Makrofotograafia on üks tehnilisemaid pildistamise valdkondi. Keerukusest hoolimata paelub see aga paljusid, sest kaameraga märkame me värvimänge, mustreid ja detaile, mida palja silmaga tähele ei panekski. Algajal makrohuvilisel on sellesse maailma sisenemine olnud päris vaevaline teekond. 1977. aastal autorite S. Ošanin ja V. Tanasitšuk poolt kirjutatud ja eesti keeles ilmunud 128-leheküljeline raamat “Lähipildistamine looduses” on tänaseks päevaks iganenud materjal. Nii katsetavadki enamik makrohuvilisi omal käel ning koguvad tarkusekilde internetifoorumitest.
Uus põhjalik veebipõhine fotokursus “Makrofotograafia” täidab selle tühimiku. Nüüd saab huviline kõik makrofoto põhialused ühest kohast kätte. Süsteemselt ja näitlikustatult – ilma, et ta selle jaoks oma kodustki välja astuma peaks.
Edasijõudnud fotohuvilistele suunatud kursus „Makrofotograafia“ käsitleb kõiki nüansse, mida makrofotode pildistamiseks vajalik teada on. Kursuse autoriks on Eesti tuntuim ja auhinnatuim makrofotograaf, bioloog ning endine Maaülikooli professor Urmas Tartes. Kursuse 9 peatükki ning 50 alapeatükki on illustreeritud enam kui 100 näidisfotoga. Lisaks on iga peatüki lõpus kordamisküsimused, ülesanded ja teemat kordavad põhiteesid. Tänu Urmase õpetajakogemusele on materjal lihtsalt jälgitav ja ülimalt hästi struktureeritud. See on teadaolevalt kõige põhjalikum ja terviklikum makrofotokursus, mis kunagi eesti keeles ilmunud.
Vaata lähemalt uut „Makrofotograafia“ kursust fotokursus.ee veebilehel
Ütleme Kölnile ja Photokinale head aega ning vaatame tagasi seekordse fotomessi olulisematele ja huvitavamatele viljadele.
Juba mõnda aega on Tamron vallutanud südameid ja kaameraid oma 18-270mm universaalsuum objektiiviga – kellelgi teisel polnud kõrvale panna sellise suumiulatusega nii head objektiivi. Nüüd aga annab Pentax vastupaugu – ka tema on turule toomas samade parameetritega objektiivi: Pentax smc DA 18-270mm F 3,5-6,3. Meie saime Photokina messil alguses vaadata, aga kuna me vähemaga ei lepi, siis ka katsuda ja isegi oma kaamera ette keerata (mis muidu oli resoluutselt keelatud). Küll keelati rangelt sellega pildistamine, kuna tegemist olevat prototüübiga, seega ei saa me hetkel kommenteerida objektiivi sooritusvõimet. Intrigeerivaks on siin asjaolu, et kuluaarides on kosta kumu nagu oleks tegemist Tamroni valmistatud Pentaxi kirjadega objektiiviga. Me küsisime, mis siis tõde on? Vastuseks saime, et mõlemad osapooled, nii Tamron kui Pentax, vaikivad siinkohal. On mis on, aga üks asi on kindel: ükskõik kumb selle objektiivi valmistab, saavad ka Pentaxi kaamera omanikud nüüd kasutada objektiivi, mis on ideaalne algajala piltnikule ja sobib reisile kaasa võtta isegi profile. Ja lubatakse seda objektiivi juba oktoober/noveber, nii et pikalt ootama ei pea.
Nikoni messiboksis on lisaks uutele kaameratele muudki vaatamist ja tegemist. Siin on väljapanek Nikoni kaameratest läbi aegade. Tagaosas on suur lava, kus esinevad erinevad foto- ja videograafid. Kogu selle tunglemise keskel on aga pöörlev südamekujuline ekraanikogum. Ekraanidele kuvatakse iga natukese aja tagant üha rohkem ja rohkem pilte messikülalistest. Neid saab teha siinsamas asuva kaameraga, tarkvara lisab siis pildile Nikoni “I AM” algusega lööklause ning sinu pilt kuvatakse suurele ekraanile siinsamas boksis, veel suuremale ekraanile lõunapoolse sisseküigu juures, Flickrä osse ja ei tea veel kuhu mujale. Tegime ka meie antoniga endale väikese egosüsti. Mind aga üllatas positiivselt Nikon 1 kaamera pildikvaliteet. Vaatame seda nalja:
Vaata seda pilti Flickr’i veebilehel Nikoni Photokina 2012 fotovoos.
Kui Platon 2009. aastal UN tippkohtumisel oma stuudiotelgi püsti pani, oli tal eesmärgiks püüda pildile nii palju maailma riigipäid kui võimalik. Silvio Berlusconi, Toomas-Hendrik Ilves, Barack Obama, Muammar Qaddafi, Benjamin Netanyahu… Nad kõik olid seal ja poseerisid Platoni kaamera ees. Kõige vastuolulisem foto sündis aga mehest, kes just hetk enne oli pidanud auditooriumi ees karmi kõne mille peale suur osa kuulajatest lahkus. Iraani president Mahmoud Ahmadinejad istus kaamera ees ja leidis end ühtäkki täiesti enneolematust olukorrast. Temast asuti just tegema vaat et kõige intiimsemat fotot mis ühest Iraani riigipeast kunagi tehtud ning sealsamas olid nad ümbritsetud toetajaskonnast, kes protsessile täiel rinnal kaasa elasid. Hr Ahmadinejad kaotas korraks karmi enesevalitsuse ja puhkes naerma. Platon klõbistas kaamerat ja püüdis pildile midagi, mis oli reaalsus vaid korraks.
Kui Platon 2007. aastal nädalaks Moskvasse sõitis, oli tal eesmärgiks pildistada portree Venemaa riigipeast Vladimir Putinist. Mehest, kes enda pildistamist üle kõige vihkab. Hotellis tuli oodata, sest pildistamisele kutsuv kõne võis tulla iga kell. See tuli neljandal päeval. Platon sõitis Putini privaatmõisa, järgnesid põhjalik läbiotsimine, tundidepikkune ootamine ja palavlikuline valguse ülesseadmine mitmekümne turvamehe valvsa pilgu all. Olukord oli väga pingeline ja muutus veel pingelisemaks kui Platon välklambi jaoks ühte pistikut elektrikontaktist välja tõmmata püüdis – selle teises otsas oli punase nupuga telefon laual klaaskapis. Kui Putin lõpuks Times ajakirjale antud intervjuu lõpetas ning teda presidendile kui “Maailma parimat portreefotograafi kes on tulnud Teid pildistama” tutvustati, tulid Platonile pisarad silma. Võib-olla just seetõttu, et Putinil Platonist kahju oli, ütles ta resoluutselt: “Jah. Ma olen nõus”. Nad asusid pildistama ning end pisut koguda jõudnud Platon ütles Putinile “Ma olen suur Biitlite fänn. Ma olen kuulnud et ka Teie”. See lause murdis ametlikkuse barjääri.
Platoni portreedfotod on vaatamiseks välja pandud Photokina 2012 fotomessil Leica halli näitusesaalis. Need on inspireerivad tööd, mis oma lihtsuses illustreerivad Platoni arvamust endast – mitte kui fotograafist vaid kui psühholoogist. Tõepoolest. Fotokaamera ja pildi tegemise oskus ei ole hea pildi saamise juures kõige olulisem.
Kaks vaadet Platoni näituselt Photokina fotomessil: