Tamron valmistab 28-75mm F/2.8 objektiivi Sony täiskaadersensoriga hübriidkaameratele
autor: Lauri Veerde

Siit tulevad head uudised kõigile, kes vajavad hea hinnaga valgusjõulist standardsuumi Sony A7 seeria hübriidkaamerale. Tamron annab teada, et on valmistamas uut objektiivi nimetusega 28-75mm F/2.8 Di III RXD. See on esimene Tamroni objektiiv mis on mõeldud kasutamiseks Sony täiskaadersensoriga A7-seeria hübriidkaamerate ees. Objektiiv on alles arendusjärgus, selle plaanitavat hinda hetkel veel avalikkusele ei öelda kuid ametlik esitlemisaeg on planeeritud 2018. aasta suvesse.

Sony kaamerad on head, kuid head valgusjõulised objektiivid on kole kallid. Tamron püüab seda olukorda veidikenegi parandada – uus 28-75mm f/2.8 objektiiv tundub just selline ideaalne igapäevane kaaslane soodsama Sony täiskaadri – nagu näiteks A7 II – ette. Tamroni sõnul on uus objektiiv superhea optilise võimekuse ja ilusa bokeh’ iga. Sellel on päris uus RXD (Rapid eXtra-silent stepping Drive) nimeline teravustamismootor, mis on hästi vaikne ja seega eriti sobilik video filmimiseks. Objektiivi lähim teravustamiskaugus on 0.19m ja selle ilmastikukindel korpus on üsna kompaktne (117,8 mm pikkume) ja suhteliselt kerge (kaalub 550 g). Objektiiv ühildub Sony DMC (Direct Focusing System) funktsiooniga.

Allikas: Tamron.

The post Tamron valmistab 28-75mm F/2.8 objektiivi Sony täiskaadersensoriga hübriidkaameratele appeared first on Photopointi ajaveeb.

Tamron esitleb värinastabilisaatoriga 70-210mm f/4 teleobjektiivi Canoni ja Nikoni peegelkaameratele
autor: Lauri Veerde

Tamron annab teada, et on valmis saanud uue objektiivi 70-210mm F/4 Di VC USD. See on värinastabilisaatoriga varustatud telesuum, mis sobib kasutamiseks nii pool- kui ka täiskaadrsensoriga Canoni ja Nikoni peegelkaamerate ees.  Tehniliste andmete ja omaduste poolest asub Tamroni 70-210mm F/4 konkureerima Nikoni AF-S Nikkor 70-200mm f/4G ED VR ja Canoni EF 70-200mm f/4.0L IS USM teleobjektiividega. Kui mõlema nimetatud objektiivi hinnaks on Photopointis selle artikli kirjutamise hetkel 1299€, siis Tamroni aprillis turule jõudva objektiivi soovituslikuks jaehinnaks on ahvatlevad 799€.

Tamron 70-210mm F/4 on hea valik eelkõige neile, kes soovivad 70-200mm f/2.8 objektiivile soodsamat ja kergemat alternatiivi. Sellega saab pildistada kaugeid objekte nagu loomad, linnud ja loodusvaated; samuti portreid ja isegi lähikaadreid. Võrdluses teiste sama klassi objektiividega tõstabki Tamron esile just oma uue objektiivi lähipildistamisvõimekust, sest selle maksimaalne suurendusaste 1:3.1 ja lähim teravustamiskaugus 0.95 m on oma klassi parimad.

Sarnaselt Tamroni 100-400mm teleobjektiivile on ka 70-210mm F/4 sees kiiremaks teravustamiseks ja parema värinastabilisaatori töö jaoks ühe asemel kaks mikroprotsessorit. Värinastabilisaator on hinnatud kompenseerima käte värisemist 4 EV astme ulatuses, USD teravustamismootor lubab kiiret ja vaikset teravustamist ja 3 madala dispersiooniastmega LD läätse peaksid kromaatilise aberratsiooni vähendama miinimumini. Objektiivi korpus on Tamroni sõnul tugev ja varustatud ilmastikukindlate tihenditega.

Tamron 70-210mm F/4 teleobjektiivi saab kasutada koos Tamroni 1.4x või 2.0x telekonverteritega ja loomulikult ühildub objektiiv ka Tamroni Tap-In dokiga – seadistuste muutmiseks, peeneks kalibreerimiseks või tarkvara uuendamiseks. Soovi korral saab objektiivile lisaks juurde osta Arca Swiss standardiga ühilduva Tamroni statiivikrae.

