Metz Mecablitz 58 AF-2 ja 50 AF-1 välklambid stuudiotöös
autor: Maksim Shmeljov

©Tekst ja fotod: Maksim Shmeljov

Viimastel aastatel ei tegele ma reportaažiga vaid pildistan pigem stuudios, kus on kasutusel statsionaarne valgustus. Tegelikkuses ei ole kaamera peale kinnitamiseks ette nähtud välkudega stuudios midagi peale hakata, sest nad ei võimalda lisatarvikute – softbokside, reflektorite jms. kasutamist. Õigem oleks neid katsetada välitingimustes, aga kahjuks on praegu veel koledad talvise maiguga ilmad, mis sellisele pildistamisele oma piirangu seavad. Seetõttu otsustasin testida Metz välklampe stuudios.

Kui aus olla, siis olin ma sellise valgustusviisi suhtes skeptiline. Ma olen harjunud kasutama täpselt niipalju valgusallikaid kui vaja, paigutama kõik vajalikud tarvikud ja pildistama nii kaua kui vaja. Metz Mecablitz 58 AF-2 ja 50 AF-1 puhul on aga tegu kahe juhtmevaba välguga, millel on ainult sisseehitatud hajuti ja peegeldaja. Pildistamise aeg on nende juures piiratud, kuna pildistada saab ainult seni, kuni akud vastu peavad ehk 120-170 kaadrit 2600 mAh juures. Pealegi ei ole 50 AF-1 välguga kaasas alust (võtsin kasutusele Sony välklambile valmistatud aluse).

Vaatamata nendele asjaoludele oli testi tulemus üllatavalt hea. Muidugi on pildistamine stuudiotingimustes enam kui ebamugav. Valgus on kare ja liiga otsene, mistõttu oli mul pidevalt soov paigaldada välklambi ette softboksi. Lahendasin olukorra nii, et panin modelli istuma valguskuubikusse. See on poolläbipaistev karp, millel on kõva karkass ja selle peal pinguletõmmatult poolläbipaistev valge kangas. Tavaliselt kasutatakse seda toodete pildistamiseks, kuid nagu fotodelt näha, sobib kuubik hästi ka portreevõteteks.

Heaks võimaluseks on välkudest tuleva valguse peegeldamine tausta abil. Sellisel juhul on võimalik saavutada huvitavat efekti: objekti kontuur on üle valgustatud, samal ajal on modelli keha ja nägu pisut varjus. Peegeldatud ja otsest valgust saab omavahel kombineerida. Mõnikord võib see anda väga huvitava tulemuse.

Taoliste välkude peamine eelis on nende väiksus ja mobiilsus. Tänu nendele omadustele saab välke kasutada tingimustes, kus on võimatu kasutada tavalisi suuri stuudiovälke ja -varustust. Paigutasin ühe Metz välklambi vana laterna sisse. Läbilõiked laterna seintes olid piisavalt laiad, et infrapunavastuvõtja toimiks hästi. Valgus paistis läbilõigete kaudu ning tulemus oli suurepärane.

Kaks päeva enne välkude tagastamist Photopointi tuli mulle pakkumine teha fotosessioon köögimööblisalongis. Loomulikult haarasin kohe võimalusest kinni – nii sain ma ju kasutada Metz välke just selliselt, nagu nad mõeldud on! Tõepoolest – stuudiovälke oleks vaja olnud kokku panna, ära pakkida, transportida, pärast kohapeal otsida vabu pistikuid, ja võtete ajal pideval jälgida, et ükski juhe juhuslikult kaadrisse ei satuks. Metz välgud kergendasid seda stuudiovälist pildistamist.

Kahjuks ei saanud me filmida köögimööblisalongis toimunud võtete protsessi. Vaatamata sellele pean märkima, et sealgi näitasid välgud oma tugevaid külgi. Salongi kujundus tingis välklampide paigutuse üksteisest päris kaugele. Üks neist asus peaaegu laes, teine oli peidetud köögikapi ja õhupuhasti vahele. Arvestades sellega, et ma pidin palju pildistama koridoris seistes, võin väita, et infrapunavastuvõtjad saavad sellistes keerulistes oludes suurepäraselt hakkama.

