Kui Fujifilm pisut enam kui kaks aastat tagasi X100-nimelise kompaktkaameraga lagedale tuli, sai see hoobilt paljude fotoentusiastide lemmikuks. See oli esimene kord, kui peegelkaameratest tuntud suur APS-C formaadis pildisensor kompaktses, fikseeritud objektiiviga korpuses massidesse jõudis. Huvitaval kombel ei ole keegi teine suurtest kaameratootjatest seni Fujifilmi eeskuju järginud (Fuji ise järgis paar kuud tagasi X100S kaameraga oma eeskuju). Oli küll Sony see, kes eelmise aasta sügisel suurepärase RX1 kompaktiga lagedale tuli – see oma täiskaadersensoriga on aga juba hoopis kõrgema kategooria relv. On küll palju APS-C sensoriga hübriidkaamerad, need on aga oma vahetatavate objektiivide tõttu kompaktkaameratega võrreldes üsna suured.
Sellisele lavale astub nüüd Nikon Coolpix A. Sarnaselt Fujifilm X100S aparaadile on seegi suure APS-C formaadis sensoriga pildimasin, mille fikseeritud fookuskaugusega objektiiv komapktse korpuse küljes kõvasti kinni istub. Erinevalt Fujifilm X100S aparaadile on Coolpix A aga pisema korpusega, lihtsamate omadustega ning pisut soodsama hinnaga.
Click here to view the embedded video.
Nikon Coolpix A olulisemad omadused
- 16.2 MP APS-C formaadis (DX) CMOS sensor (sarnaselt D7100 peegelkaamerale ei ole sensori ees madalpääsfiltrit)
- 28 mm fookuskaugusega (35mm ekvivalent) ja F2.8 maksimaalse avaga objektiiv
- ISO 100-6400 (võimendusega 12 800 25 600)
- 3.0″ diagonaaliga LCD-ekraan mahutab 920 000 pikslit (detailne ja terav pilt. näiteks Fuji X100S ekraanil on kõigest 460 000 px)
- Optilist pildiotsijat sisseehitatuna ei ole, võimalik on juurde osta välgukinga kinnituv pildiotsija üsna krõbeda hinnaga
- 14-git NEF RAW failide salvestamine
- Sarivõtte kiirus kuni 4 kaadrit sekundis
- 1080p videorežiim H.264 koodekiga @ 24, 25 või 30 fps, välise mikrofoni ühendamise võimalust ei ole. Stereomikrofonid sisse ehitatud
- i-TTL režiimiga ühilduv välguking
- Terevustamise hõlbustamiseks ei ole sensoril faasituvastusega piksleid (nagu Fujifilm X100S kaameral ja mõnedel teistel konkurentidel)
- Kaamera esi-ja tagakülje kere on valmistatud alumiiniumsulamist, ülemine osa magneesiumsulamist
- Saadavus: märtsis 2013
- Nikoni soovituslik jaehind Eestis: 1165€
Nikon Coolpix A tootefotod
Peegelkaameraga tavaliselt kaasas olevad 18-55mm KIT-objektiivid jäävad mingil hetkel tõsisema fotohuvilise jaoks lahjaks. Kui on soov jäädvustada näiteks makrovõtteid putukatest või kauneid maastikuvaateid, siis läheks tarvis ka sobivat objektiivi. Tamroni auhinnatud objektiivide valikust leiab meelepärase nii Canoni, Nikoni, Pentaxi kui ka Sony kaamera omanik.
Kui 18-55m objektiiv tundub võimaluste poolest juba oma aja ära elanud ning silmapiiril uued soovid, siis too oma vana objektiiv Photopointi ja vii uus Tamron nii tava- kui soodushindadest veel 50€ soodsamalt koju. Vana objektiiv peab olema töökorras ning vahetajad on oodatud kuni 31. märtsini.
Üks 1475-st “Sony Talvefoto 2013″ fotokonkursile esitatud fotost
Eile lõppes veebruar ning sellega koos ka piltide esitamise periood SNÄP pildipangas toimunud fotokonkursile “Sony Talvefoto 2013“. Teatavasti ei ole talv just kõige mugavam aastaaeg fotograafiaga tegelemiseks, sest külm muudab näpud kangeks ning pimedus terava foto saamise keerulisemaks. Tõeline fotohuviline sellest aga ei hooli – olgu selle tõestuseks kasvõi üle ootuste suur osavõtt Sony Talvefoto konkursist. Žürii terava pilgu ette astuvad nüüd ühtekokku 1475 talvist pilti.