Tamron 70-210mm F/4 Di VC USD tehnilised andmed

  • Fookuskauguste vahemik: 70-210 mm
  • Lahtiseim ava: F/4
  • Minimaalne ava: F/4-32
  • Vaatenurk (täiskaadersensori ees): 34°21′ – 11°46‘ (täiskaadersensori ees)
  • Vaatenurk (APS-C formaadis sensori ees): 23°01′ – 7°46‘ (APS-C formaadis sensori ees)
  • Optiline konstruktsioon: 20 elementi 14 grupis
  • Lähim teravustamiskaugus: 0,95 m
  • Maksimaalne suurendus: 1:3.1
  • Filtrikeere: 67 mm
  • Maksimaalne läbimõõt: 76 mm
  • Pikkus (Canon): 176,5 mm
  • Pikkus (Nikon): 174 mm
  • Kaal (Canon): 860 g
  • Kaal (Nikon): 850 g
  • Diafragmalabade arv: 9
  • Värinastabilisaatori tõhusus: 4 stops (CIPA standardne test)
  • Komplektis: Objektiivikork, bajonetikate, päikesevarjuk

 

 


The post Tamron esitleb värinastabilisaatoriga 70-210mm f/4 teleobjektiivi Canoni ja Nikoni peegelkaameratele appeared first on Photopointi ajaveeb.

Pentax K-1 Mark II täiskaadersensoriga peegelkaamera lubab paremat pildikvaliteeti
autor: Lauri Veerde

Ricoh esitleb täna uut 36,4 MP täiskaadersensoriga peegelkaamerat nimega Pentax K-1 Mark II. See on Pentax peegelkaamerate uus lipulaev, täiustatud versioon senisest Pentax K-1 mudelist ja konkurent sellistele kaameratele nagu Nikon D850, Canon 5D Mark IV ja Sony A7R III.

Väliselt on Pentax K-1 Mark II algse K-1 kaameraga võrreldes identne –  kaamerad on eristatavad vaid esiküljel oleva logo abil. Seesmiselt on uuel uuel kaameral vanemaga võrreldes 3 erinevust:

  • Pentax K-1 Mark II kaamerasse on lisatud mikrokiip ehk “Accelerator unit”, milles eemaldatakse piltidelt liigne digimüra veel enne, kui sensorist tulev foto PRIME IV pildiprotsessorisse jõuab. Loodetakse, et see lisandus võiks tõsta Pentax K-1 kaamera pildikvaliteedi ettepoole hetkel parimatest täiskaadersensoriga aparaatidest nagu Nikon D850 ja Sony A7R III. “Accelerator unit” on ennast juba tõestanud Pentax K-70 ja Pentax KP poolkaadersensoriga kaamerates, kus tänu sellele paranes kõrgematel ISO väärtustel pildikvaliteet märgatavalt. Samuti aitab eraldi töötluskiip ära hoida kaamera aeglustumist kõrgematel ISO väärtustel pildistamisel.
  • Sensori tundlikkus on “Accelerator unit” lisandumise tõttu senise ISO 100-204800 asemel ISO 100-819200
  • Pixel Shift Resolution System režiimile lisaks on uuel kaameral Dynamic Pixel Shift Resolution režiim, mis võimaldab pildistada mitme-säritusega kvaliteetsemaid kaadreid ka liikuvatest objektidest ning kaamerat käes hoides. Ricoh on aga varmas välja tooma et 100% kõikide liikumiste puhul ei pruugi tulemus olla perfektne.

Kõik ülejäänud tehnilised andmed alustades 36.4 MP ilma madalpääsfiltrita ja 5-stopise värinastabnilisaatoriga pildisensorist, lõpetades 25p Full HD videorežiimi, autofookuse ja muuga on täpselt needsamad nagu Pentax K-1 kaameralgi.

Pentax K-1 Mark II peegelkaamerat on Euroopas müügile oodata aprillis. Kere ametlik soovituslik jaehind on 1999€ ehk täpselt sama nagu K-1 kaameral kaks aastat tagasi.

Pildil on kujutatud foto tekkimist – valgus siseneb objektiivist ja salvestatakse pildisensori poolt. Andmed liiguvad edasi pisemasse “Accelerator unit” mikrokiipi ja sealt edasi PRIME IV pildiprotsessorisse. 

 

Pentax K-1 Mark II olulisemad tehnilised omadused

  • 36.40 efektiivse megapiksliga CMOS täiskaadersensor (ilma madalpääsfiltrita)
  • AA filter Simulation režiim – vajadusel sisse lülitatav režiim simuleerib madalpääsfiltri efekti sensorit liigutades
  • 5-suunaline sensoripõhine värinastabilisator (CIPA standardite kohaselt testituna 5 stoppi efektiivsusega)
  • Lisatud on uus “Accelerator unit” kiip, mis tegeleb müraeemaldusega enne foto PRIME IV pildiprotsessorisse saatmist – Sarnaselt Pentax K-70 ja Pentax KP kaameratele
  • Sensori tundlikkus: ISO 100-819200
  • Safox 12 teravustamissüsteem. 33 faasituvastusega teravustamispunkti, 25 neist risttüüpi ehk eriti tundlikud. Teravustamine toimib valgustugevuse EV -3 kuni EV 18 vahemikus
  • 86 000 piksliga RGB särimõõtesensor (sama mis K-3 II kaameral) mõõdab säri “ekstreemse täpsusega” Säri mõõtmisel saadud andmeid kasutatakse autofookuse ja värvustasakaalu veelgi kiiremaks ja täpsemaks määramiseks
  • Säriajad: 1/8000 sekundit; BULB režiim. Uue, spetsiaalselt K-1 jaoks disainitud katiku eluiga on muljetavaldavad 300 000 laksu (5d Mark III – 150 000; Nikon D810 – 200 000)
  • Välklambi sünkroaeg; 1/200 sekundit
  • Maks. sarivõte: 4.4 kaadrit sekundis (maksimaalselt 70 täissuuruses JPG kaadrit või 17 RAW kaadrit järjest)
  • 3.2″ erinevate nurkade alla seatav LCD-ekraan. 1037000 pikslit. Ilma õhuvaheta konstruktsioon muudab ekraani vähem valgust peegeldavaks.
  • Pildiotsija: 100% kaadri katvuse ja 0.70 x suurendusega optiline pildiotsija. Ehk siis täpselt sama nagu Nikoni täiskaadersensoriga peegelkaameratel. Kadreering on näha kuni 21,7mm kauguselt okulaarist
  • MPEG-4 AVC/H.264 filmiklipid salvestuvad maksimaalselt Full HD lahutusvõimega 1920 x 1080 px 60i/50i/30p/25p/24p. Integreeritud stereomikrofon; 3.5 mm audiosisend ja 3.5 mm audioväljund. Heli saab reguleerida manuaalselt. Säritust saab muuta särikompensatsiooni kaudu. Ava saab filmireziimis muuta vaid avarõngaga objektiive kasutades
  • Filmiklipi salvestamise maksimumpikkus on 25 minutit või 4 GB. Filmimisel on võimalik kasutada 9 digifiltrit
  • Intervallvõte (time-lapse), Mitme särituse üheks kaadriks pildistamine (ühes kaadris võib olla 2-2000 säritust), 21 digitaalset filtrit, 14 bit RAW faili salvestamine. HDR-intervallvõte
  • Pixel Shift Resolution System režiimis paneb kaamera neljast järjestikku pildistatud fotost kokku ühe, suurema lahutusvõimega, parema dünaamilise ulatuse ja värvusinfoga foto. Lisatud on uus Dynamic Pixel Shift Resolution režiim, mis võimaldab (ilmselt kõrge ISO ja kiire säriajaga) pildistada Pixel-shift pilte ka liikuvatest objektidest.
  • Elektrooniline kompass töötab koos sensorinihutusega – soovi korral seatakse kaader automaatselt sensori nihutamise teel loodi
  • LED valgustus: 1) objektiivi vahetamiseks; 2) kaardipesas; 3) kaugjuhtimispuldi pordi konstruktsioonis
  • D-LI90 (sama, mis K-3 ja K-5 kaameratel) liitiumaku pildistab ühe laadimiskorraga 760 fotot (CIPA standardse testi järgi)
  • USB 2.0 pesa, kaks SD kaardipesa, eraldi pesa välise toite jaoks, välgusünkro pesa, HDMI Type D pesa
  • WiFi, Elektrooniline kompass, GPS (5/10/15/30 sek asukoha logimise funktsiooniga)
  • Mõõtmed: 136,5 x 110 x 85,5 mm
  • Kaal: (kere + aku + 1 mälukaart) 1010g

Pentax K-1 Mark II tootefotod



 



 

 

 

 

 

The post Pentax K-1 Mark II täiskaadersensoriga peegelkaamera lubab paremat pildikvaliteeti appeared first on Photopointi ajaveeb.

