Udused hommikud rabas sobivad kauaotsitud Eesti Nokiaks loodushuviliste seas. Sest kõik välismaised inimesed, kellega ma olen juttu puhunud ning kes on Eestisse tulnud just looduse vaatlemise eesmärgil, väidavad kindlalt, et unustamatu elamuse pakkus neile vaikne ja udune päeva algus mõnes paljudest rabadest.
Mul, kohalikuna, on rabahommikuid lihtsam näha, kuigi eks enese varajane voodist ülesvedamine on ikka üks piin küll. Ei piisa ka sellest, et olla kohal täpselt päikesetõusuks. Ei, sest mind paeluvad hommiku erinevad palged. Hiljemalt tund aega enne päikest peab kohal olema. Siis on paras aeg teha mõned sinise valgusega fotod, kui päike on veel piisavalt madalal horisondi all, et enamus valgusest peegeldub selgelt siniselt taevalt.
Järgmine hetk, mida ma passin on päikese vabanemismoment taamal terve hommiku sinetanud metsa varjust. Siis muutub ümbrus täiesti kollaseks. Olles rahulikult samas kohas saab seda näidata nii külma ja sinisena kui ka soojalt kollasena.
Vahel juhtub ka nii, et udu on liiga tihe, et päike sealt läbi tungida suudaks. Siis muutub ümbrus sinisest ilma kollase vaheetapita kohe halliks ja päikese uduteki varjus kõrgemale tõustes edasi helehalliks. Niisugust udu nimetan ma lausuduks. Lausudu ei paku küll värve, kuid muudab maastikku kõige rohkem, sest nähtavus on väga piiratud. Piiratud nähtavusega on võimalik väga erinevaid elemente sättida ühtlasele taustale – udule. Tihti juhtubki nii, et uduga pildistades leian ennast rohkem puisrabast kaadris sättimas, kui lagerabal või laukaserval komponeerimas. Just sellel põhjusel, et udu asetab muidu risti-rästi kasvavad rabamännid puhtale taustale ja tekivad hoopis uued mustrid, mida ilma uduta on võimatu näha.
September ja oktoober pakuvad veel küllaldaselt udusid, kui õhk jaheneb, kuid maapind on endiselt soe. Minge vaadake ka Eesti looduse Nokia üle.
Pildi esitlus ja tehnilised andmed – Sinine valgus:
Pildiformaat – 3:2 kaadrist lõigatud panoraamformaat. Lõikamise tingis ühtlane ja pilvitu taevas kaadri ülaservas.
Kadreering – Pildi tasakaal jookseb mööda peadiagonaali alt vasakult üles paremale. Algab pisikeste mändide puhmaga ja lõpeb kõigist üle kasvava vana rabamänniga.
Ava – F9. Pikema fookuskaugusega pole nagunii võimalik kõike teravaks saada. Udu ja ebapiisav teravussügavus lisavad pildile sügavust.
Tehnika – Nikon D3x + Nikkor 70-200mm F2,8 VR @ 102mm. F9, 3 sekundit, ISO 100. Statiivilt.
Valgus –Sinine valgus, kui päike on horisondist tunni jagu madalamal.
Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Photoshop CS4 tarkvaraga.
Pildi esitlus ja tehnilised andmed – Kollane valgus:
Pildiformaat – 3:2 kaadrist lõigatud panoraamformaat. Lõikamise tingis ühtlase taeva liialt suur osakaal kaadris.
Kadreering – Rabamändide järgi, peites päikese ühe männi taha, eesmärgiga vähendada ülepõlemist.
Ava – F8. Samadel põhjustel nagu eelmisegi võtte puhul.
Tehnika – Nikon D3x + Nikkor 70-200 F2,8 VRII @ 160mm. F8, 1/400 sekundit, ISO 640. Statiivilt.
Valgus – Pool tundi pärast päikese kerkimist üle merepinna, kerkib päike ka üle rabaäärse metsaserva.
Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Photoshop CS4 tarkvaraga.
Pildi esitlus ja tehnilised andmed – Valge valgus:
Pildiformaat – Tavaline 3:2 külgede suhtega kaader.
Kadreering – Kuivanud rabamändide järgi, et kaadris esikohal oleksid kõige vanemad ja graafilisemad puud.
Ava – F11.
Tehnika – Nikon D3 + Nikkor 24-70mm F2,8 @ 24mm. F11, 1/4 sekundit, ISO 200. Statiivilt.
Valgus – Umbes päikesetõusu ajal, kui sinakus on juba kadunud.
Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Photoshop CS4 tarkvaraga.