Loe Renee esimest india-artiklit siit
Iga reis omab väga tugevaid iseloomujooni, mis tulenevad mitmest faktorist. Esiteks ja kõige tähtsamaks on reisi sihtkoht, kultuur ja kõik mis erineb reisija enda kodumaast. Teiseks on reisi pikkus ning plaanitud tegevused reisi ajal. Kolmandaks on reisijate hulk.
Minu puhul on siis tegemist Indiaga, mis on totaalselt erinev ja kohati isegi täiesti arusaamatu, võrreldes meie väikese Eestiga. Reisin kuu aega üksinda ja kannan oma kotti seljas. Kõiki neid aspekte tuleks väga tähelepanelikult enne pakkimist arvesse võtta. Nagu mägironijatel, on ka lihtsamatel reisidel mugavus ja kompaktsus üks võtmefaktoreid.
Oma esimesed seljakoti reisid tegin ma Hispaaniasse ja Shotimaale, kus ma tarisin seljas 85 liitrist kotti mis kaalus 27kg. Tohutult ebamugav ja väga piinarikas. Kaasas olid isegi priimus ja pann ja kõik sellised asjad mida euroopas tegelikult väga tihti ei kasuta, kui sa just ei lähe tõesti mitmeks päevaks metsa matkama. Nüüd ma reisin 38 liitrise kotiga mis seekord kaalub 10kg.
Mida vähem, seda parem
Head soovitus on laotada kõik oma pakitud asjad põrandale ja ükshaaval vaadata igat asja ning küsida endalt “Kas ma saaksin ilma selle asjata hakkama?”
Ja imekombel hakkavad asjad ära kukkuma. Fototehnikaga on täpselt samamoodi, kompaktsus on tähtis. Eriti siin Indias kus on tohutult palav(praegu on sihuke mõnus 30 kraadine tuul hellitamas põske) ja energiat on vaja kulutada kõige muu peale, kui asjade tarimisele. Ma võtsin kaasa ühe speedlight välgu, kaks saatjat, statiivi, strobistidele mõeldud softboxi ning imepisikese Sony RX1.
Sinna lisanduvad igasugused laadijad, patareid ja tavaliselt ka hunnik juhtmeid. Kaasas on ka mini arvuti (Kui ma ei oleks plaaninud siin kirjutada seda kõike, siis kindlasti ei oleks võtnud), see on maksimum kompaktsus mis ma suutsin endale välja mõelda.
Kindlasti tuleb arvesse võtta sihtkoha kliimat. See võib kategooriliselt muuta kõike. Kui sa järsku avastad ennast näiteks Indiast musooni ajal, kus sajab tohutult palju vett taevast alla, siis ilma kaitsekottide või muu spetsiifilise fotovarustusteta ei ole kahjuks palju teha.
Statiiv. Minul alati üks suuremaid asju mis kotis on. Tuleks mõelda korralikult läbi, kas sul läheb seda vaja või ei lähe. Mina saan ka kasutada seda välgu jaoks, niiet 2 funktsiooni korraga.
Mälukaardid. Võta varuga!! Kunagi ei tea kui tihti saad laadida pilte arvutisse või kettale. Kunagi ei tea mis võib juhtuda ja kui palju on vaja pildistada.
Akud. Minu RX1 kahjuks ei hiilga just oma aku vastupidavusega. Võtsin lisaaku. Tunnen ka juba praegu, et kui hakkan aktiivsemalt pildistama, siis võib ka kahest väheks jääda.
Objektiivid. Tavaliselt on mul kaasas olnud ainult 24-105mm, mis on küll oma olemuselt natuke pehmema joonisega aga katab ilusti vajalikud fookuskaugused. Pigem eelistan ühte objektiivi kõigeks.
Riided. Ma lähen alati tumepruuni peale välja. See on selline neutraalne värv mis ei tõmba tähelepanu ja sobib peaaegu enamus kultuuriruumidesse neutraalselt. Kui Indiasse tuled ja tahad märkamatult liikuda ja pildistada, siis võid vabalt oma neoonlilla hipsterisärgi koju jätta. Kuna sa oled valge niikuinii, siis seda vähem sa tahad endale veel rohkem tähelepanu.
Mõtle hoolikalt ja pikalt selle peale mida sul on vaja. Mis on hädavajalik ja mida äkki saab isegi muretseda sihtkohast. 9 korda mõtle 1 kord paki.
Sony RX-1. Sest see on pisike.