Lihtsad nipid 70-200mm f/2.8 teleobjektiiviga portreede pildistamiseks
autor: Penelope Russak

Portreeobjektiivideks kutsutakse tavaliselt 50mm ja 85mm fikseeritud fookuskaugusega objektiive. Ka mina kasutan neid oma töös päris palju, kuid eriti soe koht mu südames kuulub hoopis 70-200mm f/2.8 teleobjektiivile ja lõviosa enda lemmikpiltidest olengi teinud just sellega.

Välisessioonidel ongi nimetatud suumobjektiiv minu põhiliseks tööriistaks. Ta eraldab portreteeritava nii hästi taustast, juhtides tähelepanu modellile ning ebaterav ala jääb pehmeks ja fookusest välja. Kui taust on modellist piisavalt kaugel, muutub see nii uduseks, et ei ole üldse aru saada, mis taustal on. See aitab sageli hädast välja kui on vaja kiiresti paar ilusat klõpsu purki saada ja ei ole aega minna otsima huvitavat ja fotogeenilist tausta.

 

Udune taust 70-200mm objektiiviga

Ilusa uduse tausta saamine on 70-200mm objektiiviga lihtne. Taust modellist piisavalt kaugele, ava võimalikult lahti, objektiiv 200mm peale zoomida ja kas pildid on tehtud sügaval metsa sees või hoopis keset linna autotee kõrval, jääb vaatajale mõistatuseks:

F 2,8: 1/250 sec, ISO 800; 200mm

 

F 2,8: 1/200 sec, ISO 200; 200mm

 

F 2,8: 1/400 sec, ISO 125; 169mm

 

Tausta ei pea teleobjektiiviga pildistades üldse palju olema, sest mida rohkem sa sisse suumid, seda enam mõni väike põõsake tausta ära täita suudab:

לlalolev vasakpoolne pilt on tehtud 24mm fookuskaugusega ja parempoolse pildistamisel kasutatud 200mm fookuskaugust. Modell vahepeal paigast ei liikunud. 24 mm juures kaob taust kuhugi pildisügavusse, samas kui sisse zoomides tuleb ta lähemale, täidab kaadri ja muutub abstraktsemaks, aidates modellil esile tõusta.

 

Udune taust kaotab häirivad obejktid

Mõnel juhul suudab 70-200 mm objektiiv taustal olevad soovimatud objektid peaaegu nähtamatuks muuta:

F 2,8: 1/250 sec, ISO 150; 200mm

 

Ka tugevaid jooni saab teleobjektiivi ja lahtise ava abil tunduvalt mahendada:

Vasakpoolsel pildil püüavad tugevad vertikaalsed jooned pilku sama palju kui modell. Paar meetrit seinast eemale astudes sai täpselt samu seadeid kasutades tunduvalt mahedama tausta, mis aitab portreteeritava paremini esile tõsta.

 

Teleobjektiiviga pildistades on portree ilusam

Teleobjektiivi kokkusuruv omadus on inimesi pildistades kaunistav ja tuleb ka ülal olevatelt piltidelt hästi välja. Kui näiteks 24 mm objektiivi laiemaks venitav moonutus võib olla häiriv, siis teleobjektiiviga pildistades tunduvad inimesed justkui pikemad ja sihvakamad.

Siin tahtsime taustale jätta vaid puuriida. Kui oleksin lainurkobjektiiviga liikunud nii lähedale, et taustale jääks vaid puuriit, venitaks objektiivi moonutus modelli näo välja:

Teleobjektiiviga sisse suumides saab aga pildi ilma moonutuseta tehtud:

F 2,8: 1/200 sec, ISO 125; 200mm

Telesouumobjektiiv võimaldab kiirelt kadreeringut muuta

70-200mm objektiiviga pildistades võlub mind veel see, et temaga töötades saab kiiresti ja paigast liikumata järjest päris erinevaid võtteid teha:

70 mm juures saab kaadrisse täispikkuse…

… veidi sisse suumides pildistad poolportree …

… ja 200 mm-ga lähivõtte. לks-kaks-kolm.