“Sony Talvefoto 2013″ žüriisse kuuluvad tunnustatud profifotograafid:
- Sven Začek – Loodusfotograaf
- Toomas Ili – Loodusfotograaf ja operaator
- Urmas Tartes – Makrofotograaf ja loodusemees
- Renee Altrov – Reklaamfotograaf ja “Sony Kevadfoto 2012” konkursi võitja
Žürii valib välja 2013 aasta parima talvefoto ning nimetab ka teise ja kolmanda koha tööd. Võidutööd kuulutatakse välja 11. märtsil 2013. Auhindadeks on Sony fotokaamerad:
 |  |  |
| Sony NEX-6 | Sony RX100 | Sony WX200 |
Vaata fotokonkursil “Sony Talvefoto 2013″ osalevaid talvepilte
Missuguse valgusega saab pildistada päevaliblikate tegutsemist? Valgetäpp-pajuliblikas ja väike-kiirgliblikad väljaheitel. Canon EOS 5D Mark II, EF180mm f/3.5L Macro USM, f/11, 1/400 s, ISO 800.
Tihti räägitakse, et hea valgus on looduses siis, kui päike on madalal horisondi kohal kas tõusmas või loojumas. Keskpäevase ülikontrastse või tinahalli taeva vähekontrastse valgusega soovitatakse enamasti vähemalt maastike pildistamisest loobuda.
Päike ei ole vahend
Selliselt hea valguse üle arutledes tehakse aga üks põhimõtteline viga – päike eraldatakse loodusest. Päikest käsitletakse nagu stuudiovälklampi, mis vaid sobiva asendi ja/või sobivate peegeldite-hajutitega head valgust teeb.
See, et loodusfotograafid otsivad loodusest erilisi valgushetki on igati loomulik. Kuldse valgusega maastikupildil või loomaportreel on suurem tõenäosus saada eksponeeritud kellegi elutoa või kontori seinal või koguda internetiportaalides tunnustust.
Aga loodus ei koosne vaid loojuva päikese poolt üle kullatud maastikest. Loomad ei tegutse ja taimed ei kasva vaid loojanguvalguses. Kui jääme otsima vaid ideaalse valgusega hetki, siis võime saada pildirea, millest igaüks võib olla meistriteos. Aga vaid selliseid hetki pildistades ei ole võimalik rääkida mingi paiga või liigi looduse lugu. Kui tuua näide kirjandusanaloogiast, siis vaid ideaalvalguse otsija jääbki kirjutama novelle ega suuda süveneda romaanižanrisse.
Päikesevalgus on looduse osa
Kui tahame mõne koha või liigi lugu rääkida, siis peame oma tähelepanu valguselt kui vahendilt suunama valgusele kui looduse osale. Erineva valgusega tehtud fotod räägivad erinevat lugu. Ka pilvehall taevas, keskpäevane suvevalgus või mõni muu tavaliselt tähelepanu alt välja jääv valgus kuuluvad looduse loo juurde.
Paljud pildiobjektid õitsevad või liiguvad just „halva valguse“ ajal. Missuguse valgusega pildistada õitsevat võilille, karukella või päevaliblikate tegutsemist?
Päike ja tema valgus on samasugune looduse osa nagu on seda maastikud, jõed, järved, linnud, putukad, seened ja palju muudki. Meie pildilood lähevad palju põnevamaks, mitmekesisemaks ja põhjalikumaks kui lisame valguse räägitava loo looduse lugude sekka.
Lammimets erinevas valguses
Üks pilt on tehtud loojanguvalguses. Teine pilt on tehtud loojangu ajal, kuid päike oli pilve taga. Kolmas pilt on tehtud vihmaga. Erinev valgus – erinev lugu.
Canon EOS 5D Mark III, EF24mm f/2.8 IS USM, f/16, 1/6s – 0,6s, ISO 400.
Neljapäeval lõppeva “Sony Talvefoto 2013″ fotokonkursi peaauhinnaks on fotoaparaat, mis väärib pikemat tutvustamist. Sony NEX-6 üks paremaid hübriidkaameraid üldse. Mõne kuu eest siinsamas blogis võtsime selle karbist välja, täna on aga eestikeelsel digitehnika ülevaadete lehel Digitest.ee ilmunud NEX-6 hübriidkaamera põhjalik ülevaade.
Koos testpiltide ja üsna kriitilise resümeega annab see kenasti edasi nii kaamera tugevad kui ka nõrgemad küljed. Kui sul on vaja pisikest kaamerat, mis pildistab peegelkaamera kvaliteediga pilte, siis kliki end NEX-6 ülevaate juurde ja uuri seda lähemalt. Kui sa aga seda kaamerat endale võita tahad – siis pane oma ilusaim talvefoto konkursitulle – “Sony Talvefoto 2013″ fotokonkursile.