Sony, Olympus, Panasonic ja teised fotofirmad on toonud turule kõigepealt lihtsamad-odavamad hübriidkaamerad ning liikunud seejärel keerulisema-kallima poole. Fujifilm teeb asja risti vastupidi. Käesoleva aasta algul tõi firma suure tulevärgi saatel välja 5D mark III kaamerale konkurentsi pakkuva, uhke ja kalli hübriidi X-Pro 1. Nüüd on aeg pakkuda midagi neile, kes oma raha veidi hoolsamalt hoiavad. Fujifilm X-E1 tuleb täna.

Click here to view the embedded video.

Mingi säästukaamera see muidugi ei ole. Aga ongi hea, sest eks Fujifilm kahe viimase aasta jooksul endale sellega nime teinud ongi, et ilma liigse kokkuhoiuta on valmistatud väga ilusa välimusega retrokaameraid. Ka Fujifilm X-E1 on vahetatavate objektiividega hübriidkaamera, mis peibutab fotohuviliste meeli kena retrovälimusega.

Eliidile suunatud X-Pro1 aparaadist see väga ei erinegi. Uue kaamera korpus on pisem, lisatud on sisseehitatud välklamp ning pildiotsija on ainult elektroonilist tüüpi (vastupidiselt X-Pro1 ja X100 hübriid-pildiotsijale). X-E1 sensor on seesama 16 MP X-Trans tüüpi ja APS-C formaadis kiip nagu X-Pro1 aparaadil ning ka juhtimissüsteem kolme valikuketta ja avarõngastega objektiividel on jäänud varasemaga võrreldes identseks.

Kaamera kere ametlikuks jaehinnaks on mitmete allikate sõnul 900€. Koos XF-18-55mm objektiiviga tõuseb hind 1300€ peale. Saadavuseks märgitakse November 2012.

Fujifilmi ametlik pressiteade

Fujifilmi kaamerad Photopointis

Fujifilm X-E1 Olulisemad tehnilised andmed

• 16.3 MP, APS-C X-Trans CMOS sensor
  • Unikaalne värvifiltrite asetus teeb võimalikuks madalpääsfiltrist loobumise sensori ees. Seetõttu on pildi teravus väidetavalt sama hea kui täiskaadersensoriga peegelkaamerail.
• Fuji X-bajonett lubab kaamera ette kinnitada XF objektiive (kolm hetkel poodides, kaks tulemas)
  • Juurde saab osta adapteri, mille abil kinnituvad kaamera ette Leica M-bajonetiga objektiivid
• Magneesiumsulamist korpus on umbes samade mõõtmetega nagu Fuji X100
  • kaks valikuketast kaamera peal säriaja ning särikompensatsiooni seadmiseks
• 2.8″ LCD ekraan 460 000 px (liiga vähe!)
• Väga hea lahutusvõimega OLED-ekraaniga elektrooniline pildiotsija -  2.36 miljonit pikslit
• Manuaalne särijuhtimine, RAW, nelja tüüpi kahveldus
  • ISO ulatus 100 – 25600
  • Säriaegade vahemik 30 – 1/4000 sek (+ BULB režiim)
• 49-punktiga autofookussüsteem
• Sarivõte 6 kaadrit sekundis
• Sisseehitatud välklamp (juhtarv 7) + välguking
• Kaamerasisene panoraamvõte ning RAW failide JPG-deks muundamine
• Full HD video @ 1080/24p stereoheliga
• Välise mikrofoni sisend
• SD/SDHC/SDXC kaardipesa
• NP-W126 liitiumaku, 350 säritust ühe laadimiskorraga

Fujifilm räägib X-E1 kaamerast, kui tänavafotograafidele sobivast aparaadist.

Click here to view the embedded video.

Fujifilm X-E1 käed-küljes ülevaade – FujiGuys

Click here to view the embedded video.

Fujifilm X-E1 käed-küljes ülevaade – TheCameraStore

Click here to view the embedded video.