 

 

Aastaid oli mu fotokotis Tamron SP AF 70-200mm f/2.8 Di LD (IF). See on soodsa hinnaga, kuid soorituse poolest igati eeskujulik. Alles hiljuti vahetasin ta uuema värinastabilisaatoriga mudeli vastu välja ja pildistan nüüd Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD objektiiviga.

Kogu selle hea juures, mida 70-200 mm pakub, on ka miinuspool – värinatundlikkus ja kaal. Tamroni vanem mudel kaalub 1150 g ja värinastabilisaatoriga variant 1470 g. Säriaja valimise rusikareegel on see, et säri võiks olla võrdne või kiirem kui objektiivi fookuskaugus. 50mm juures 1/50 sek, 100mm juures 1/100 sek ja 200 mm-ga pildistades 1/200 sek.

Tamroni kõige vanema mudeliga panin südamerahuks ikka 1/250 sek või kiirema säriaja, sest aeglasemaga pildistades sattus päris palju uduseid võtteid ka sekka. Värinastabilisaatoriga objektiiv lubab küll kirjade järgi kasutada kuni 4 stoppi pikemat säriaega, kuid kindluse mõttes panen ma ka temaga pildistades ikka 1/200 sek säriaja. Stabilisaator küll lihtsustab pildistamist, kuid ei ole mingi võluvits. Kui valgusolud on kehvad, siis tõepoolest saab temaga pildistades ka pikema säriga teravaid pilte, kuid ise ei tohi sel ajal rapsida.

Pikemate säriaegadega pildistades on hea seista sirgelt kahe jalaga tugevalt maha toetades, et keha statiivina töötaks. Kui võimalik, siis veel õlga või küünarnukki seina vastu toetada. Päästikule vajutamise ajal mitte lobiseda ja hingeldada – sedasi suurendad teravate piltide saamise protsenti tunduvalt.

 

Kokkuvõtteks

Mina ei kujutaks oma fotoelu enam ilma teleobjektiivita ettegi ja kõigil välipildistamistel on 70-200 mm objektiiv alati kindlasti kaasas. Tamronil on hiljuti välja tulnud lisaks selles postituses mainitutele veel ka uuendatud stabilisaatoriga mudel Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD G2, nii et nende valikus on hetkel lausa kolm erinevas hinnaklassis teleobjektiivi. Uuemad Canoni ja Nikoni keermele, kuid vanemad ka Sony ja Pentaxi kaamerate ette sobivad.

 

The post Lihtsad nipid 70-200mm f/2.8 teleobjektiiviga portreede pildistamiseks appeared first on Photopointi ajaveeb.

Manfrotto VR seeria statiivid ja poomid teevad 360° sisu loomise lihtsamaks
autor: Lauri Veerde

360-kraadiliste fotode ja videote loomine on muutunud lihtsamaks kui kunagi varem. Mõne aasta eest oli interaktiivse sisu loomiseks vaja kallist spetsiaaltehnikat, tehnilisi teadmisi ja palju aega. Nüüd saab igaüks Ricoh Theta, Samsung Gear 360, GoPro Fusion või muu sarnase kaameraga jäädvustada kõik enda ümber oleva ja selle siis läbi nutitelefoni sama soojaga näiteks Facebooki üles laadida.

360° kaamerate populaarsus tingib vajaduse spetsiifilisemate statiivide ja monopodide järele. 360-kraadilise kaameraga käest pildistades jääb ju pildile nii fotograaf ise kui ka tema eriti suur käsi ja ebamääraselt laiaks venitatud sõrmeküüs. Selle nö suure-pöidla-sündroomi vältimiseks tulekski 360° kaamera kinnitada näiteks käsistatiivile nii et pildistaja oleks kaamerast pisut kaugemal. Või siis kolmjalale, nii et fotograaf saaks end pildi tegemise ajaks ära peita ja teda fotol või videos üldse näha ei jääkski.