Fotovarustuse osas langetasin ma seekord otsuse mitte kaasa võtta suurt kaamerat. Selle asemel on mul siin põhimõtteliselt ainukeseks kaameraks (igaks juhuks on tagavaraks ka fotofilmiga töötav pisike Olympus) Sony RX1. Täiskaadersensori ja kere külge kinnitatud 35mm objektiiviga kompaktkaamera.
Teadsin kohe alguses, et ainult 35mm fookuskaugusega objektiiviga ei saa ma kõike pildistada, mida tahaks ning tihti tuleb pildist loobuda. Ja nii ongi. Palju pilte on jäänud tegemata just sellepärast, et oleks vaja natuke suumida. Tuleb harjuda ja leida need võimalused mida 35mm pakub. Portreed portreed portreed, aga ilma teise inimese nägemata väga lihtsalt pilti ei tee. Mulle see sobib, väike kontakt, natuke juttu ja hea pilt ongi loodetavasti käes.
See viewfinderi mitte omamine võtab ikka oodatust rohkem aega harjumiseks. Vahest kui kiirelt vaja pildistada, siis tõstan automaatselt silmade ette. Tänu sellele läheb ka pilt kaotsi. Üks Saksa kutt arvas et see kaamera on vähemalt 10 aastat vana. See on hea! Eriti reisides, kui sa tahaks et tähelepanu ei oleks su kaameral. Et ei tekiks olukorda, kus keegi tahab seda säravat asja endale. Aga mõnus on ikka väike kaamera, tohutult mõnus.
Piltidega on nii, et siit kirjutatud artiklitesse panen otse kaamerast jpeegid. Kui midagi teen, siis cropin ainult natukene. Edaspidi on plaan teha iga päev vähemalt üks superhea foto, loodame et ka õnnestub. (pean ka ära mainima, et ma mõtlen ka juba inglise keeles, niiet terve artikkel tuli tõlkida) Praegu istun ilma akendeta hotellitoa vetsus, suitsetan mentooliga sigarette ja vaatan televiisorist Bollywoodi ulmelisi actionfilme.
This is life.
Vaata kõiki “Kompaktkaameraga indias” artikleid siit
Viimastel tundidel levinud kuulujutud annavad Fujifilmi fännpoistele (ja -tüdrukutele) veel sel aastal suurenenud lootust näha kolme uut X-seeria kaamerat. Praegune Fujifilmi kaamerate lipulaev X-Pro1 kuulutati välja veidi üle aasta eest. Fotograafiamaailma “pensionieani” on veel tükk aega, kuid siiski peaks paljude armastatud hübriidkaamera läbima uuenduskuuri juba paari kuu pärast. Nagu ikka, pole tulevasest piltnike südametemurdjast veel palju teada. Kõige kõlavam uudis on teise pilditöötlusprotsessori lisandumine, mis teeb hübriidse pildiotsija kuvatava pildi veel kiiremaks ja täpsemaks. Hetkel seda ülesannet täitev “kaasprotsessor” just kõige paremini hakkama ei saa
2012. aasta sügisel ilmunud Fujifilm X-E1 sai oma tipptasemel pildikvaliteedi ja soodsa hinna tõttu veelgi paremat vastukaja, kui selle “suurem vend” X-Pro1. Sellega muutus lünk kahe hinnaklassi kaamerate vahel veel kitsamaks ning seega on Fujifilm X-Pro2 sellele igati loogiline lahendus.
Allikad: fujirumors.com, petapixel.com
Mida uut tahaksid aga Sina X-Pro2 juures näha?
Jookse mis sa jooksed, zoom on ikka kiirem. Seega unusta jalgadega suumimine ja varusta end parem korraliku objektiiviga. Legendaarne reisiobjektiiv Tamron 18-270mm PZD on nüüd supersoodsa hinnaga – 399€ (tavahind 599€). Kui ligi neljasadat eurot korraga välja käia ei ole võimalik, saab appi võtta ka järelmaksu. Sellisel juhul tuleb Tamroni megazoomi eest tasuda vaid 18€ kuus. Lisaks heale hinnale rõõmustas Tamron hiljuti fotohuvilisi ka sellega, et kuulutas objektiividele välja 5-aastase garantii.
Tamroni populaarseim objektiiv on saadaval Canoni, Nikoni ja Sony kaameratele.
