab. Sony α55 hübriidkaamera jätkuv autofookus on aga sujuv, kiire ja harjumatult täpne.

Sellegipoolest tuleb siin Nikoni ees müts sügava kummardusega maha võtta. Nii D3100 kui ka D7000 autofookus (ja jätkuv autofookus) on kiireim ja tõhusaim kõigi turulolevates kesk- ja algtaseme peegelkaamerate omast. α55 ja α33 ei ole ju päris peegelkaamerad ja seda tuleb sellises otseses võrdluses meeles pidada.