Canonilt tulemas kauaoodatud peeglita kaamera?
autor: Lenno Grünberg

Netiavarustesse lekkinud foto järgi võib oletada, et Canon üllatab õige pea EOS M nimelise hübriidkaameraga. Fotolt paistab, et uue kaamera jaoks on välja töötatud ka uus bajonett EF-M. See võib tähendada, et Canon jätab vahepealse suurusega sensori (mida kasutati näiteks G1 X puhul) sinnapaika ja hakkab kasutama APS-C mõõdus sensorit.
Ametlikku teadet uue kaamera kohta oodatakse 23. juulil.

Sportimise tarvikud PENTAX Optio WG kaameratele
autor: Lenno Grünberg

Photopointi lattu on jõudnud kaks lahedat vidinat, mis on mõeldud kasutamiseks koos PENTAX Optio WG seeria vastupidavate kaameratega.

Esimene neist on PENTAXi rinnapael, mis võimaldab kinnitada kaamera rindkere külge erinevate tegevuste, näiteks rulluisutamise jäädvustamiseks. Rihm on valmistatud pehmest ja elastsest materjalist, pikkus on reguleeritav ning rindkere küljes hoiab seda kiirkinnitusklamber. Miniatuurne kuulpea võimaldab kaamera võttenurka vabalt valida. Kaamera kinnitub kuulpea külge statiivikeerme kaudu.

Teine abimees on PENTAXi rattakinnitus, mis võimaldab paigaldada kaamera jalgratta juhtraua külge oma sõidu jäädvustamiseks. Ka see on varustatud miniatuurse kuulpeaga, mis kinnitub kaamera statiivikeermesse.

Mõlemad tarvikud peaksid Photopointi kauplustesse jõudma hiljemalt 18. juuli õhtupoolikuks.

Pentax hakkab keskenduma vaid hübriid- ja peegelkaamerate tootmisele
autor: Anni Proosa

Oktoobris ostis Ricoh 124 miljoni dollari eest ära Pentaxi. Seni on elu  uue omaniku käpa all Pentaxi jaoks endiselt kulgenud ning suuri sisulisi muudatusi pole see diil kaasa toonud. Kuid Pentaxi hingetõmbeaeg on möödas ja nüüd on jõudnud kätte aeg, mil Ricoh asub tegema strateegilisi ümberkorraldusi. Ees on ootamas suur muudatus: Pentax tõmbab kompaktkaamerate tootmises otsad kokku ja keskendub edaspidi hübriid- ning peegelkaamerate arendamisele ja tootmisele. Kompaktkaamerate tootmise võtab üle Ricoh ning tulevikus hakkavadki kõik kompaktid Ricohi brändi nime kandma. Siiski pole veel teada, mis saab Ricohi enda GRX kaameratest.
Olgu öeldud, et kaamera- ja kontoriseadmete valmistamisega tegelenud Ricohile kuulus enne Pentaxi ostmist üliväike osa kompaktkaamerate turust.

Karbist välja: Pentax K-30
autor: Anton Lember

Peale arvestatavalt pikka pausi on Pentax lauale pannud uue peegelkaamera: K-30. Uus kaamera sobitub oma olemuselt K-r ja K-5 vahele, laenates omadusi nii ühelt kui teiselt, ja esimesed komplektid uuest kaamerast on Photopointis kohal. Hetkel on saadaval kahe objektiiviga komplektid: K-30 + 18-55mm & 50-200mm ning K-30 + 18-55mm ja 55-300mm. Viimase harutame ka nüüd teie ees karbist välja. Loodetavasti ei lähe kaua, enne kui jõuavad kohale ka ühe objektiiviga kit ja kere.

Lõpuks ometi on suuremad objektiivid samuti leidnud endale koha karbis, mitte pole eraldi karbis kilega kaamera karbi külge tõmmatud. Aga see pole oluline. Vaatame parem sisse.

Kaameraga kaasas olevast dokumentatsioonist on vast tähtsaim see, et tal on paberi peal kaasas täispikk eestikeelne kasutusjuhend, mis on tunduvalt haruldasem, kui arvata võiks.

Harilik komplekt lisatarvikuid – kaelarihm, USB kaabel, laadija ning loomulikult ka aku. Aku on D-LI109 ehk sama mis Pentax K-r‘il

Kaamera koos objektiividega.

  • 16.1MP CMOS sensor – sama, mis end juba pildikvaliteedi vallas tõestanud K-01‘l.
  • Kaamerasisene stabilisaator – iseenesest mõistetavalt.
  • Ilmastikukindel korpus – soodsaim kaamera selle omadusega.
  • ISO 100-12800 (laiendatav kuni 25,600)
  • 1080p fullHD videosalvestus – 24, 25 või 30 kaadrit sekundis
  • 920,000 piksliga LCD – pean tunnistama, et kui varasemalt ei osanud üldse nuriseda, siis praeguseks ajavad madalama pikslitihedusega ekraanid juba üsna närvi. K-30 ekraan ei aja üldse närvi.
  • Autofookuse peenhäälestus eraldi objektiividele – see võib uue objektiivi soetamisel päris palju peavalu kokku hoida.