Panasonic avalikustas täna, peale suuri kõlakaid ning lekkinud tooteandmeid, viienda GF seeria kompaktse hübriidkaamera, mille nimeks sai Panasonic DMC-GF6. Võrreldes oma eelkäija, DMC-GF5 hübriidkaameraga on edasiminekud ning ka funktsioonide lisandumised suured: WiFi, NFC, pööratav puutetundlik ekraan, uus pildiprotsessor ning sensor, parandatud autofookus ning muudetud nupud-menüüd. Üldmuljelt on see seade sarnane Olympus E-PL5 või Sony NEX-3 hübriidkaameratele. Funktsionaalsuse ning ergonoomika osas paneks selle pigem entusiastidele suunatud GX1 ning GF5 vahele.
Esimese suurima erinevusena võrreldes Panasonic Lumix GF5 kaameraga on pisikese korpuse pealmises osas asuv režiimiketas. Vähegi tõsisemad fotograafid tundsid eelmise mudeli juures sellest puudust ning Panasonic on kasutajate soove seekord kuulda võtnud. Tänu selle lisamisele ei pea uue kaamera puhul enam menüüst pildistamisrežiimi valima. Kaamera pealt leiame ka teise väga olulise muudatuse võrreldes eelmise mudeliga – päästiku juurde on lisatud ka väike hoob (sarnaselt kompaktkaameratega). Selle funktsionaalsus sõltub suuresti kasutatavast objektiivist ning pildistamisrežiimist. Uute Power Zoom seeria objektiividega toimib lüliti nn. suumihoovana, manuaalrežiimis saab selle abil ava suurust määrata ning muudes režiimides säritust kontrollida.
Fotoentusiastide rõõmuks peab nentima, et suuresti parandati ka sensori, autofookuse kui ka pildiprotsessori tööd. Sensor on Four Thirds tüüpi kuid 16 megapiksliga tagantvalgustatud Live MOS tüüpi sensor. Võrreldes eelkäija 12,1 megapikslise kiibiga on uuel parandatud oluliselt mürataluvust. Sensori tundlikkus on automaatrežiimis kuni 3200 ning laiendatav kuni ISO 25600.
Lisaks on GF6′es kasutusel uuendatud Venus Engine pildiprotsessor, mis teeb müraga lausa imesid. Uus protsessor lubab müra eemaldada võrreldes eelmiste mudelitega lausa 64× suuremalt alalt. Tänu sellele saab ka kuuvalgel maastikku pildistada ilma, et peaks müra pärast muretsema. Lisaks tagab mitmeastmeline müraeemaldus kõrge detailsuse ka kõige keerukamates valgusoludes töötades.
Erilist tähelepanu väärib ka uuendatud autofookus. See baseerub kontrastituvastusel ning on ääretult kiire. Isegi sarivõtte puhul suudab kaamera teravustada üksikute kaadrite vahel ilma probleemideta, tagades alati fookuses oleva kaadri. Kui see ei sundinud veel kulmu kergitama, siis fakt et kaamera teravustamissensori töövahemik on alates -3EV kuni 18EV, peaks küll kõiki fotoentusiaste rõõmustama. Eriti siis, kui meeldib hämaras või öösel pildistada. Enamus peegelkaameratel ning hübriidkaameratel lihtsalt puudub nii nõrkades valgusoludes teravustamise võimalus, rääkimata kompaktkaameratest.
WiFi ühendus
Lumix GF6 on saanud endale ka viimastel aastatel üha enam populaarsust koguva WiFi ühenduse kui ka lähivälja andmeside (NFC, near field communication) toe. Üle WiFi võrgu on võimalik jagada pilte erinevate seadmetega, olgu selleks siis nutitelefon või tahvelarvuti, salvestada otse arvuti kõvakettale pildid või Wi-Fi Direct režiimis DLNA standartiga ühilduvasse telerisse piltide kuvamine. Kui sellest vähe peaks olema, siis ka üles laadida Panasonicu pilveteenusesse või populaarsematesse sotsiaalvmeediavõrgustikesse ning pildipankadesse.
Lisaks saab kasutada nutitelefone või tahvelarvuteid kaamera kaugjuhtimispuldina läbi Panasonicu rakenduse. Selles programmis kuvatakse sensorilt tulev info reaalajas kaadrisagedusega 30 kaadrit/sekundis, tehes kadreerimise mugavaks ning sujuvaks. Lisaks saab kasutada ühendatud seadme GPS logi, et tehtud piltide EXIF andmetesse lisada võtte asukoha koordinaadid. Miinusküljeks, nagu enamustel kaameratel ning vastavatel tarkvaradel, ei toimi ühendus Wi-Fi Direct režiimis, eeldades ruuteri olemas olu See tähendab, et metsas kus ei ole WiFi võrku, telefoni mugavalt kaugjuhtimispuldina kasutada ei saa. NFC samas avardab võimalusi pilte või videoid jagada – piisab ainult teise NFC toega seadmega kõrvuti panemisest ja ekraanile vajutamisest ning meediafail on teise seadmesse saadetud.