Loodan, et saan võimaluse neid Metz välklampe ka suvel proovida. Tahaks teada saada, kui hästi ja millistel distantsidel töötavad infrapunavastuvõtjad päikesepaistelisel päeval. Hea ilmaga väljas pildistamine annab suurepäraseid võimalusi intensiivseks tööks valgusega ja ideede teostamiseks. Stuudios ja siseruumised tegutsesid Metz välklambid igatahes ülesannete kõrgusel.

Loe ka Maksimi ülevaadet Metz Mecablitz 58 AF-2 ja 50 AF-1 välklampidest Digitesti veebilehel

Karbist välja: LCDVF 16/9 pildiotsija
autor: Lauri Veerde

LCDVF on lisatarvik, mis aitab fotokaameraga filmimisel. See kinnitub magneti abil kaamera LCD-ekraani ümber ning sellest sisse vaadates näeb filmija ekraanilt paistvat suurelt ja selgelt. Erinevatel  kaameratel on aga erinevate külgede suhetega LCD-ekraanid. Panasonicu GH1, GF1, GF2 ja Sony NEX3, NEX5 hübriidkaameratel on need eriti laiad – 16:9 suhtega. Täpselt nende jaoks uus LCDVF 16:9 välja töötatud ongi. Siinsamas Tartus. Vaatame lähemalt:

LCDVF 16/9 pildiotsija Photopointis: 79,99 € (1251,57 kr)

Canonil pole hübriidkaamerat vaja
autor: Lauri Veerde

Canon ei tunne, et tal oleks vaja turule tuua hübriidkaamerat. Meil ei ole probleeme oma peegel- ja kompaktkaamerate müümisel.“ Nii rääkis Canoni fotokaamerate haru tootejuht Rainer Fuehres Briti fotoajakirjale Amateur Photographer.

Hr Fuehres`i sõnul on hübriidkaamerad välja arendatud selliste firmade poolt, kellel on olnud raskusi Canoni (ja Nikoni) poolt valitsetaval peegelkaamerate turul konkureerimisega. Hetkel on hübriidkaamerad olemas sellistel firmadel nagu Panasonic, Sony, Samsung ja Olympus.

Samas jätkas Hr Fuehres juba tavaks saanud suhtumist kõnealusesse teemasse, ning ei välistanud võimalust, et Canon siiski hübriidkaameraga välja tulla võiks. Oma võimsat firmat kõikidest teistest pudinatest eristada soovides teatas Hr Fuehres: „Kui see, juhtuma saab, siis mitte seetõttu, et Canonil seda hirmsasti vaja oleks„.

„Kompaktse, vahetatavate objektiividega kaamera oluliseks iseloomustajaks ei ole peegli olemasolu või selle puudumine.“ jutustas Hr Fuehres. „Oluline on see, et süsteem oleks kompaktne ja seega kergesti kaasaskantav. Kui Canon sellesse punti astub, esitleb ta loodetavasti midagi täiesti teistsugust. Mitte lihtlabast mina-ka hübriidi. Canoni jaoks võiksid olla märksõnadeks ühilduvus ja tipptasemel pildikvaliteet“.

Hetkel olevat aga Canon veel äraootaval seisukohal. Panasonic G1 sai esitletud kaks ja pool aastat tagasi. See on aeg, mil hübriidkaamerate sektor on aina kosunud – see kasv on aidanud Panasonicu ja Olympuse kaameraäri vee peal hoida. Siiski ei ole see kosumine olnud globaalne: hübriidid on populaarsed Aasias ning teatud Euroopa riikides, kuid suur ja ülioluline USA turg on siiani uue kaameraliigi suhtes väga konservatiivne olnud. Senikaua, kuni Canon ja Nikon hübriidkaamerate globaalset edu ei näe, ei ole ilmselt neilt ka suurt uudist oodata.

Allikas: AmateurPhotographer

Sveni pildilood – 7. Torm tuleb üle lageda
autor: Sven Začek

©Tekst ja fotod: Sven Začek

Oktoobrikuu hommikud on mõnusad. Mitte küll praeguse maheda märtsipäikese aegu meenutades, vaid hoopis pärast kõrvetavat suve kogedes. Esimesed tõsisemad miinuskraadid muudavad maapinna krabisevaks ja sügisvihma tekitatud lombid varjuvad jää alla. Niisugune aeg kutsub välja päikesetõusu nuusutama.