Tõnu Ling kirjutas enam kui nelja aasta eest siinsamas Photopointi ajaveebis loo polarisatsioonfiltri kasutamisest. Läheme nüüd veidi põhjalikumaks ja räägime lähemalt miks ja kuidas polarisatsioonfilter meile kasulikuks võib osutuda.

Tavalisest valgusallikast nagu päike, taskulamp, välklamp, laelamp kiirgunud valguslained võnguvad erinevates tasapindades. Kui pildistame objekti, millelt peegeldunud valguslained võnguvad samuti erinevas tasapinnas, siis polarisatsioonifilter ei mõjuta kujutise omadusi mingil moel.

Kui valgus peegeldub elektrit mittejuhtivatelt (mittemetalsetelt) pindadelt, siis mingi osa peegeldunud valguslainetest hakkab võnkuma ühes tasapinnas. Sõltuvalt aine omadustest ja valguse langemisnurgast võib peegeldunud valgus olla veidi kuni täielikult polariseerunud. Valgust, mille valguslained võnguvad vaid ühes tasapinnas, nimetataksegi polariseerunud valguseks.

Polarisatsioonfilter on optiline seade, mis laseb endast läbi vaid ühes tasapinnas võnkuvad valguslained. Kui pildistame objekti, millelt peegeldunud valgus on täielikult polariseerunud, ka siis pole meil polarisatsioonfiltrist vähimatki kasu. Filtrit keerates saame vaid määrata filtrit läbiva valguse hulka ja sellega kujutise üldist heledust.

Kasulikuks muutub polarisatsioonfilter alles siis, kui polariseerunud valgust peegeldab aine, mis mis osa valgusest ka endast läbi laseb. Selliseid aineid on meie ümber väga palju: vesi, taimede lehti katvad vahad ja õlid, klaas. Kui sellise aine all või ka sees on objektid, millelt peegeldub tagasi mittepolariseerunud valgust, saame olukorra, kus osa valgusest on polariseerunud, osa aga mitte. Alles nüüd muutub polarisatsioonfilter meile kasulikuks (Joonis 1).

Polarisatsioonfiltri toime läbi veepinna

Joonis 1

Päikeselt langev valgus ei ole polariseerunud (1). Veepinnalt peegeldub tagasi valdavalt polariseerunud valgus (2). Valgus, mis jõuab vette ja peegeldub seal asuvatelt objektidelt tagasi, ei ole polariseerunud (3). Polariseerunud valgus (veepinnalt peegeldunud valgus) ei pääse läbi õige nurga all asuva polarisatsioonifiltri. Vee seest peegeldunud polariseerumata valgusest pääsevad läbi polarisatsioonfiltri veepinnalt peegeldunud valgusega ristsuunas võnkuvad valguslained (4).

Polarisatsioonfiltri toime taimelehelt

Joonis 2

Osa polariseerumata valgusest (1) peegeldub vahakihilt (või veekilelt) tagasi polariseerituna (2) ja blokeeritakse polarisatsioonfiltris. Vahakihi läbinud valgus (3) peegeldub tagasi lehe pinnalt. See valgus ei ole polariseeritud ja ta pääseb läbi polarisatsioonfiltri (4).

Kui polarisatsioonfilter keerata polariseerunud valguse võnketasapinnaga risti, siis polariseerunud valgus filtrist läbi ei pääse. Polariseerumata valgusest pääsevad läbi filtri vaid filtriga samas suunas võnkuvad valguslained. See printsiip annabki meile võimaluse vähendada peegeldunud valguse mõju ja tuua rohkem esile peegelduva aine all asuvate objektide detaile. Polarisatsioonifiltrit saab kasutada näiteks veepinna peegelduste vähendamiseks ja näidata paremini vee all olevaid objekte. Samuti saab vähendada taimede ja seente pealispinnal asuva vee- või vahakihi peegeldust. Klaaspindade peegelduste vähendamine on klassika.