Objektiivid lähemalt. 55-300mm on mõnevõrra suurem, kui 50-200 teleobjektiiv. Viimane on 18-55 standardsuumist vaid pisut pikem. 55-300 on väga tõenäoliselt sama optilise lahendusega kui eraldi müüdav ja palju kiidetud DA varitant, kuigi korpuse ehitust on soodsama hinna mõttes lihtsustatud. Varjukeid objektiividega kaasa ei tule.

55-300 ajab ennast suumides ja teravustades õige pikaks.

Otsides sõna kaamera välimuse kirjeldamiseks, siis ronis ikka ja jälle esiplaanile väljend “militaristlik”. Eks see on tingitud sellest, et nii K-30 kui ka sõjaväetehnika esmane eesmärk välises disainis on funktsionaalsus.

K-30 saab samuti endale eri värvi korpuseid. Jaapanis terve vikerkaare, meile peaksid kindlasti jõudma lisaks mustale ka valge ja sinine. Aga võibolla ka rohkem.

Kuigi välimuselt miskit hoopiski uudset, on kaameras ka omajagu ja äratuntavalt iidselt Pentaxilikku, nagu nuppude kujundus ja loogika, ning ekraanipildi kujundus. Varasemad Pentaxi kasutajad tunnevad ennast vägagi koduselt.

Selline näeb välja digitaalne lood. Täitsa nagu lennukis.

Kaamera prismaosa on pikk nagu paadipõhi. Välgukinga ees on näha mikrofon, prismast paremale jääb kõlar. Siit on näha ka mugavalt sügav käepide. Selle kaamera mugavusest jõuan ma veel rääkida.

selle nuki taha jääb pidama pöial. Väga mugav.

Nimetissõrme tööruum, ja selle all olev lai vagu keskmisele sõrmele.  Üleüldse istub see kaamera käes nagu kleebitud.

Veel üks vaade välgust – välgukorpuse ots on päris terav, seda võiks ohtlikes pildistamisssituatsioonides külmrelvana kasutada.

Kuigi ta ei ole mitte päris üles tõusva osa tipus, tõuseb välk siiski üpriski kõrgele, mis on hea.

Objektiivi bajonetist vasaku käe poole jääb autofookuse lüliti, mil on eraldi asendid jälitava ja ühekordse autofookuse jaoks, ning nupp toorfailile üle lülitamiseks. nende vahel on kõrgendatud ribid, mis ei ole seal sugugi ilu pärast – selle koha peale maandub väiksemate objektiividega pildistades sageli pöial ja need ribid annavad parima haarde.

Pildiotsija katvus on 100% – täpselt see, mida näed, jääb pildile. olemas on ka tagumine valikuratas.

Kaamera paremalt tiivalt leiame traditsioonilisest kohast mälukaardipesa SD standarditele – luuk on ilmastikukindla tihendiga ning vedruga varustatud. Mälukaardiluugist madalamal on kummikatte all distantspäästiku pesa.

Kaamera vasakult tiivalt leiame USB pesa. Ja sellega on kõik ühenduspesad kokku loetud.

Põhja alt käib sisse aku. akupesa kuju näitab ära ka selle, et kaamerasse saab panna ka neli AA akut/patareid, samuti kui K-r’il. Selleks on vajalik eraldi müüdav patareihoidik. Erinevalt K-r’ist on akukambri luuk ilmastikukindla tihendiga.

Lisaks eelmainitule on palju huvitavat ka kaamera sees, sellest aga peatses PointTV videos.

Pentax K-30 + 18-55mm & 50-200mm Photopointis: 899.00€

Pentax K-30 + 18-55mm & 55-300mm Photopointis: 999.00€

Karbist välja: Sony a37 peegelkaamera
autor: Lauri Veerde

Sony on end viimase kahe aastaga suurte kaameratootjate sekka rebinud. Jaapani elektroonikagigandil on praeguseks valikus neli SLT-tüüpi peegelkaamerat: tõsisemale fotohuvilisele suunatud a77, keskmise kaliibri aparaadid A65 ja A57 ning algtaseme A37. SLT A37 on neist neljast kõige uuem ning kõige soodsam. See on kaamera, millest ei tohiks mööda vaadata ükski fotohuviline, kes plaanib hakata pildistama peegelkaameraga. Miks? Sest A37 teravustamis- ja pildistamiskiirus ning filmirežiim on parimad, mida sellise raha eest saada võib. Vaatame lähemalt:

