Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaamera Sweep Panorama funktsiooniga
Te olete ju näinud mis asi on panoraamfoto? Panoraam on mitmest kaadrist koosnev üks pilt, kus on tabatud tavapäraselt suurem ala, kui muidu kaadrisse mahuks. Väga tihti kasutatakse panoraami looduse ja muude maastike pildistamisel. Aga on ka kindlasti alternatiivseid kasutusalasid. Räägiks natuke tehnilisest poolest ja miks üldse panoraami teha.
Panoraamfoto tegemiseks on mitmeid võimalusi: Kasutades kaamerasisest tarkvara või siis hilisemat järeltöötlust. Enamusel uutel kompaktkaameratel on olemas panoraamvõtte programm, mis teeb peaaegu kõik töö sinu eest ära. Sony kompakt- ja hübriidkaameratel on programmi nimi “Sweep Panorama”. Sa määrad ära panoraami suuna, paned paika särituse ja vajutad päästikut. Seepeale hakkab kaamera ise pilte tegema ning sina pead liigutama kaamerat kindlal kiirusel ekraanil näidatud suunas. Nii lihtsalt need panoraamid sellisel moel valmivadki.
Särituse reguleerimine on kaamerasisese tarkvara kasutamise korral muidugi natuke keerulisem kui võiks. Nimelt muudab programm kõik automaatseks ja ei lase sul suurt midagi muuta. Ainukesed abimehed on särilukk ja särikompensatsioon. Kaamera ise tahab alati saada keskmist säritust vastavalt sellele, mis esimeses kaadris paistab. Sa saad mõõta kuskilt mujalt vajaliku säri ja hoida kuni päästiku vajutamiseni seda nuppu all. Peale esimest kaadrit kaamera enam mingeid korrektsioone ei tee. Lõplikul pildil on just see säritus mis sa määrasid esimese pildi jaoks.
Minuga Indias kaasas olev Sony RX-1 kaamera on näiteks programmeeritud tegema pilti 1/500s säriga, et lõplik pilt oleks ideaalselt terav. Ekraanile saad ka panna loodi, mis aitab sul hoida kaamerat terve pildistamise ajal stabiilselt sirgena. Mida sirgemana kaamerat hoida, seda vähem peab kaamera lõikama lõplikul pildil kaadrit väiksemaks, ning jäädvustatud saab rohkem. Alati on ka võimalus kasutada abivahendina statiivi.
On olemas ka spetsiaalseid panoraami pildistamiseks mõeldud statiivipäid. Aga pigem räägin siin reisidel pildistamisest ja kes oma professionaalse statiivipea kaasa juba võtab, temal ei ole minu tekstist küll midagi rohkem õppida.
Sony suudab pildi kokku panna mõne sekundiga ja valmis ta ongi. Kahjuks on pilt lõpus saadaval ainult jpeg formaadis, ning RAW formaadist juttu ei ole. Kui ikkagi tahad RAWs pildistada, et hiljem saaks näiteks suuri väljatrükke teha, siis pead pildistama kõik kaadrid eraldi.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaamera Sweep Panorama funktsiooniga
Kui ükshaaval pildistad, siis jälgi kindlasti, et kõik funktsioonid oleksid manuaali peal. Kui midagi jääb automaatseks, siis piltidel võivad olude muutumisel erinevused sisse tulla. Säri, ava, ISO ja WB peavad kõik manuaalis olema.
Esimese asjana üksikult pilte tehes tekib kindlasti küsimus, et kui palju ma neid pilte siis ikkagi tegema peaks. Kui sa pildistad näiteks normaalobjektiiviga (50mm), siis piisab täiesti, kui iga kaader katab vähemalt kolmandiku eelmisest kaadrist. Pildistad 200mm peal, siis piisab ka vähemast pildikattuvusest. Kuna laiemal objektiivil on ruumisügavus suurem, siis defektid on lihtsad tulema, kui ei ole piisavalt kaetud kaadrid.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaamera Sweep Panorama funktsiooniga
Kindlasti ei pea pildistama ka niiöelda ühel tasandil mööda horisonti. Jäädvustada võib ka mitu rida pilte, kus koos horisondiga on ka olemas näiteks allapoole jääv muru ja üles jääv taevas. Järeltöötlusprogrammid saavad tavaliselt ilusti nendega hakkama.
Panoraami kokkupanekuks on mitmeid erinevaid programme. Üks on kindlasti Photoshop, kus asi on suhteliselt lihtsaks tehtud, ning uued Photoshopid on väga osavad. Kui sul Photoshoppi ei ole, siis väga hea programm on ka “Autostitch”. Netist saab seda legaalselt tasuta tõmmata.
