Siin on veel üks alternatiiv neile, kes soovivad valgusjõulise objektiivi, korraliku juhtnupusüsteemi ja manuaalsete särivõimalustega kompaktset digikaamerat. Olympus XZ-2 asub rinda pistma selliste tegijatega nagu Canon S110, Fujifilm XF1, Panasonic Lumix LX7, Sony RX100, Nikon P7700 ja Samsung EX2F. Photokina fotomessil XZ-2 kaamerat proovides oli kõige huvitavamaks omaduseks objektiivi ümber olev valikurõngas. Selel abil saab valida ava ja säriaega ja värvustasakaalu ja kõike muud nagu ikka. Objektiivi kõrval oleva lüliti abil saab aga valida kas soovid et rõngas liiguks astmeliselt või sujuvalt.
Olympuse kaamera juures on palju häid omadusi. Koostekvaliteet on laitmatu, välimus on nägus, Puutetundlik LCD-ekraan on nurga alla seatav ning märksa teravama pildiga kui eelpoolmainitud konkurentidel (v.a Panasonic LX9), Värinaid stabiliseeriv taustvalgustusega 12 MP CMOS sensor koos valgusjõulise F1.8-2.5 avaga objektiiviga lubab head pildikvaliteeti. Olemas on kaks valikuratast (üks objektiivi ja teine neljasuunalise valikunupusüsteemi ümber) ning kaks muudetava funktsiooniga Fn nuppu. Kui millegi kallal nuriseda, siis võiks selleks olla ekraanilt paistev menüüde ja seadistuste süsteem. Võib-olla on see harjumise küsimus kuid minu jaoks tundus see visuaalselt väga kirju ja segadusseajav.
Olympus XZ-2 ei ole odav aparaat. 479€ on ühe kompaktkaamera kohta on päris soolane hind. Usun aga, et kes selle raha leiab ning XZ1 kaamera endale soetab, ei pea tagantjärele pettuma. Vaatame:
Leidsime Photokina fotomessilt ühe suure ekraani, mille ees inimesed kummalisi liigutusi tegemas käisid. Peagi aga hakkasid ka Anton ja Ardo-Jako ekraani ees tantsu lööma. Nimelt oli sellel kuvatud tohutu suur, 15 giga piksleid mahutav foto Kölni linnast, mida siis sarnaselt Wii konsoolile eemalt zestidega liigutada ja suumida sai. Sedasama Kölni pilti saab veebi vahendusel imetleda siin. Photokinal teleri ees oli see aga kordades lõbusam:
Sony pisikeste NEX hübriidkaamerate objektiivikinnitus on valmistatud nii, et selle taha saab tavalise APS-C formaadis sensori asemel ka täiskaadersensori panna. Paari nädala eest – siis, kui levisid kuulujutud Sony peatsest täiskaadriga NEX fotoaparaadist – kinnitas seda ka Sony esindaja. Oodatud fotomasinat siiski ei tulnud. Selle asemel tuli videomasin nimega NEX VG900, millel on E-bajoneti taga ihaldusväärne 24.3 MP EXMOR 35mm täiskaadersensor. Seesama, mis a99 kaameralgi.
Sony valmistas videokaamera, kuna tal ei ole NEX-bajonetile (veel) pakkuda mitte ühtegi objektiivi, mille vaatenurk vastaks suure sensori nõudmistele. NEX VG900 ees saab siiski kasutada e-bajoneti objektiive – nende puhul toimib autofookus videorežiimis laitmatult, kuid kaamera lülitub äralõikerežiimile mis tähendab, et video salvestamiseks kasutatakse sensori keskelt väiksemat, APS-c formaadile vastavat ala. Adapteriga saab NEX-VG900 ette aga panna Sony või teiste tootjate täiskaadrile optimeeritud objektiive. Sel puhul tuleb videot filmides teravustada käsitsi, aga tõsised videomehed ju nagunii teravustavad käsitsi. Vaatasime Ardo-Jakoga selle videograafide taevamanna Photokina fotomessil üle:
Samal ajal kui Lauri siin Photokina messil raske vaevaga imekauneid panoraame pildistab, kleebib, kodeerib ja dekodeerib (et hea Photopointi ajaveebi lugeja saaks neid nautida (ja nautimisväärt nad tõesti on, selles pole kahtluski), on Pentax Ricoh valmistamas hoopis uue kontseptsiooniga kaamerat. Sellist, mis salvestab ühele pildile sfäärilise panoraami. See kaamera on võimeline tõesti ühe klõpsuga tegema 360 kraadise “mullipildi” ja selle ise vormindama kujul, et seda saab ilma igasuguse eritöötluseta vaadata. Kuigi idee on põnev ja huvitav ja kes teab, mis temast lõpuks saab, pean tunnistama, et Lauri panoraamid on praegu igatahes kaunimad – kuigi pisut vaevarikkamad valmistada.
Vaata kindlasti interaktiivseid Photokina panoraame meie erilehel siinsamas blogis.
Kui Hasselblad kuulutas välja oma esimese peeglita kaamera, leidsid paljud, et tegemist on eksklusiivse variandiga Sony Nex 7-st. Selline vastukaja omakorda leidis Hasselbladi poolt vastureaktsiooni, milles väideti, et vaid mõned komponendid kaamerast on Sony omad – näiteks sensor ja EVF (elektrooniline pildiotsija). Vaatamata sellele, et kasutatud on Sony poolt toodetud komponentidega, olevat siiski tegu täiesti teise klassi kaameraga. Põhja panevaks argumendiks toodi siiski ainult korpuse materjalid, milledeks on tõesti kallid ja eksklusiivsed alumiinium, süsinikfiiber ja isegi kuld mõne mudeli puhul. Kas aga materjalivalik, mida kaamerat tootes kasutada, õigustab hinda, milleks on eeldatavasti 5000.- EUR-i? Photopointi ajaveeb sai seda kaamerat Photokina 2012 messil ka ise oma käes hoida ning sõrmede vahel veeretada ja ka meil on asjast oma arvamus.