Sony a37 peegelkaamera ei olegi tegelikult peegelkaamera. Peegel selle sees küll on, aga see on fikseeritud ja pooleldi läpipaistev, peegeldades 30% valgusest üles, teravustamissensorile ning ülejäänud 70% pildisensorile otse peegli taga. Selline konstruktsioon tagab eraldi sensorit kasutava faasituvastusega automaatse teravustamise toimimise kogu aeg – nii pildistades, sarivõttel kui ka filmides. Faasituvastusega autofookus on aga oluliselt kiirem, kui teistes peegelkaamerates filmimise ja LCD abil kadreerimise ajal pakutud alternatiiv – kontrasttuvastusega autofookus.

Selline disain tingib ühest küljest selle, et A37 ei ole – erinevalt tavalistest peegelkaameratest – varustatud mitte optilise pildiotsijaga vaid elektroonilise pildiotsijaga. Teisalt tähendab see aga seda, et autofookus nii filmimise kui ka ekraanilt pildistamise ajal on kiirem kui ei ühelgi klassikalisel optilise pildiotsijaga peegelkaameral.

Sonyle omaselt on pool karbi mahutavusest täidetud kasutusjuhenditega.

Sony SLT-A37 olulisemad tehnilised andmed:

  • Uus 16.1MP CMOS sensor
  • ISO 100-16000 (Auto 100-3200)
  • 2.6″ diagonaali ja 230 000 piksliga nurga alla seatav LCD-ekraan
  • 5.5 kaadrit sekundis sarivõte ( kuni 18 täissuuruses JPEG faili või 6 Raw faili)
  • 7 kaadrit sekundis sarivõte 8 mp lahutusvõime ja automaatseadetega
  • Inteligentne digitaalne suum
  • Digitaalsed filtrid, HDR-režiim, panoraamrežiim, Superior Auto režiim
  • Full HD video 24i/60i/24p , AVCHD formaat
  • Focus peaking funktsioon toob ekranail terava ala heledama osana välja
  • Stereomikrofonid, 3,5 mm mikrofonisisend

Karbis on: Sony SLT A-37 peegelkaamera, laadimisadapter, kaamerarihm, aku, USB-kaabel, toitekaabel, teine toitekaabel Suurbritannia otsikuga, kasutusjuhendid ning tarkvara CD.

Ja muidugi on kaameraga kaasas ka Sony DT 18-55mm f/3.5-5.6 SAM standardsuumobjektiiv.

Sony a37 on kindlasti üks ergonoomilisema korpusega algtaseme peegelkaameraid. Kui mitte kõige paremini kätte istuv. Võrreldes eelkäijaga on uue mudeli käepide etteulatuvam ning pikk-peetri õnarus sügavam. Tükike nahkset kattematerjali on jagunud ka pöidla jaoks tagaküljel olevate nuppude vahele.

Paremal pool ülal on nupp välklambi valla päästmiseks ning all lüliti käsitsi/automaatse teravustamise jaoks.

Siin küljel on ka ühendused – kolme eraldi kummist katte all. Ülal on HDMI ja mini USB pesad.

All eespool on pesa kaugjuhtimispuldi ühendamiseks.

Tagapool on 3,5 mm mikrofoni sisend. Algtaseme peegelkaameratel kohtab sellist asja harva – Nikon D3200 kaameral on samuti 3,5 mm pesa, Canon 1100D digipeeglil seda ei ole.

Mis on aga Sony a37 juures kõige halvem? Kahtlemata selle LCD ekraan. Ekraanile, mille abil toimub enamik kadreerimisi, on mahutatud kõigest 230 000 pikslit. Olgem normaalsed – sellised ekraanid on ju ka algtaseme kompaktkaameratel. Muidugi on A37 otsesel konkurendil Canon EOS 1100D digipeeglil samuti 2.7″ 230 000 px ekraan. Võib aga päris kindel olla, et peagi välja tulev 1200D selle vea parandab.

Kuigi A37 sees ei ole objektiivist tulevat valgust pildiotsijasse peegeldavat prismat, kaalub see siiski sama palju, kui konkurentide vastava klassi kaamerad Canon EOS 1100D ja Nikon 3100D. Umbes pool kilo ilma mälukaardi ja akuta. Sony A37 kaamerale annab kaalu nurga alla seatav LCD-ekraan.

See ekraan muudab mugavamaks pildistamise/filmimise nii madalate kui ka kõrgete võttenurkade puhul. Kaamera suunas seda aga keerata ei saa, nii et autoportreede või iseenda filmimise juures sellest abi ei ole.