Teoreetiliselt on panoraamiga võimalik teha iga oma objektiivi fookuskaugus väiksemaks. Näiteks 50mm objektiivist saab väga lihtsalt teha lainurk objektiivi. Seda kõike muidugi ainult teatud olukordades. Olukordades kus sa ei pildista midagi liikuvat ja midagi mis ei vaja nii kiiret pildistamist. Sul on vaja natuke aega ja süvenemist.
Seda pildistamisviisi tuleks kindlasti võtta väga tõsiselt ja kasutada teda oma igapäevapildistamistel, ükskõik mis need siis ka ei ole. Kui läheneda loominguliselt, siis on panoraamidel väga suuri kunstilise väljundi võimalusi.
Vaata kõiki “Kompaktkaameraga indias” artikleid siit
Kui sulle meeldivad kaamerad, mis maha lennates katki ei lähe ja vee alla vajudes rõõmsalt edasi pildistavad-filmivad, siis on siin midagi sinu jaoks. Pentax WG-3 suudab pildistada 14 m sügavusel vee all, talub kukkumisi 2 m kõrguselt, peab vastu 100-kilosele survele ja funktsioneerib vabalt kuni -10°c külmas. Aga peale selle teeb see kaamera ka ilusat pilti. Vaatame koos Antoniga lähemalt:
Alles hiljuti sai välja kuulutatud, et Canon annab fototehnika ostjale raha tagasi. Pakkumine kehtib valitud toodetele ning kaameratest on nimekirjas Canon EOS 7D ning 60D kered. Kuigi kamaania on hetkel aktiivne, on põhjust sellest siiski uuesti rääkida, sest kaamerate nimekirja on lisandunud ka Canon EOS 700D kere. Lisaks on hea uudis ka see, et kampaania on pikenenud kuni 30. juunini.
Raha saab tagasi lisaks ka valitud Canoni objektiivide ja välklampide pealt. Kampaanias osalevate toodete ja tagastatavate summadega saab tutvuda Canoni veebilehel. Ost tuleb registreerida Canoni veebilehel ning saata registreering koos ostutšeki koopiaga tavapostiga Canonile. Täpsed juhised ja tingimused leiad www.refundcampaign.com.
Võimsa suumi ja pisikese korpusega kompaktkaamera, mis on pilgeni täis topitud erinevaid funktsioone ja innovatsiooni. Nõnda võiks iseloomustada äsja Photopointi kauplustesse jõudnud Panasonic Lumix TZ40 kompaktkaamerat. TZ40 kuulub Panasonicu pisemate kompaktkaamerate absoluutsesse tippu. Karmima hinnasildi ja parema pildistamisomadustega võib uhkeldada vast ainult Panasonic LX7. Need kaks kaamerat on aga oma iseloomult väga erinevad. Erinevus tuleneb just nimelt objektiividest: kui LX7 kaameral on objektiiv mis suumib vähe aga teeb pimedas paremat pilti siis TZ40 suumib palju ja kaugele kuid hämaras tehtud fotodelt samaväärset kvaliteeti oodata ei ole.
Sellised kaamerad nagu Panasonic TZ40 seda on, on muutunud viimastel aastatel päris populaarseks nii et igal endast lugupidava kaameratootja valikust võib vähemalt ühe sellise leida. TZ40 karmimateks konkurentideks on näiteks sellised ässad nagu Canon PowerShot SX280 HS, Fujifilm F900 EXR ja muidugi ka 30x optilise suumiga Sony Cyber-Shot HX50V. Meie keskendume siin pildiloos TZ40 võludele, vaatleme seda kaamerat peamiselt väljast aga piilume pisut ka ekraani vahelt sisse.
Panasonic Lumix TZ40 olulisemad omadused:
- 18.1 MP 1/2.3″ CMOS sensor
- 20x suumiga, F3.3 – F6.4 objektiivi fookuskauguste vahemik on 24 – 480 mm (35 mm ekvivalendina)
- Lähim teravustamiskaugus: 3 cm. Käsitsi teravustada ei saa. Autofookuse abivalgus.
- 5-suunaline optiline värinastabilisaator aitab pildistada teravamaid fotosid ka suurema fookuskauguse korral
- 3.0″ puutetundlik LCD-ekraan mahutab hea hulga piksleid (920 000 px)
- Ühendused: WiFi, NFC, HDMI, USB 2.0. Kaugjuhtimispuldi võimalust ei ole. NFC aitab kaks seadet ühendada WiFi võrku.
- GPS kiip, PASM särirežiimid, RAW faili ei salvesta.
