Sony lisab kõiksugu tehnikaröögatusi täis pakitud DSC-TX200V kaamerale kaks pisut tagasihoidlikumat aparaati. Aga ainult pisut tagasihoidlikumat. DSC-WX50 ja DSC-WX70 erinevad üksteisest vaid LCD-ekraani poolest. Kui esimesel on tavaline 2.7″ ja 460 800 pikslit mahutav paneel, siis WX70 tagant leiab puutetundliku, 3″ diagonaali ning peaaegu miljoni piksliga ekraani.

Mõlemal kaameral on 16 MP taustvalgustusega CMOS sensor, 5X optilise suumiga ja värinastabilisaatoriga objektiiv, Full HD videorežiim ja 10 fps sarivõte. Vaata olulisemaid tehnilisi andmeid ning suuremaid pilte altpoolt.

Sony Cyber-shot DSC-WX50 digikaamera

• 16.2 MP Exmor R CMOS sensor
• Sama “Extra High Sensitivity” võimekus nagu TX200V kaameral
• F2.6-6.3, 5X optilise suumiga objektiiv, 25 – 125 mm ekv
• Optiline värinastabilisaator, “active” režiim lisastabilisaatorina videovõtte jaoks
• 2.7″ LCD-ekraan, 460800 px
• Clear Image Zoom suurendab kaadrit 10X “vaid minimaalse pildikvaliteedi halvenemisega”
• Sarivõte 10 kaadrit sekundis (kuni 10 säritust järjest)
• Uus “Clear Image Zoom” reklaamib end kui 2X pea kadudeta digitaalne suurendus. Kusjuures pildi suurus jääb maksimaalseks.
• Anti Motion Blur, Backlight Correction HDR režiimid sarnaselt NEX-hübriidkaameraile
• Digifiltrid, panoraamvõtted (ka veealused), 3D fotode salvestamine
• Full HD video @ 60i stereoheli ja AVCHD koodekiga
• Optiline suum toimib filmirežiimil
• Filmides saab pildistada 12 MP fotosid
• 105MB sisemälu + Memory Stick Pro Duo või SD/SDHC mälukaartide pesa
• NP-BN1 liitiumaku, 240 säritust ühe laadimiskorraga
• Turul alates märtsikuust

Sony Cyber-shot DSC-WX70 digikaamera (erinevused WX50 kaamerast)

• 3.0″ puutetundlik LCD-ekraan 921 000 px

Neli aastaaega muudavad elu päris huvitavaks. Talv toob palju rõõmu neile, kes armastavad pehmet kohevat lund ja külma poolt roosaks näpistatud põski. Paraku kaob talvepäev kiirelt käest ja vähesed valged tunnid muutuvad üsna ruttu pimeduseks, mis inimesed õuest soojadesse ja valgetesse tubadesse tõrjub. Kuna valgus on sel pimedal ja külmal aastaajal nii salapärane ning eriline, otsustas Tamron Eesti meeskond juba detsembri alguses, et sellist haruldust peab kindlasti pildile püüdma ja nii sündiski pimeduse keskele Tamroni fotokonkurss “Talve valgus”.

Nüüd, kus päevad hakkavad taas valgemaks muutuma, on konkurss lõppenud – 25. jaanuaril võeti konkursile vastu viimased pildid. Kokku esitati konkursile 1036 imekaunist talvise valguse jäädvustust. Selle muljetavaldava hulga fotode seas on pildile püütud kõik talvise valguse erinevad näod. Üle terve Eestimaa on jäädvustatud kirgast koitu ja verevat eha, uduseid ja lumiseid hommikutunde, hubast jõuluvalgust ning isegi säravaid uue aasta illumineerijaid.

Nüüd asuvad kolm vaprat ehk meie žürii koosseisus Tõnu Ling, Andrei Sizõh ja Lauri Veerde valima välja kogu konkursi parimat fotot. Kogu see suur töö ja vaev päädib 1. veebruaril võitja väljakuulutamisega. Parima pildi autor saab auhinnaks igati vägeva Tamron 70-300mm VC suumobjektiivi.