Üleval päästiku taga näeme nuppu, mille juurde on kirjutatud “ZOOM”. Arvestades selle asukohta võib arvata, et tegemist on päris olulise nupuga. Sony turundusmeeskonna jaoks võib-olla ongi, kvaliteetsetest piltidest lugu pidav fotohuviline seda ilmselt aga väga tihti vajutama ei satu. See nupp teeb nimelt põhimõtteliselt sedasama, mis digitaalne suum. “Auto Portrait Framing” või “Clear Image Zoom” režiimides saab sellega pildistatavat kaadrit veel 2x lähemale suumida. Sony sõnul töötab see digitaalne suum (uhke nimega By Pixel Super Resolution) intelligentsete ja innovaatiliste algoritmide abil ning selle tulemusena saadav pilt on märksa puhtam ja teravam kui lihtsad interpolatsiooni käigus saavutatavad suurendused. See kõik võib ju tõsi olla. Siiski on kahju, et “ZOOM” nupule ei saa omistada ühtegi teist funktsiooni.

Konica Minoltalt päritud välklambi pesa piirab kahjuks paljude tarvikute kasutamise. Ehk oleks Sony`st olnud tark otsus koos SLT-kaameraliiniga see välgupesa standardsema vastu vahetada…

Programmiratas koos menüünupuga on oma koha leidnud paremal pool kaamerat. A35 aparaadil on ka eesrindliku omadusega stereomikrofonid. Üks nendest ühel pool, teine teisel pool elektroonilist pildiotsijat.

Programmirattal on üheks huvitavaks lisaks rohelise režiimi kõrval olev + märgiga tähistatud Superior Auto režiim. Sellel programmil pildistab kaamera ülikiire sööstuna kaks, vajadusel isegi neli või rohkem fotot ning seejärel paneb nendest kokku ühe, väiksema müra ja teravama joonisega foto. See režiim töötab päris hästi. Ainsaks miinuseks on muidugi see, et pärast igat võtet läheb kaameral lõpp-pildi kokkupanekuks paar sekundit aega.

Veel saab programmirattalt valida 7 kaadrit sekundis sarivõtterežiimi (siin seab kaamera särituse automaatselt). Olemas on otse loomulikult panoraamrežiim ja 3D fotode režiim.

Nagu ülal öeldud, on A37 kaameral lisaks välisele LCD-ekraanile ka veel üks sisemine LCD ekraan. See pisike LCD asub seal, kuhu tavaliselt peegeldatakse peegli ja prisma abil objektiivist sisse tulvav valgus – pildiotsija sees. Okulaari all näeme piklikku andurit, mis registreerib läheduses asuvad esemed (näiteks silma), ning lülitab elekroonilise pildiotsija sisse.

Nii aku kui ka mälukaart sisestatakse kaamerasse alumise luugi kaudu.

Aku kestvus (kuni 450 võtet pildiotsijaga ning kuni 500 võtet LCD-ga) jääb teistele sama klassi kaameratele märgatavalt alla. Seda ilmselt “tänu” elekroonilisele pildiotsijale ning sensori liigutamise teel toimivale värinastabilisaatorile.

Sonyle omaselt on ekraanile võimalik kuvada päris palju informatsiooni erinevate pildistamisparameetrite kohta.

Fn nupule vajutades saab kahel pool ekraani olevad ikoonid aktiivseks muuta. Üles-alla nuppudega saab siis valida soovitud parameetri ning parem-vasak nuppude abil saab selle parameetri seadistusi muuta.

Nagu siit lugeda võib, ei ole “T” tähega tähistatud pildiprogramm ainult kiireimale sarivõttele optimeeritud. See rakendab oma teenistusse ka veel digitaalse suumi, salvestades lõpppildiks kaadri keskosa.

Valikud filmirežiimis. Kaks kaadrisagedust – 50 ja 25 fps. Kummagi puhul saab valida kaks erinevat pakkimistaset 24M ja 17M

Sony a37 on peegelkaamera, mis ei pruugi sobida kõigile fotohuvilistele. Paljud puristid eelistavad traditsioonilist optilist pildiotsijat elektroonilisele ning ei kasuta iial ära pooligi Sony pakutud muljetavaldavaid digitaaalsel pilditöötlusel põhinevaid võimalusi. Kui sa oled aga harjunud kadreerima LCD-ekraanilt ja kui sulle meeldib avastada uusi pildistamisviise, siis võib Sony a37 olla sinu jaoks parim kaamera. Kui sa ei lase end häirida madala lahutusvõimega LCD ekraanist ega pisut hüplikust elektroonilisest pildiotsijast, saad endale kiire autofookuse ja sarivõttega kaamera, mis filmib paremini kui mistahes konkurent ning pildistab fotosid mis on pildikvaliteedilt samal tasemel palju kallimate kaamerate tulemustega.

Sony a37 peegelkaamera Photopointis: 649.00€

Sony DT 18-55mm f/3.5-5.6 SAM standardsuum