Polarisatsioonfiltri kasutamisega peab aga olema mõistlik. Nimelt inimese silm ei suuda polariseerunud valgust eristada. Kui me likvideerime peegeldused täielikult, siis võib tulemus olla ebaloomulik. Õnneks on polarisatsioonfiltri toime tugevust võimalik reguleerida. Ja alati tasub endalt küsida, kas polarisatsioonfiltri kasutamine on õigustatud. Kuivõrd polarisatsioonfiltriga tehtud pildid ei anna täpselt edasi silmaga nähtavat, siis looduspiltide juures on korrektne polarisatsioonifiltri kasutamine ära nimetada.

Polarisatsioonifiltrid Photopointis

Näidisfotod: Millimallikad

Inimese silmaga vaadates hägustab veepinnalt peegeldunud valgus vee alust elu. Canon EOS 5D Mark III, EF100mm f/2.8L Macro IS USM, f/11, 1/400 s, ISO 1600.

Polarisatsioonfilter vähendab veepinna peegeldusi ja võimaldab paremini näha veealust elu. Canon EOS 5D Mark III, TS-E90mm f/2.8, f/10, 1/125 s, ISO 1600, polarisatsioonfilter.

Näidisfotod: Riisikas

Seenekübar inimese silmaga nähtuna. Canon EOS 5D Mark III, EF100mm f/2.8L Macro IS USM, f/16, 1,6 s, ISO 100.

Polarisatsioonfilter vähendab kergelt niiske seenekübara peegeldusi ja nii muutub tema värvitoon intensiivsemaks. Samuti on vahe kõrvaloleva pohla lehtede toonides. Canon EOS 5D Mark III, EF100mm f/2.8L Macro IS USM, f/16, 3,2 s, ISO 100, polarisatsioonfilter.

• Filtrid Photopointis
• Polarisatsioonifiltrid Photopointis

Mis see siis nüüd peaks tähendama? NEX-5R esitlusest ei ole möödas nädalatki ning juba plaanib Sony lagedale tulla uue NEX kaameraga. Täpselt nii on ning tähendab see seda, et Photokina fotomess on ukse ees. Täna veebi lekkinud fotol on jäädvustatud aparaat, mille esitlust on oodata juba 12. septembril. NEX-6 saab kõigi eelduste kohaselt olema terake tõsisem tegija kui NEX-5R. Viimasest eristab uut kaamerat kõlakate kohaselt neli iseloomustajat:  2 359 000 piksliga elektroonilise pildiotsija, sisseehitatud välklamp, välguking ning valikuketta peale istutatud programmiketas. Ülalolev foto – pildistatud Hiina meisterfotograaf Vincent Kangi poolt – on kahtlemata tõene, sest täpselt samasugusest NEX-6 kaamerast lekkisid pisut spioonihõngulisemad fotod veebi mõned päevad tagasi. Neid näed siinsamas all:

Allikas: sonyalpharumours.com

Kahe aasta eest tuli pauk luuavarrest. Fujifilm tõi siis välja X100 kompaktkaamera – suure sensori, hübriid-pildiotsija ja retroliku välimusega aparaadi, mis hoolimata oma krõbedast hinnast kohe kõigi fotohuviliste südamed võitis. Fujifilm oli leidnud oma niši – retrovälimusega kaamerad keskmisest kallimas hinnaklassis. 2011 sügisel täienes selliste aparatide valik väiksesensorilise kompaktkaameraga X10 ning käesoleva aasta algul esitleti vahetatavate objektiividega hübriidkaamera X-Pro 1. See kaamera koos kolme objektiiviga on nüüd jõudnud ka Photopointi.

Teeme ühe asja kohe selgeks. X-Pro 1 ei ole mingi odav kaamera. Kere hinnaks on ei rohkem ega vähem kui 1599 € ning sellele lisandub veel umbes 500€ maksev fiksobjektiiv. Sellise summa eest saab ju Canon EOS 7D koos korraliku L-seeria optikaga! Aga X-pro1 ei olegi mõeldud neile, kes kahtlevad kas osta 7D või D7000 peegelkaameraid. See on mõeldud hoopis neile, kes tahavad enda EOS 1DX või D4 kõrvale kompaktsemat kaamerat. Või siis neile, kes lähevad ostma 6000€ maksvat Leica M9 kaamerat, aga ajavad selle eksikombel Fujifilmiga segi.