Internetis on palju sellist, mille nägemist/vaatamist Sa ilmselt kahetsed. Kuid võin kinnitada, et Tamroni fotokonkursi piltide mittenägemine on see, mis Sind tõeliselt kahetsema paneb. Kõiki konkursile esitatud töid saab vaadata ja hinnata Tamron Eesti Facebooki lehel, kokku on seal viis konkursi fotodega albumit. Oma lemmikute poolt saab hääletada kuni 31. jaanuarini, klikkides pildile “like/meeldib”. 1. veebruaril teeme kokkuvõtte ja rahva hääle mandaadiga saavad 10 kõige populaarsema foto autorit Tamronilt lisaauhindu.

Aasta jooksul on tulemas veel mitmeid Tamroni fotokonkursse. Kui tahad esimesena kõigest kuulda, liitu Tamron Eesti Facebooki lehega ja tee end ka seal samas uudiskirja saajaks.

Kui Panasonic 2011. aasta suve algul oma Lumix GF3 hübriidkaameraga lagedale tuli, kirjutasin ma sellest üsnagi sarkastilisel toonil. Kompaktsuse nimel oli ju sellelt raiutud palju olulisi juhtnuppe ja omadusi. Juba siis kinnitas Panasonic, et GF3 ongi algajaile suunatud hübriid ning edasijõudnud manuaalifännidele on plaanis meisterdada täiesti uus seeria.

Selle seeria esimene esindaja on nüüd jõudnud Photopointi. Panasonic Lumix DMC-GX1 on väliselt vägagi sarnane enam kui kaks aastat tagasi esitletud DMC-GF-1 kaameraga. Samasugune rikkalik juhtnuppude süsteem, välguking, välklamp, suur programmiratas… Uuendustena on GX1-le lisatud suur mugav käepide, puutetundlik LCD ja muidugi pisike 14-42 mm komplektobjektiiv, mis teravustab ja suumib rõngaste asemel nuppude abil. Muidugi on kardinaalselt uuenenud ka tummise korpuse all olev elektroonika. Vaatame lähemalt.

Karbis on: Panasonic Lumix DMC-GX1 kaamera koos Lumix G Vario 14-42mm f/3.5 -5.6 Asph. MEGA O.I.S. suumobjektiiviga, kerekork ja objektiivi tagumine kork, 1010 mAh liitiumaku, toitekaabel, laadimisadapter, USB-kaabel ja kaamerarihm.

Kaamera korpus on sarnane GF1 aparaadile. Kaamera sisemus jällegi G3 aparaadile. Täiesti uus ja huvitav on aga GX1 komplektobjektiiv. Fookuskauguste vahemik – 14-42 mm – on täpselt sama mis Panasonicu tavalisel komplektobjektiivil. See siin on aga väljalülitatuna oluliselt kompaktsemate mõõtmetega. Kaamerat sisse lülitades pikeneb objektiiv oma pesast välja – sarnaselt kompaktkaamerate objektiividele. Suumimine käib mitte suumirõnga vaid paremal pool külje peal oleva nupu abil.

See uus objektiiv on tunduvalt kvaliteetsema ehitusega kui tavaline kitikas. Metallist korpusega ja teravustab alates 2 cm kauguselt kuni lõpmatuseni. Lisaks suuminupule on allpool näha ka teine nupp manuaalse teravustamise jaoks.

Olulisemad tehnilised andmed:

• 16.0 MP Live MOS sensor (sama mis DMC-G3 kaameral)
• 3.0″ puutetundlik LCD, 460 000 px lahutusvõimega; puutefookus ja -pildistamine.
• Täiustatud “Light Speed AF” autofookus teravustab objektile .09 sekundiga; Panasonicu sõnul on see seni kiireima teravustamisega G-seeria kaamera.
• Manuaalrežiim, RAW failide pildistamine, värvustasakaalu peenhäälestus, neli funktsiooninuppu (kaks on ekraani peal)
• Intelligent Auto režiim teeb kõike automaatselt (valib pildiprogrammi, seab kontrastsuse/teravuse, tuvastab näod, jne); uus iA Plus režiim lisab puutetundliku ekraaniga toimiva tausta uduseks manamise funktsiooni. Selles režiimis saab tavalisest lihtsamalt seada säriparameetreid ja värvustasakaalu.
• FullHD filmiklipid – 1920 x 1080 @ 60i (sensori väljund on 30p) — stereoheli ning AVCHD või MP4 koodekiga. Säritust manuaalselt seada pole võimalik. Audiot saab samas manuaalselt seada

Suur nahkse pealispinnaga käepide lisab kaamerale soliidsust ja tõsidust ning muudab selle käes hoidmise mugavamaks. See objektiiv on päris ilus.