Minu eesmärk oligi tol päeval pildistada ilusat päikesetõusu jäätunud rabalaugaste vahel. Kodust kaks ja pool tundi enne päevahakku välja sõites oli kõik pajulubav. Auto oli kaetud tugeva jääkihiga ja ma sain maha esimese kraapimisülesandega. Nüüd jäi ainult loota, et annaks ka valgust, sest taevas olid liikumas mõned pilved. Raba peale minek on alati raske, sest ümbritsevad metsad on sügiseti tihti mudased. Kunagi ei oska arvata, mida loodus võib pakkuda, mistõttu tuleb varuda aega, et õige valgusega juba õiges kohas olla.

Päeva esimene motiiv oli ilusa valgusega jäätunud laugas:

Valgust jätkus vaid mõneks hetkeks, siis tulidki need ennist kardetud pilved päikesele ette. Otsustasin teha pikema tiiru rabal ja uurida ka ümbritsevaid metsi. Tugev tund aega hiljem, võib olla veidi rohkemgi, kui selg oli juba korralikult raskel maastikul müttamisest märg, hakkasingi jõudma raba teise serva.

Pidin peaaegu maha kukkuma, sest üle suure lageda oli minu poole kihutamas üks omamoodi kujuga sügispilv, mille servadest kallas vihma. Võimas vaatepilt. Pidin nüüd ruttu tegutsema, et vahetada oma 70-200 mm objektiiv, mis mul parasjagu kaamera ees oli lainurga vastu. Jõudsin teha vaid kaks seeriat panoraame, kui pilv oligi juba mind alla neelanud. Jäin pilve tsentrisse, kus vaevalt tibutas. Oli näha, et servades sadas tugevamini. 15 minuti pärast säras juba päike. Sügisilmad on täiesti ettearvamatud, mis teevad sügisel maastikul viibimise väga nauditavaks.

Pildi esitlus ja tehnilised andmed:

Pildiformaat – Panoraam neljast 3:2 külgede suhtega kaadrist.

Kadreering – proovisin rõhutada avarust ja natuke alt üles suunatud võttenurk peaks esile tooma pilve võimsust ja ähvardavat olekut.

Ava – F9. Kuna domineeriv esiplaan puudus, siis õõtsuval rabamättal kiirema säriaja saamiseks piisas täiesti F9 poolt pakutavast teravussügavusest.

Tehnika – Nikon D3x + Nikkor 16-35mm F4 VR. F9, 1/40, ISO 200. Statiivilt.

Valgus – Sügishommiku valgus poolteist tundi pärast päikesetõusu. Päike oli parempoolsete pilvede varjus.

Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Photoshop CS4 tarkvaraga. Panoraam kokkuliidetud Photoshop CS 3 tarkvaraga. Imelik, et minu vanem CS 3 paneb panoraame paremini kokku, kui uuem CS 4.

Loe kõiki Sveni pildilugusid

Point TV – 52. Manfrotto fotokotid
autor: Lauri Veerde

Manfrotto jaoks on 2011 aasta murdepunktiks. Itaalia päritolu firma, kes seni meisterdas statiive eelkõige profifotograafidele ja fotoentusiastidele, on nüüd fookusesse võtnud ka tavatarbija. Photopointi poodidesse on juba jõudnud uued, soodsasse hinnaklassi kuuluvad Manfrotto statiivid. Statiividega koos maabusid Photopointi aga ka Manfrotto fotokotid.

Teatavasti kuulub Manfrotto Vitec gruppi – sama mütsi all on ka eliitstatiivide meister Gitzo, fotokottide valmistaja Kata ning teised. Võib siis arvata, et kus mujal kui Kata tehastes need Manfrotto fotokotid ka valmivad. Pole aga vaja kaua uurida, nägemaks, et Kata ja Manfrotto fotokotid on väga erinevad. Kata kaubamärki kandvad kotid on militaristliku funktsionaalsuse ja vahel isegi väljanägemisega. Manfrotto kottide omapäraks on aga Itaalia disainikeel.  Need on kujundatud sobima eelkõige urbanistlikku keskkonda ning nagu ühes ametlikus tutvustavas videos ka märgiti: “nii mõnigi kord on funktsionaalsuses disaini nimel järeleandmisi tehtud”.