Must karp ei paljasta enda sees olevat aaret välispinnale trükitud pildi abil. karbil ilutsevad vaid kirjad “FUJIFILM” ja “X-Pro1″. Kes teab, see teab.

Fujifilm X-Pro1 olulisemad tehnilised andmed:

• 16.3 MP, APS-C-mõõdus X-Trans CMOS sensor
  • Ultrasonic tolmueemaldussüsteem
• Uus EXR  Processor Pro pildiprotsessor
• Uus Fuji X-bajonett, 17.7 mm vahemaa pildisensorist bajonetini; fookuskauguse kordaja: 1.5
• Magneesiumsulamist kere; valikurattad särikompensatsiooni ja säriaja jaoks
• Hübriid-pildiotsija – võib olla elektrooniline või optiline
  • Optiline pildiotsija:  90% kaadri katvus ja suurendus 0.37X või 0.6X (suurendus muutub automaatselt 18 mm ja 35 mm objektiivide puhul)
  • Elektrooniline pildiotsija: 1.44 MP sensor, 100% kaadri katvus
• 3.0″ LCD-ekraan 1 230 000 px
• Manuaalne särijuhtimine, RAW formaat
  • ISO ulatus: 200 – 6400, võimendusega 100 – 25600
  • Säriajad: 30 – 1/4000 sek, BULB-režiim
• Sarivõte @ 6 fps
• Neli tüüpi kahveldust: säritus, fotofilmi filtrid, dünaamiline ulatus, ISO
• Välguking
• Full HD video (1920 x 1080 @ 24 fps) stereoheli ja H.264 koodekiga
• SD/SDHC/SDXC kaardipesa
• NP-W126 liitiumaku, 300 säritust ühe laadimiskorraga

Pehmemast papist ümbrise seest koorub välja kaks juba tummisemast materjalist karpi.

Esimese sees on igasugused tarvikud…

Teises karbis, hoolt ja luksuslikkust rõhutava väljalõike sees on kaamera ise. Kilekott (?!?) ümber.

Karpides on: Fujifilm X Pro-1 hübriidkaamera kere, laadimisadapter, liitiumaku, rihmapannalde kinnitamise abivahend, toitekaabel, kaamerarihma pandlad ja nahkkatted, USB-kaabel, kaamerarihm, kasutusjuhendid ja tarkvara-CD.

Fujifilm X-Pro1 täies elusuurises. Esimene mulje, mis kaamerat nähes ning seda kätte võttes valdab, on et see on ikka väga suur kolakas. Peegelkaameraga võrreldes see ju nii suur ei ole, kuid kujult on X-Pro1 ju siiski kompaktkaamera moodi ning selles kontekstis tunduvad kaamera mõõtmed vägagi kentsakad. Nagu oleks muinasjututegelasena sattunud hiiglase majja.

Mõõtmed tulenevad eelkõige X-Pro1 ühest olulisemast omadusest – optiline/elektrooniline pildiotsija. Hetkel on kuulda kõlakaid Fujifilmi peagi esitletavast soodsama klassi hübriidist, mis on X-Pro1 kaamerast märksa väikesem ning ainult elektroonilise pildiotsijaga.

Alternatiivselt pildiotsijale saab fotosid kadreerida kompaktkaameratele sarnaselt LCD-ekraani abil.

Huvitava tähelepanekuna ei leia selle kaamera pealt nuppu, mille abil saaks otse muuta ISO tundlikkust. Olgugi et kõiksuguseid muid juhtnuppe on selle kaamera peal nagu riisikaid kuuse all. Selle eest on kaameral aga koguni kolm valikuketast pluss neljas objektiivi küljes.