Käepide profiilis.

LX1 nupud on lihtsalt suurepärased vajutada. Ülal paremal nurgas olevat valikuratast saab ka alla vajutada. Manuaalrežiimis saab nii muuta aktiivseks ava või säriaja valikut.

Objektiivi hoidva käe pöial istub täpselt teravustamisnupu peal. Kuna suumifunktsiooni kasutatakse ilmselt enam kui käsitsi teravustamist, oleks võinud alumine nupp hoopis vaatenurka muuta. Ootasin sellelt suumilt veidi sujuvamat ja täpsemat toimimist. Tegelikult toimib see sarnaselt tavalise kompaktkaamera suumile. See tähendab, et täpset ja sujuvat liikumist video filmimise ajal on sellega pea võimatu saavutada. Teravustamine toimib seevastu üllatavalt sujuvalt ja täpselt.

Siin on näha, mis juhtub kui kaamera sisse lülitada. Objektiiv libiseb oma pesast välja. Suumimisel see väga enam ei pikene.

Ülal on tähelepanuväärsemateks elementideks stereomikrofonid, kaks programmeeritavat režiimi (C1 ja C2) režiimikettal, iA nupp, mis lülitab kaamera kiires pildistamisolukorras automaatrežiimile ning videosalvestamist alustav nupp.

Lähemalt ka. Siin pildil on näha ka need kiidetud nupud tagaküljel. Need ulatuvad päris mitu millimeetrit korpuse tasapinnast väljapoole. Nende allavajutus on pöidlaga hästi tuntav ja kõrvaga hästi kuuldav.

Väikene suumobjektiiv. On ju palju räägitud sellest, et hübriidkaamerad on küll mõnusalt kompaktsed kuid nende küljes olevad pikad lahmakad suumobjektiivid nullivad selle kompaktsuse. Panasonic on selle probleemi nüüd lahendanud. Väiksemaks oleks 4:3 sensorit katvat suumobjektiivi ilmselt väga raske teha.

Bajonett ja sensor.

Ühendused ülalt alla – kaugjuhtimispult, HDMI ja AV/PC.

DMW-BLD10 liitiumakuga saab klõbistada 310 säritust ühe laadimiskorraga. Mälukaardipesa on sealsamas aku juures.

GX1 kaamerale on valmistatud uhiuus juurde ostetav pildiotsija, senisest märksa parema lahutusvõimsuse ja kiirema andmevahetusega kaameraga. Ühenduspesa sellele pildiotsijale on senisest suurem ja see tähendab, et vana pildiotsijat ei saa siia kinnitada.

Ning välklamp. Kahtlaselt kipaka konstruktsiooniga, aga enamus ajast istub see ju nagunii oma pesas.

Alumine nupp Q-menu avab terve rea olulisemaid valikuid. Selle valikukaskaadi saab seadistada kenasti oma käe järele. Kokku saab sinna lisada kuni 15 muutujat. Ülal saab valida erinevate tonaalsuste vahel.

Siis veel näiteks piltide külgede suhte ja suuruse valikud.

Siis saab valida, kui palju või vähe fotot kokku pakitakse. Neid ikoone saab vajutada ka sõrmega puuteekraani peal.

Q-menüü kõrval olev nupp vallandab teravustamisrežiimide valikud.

Uus lisandus kogu G-seerias – digitaalne lood. Siin ekraani vasakul servas on näha pisikese noolekesega ilmestatud ikooni. Sellel vajutades kargab lahti kitsas riba viie kiirvalikuga.

Nelja nupu süsteemi parempoolne liige laseb seadistada värvustasakaalu. Siin valikus olles alumisele nupule vajutades saab vastavat eelseadistatud väärtust lihtsalt käsitsi parajaks korrigeerida. Väga mugav.

Ülalt nupust avanevad ISO valikud.

Peamenüü. Kui programmiratas on keeratud Creative-režiimile või SCN režiimile, siis on peamenüü esimene vaheleht vastavalt kas digifiltrite või pildiprogrammide päralt.

Ja siis järgmised, standardsed vahelehed… Menüüs ekraani puutetundlikkus ei toimi.