Itaalia statiivimeister Manfrotto on hiljuti valmis saanud terve seeria fototarvikutega, mis on mõeldud spetsiaalselt just 360-kraadise sisu loomiseks. Nii tavakasutaja kui ka professionaali tasemel. Selles artiklis tutvustan äsja Photopointi kauplustesse jõudnud tarvikuid, jagan informatsiooni selle kohta, miks üks või teine hea või halb on ning millisel puhul millist vahendit kasutama peaks.

Manfrotto alumiiniumist käsistatiiv – jalaga ja ilma

Pildil vasakul on Manfrotto käsistatiiv MPOLEVR Selfie Stick VR: tõsisemat sorti käsistatiiv ehk endlikepp. Kui tavaliselt on käsistatiivid peenikesed ja kerged ning mõeldud nutitelefonide jaoks, siis see siin on toekas ja tugev alumiiniumist monopod. Erineb see tavalistest Manfrotto monopodidest selle poolest, et on mõeldud mitte maha toetamiseks vaid käes hoidmiseks. Monopodiga on komplektis kaasas pisike metallist kuulpea, mille abil saab 360-kraadilise kaamera täpselt õige nurga alla keerata. Monopodi all on 1/4″ statiivikeere, mille abil saab selle soovi korral kinnitada kas tavalisele statiivile või….

… või ministatiivile. Pildil paremal pool on toode nimega Manfrotto statiivikomplekt MKCONVR Pixi Evo Kit VR. Siin ongi ülal kirjeldatud käsistatiiv komplektis koos modifitseeritud (ilma kuulpeata) Manfrotto Pixi Evo ministatiiviga. Soovi korral saab monopodi loomulikult selle statiivi küljest ka lahti ühendada.

 

Manfrotto alumiiniumist poomid

לlemisel pildil vasakul pool on Manfrotto poom MBOOMAVR VR. Tegu on juba tõsisemaks VR sisu loomiseks mõeldud alumiiniumist teibaga, mille abil saab kamera vaatepunkti tõsta kuni 2 m kõrguseni. Poomi all on statiivikeere, mis võimaldab seda poomi kinnitada näiteks otse tavalise statiivi kesksambale. Stabiilsema kahe-punkti kinnituse jaoks on aga Manfrottol olemas spetsiaalsed adapterklambrid, mida näeb allpool statiivikomplekti juures. Selline kõrge poom on hea vahend näiteks siis, kui filmite või pildistate 360-kraadilist sisu rahvamassi sees või mujal kus on vaja kõrgemat vaadet.

Parempoolne moodustis kannab nime Manfrotto statiiv MSTANDVR Complete Stand VR. See on hübriid poomist ja valgustusstatiivi kolmjalast. VR sisu loojad – eriti just profiklassi 360-kraadiliste kaameratega filmijad – kasutavadki oma kaamera üles seadmiseks tavaliselt valgustusstatiive. Sest valgustusstatiive saab vajadusel päris kõrgeks seada ning nende jalad on peenikesed ja järeltöötlusprotsessis keresti eemaldatavad. Manfrotto on siin seega ühendanud kaks head asja: valgusstatiivi laiad peenikesed jalad ning tugeva kõrge poomi. Nii on loodud tõepoolest ideaalne vahend tõsisema 360-kraadilise video filmimiseks või miks mitte ka 360° fotode pildistamiseks.

Manfrotto VR statiiv koos poomiadapteritega

Manfrotto MTALUVR VR statiiv on üsna sarnane Manfrotto tavalisele MT190 GO statiivile. לks oluline erinevus siin siiski on: VR statiivi kesksammast ei saa asetada horisontaalselt. See-eest on aga selle VR statiiviga komplektis kaasas kaks alumiiniumist adapterit. לks neist kinnitub kesksamba alla ja teine kesksamba peale ning nende külge saab omakorda kinnitada Manfrotto VR poomi. Või ükskõik millise muu alumise statiivikeerme ja 26mm läbimõõduga poomi. Nii tekib statiivi ja poomi ühendamisel tugev ja stabiilne platvorm, mis võimaldab ka suurema ja raskema kaamera ligi 3 m kõrgusele tõsta.

 

The post Manfrotto VR seeria statiivid ja poomid teevad 360° sisu loomise lihtsamaks appeared first on Photopointi ajaveeb.

1 2 3 4 5 6 7 8 9