Seekordne Point TV on pisut pikem kui tavaliselt – seetõttu on see parema jälgimise eesmärgil jagatud mitmeks osaks. Arvan aga, et Manfrotto fotokotid, on sellist põhjalikumat käsitlust igati väärt. Lubage siis esitleda:

Vaata edasi:

Asetagem enne järgmise videolõigu vaatamist Photopointi jõudnud Manfrotto fotokotid laiemasse konteksti. Manfrotto fotokotid kuuluvad kahte kollektsiooni. STILE kollektsioon on näha ülemisel fotol. Sellesse kuulub 6 seeriat (ülevalt vasakult):

  1. Veloce seljakotid
  2. Agile sling-tüüpi kotid
  3. Bella õlakotid
  4. Unica sülearvutit ja fototehnikat mahutavad kotid
  5. Solo kaamerakotid
  6. Nano kaameravutlarid

LINO kollektsiooni kotid (all fotol) on suunatud profikasutajaile ning need on ka pisut soolasemas hinnaklassis. Kaamerakotte on selles kolm seeriat:

  1. Pro seljakotid
  2. Pro õlakotid
  3. Pro reisikohver

Käesolevas Point TV videos astuvad üles Solo, Bella, Agile ja Veloce seeria kotid STILE kollektsioonist ning Pro-seeria väiksem kott LINO kollektsioonist. Käsitlemata jäävad Unica ja Pro õlakotid ning Pro reisikohver. Samuti Nano kaameravutlarid, mis on küll Photopointis täitsa saadaval, kuid mis videost välja jäid, kuna on mõeldud kompaktkameraile.

Manfrotto Solo kaamerakotid

Kolm erinevat suurust, igast suurusest kolm erinevat värvitooni.

  • Solo II: Sisemõõdud: Kõrgus: 15 cm. Pikkus: 15 cm. Laius: 10.5 cm
  • Solo IV: Sisemõõdud: Kõrgus: 20 cm. Pikkus: 16 cm. Laius: 12 cm
  • Solo VI: Sisemõõdud: Kõrgus: 24 cm. Pikkus: 16 cm. Laius: 12 cm

All videos on näidatud Solo II ja Solo IV kotid:

Manfrotto Bella õlakotid

Kolm erinevat suurust, igast suurusest kolm erinevat värvitooni.

  • Bella IV: Sisemõõdud: Kõrgus: 15 cm. Pikkus: 21 cm. Laius: 11 cm
  • Bella V: Sisemõõdud: Kõrgus: 16,5 cm. Pikkus: 24,5 cm. Laius: 11 cm
  • Bella VI: Sisemõõdud: Kõrgus: 17 cm. Pikkus: 26 cm. Laius: 12 cm

All videos on näidatud Bella IV õlakott:

Manfrotto Agile sling-tüüpi kotid

Kolm erinevat suurust, igast suurusest kolm erinevat värvitooni.

  • Agile I: Sisemõõdud: Kõrgus: 23 cm. Pikkus: 28 cm. Laius: 13 cm
  • Agile V: Sisemõõdud: Kõrgus: 24 cm. Pikkus: 38 cm. Laius: 13,5 cm
  • Agile VII: Sisemõõdud: Kõrgus: 27 cm. Pikkus: 31 cm. Laius: 16,5 cm

All videos on näidatud Agile V õlakott:

Manfrotto Veloce seljakotid

Kaks erinevat suurust, igast suurusest kolm erinevat värvitooni.

  • Veloce V: Sisemõõdud: Kõrgus: 24 cm. Pikkus: 22.5 cm. Laius: 12 cm
  • Veloce VII: Sisemõõdud: Kõrgus: 30 cm. Pikkus: 24 cm. Laius: 17 cm

All videos on näidatud mõlemad Veloce seljakotid:

Manfrotto LINO Pro fotoseljakotid

Kaks erinevat suurust.

  • Pro V: Sisemõõdud: Kõrgus: 39 cm. Pikkus: 32 cm. Laius: 17 cm
  • Pro VII: Sisemõõdud: Kõrgus: 45 cm. Pikkus: 35 cm. Laius: 17 cm

All videos on näidatud Pro V seljakott:

Lõppsõna: