Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/11, 1/400 sek, ISO 125.
Ei teagi kuidas alustada, teema on nii mõnus, et tekib kohe raskusi enda väljendamisega. Ma ei ole kunagi nii head toitu söönud, kui siin Indias. Ja head toitu on tavaliselt palju kergem ka pildistada.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2,8, 1/2000 sek, ISO 1000.
Reisides teistesse kultuuridesse on üks suuremaid kokkupuutepunkte sinu ja sihtkohaga just toit. Sellest ei saa üle ega ümber, sa pead sööma ja sa pead jooma, midagi pole teha. Muidugi on alati võimalus minna mõnda ülemaailmsesse toiduketti ja võtta samasugust toitu mida kodus sööd, aga sellel ei ole mingit mõtet.
Olen muidu suhteliselt lihtsööja, armastan lihtsaid toite ja üritan vältida liha, India on just minule täpselt paras. Terve nende toidukultuur on väga lihtne, aga perfektselt paigas. 90% india toidust on vege. Ideaalne, sest Eestis tähendab vege toit kuskil söögikohas enamasti lihtsalt salatit.
Minu jaoks on toit siin väga tähtis faktor ja üritan enamus oma head toidud ka üles pildistada ja soovitan seda kõigil teha. Muidu lihtsalt läheb meelest ära see mõnus kogemus. Eks muidugi ma võin vahel välja paista nagu instagrammipede, kes igat oma toitu pildistab, aga mis siis ikka, kui nii siis nii.
Toidu pildistamine on suhteliselt lihtne, aga vajab ikkagi natuke mõtlemist, sättimist ja aega. Üritan leida huvitavaid valguseid, et tuua välja toidu eripärasid või just toidu söömise aega. Näiteks see hommikueine. Kui toit lauale toodi, siis ei olnud midagi erilist, aga nägin kõrval lauas ilusat hommikuvalgust ja läksin tegin seal selle klõpsu ära.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5, 1/400 sek, ISO 160.
Nagu igal muul objektil on ka toidul oma sügavus ja faktuur. Valgus on just see mis aitab neid välja tuua. Kodus stuudiovälkudega pildistades panen ühe valguse kindlasti kontrasse(tähendab, et valgus on toidu taga ja suunatud kaamera poole) see tekitab kaamera poole varjud ja toob sügvuse välja. Teine valgus kas paremale või vasakule ja palju nõrgemalt, et varjud täiesti kotti ei jääks, aga päris ära ka ei kaoks. Tulemuseks ilus ja isuäratav pilt. Seda sama skeemi saab ka väga lihtsalt reisides kasutada. Kui sa oled restorani kaitsva katuse all päikese eest peidus, siis kaamerasse tulevaks valguseks on õuest tulev päike ja lisavalgusena saab lihtsasti kasutada suvalist valget paberit. Aseta valge paber kas enda poole toitu või siis mõnele küljele, paber toimib kui peegeldi ja teeb varjud pehmemaks. Tulemuseks on tavaliselt hea pilt(enamasti, mitte alati).
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/50 sek, ISO 50.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/3,5, 1/320 sek, ISO 640.
Mängi kindlasti avadega ja leia vastavalt olukorrale õige lahendus. Ma üritan alati kõige suurema avaga pildistada, tehes teravaks ainult väikese osa pildist.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/640 sek, ISO 200.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/400 sek, ISO 500.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/400 sek, ISO 500.
Meeldib ka pildistada otse ülevalt alla, mis natuke on sarnane keskkonnaportreele, kuna sa jätad pildile ka lauda ja toidu ümber olevaid esemeid. Viktor Koshkin ütles mulle kunagi hästi, tootefoto on sama nagu inimese pildistamine, sa lood selle eseme portree. Portree, võttes arvesse objekti eripärasid ja kõiki aspekte mis teevad sellest asjast just selle asja nagu me seda tunneme. Peale seda lauset, olen alati tooteid pildistanud samamoodi nagu inimesi, jättes kõrvale selle igavuse mis vahest tootefotode tegemisega kaasas võib käia. Mõni armastab tootefotosid ja mõni vihkab, arvan et see on suhtumise küsimus.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/3,2, 1/640 sek, ISO 1600.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/80 sek, ISO 2500.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2,8, 1/800 sek, ISO 1000.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/640 sek, ISO 6400.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/1600 sek, ISO 800.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/4, 1/2000 sek, ISO 6400.
Paar päeva tagasi sain oma elu kõige karmima äikesetormi osaliseks. Istusin rahulikult rannas, kui järsku hakkas tibutama. Kohalikud kohe kiiresti asju pakkima ja randa hülgama. Mina rahulikult istun ja mõttes lohutan ennast, et aega on ja kiiret pole kuhugi. Eksisin rängalt. 2 minutiga oli kerge tibutus arenenud kõige tugevamaks tormivihmaks mida elus kogenud olen.
Muidugi ei olnud mul midagi muud kaasas, kui lihtsalt kaamera üle õla, ei mingit kotti kuhu seda peita. 3 minuti pärast peale tibutamist olin sama märg nagu oleks riietega ujuma läinud. Ühtegi taksot ei olnud saada ja kõik restoranid/kohvikud olid kiirelt uksed sulgenud. Üritasin kaamerat iga hinna eest kaitsta, aga tulutult. Vesi pressis igalt poolt läbi ja kaamera oli täiesti läbi ligunenud. Kiirelt aku tagant ära, et ei tekiks mingit lühise võimalust.
Olin kindel, et nüüd ongi selle kaamera eluiga läbi. Aga ei, väike vapper RX1 jätkas hommikul ilusti mu teenimist ja tundsin veel suuremat kiindumust selle vastu. Annan 10 punkti kümnest Sonyle, tema vastupidavusele igasugustes ilmastikutingimustes.
AUTO WB tegi hommikul veidraid trikke ja üritas kõiki pilte roheliseks muuta. Hiljem selgus, et olin juhuslikult AUTO WB korrektsiooni natuke rohelisemaks keeranud, seda enda teadmata. Aga see väike asi tundus kaamera suremise mõtte kõrval suhteliselt tühine. Niiet kaamera pidas vastu ja elu läheb edasi.
Vaata kõiki “Kompaktkaameraga indias” artikleid siit
Pentax K-30 peegelkaameral on üks kasulik omadus, mida ei ole teadaolevalt ühelgi teisel peegelkaameral. Nimelt lubab see salvestada viimati pildistatud JPG kaadri kõrvale soovi korral ka RAW faili. Tagantjärele – ilma, et meil algselt RAW faili salvestamine sisse lülitatud oleks olnud.
See omadus võib eriti kasulikuks osutuda näiteks siis, kui me tavalisi JPG faile pildistades tabame mõne kordumatu kaadri, kuid säriparameetrid on pisut valed või sooviksime lihtsalt suurepärasest hetkest järeltöötluses maksimumi välja pigustada. Sel juhul saamegi lihtsalt mõne nupuvajutusega JPG kõrvale ka RAW faili salvestada. Ardo näitab ette ka:
Olympus esitleb täna peegelkaamerat, mille välimus pakatab ehedast retrostiilist ning sisemus suurepärastsest omadustest. Olympus PEN E-P5 on kompaktse PEN-seeria kõige võimekam aparaat. Oma 16 MP sensori on see pärinud eelmisel aastal esitletud ja tehnikaülevaadete poolt taevani kiidetud OM-D kaamera seest. Sellele lisab EP-5 terava pildiga puutetundliku nurga alla seatava LCD-ekraani, viiesuunaliselt toimiva värinastabilisaatori, 1/8000 sek maksimaalse säriaja, WiFi funktsionaalsuse ja veel nii mõndagi muud.
Kaamera juhtnuppude funktsionaalsemaks muutmisega on samuti palju vaeva nähtud – näiteks on aparaadil kaks valikuketast, mis mõlemad toimivad alla vajutades nupuna. Olympus PEN E-P5 hübriidkaamerat on hõbedases, mustas ja valges värvitoonis poodidesse oodata juunikuus. Ametlikuks kere hinnaks Euroopas on Olympus välja reklaaminud 1000€
Palun kliki video vaatamiseks siia
Olympus PEN E-P5 hübriidkaamera olulisemad omadused
- 16MP 4/3 formaadis MOS sensor
- 5-suunaliselt toimiv värinastabilisaator automaatse küljelt-küljele liigutamise tuvastusega
- ISO 100 - 25 600
- Sarivõte kuni 9 kaadrit sekundis (5 kaadrit sekundis autofookusega)
- Väga hea lahutusvõimega terava pildiga ja puutetundlik 3″ LCD ekraan. kallutatav 80° üles- ja 50° allapoole
- Kaamera näitab fookuses olevaid alasid ekraanil säbruliselt (focus peaking)
- Kiireim säriaeg: 1/8000, välgusünkro: 1/320 sek
- Kaks valikuketast (1 ees ja teine taga)
- Sisseehitatud intervalomeeter time-lapse fotograafia jaoks
- Sisseehitatud Wi-Fi abil saab kasutada nutitelefoni distantspäästikuna (aga ainult iAuto režiimis) ning saata pilte kaamerast tahvelarvutisse või nutitelefoni
- Juurde ostetava lisatarvikuna VF-4 elektrooniline pildiotsija: 2.36M piksliga LCD ekraan, 0.74x suurendust, lähedussensor
Olympus PEN E-P5 hübriidkaamera tootefotod
Kui sa soovid pildistada ilusamaid pilte, siis kuluks sulle kindlasti ära hea kaamera. Näiteks peegelkaamera. Kuid milline neist?
Ma ei tea, milline neist sulle täpselt sobiks. Mida ma aga tean, on see, et algtaseme digipeegli otsinguil ei tohiks kindlasti kahe silma vahele jätta Pentax K-30 peegelkaamerat. Lisaks suurepärasele pildikvaliteedile, avarale pildiotsijale ja kõigele muule on sel veel üks väga oluline omadus, mida ei ole ühelgi teisel selle klassi peegelkaameral: ilmastikukindel korpus.
See tähendab, et Pentax K-30 ei karda vett. Ardo näitab:
Kui pisikeseks on võimalik peegelkaamera muuta nii, et sellele jääksid alles kõik peegelkaamerale omased funktsioonid? Sellise küsimuse esitasid endale Canoni insenerid ajal, kui mitmed konkurendid hübriidkaameraid valmistama hakkasid. Vastus sellele küsimusele on nüüd Photopointis kohal.
Canon EOS 100D on maailma väikseim digitaalne APS-C sensoriga peegelkaamera. 25% väiksemana kui järgmise astme Canon EOS 700D, ei jää see oma suuremale vennale alla ei pildikvaliteedi, teravustamiskiiruse, ühenduspesade ega pildiotsija avaruse poolest. Isegi juhtnuppe on 100D kaameral vaid ühe võrra vähem. Selline inseneritöö on tinginud muidugi ka EOS 100D üsna krõbeda hinna – 859€ maksev komplekt on vaid 100€ soodsam kui EOS 700D. Vaatame siis lähemalt, mida Canon meile selle eest pakub ning kas pisema korpuse nimel siis tõepoolest midagi olulist ohvriks toodud pole:
Canon EOS 100D olulisemad omadused
- 18 MP Hybrid AF CMOS sensor (APS-C mõõdus nagu teistel Canoni alg- ja kesktaseme peegelkaameratel)
- 14-bit DIGIC 5 pildiprotsessor
- 3.0″ diagonaaliga puudutustundlik (capacitive) ekraan. 1040000 px
- 9 autofookuspunkti, keskmine on risttüüpi
- Pildiotsija suurendus: 0.87 x. Pentapeegel
- Filmib Full HD videoklippe 1920 x 1080 px (30, 25, 24 fps). Jätkuv teravustamine filmirežiimil
- Sisseehitatud mono mikrofon, 3.5 mm mikrofonipesa
- Digifiltrid – ekraanilt kadreerides näidatakse filtriefekti
- 4 kaadrit sekundis sarivõte
- ISO 100 – 12800, võimendusega 25600
EOS 100D ei ole Canoni kõige soodsam peegelkaamera. Seda tiitlit hoiab enda käes juba kaks aastat järjest Canon EOS 1100D. 18-55 mm IS II objektiiviga varustatud komplekti hind Photopointis (seisuga 07.05.13) on 100D aparaadist lausa poole soodsam – 429 €. See tähendab, et iga algtaseme peegelkaamera ihaleja, kel rahast ükskõik pole, võtab seda kahe aasta eest esitletud digipeeglit vägagi tõsiselt arvesse. Olgem aga ausad – EOS 100D on ka vaat et iga nurga pealt parem aparaat kui 1100D – ja seda mitte ainult oma kompaktsuse aga ka funktsionaalsuse ja – julgen öelda et ka pildistamismugavuse poolest.
Karbis on: Canon EOS 100D peegelkaamera, Canon EF-S 18-55mm f/3.5-5.6 IS STM standardsuum, USB-kaabel, liitiumaku, akulaadija ja toitekaabel, kaamerarihm, kaamera kasutusjuhend, objektiivi kasutusjuhend ja CD-plaat õpetlike videotega.
Pakis oleval DVD plaadil on videod, mida saab vaadata arvutis või DVD-mängijas. Sisukord näeb välja selline nagu ülal ekraanisalvestusel näha.
Uue kaameraga on komplektis uus objektiiv. EF-S 18-55mm f/3.5-5.6 IS STM on Canoni kolmas STM teravustamismootoriga objektiiv (lisaks senistele 18-135mm ja 40mm objektiividele). STM-objektiivide eripäraks on tavalisest teistsugune teravustamismootor, mis muudab autofookuse Live View režiimis ja videorežiimis oluliselt kiiremaks (võrreldes tavaobjektiividega) ning praktiliselt hääletuks. See jätkuv autofookus filmirežiimis ei saa muidugi kiiruse poolest ligilähedalegi hübriidkaamerate või Sony SLT kaamerate pakutavale teravustamiskiirusele. Küll on see aga juba piisavalt kasutatav igapäevaste klippide filmimiseks, kus kohene, kiire teravuse leidmine kõige olulisem ei ole.
 |  |
EOS 100D sees peidab end sensor, millel täpselt sama palju megapiksleid nagu 650D ja 700D kaameratel – 18 MP. Ülevaateid, mis vaatleksid detailselt EOS 100D pildikvaliteeti, on veebis veel vähe. Üldiselt aga ollakse arvamusel, et selle aparaadi pildikvaliteet on väga sarnane 650D/700D kaamerate pildikvaliteedile. Ehk teisisõnu: väga hea.
Sarnaselt Canon EOS 1100D kaameraga ei ole mälukaardil eraldi luuki külje peal. Mälukaardipesa asub aku kõrval ning luuk on nii akul kui kaardil ühine. Loomulikult on see pisut ebamugavam – kuid ainult juhul kui kasutate mälukaardilt andmete kopeerimiseks välist kaardilugejat.
(Canoni joonis) 100D sensor ei ole siiski 700D kaamera omaga identne. Ka siin on sensorile pikitud teravustamist abistavad faasituvastusega autofookuse pikslid. Need katavad nüüd aga hoopis suurema ala, kui teistel Canoni Hybrid CMOS sensoritel. Veebis ilmunud ülevaadetes ei täheldata autofookuse kiiremaks ega täpsemaks muutumist. Küll on aga autofookus Live View ja filmirežiimil nüüd paindlikum, sest täpsemat teravustamist saab kasutada laiemas ulatuses kui seni.
100D kasutab energiaallikana täpselt sama 825 mAh akut, nagu EOS M hübriidkaameragi. See tähendab, et aku vastupidavus ei ole päris nii hea, nagu 1100D või 700D kaameratel. Pea poole vähem – 380 pilti ühe laadimiskorraga.
 |  |
Canon EOS 100D on küll pisike. Kui selle ette aga kinnitada 18-55 mm objektiiv, kasvavad selle mõõtmed jõudsasti. Kompaktsuse mõttes sobib 100D ette imehästi 40mm “pannkookobjektiiv”, mille pikkus on kõigest 2,3 cm.
 |  |
| Kõik ühenduspesad on paremal küljel. | Vasakul pool küljel ei ole midagi. |
Paremalt poolt kaamerat leiame kõik ühenduspesad peidetuna üheainsa kummist katte alla. Sarnaselt 1100D kaamerale on siin olemas HDMI, USB ja distantspäästiku pesad. Rõõm on tõdeda, et Canoni insenerid on siia kuidagi veel ära mahutanud 3.5 mm mikrofonisisendi. Tõepoolest – on ju 100D kaameral (erinevalt 1100D aparaadist) täisväärtuslik videorežiim koos kõikide oluliste formaatide ja funktsioonidega. See tähendab, et 100D on väga hea valik siis, kui soovid soodsaimat Canoni kaamerat video filmimiseks. Vasakul pool küljel ei ole midagi.
100D pisikene korpus tundub pihus tugev ja kvaliteetne. Kummeeritud pinnad – teatavasti on 1100D kere pind puhas sile plastik – muudavad EOS 100D käes mugavaks. Pisem korpus tähendab muidugi seda, et käepidemest haarava parema käe väike sõrm käepidemele ära ei mahu. Seda juhul, kui tegemist ei ole lastega või eriti siresõrmse daamiga.
Kaamerat ei ole üldsegi ebamugav käsitleda, sest suurest objektiivist on hea kinni haarata. Erilist tähelepanu on Canoni disainerid pööranud päästiku õigele asukohale. Päästiku jaoks on objektiivi ja käepideme vahele üles ehitatud väike sillake. Päästik ise on pisut suuremgi kui teistel Canoni algtaseme peegelkaameratel. Ilmselt just katiku väiksema ehituse tõttu teeb 100D päästikule vajutades väga mahedat heli.
 |  |
ISO nupp on mugavalt nimetissõrme all vaid mõni millimeeter eemal päästikust ning valikurattast. ISO nupule vajutades saab siis kohe sellesama sõrmega ISO väärtust muuta ilma, et peaks kaamerat näo eest äragi tõstma. Paremal pool objektiivi all on peidus pisike nupp – see on Canoni standardne teravussügavuse eelvaate nupp.
Ilmselgelt oli Canoni eesmärgiks jätta alles kõik nupud, mis EOS 1100D ja EOS 600D kaameratel on. Mõned muudatused on siiski sisse viidud. Näiteks on kadunud kaamera tagant eraldiseisev “Q” ehk kiirvalikute aktiveerimiseks kasutatav nupp. See on nüüd neljasuunalise rõnga sees, kombineerituna SET-nupuga. Teise olulise muudatusena on neljasuunaliselt valikurattalt kadunud suundadele omistatud funktsioonid (värvustasakaal, autofookus, pildistiilid ja sari/aegvõtte valikud). Nende valikute juurde pääseb nüüd Q-nupule vajutades ja ekraanilt näpuga või suunanuppudega vastavat parameetrit valides. Algajate jaoks on selline kaamera toimimine ilmselt lihtsam. Tõsisemate fotohuviliste jaoks tähendab see paari vajutust rohkem.
 |  |
Programmiratas kaamera peal pöörleb nüüd ilma takistusteta 360 kraadi ringiratast. Pisike korpus on tinginud AF/AE lukustusnupu ja autofookuspunkti valikunupu vertikaalse paigutuse paremas nurgas. Ülemine nupp on seetõttu halvemini vajutatav kuid see-eest annavad need nupud niimoodi ruumi üsna laiale kummeeritud pöidlapadjandile.
Ehk üks olulisemaid omadusi, mis eristab EOS 100D kaamerat EOS 1100D kaamerast on LCD-ekraan. See 3″ diagonaaliga LCD on väga hea lahutusvõimega, näidates pilti 1 040 000 piksli abil. Ekraan on sama terav ja kontrastne nagu EOS 700D ja EOS M kaameratel. Lisaks on ekraan ka veel puutetundlik. Puutetundlikkust võib kasutada, aga ei pea. Kuid võite mind uskuda, et kõik 100D omanikud kindlasti hakkavad seda kasutama. Miks? Sest teatud seadeteni ja menüüridadeni jõudmiseks on puutetundlikkus kiireim viis. Garanteeritult. Pildistatud fotosidki on väga mugav suurendada lihtsal ekraanil kahte näppu lahku vedades. Peab veel lisama, et Canoni 100D ekraan on nn capacitive ehk reageerib ka õrnemale puudutusele. Täpselt nii, nagu kallimad nutitelefonid.
Puutetundlik ekraan paneb pildistajat senisest enam vajutama tagaküljel olevat Q-nuppu (kiirseadete nupp) Nimelt aktiveerib see nupp puutetundlikkuse standardsel infoekraanil. Nüüd saab ühe puudutusega valida sealt soovitud parameetri ja siis selle väärtust eesmise valikurattaga muuta. Kui soovid aga väärtuse seadeid täpsemalt näha, siis võid puutuda teist korda sedasama parameetrit ning siis võid juba näppudega väärtust paindlikumalt muuta. Säriaja seadmine näpusõbralikul viisil toimib näiteks nii, et ekraanile kuvatakse skaala ning vastavat väärtust saab siis näpuga paremale-vasakule vedades muuta.
Live View režiimis ehk ekraanilt kadreerides (selleks tuleb fotorežiimis vajutada pildiotsija kõrval olevale punase täpikesega tähistatud nupule) võib samuti vajutada Q-nupule. Siis kargavad lahti puutetundlikud kiirvalikuikoonid ekraani mõlemal servas ja all näidatakse vastava ikooni parameetreid.
Canon EOS 100D peegelkaamera on paeluv näide sellest, kui palju tehnoloogiat suudetakse ära mahutada nii pisikesse korpusesse – ohverdamata samas oluliselt kasutamismugavust. Tuleb tunnistada, et Canon on selle ülesandega ülihästi hakkama saanud.
Teiste peegelkaameratega võrreldes on EOS 100D pisike tõepoolest. Selle mõõtmed kasvavad aga hüppeliselt, kui kaamera ette keerata mõni Canoni EF-S või EF objektiiv. Siinkohal tasubki küsida, et kas peegelkaamera korpuse pisemaks muutumine skaalal EOS 700D > EOS 100D tegelikult üldse mingit praktilist eelist annab? Ma kipun selles kahtlema. Vaadake, ega see 100D kaamera ju nii pisikeseks ei muutunud, et see nüüd taskusse mahuks või et seda oluliselt lihtsam kaasa võtta oleks kui täismõõdus peegelkaamerat.
Seega oleks minu soovitus kõigile, kes otsivad kompaktset, hea pildikvaliteediga fotoaparaati, mida on hea igale poole kaasa võtta: vaadake EOS 100D asemel hoopis hübriidkaamerate poole. EOS M, Sony NEX, Panasonic Lumix GF3… Kõik need kaamerad pakuvad peegelkaamerate klassi pildikvaliteeti tõeliselt taskusõbralikus vormis.
Mida neil hübriidkaameratel aga ei ole – see on see legendaarne, paljuülistatud läbi-objektiivi vaade ehk optiline pildiotsija. Kui sa oled arvamusel, et sinu kaameral peab olema just see – optiline pildiotsija. Ja kui sa tahad kõige pisemat läbi objektiivi vaatega digitaalset kaamerat… siis oled sa muidugi plindris. Sest siis on EOS 100D just täpselt see, mida vajad.