Siin taga, ülal paremal on valikuketas mis esmase näppimise juures ei tundi mitte midagi tegevat. Selle funktsioon saab selgeks Q-nupule vajutades.

Q-nupp nimelt toob ekraanile rea olulisemaid seadeid. Neljasuunalise valikunupuga (all paremal) saab valida soovitud parameetri. Ülaloleva valikuratta abil saab selle parameetri väärtust muuta.

Kaks ühenduspesa: USB 2.0 ning Mini HDMI. Sellise hinnaklassi kaameralt oleks ju oodanud ka välise mikrofoni ühendamise võimalust. Saab ju sellega filmida korralikku H.264 koodekiga pakitud Full HD videot.

Ülemised valikukettad lubavad muuta säriaega ning särikompensatsiooni. Tähelepanelikum vaatleja on ilmselt juba märganud, et valikuketaste reas ei ole programmiratast. Seda, kus “normaalsete” aparaatide juures saab valida avaprioriteetrežiimi ja Bulb-režiimi jne. X-Pro1 hübriidkaameral käib see põhiliste särirežiimide valik fundamentaalselt teistmoodi. Allpool jõuame selle juurde.

Fujifilm X-Pro1 pildiotsija on sarnaselt X100 kaamerale kahefunktsiooniline. Fotograaf saab kadreerida läbi fikseeritud optilise pildiotsija, kusjuures nii 18 kui ka 35 mm objektiivi jaoks on kaameral erinevad suurendusastmed. Teiste objektiivide pildistusvälju näidatakse pildiotsijasse elektrooniliselt kuvatavate valgete raamide abil. Elektrooniline pildiotsija näitab 1.44 MP sensori abil läbi objektiivi paistvat vaadet.

NP-W126 liitiumaku, 300 säritust ühe laadimiskorraga

Kompaktkaamerate sarnaselt sisestatakse mälukaart koos akuga kaamera all olevast luugist. Statiivikeere on küll metallist, kuid ei ole ära mahtunud bajoneti keskjoonele. See on halb uudis näiteks panoraamide pildistajaile.

Iga kaamera – isegi selline nagu Fujifilm X-Pro1 – vajab foto tegemiseks siiski ka objektiivi. Koos kaameraga esitles Fujifilm kolme esimest hübriidkaameraobjektiivi ning kõik kolm on ka Photopointis saadaval. Kõik on valgusjõulised fiksobjektiivid:

• XF-60mm f/2.4 R Macro
• XF-35mm f/1.4 R
• XF-18mm f/2 R

Kõik kolm objektiivi on sarnaselt kaamerale tugevas, vahtkummist vooderdatud karbis.

Tuleb tunnistada, et nii ilusaid objektiive Photopointi ajaveebi Karbist-välja pildistuslaualt läbi käinud ei olegi. metallist korpused, metallist varjukid, ilus punakasrohelise peegeldusega vääristus läätsedel… Tegemist on kvaliteetobjektiividega nagu Pentaxi paljukiidetud Limited-seeria.

Vasakult: XF-60mm f/2.4 R Macro, XF-35mm f/1.4 R, XF-18mm f/2 R

Objektiivid on varustatud teravustamisrõngaga ning avarõngaga.

Nagu eelpool öeldud, siis särirežiimide valikuketast sel kaameral ei ole. Nii säriajakettal ülal kui ka avarõngal objektiivi ümber on lisaks konkreetsetele stoppidele ka “A” ehk automaatasend. Särirežiimi seadmine toimub nende kahe ketta kombinatsioonide alusel. Kui säriketas on “A” peal ning avarõngal on valitud mingi ava, siis on kaamera avaprioriteetrežiimis. Kui mõlemad kettad on “A” peal, siis on kaamera automaatrežiimis jne. Lihtne ja loogiline.

Tuleb tunnistada, et see kaamera ostetakse esmalt siiski välimuse ja prestiiži pärast, mis sellega kaasneb. Mitte ilmselt niivõrd fotograafiliste parameetrite pärast.