Hea lahutusvõimega ekraan
Sarnaselt Sony NEX seeria kaameratega on GF6 ekraan 3-tolline 180° kallutatav, võimaldades pöörata see pildistatava subjekti poole. Panasonicu sõnul on see funktsionaalsus lisatud selle jaoks, et võimalikult mugav oleks iseendast pilti teha. Kuipalju see võimalus edasijõudnud pildistajaid võlub, on iseasi. Samas, ekraan ise on õhuke ning muudetud on selle konstruktsiooni. Nimelt on ekraani katteklaas kinnitatud otse puutetundlikule paneelile, elimineerides õhuvahe. Tänu sellele on ekraani peegeldus väiksem ning võimaldab probleemideta kadreerida ka väga tugeva valguse käest.
Ekraani lahutusvõimet tõsteti 1.04 miljoni punktini ning kõik see annab parema, teravama ning kontrastsema tulemi veel väiksema voolutarbega. Tänu puutetundlikkusele on võimalik ekraanil teha fotodele ka kiire järeltöötlus, kuna erinevad filtrid on kaamerasse sisse programmeeritud.
Ära peab ka mainima, et GF6 salvestab FullHD (1920 × 1080 pikslit) AVCHD formaadis videot ning seda on võimalik teha nii manuaalrežiimides kui ka erinevate filtritega. Kui puudub soov hiljem videotele järeltöötlust teha, siis saab salvestada ka MP4 formaadis ning vaadata salvestatud videolõiku erinevates meedia taasesitusseadmetes ning ka arvutis.
Olulisemad tehnilised andmed:
- Sensor: 16 megapiksliga Live MOS sensor, 17.3 × 13.0 mm
- Bajonett: Micro Four Thirds
- Sensori tundlikkus ISO 160 – 3200, laiendatav kuni ISO 25600
- Autofookuse tüüp Kontrastituvastusega AF
- Autofookuse töövahemik -3 – 18EV (ISO 100)
- Säriajad: Foto: 1/4000 – 60s; Video: 1/16000 – 1/25s
- Sarivõtte kiirus: 4,2 kaadrit/sek
- Ühendused: USB 2.0, miniHDMI, WiFi IEE 802.11 b/g/n, NFC
- Aku vastupidavus: 340 kaadrit (CIPA test)
- Mõõdud: 112,2 × 64,8 × 38,4 mm
- Kaal: 323 g (kere koos aku ja mälukaardiga)
Panasonicu pressiteade (inglise keeles)
dpreview.com eelvaade
Loe Renee esimest india-artiklit siit
Tere, minu nimi on Martin, Markus, Priit, John Smith, Heikki, Rasmus, Renee jne. Ma tulen Belgiast, Saksamaalt, Inglismaalt, Rootsist, Eestist, Prantsusmaalt jne. Mu identiteet on vaikselt jagunenud terve Euroopa peale laiali. Tegelikult see on see mida ma tänavatel ja poodides ütlen küsimuse peale “You from?” Sest kui ma ütlen From Estonia, siis nad teevad küll näo nagu teaks kus see on, aga on selgelt näha, et nad ei tea ja neid ei huvita ka tegelikult. Neid huvitab ainult see, kui palju ma osta suudan.
Mu esimese päeva turisti lõks hakkab vaikselt läbi saama, nüüd võin natuke seletada skeemi tagamaid.
Maagilised nullid ja paketiturist
Jõudsin siis öösel kell 3 New Delhisse, võtsin takso Paharganj linnaossa (see on linnaosa kus leiavad paljud seljakotituristid omale odava hotelli ja saavad nautida rikkalikku tänavakultuuri). Teepeal astusime läbi turismiinfost, lootsin et saan rongipileteid osta nende kaudu (muidu välismaalasel on väga keeruline, kui mitte isegi võimatu pileteid saada).
Sõbralik teenindaja ärkas oma toolilt üles ja hakkas mulle pakkumisi tegema. Pakkus, et ma võtaks terve 5 päevase paketi, mis sisaldas hotelle, personaalset autojuhti ja lõpuks neid rongipileteid mida ma vajasin. “I give you three numbers, one is deluxe, one is comfort and one is budget trip” Deluxe paketi hind oli 3400 ruupiat(50 euri). Lisas väga selgelt, et kui sa alla kirjutad, siis tagasipääsu ei ole ja kui sa loobud siis raha tagasi ei saa.