Mulle meeldib see kaamera. Kui mul oleks hädasti vaja peegelkaamera kõrvale väiksemat aparaati, siis ma ostaksin selle. Ja maksaksin uue kompaktse 14-42 objektiivi eest vabalt 150 eurot enam kui selle suure ja logiseva plastikkäkiga komplekti eest. Panasonic GX-1 ei ole küll väliselt nii stiilne nagu Sony NEX-7 või veel turule tulemata Fujifilm X-Pro1, kuid funktsionaalsust on siin nii et tapab.

• Panasonic Lumix DMC-GX + G X Vario PZ 14-42mm Photopointis: 899.00 €

• Panasonic Lumix DMC-GX + G Vario 14-42mm Photopointis: 799.00 €

Vaata aga vaata. Tavaliselt on avalikustamata kaamerate veebi lekkinud pildil vaid mingi udune pläsu. Ülalolev Keenias pildistatud foto annab meile aga hea ettekujutuse Canoni peatselt esitletavast peegelkaamerast. Nuppude asetus näitab, et tegemist ei ole ei EOS 5D Mark II ega ka EOS 7D kaameraga. Nuppude asetus on mõne erinevusega sarnane 7D kaamerale kuid välklambi puudumine ning prismakühmu kuju annavad mõista, et tegu on täiskaadersensoriga kaameraga. Seega võib pildil olev aparaat olla kauaoodatud 5D Mark III kaamera. Või 7D järeltulija, millel APS-C asemel täiskaadersensor? Või aparaat, mis need kaks liini ühendab?

Ülalolev foto ja mitmed allolevad on pildistatud Aperture Academy fotograafi Stephen Oachs`i poolt. Mr Oachs kirjutab oma blogis, et märkas Keenia fotoretke ajal Aasia päritolu mees, kes pildistas temale tundmatu kaamera ja objektiiviga. Küsimise peale vastas mees, et on Canoni palgal ja testib uut varustust. Tõepoolest – all piltidel võib lisaks kaamerale näha veel 200-400 mm objektiivi sisseehitatud telekonverteriga.

Väga võimalik, et juhuslik kohtumine ja avalikustatud pildid on osa Canoni uuest viral-marketingi turundustaktikast. On see nii või mitte – igal juhul on alati huvitav näha uut varustust enne selle avalikustamist. Avalikustamine ise saab Canonrumours.com andmetel toimuma tõenäoliselt 7. veebruaril – kaks päeva enne CP+ fotomessi Jaapanis. Siis on oodata ka Nikon D800 täiskaadersensoriga aparaati, Olympuse ja Pentaxi hübriidkaameraid. See CP+ võiks midagi Photokina jaoks ka jätta.

Võrdle nuppude asetust – ülal uus kaamera ja all praegused aparaadid.

Canon EOS 5D Mark II

Canon EOS 7D

Vaata rohkem pilte apertureacademy.com blogist

Pimedad talveõhtud ei taha veel kuidagi ära lõppeda. Pole viga – Point TV näitab, et ka pimedas saab fotoaparaadiga igasugust huvitavat korda saata. 73. osas vaatasime, kuidas valgusega joonistada, seejärel pildistasime rakette. Nüüd meisterdame mustast kartongist filtrid ning läheme linnatulede valgele huvitava tausta ehk bokeh`iga portreid pildistama.

Bokehfiltri A ja O

• Bokehfilter vajab efekti tekitamiseks udust tausta. Hea on, kui sul on valgusjõuline objektiiv. Videos kasutas Anton Canon EF 50mm F1,8 II objektiivi. Samalaadsed soodsa hinna kuid hea suure avaga objektiivid on olemas ka teistel kaameratootjatel:

• Nikonil:  Nikkor AF 50mm f/1.8D objektiiv
• Sony`l: Sony 50mm f1.8 DT SAM objektiiv
• Pentax`il: smc PENTAX FA 50mm F1,4 objektiiv

• Filtri võib välja lõigata ükskõik millist värvi valgust mitte läbi laskvast materjalist. Kõige parem on siiski must värv
• Filtri sisse lõigatav kujund olgu lihtne. Keerulised kontuurid ei joonistu taustal piisava detailsusega välja
• Filtri sisse lõigatud kujund ei tohiks olla suurem kui objektiivi esilääts
• Filtriga pildistamisel hoia ava nii lahti kui võimalik
• Teravusta lähedal asuvale objektile
• Vaata, et taustal oleks ereda valgusega valgusallikad. Need ongi elementideks, mis udusel taustal kujunditena välja joonistuvad
• Kui külm hakkab, siis mine tuppa ja joo kuuma teed.