Fujifilm X-Pro1 hübriidkaamera ei ole pelgalt tööriist fotografeerimiseks. Seda võib vabalt pidada kunstiteoseks, kultusesemeks, tooteks, mille soolane hind tuleneb otseselt maitsekast disainist. Sellisena tõmbab X-Pro1 enesele ligi hulgaliselt nii fänne kui ka vihkajaid. Kui sul on aru peas ja raha vähe, siis sa Fujifilm X-Pro1 hübriidkaamerat ei osta vaid valid selle asemel Nikon D7000, Canon 7D, Pentax K-5, Sony NEX-7 või mistahes muu kaamera ja raha jääb veel ülegi. Kui sinu elustiiliks on aga retro ning eurode põletamine ning sealjuures ihaldad endale suhteliselt kompaktset, hea pildikvaliteedi ja manuaalsete juhtimisvõimalustega kaamerat, siis on X-Pro1 sinu jaoks see õige.

• Fujifilm FinePix X-Pro1 kere Photopointis: 1599.00€
  
• XF-60mm f/2.4 R Macro objektiiv Photopointis: 629€
  
• XF-35mm f/1.4 R objektiiv Photopointis: 579€
  
• XF-18mm f/2 R objektiiv Photopointis: 579€
  

Mäletate veel Nikoni paar nädalat tagasi esitletud Android-fotokaamerat Coolpix S800c ? Mälestame seda nüüd kõik koos ning pöörame pilgud Samsungi eile esitletud aparaadile Samsung Galaxy Camera. Tippklassi androidtelefonide valmistamise kogemus on Samsungile andnud ideaalse baasi loomaks Android-fotoaparaati, mis kõikide konkurentide ponnistused hetkega mõttetuks muudab.

Galaxy Camera on16 mp sensori ning 21x optilise suumiga (F2.8-5.9) objektiiviga pildimasin, mis töötab Androidi uusimal 4.1 Jelly Bean platvormil. Lisaks WiFi ühendusele ja GPS-ile on kaameral olemas ka 3G ja 4G mobiilne internet.  Hinda ega saadavust praegusel hetkel veel teada ei ole, kuid võttes arvesse väga hea lahutusvõimega suurt LCD-ekraani, 8 GB sisemälu, manuaalset särijuhtimistvõimalusi ning muid uhkeid omadusi, võib arvata, et eurosid tuleb selle eest välja käia omajagu.

Vaata olulisemaid tehnilisi andmeid ning kõiki tootefotosid:

Click here to view the embedded video.

Samsung Galaxy Camera olulisemad tehnilised andmed

• 16.3 MP taustvalgustusega CMOS sensor
• 1.4 GHz neljatuumaline protsessor (Ilmselt Samsung Exynos)
• F2.8-5.9, 21X optilise suumiga objektiiv, fookuskaugustega 23 – 483 mm (35mm ekvivalendina)
• Optiline värinastabilisaator
• 4.8″ disagonaali ja väga hea lahutusvõimega (308 ppi (iPhone 4S = 326 ppi)) LCD display
• Android 4.1 (Jelly Bean) operatsioonisüsteem täieliku ligipääsuga nii Samsungi kui ka Google`i rakendustepoele
  • 3G, 4G ja Wi-Fi ühendus
  • Bluetooth 4.0
  • Sisseehitatud GPS
  • “zoom in” ja “shoot” häälkäsklused pildistamisel
  • Auto Backup salvestab pildistatud fotod soovi korral Samsungi pilveserverisse
• Manuaalne särijuhtimine!
• Piisavalt digitaalseid filtreid ja efekte mida saab fotole lisada nii enne kui ka pärast pildistamist
• Full HD video @ 1080/30p
• 8GB sisemälu + microSD kaardipesa
• 1650 mAh liitiumaku
• Hind ja saadavus ei ole veel teada

Samsungi ametlik pressiteade Samsungi veebilehel

Samsung Galaxy Camera tootefotod