Hind oli väga väga odav. Unise pea ja oma blondi mõistusega muidugi ei saanudki aru, kui võimatu tegelikult see hind on. Kirjutasin alla deluxe paketile. Jõime teed, ajasime sõbralikku juttu ja kui tagasi paberite juurde läksime siis oli järsku see hind 34000 ruupiat. Üks null oli eikusagilt juurde tekkinud. Mina tagasihoidlik mees kohe arvasin et nägin alguses valesti. Ja nii saigi minust Paketiturist. Muidugi oli see keeruline olukord, kuna kohe tervet raha võtta ei olnud, telefon ei tööta, pangakaardid ei tööta. Keeruline :D
Nüüdseks olen näinud kõiki monumente, India väravaid, igasuguseid losse ja kõike muud mida iga teine turist Indias vaatamas käib. Otsustasin kiirelt, et ma üritan võtta sellest kõike mida võtta annab ja mitte lasta ennast alla viia.
Vaesus
Teisel päeval sõitsin oma autojuhiga 450km Delhist Jaipurisse. See oli väga veider kogemus. Istud seal konditsioneeriga autos ja vaatad kuidas vaesematest vaesemad inimesed akna taga raha küsivad. Aga teisalt selline pikk autosõit näitas väga täpselt mis toimub suurlinnade äärealadel, kuhu tavaliselt turistid ei satu. Nendes piirkondades käib see õige India elu.
Iga kilomeetriga näed rohkem inimesi kui Eestis näeb läbi terve Tallinna sõites. Elatakse alla igasugust vaesuse piiri. Kuid miski on selle kõige juures ka tohutult ilus. Näed millise armastuse ja hoolega emad oma lapsi hoiavad ja kuidas inimesed naeratavad üksteisele, vaatamata kõigele sellele viletsusele mis neid ümbritseb. Kuulsin et näiteks Mumbai äärelinnadesse kolib iga nädal umbes 5000 inimest elama. Kõik tulevad linna seda niiöelda õnne otsima.
Nagu kaks tilka vett
See on äge, et igakord kui ma reisin, siis ma kohtan inimesi kes oma välimuselt meenutavad mõnda sõpra Eestist. Ja kui nendega natuke aega veeta, siis hakkan isegi nägema sarnaseid iseloomujooni. Seekord oli üks kolmene grupp Stockholmist, kust üks kutt meenutas Jon Mikiveri :D (Jon, Eestisse tulen ,siis näitan pilti su teisikust). Siis kohtasin veel paari kutti Saksamaalt, kõik nad olid samasuguse pakettreisi endale saanud sealtsamast kontorist. Reisi sihtkohad on New Delhi-Jaipur-Agra.
Sex enjoy
Täna jõudsin Agrasse. Peale mitmetunnist veenmist ei saanud ikka autojuht aru, et ma ei taha teepeal läbi astuda bordellist. “Why you dont want sex enjoy, you young person, you should like sex enjoy” Mitu tundi üritasin seletada, et ei soovi minna sinna, aga viis ikkagi ainult vaatama.
See niiöelda bordell oli ühe viadukti all ja koosnes lihtsalt nelja bambuse peale pandud katusest ja mitmetest voodiasemetest. Need prostituudid, kui neid saab nii nimetada, olid kõik 9-10 aastased India tüdrukud. Üks “sex enjoy” maksab 200-500 ruupiat, ehk siis umbes 3-7 eurot.
See oli jõhker vaatepilt. Ei kujutaks ettegi kuskil silla all prahihunnikus mingit 9 aastast tüdrukut nautimas. Aga autojuht ütles, et kõik turistid keda ta veab, käivad seal neid tüdrukuid nautimas. Et just 4 päeva tagasi sõitis sealt läbi koos 80 aastase Itaallasest ahelsuitsetajaga, kes “sex enjoys” kolm korda järjest neid neiusid.
Reality check!
Homme hommikul lähen vaatan siis ka selle kurikuulsa Taj Mahali ära, aga üritan teid sellistest asjadest siin säästa. Õhtul siis istun rongile ja sõidan 36 tundi ja 3000km lõunasse. Randa. Valgete hipide juurde ning kaluriküladesse pildistama.
Pildistamise kohapealt, ei ole praegu veel väga hästi läinud, alguses oli vaja sisse elada natuke ja nüüd olen koguaeg autos istunud ja monumente passinud, nendest väga ei ole viitsinud pilti teha. Sõidan lõunasse, linnadest eemale ja hakkan keskenduma korralikult pildistamisele.