- Videorežiim: 1920 x 1080 (60 fps), 1280 x 720 (60, 30 fps), stereoheli salvestamine
- Mõõtmed: 105 x 59 x 28 mm
- Kaal: 198 g
Karbis on: Panasonic Lumix TZ40, kasutusjuhendid, DVD-plaat tarkvaraprogrammidega, liitiumaku, laadimisadapter, USB-kaabel (UC-E6 pistikuga kaamerapoolses otsas) ja randmepael.
Panasonic Lumix TZ40 on vägagi konservatiivse, võiks isegi öelda et lihtsa disainiga. Metalne korpus on teraliselt sätendava pinnaviimistlusega – välja arvatud kaamera ülemisel küljel olev plaat, mis on lihtsalt must. Hämaras teravustamisel aitab kaamerat objektiivi juures ülal olev autofookuse abivalguse lamp.
Erinevalt näiteks Canon SX280 kaamerast on Panasonic kaamera esiküljele tekitanud kummeeritud kattega käepideme. See on väga tänuväärne disainitükike, kuna parendab tunduvalt aparaadi püsimist pihus.
 |  |
Kaamera paremal küljel joonistub metallkorpusesse nelinurgeline plastiksaareke. Selle all on NFC ehk Near Field Communication kiip. Kui sa oled nende õnnelike hulgas, kel on NFC ühendusega nutitelefon, siis peaksid sa nutitelefoni selle külje lähedale asetama. NFC ühendust ei kasutata fotode või videote laadimiseks vaid abimehena kahe seadme WiFi võrku sidumiseks.
Kaamera vasakul küljel, korraliku plastikust ja vedruga avaneva-sulguva luugi taga on kaks ühenduspesa. Ülal HDMi pesa ning all USB pesa, mis tegelikult ei olegi USB pesa vaid hoopis UC-E6 standardile vastav port. Sellel pordil on kolm funktsiooni. AV ühendus (saab juurde ostetava kaabli abil vaadata pilte teleriekraanil), fotode ja videote kopeerimine arvutisse läbi USB ning laadimine.
DMW-BCG10E liitiumaku peab ühe laadimiskorraga vastu 300 säritust. See on üsna keskpärane tulemus – sissejuhatuses nimetatud kolmest konkurendist näitab siin väga head vastupidavust Sony – HX50 kaamera lubab ühe laadimiskorraga pildistada lausa 400 kaadrit.
Leica brändiga kaunistatud suumobjektiivi maksimaalseks avaks on f/3.3 laiema vaatenurga ja f/6.4 kitsaima vaatenurga puhul. See on täiesti tavaline tulemus ning ega ükski konkurent selles osas midagi eriti paremat ei paku (kui just mitte Sony, kes 30X suumi juures on siiski suutnud säilitada samaväärse avavahemiku).
Ülal pildil näed objektiivi laiema vaatenurga korral ning välja pikenenuna kitsaima vaatenurga korral. Arvestades seda, kui väikseks muutub lõpuni sisse suumides ava, tuleb selle kaamera juurde üsna kohustusliku ostuna soovitada statiivi. 20x suumiga saab käest pildistades ilmselt terava pildi vaid hea valgusega päevasel ajal. Statiivi olemasolu korral muutub pildistamine selle kaameraga aga palju paindlikumaks. Välja suumitud objektiiviga saad klõbistada ilusa uduse taustaga lähi(makro)võtteid ning pildistada pikema säriajaga kauguses olevat ja nii moonutada perspektiivi ning tuua asju lähemale.
Kaamera peal on leitud ruumi programmiratta jaoks. Nagu tähelepanelik silm märkab, on sellel olemas koguni kaks kasutaja poolt seadistavat režiimi (C1 ja C2). Lisaks näeme programmirattal huvitavamatest ikoonidest ka panoraamrežiimi ja Creative Control režiimi.
 |  |
Creative Control režiimi abil saab pildistada fotosid erinevate digitaalsete filtritega nagu “Toy Camera”, “Cross Process”, “Miniature” jne. Peab küll ütlema, et nii mõnigi tootja on neid digifiltreid arendanud juba selliseks, et kasutaja ka filtri tugevust ja muid parameetreid muuta saaks. Panasonicul saab filtrite parameetreid muuta ainult minimaalselt ja mõnede puhul mitte üldse.
Kui rääkida nuppudest ja kasutamismugavusest, siis võib kohe tähele panna, et Panasonicu kaameral ei ole ühtegi valikuketast. Nii Canonil kui ka Fujifilmil on valikuratas kaamera taga neljasuunalise nupu ümber. Sony`l on lisaks sellele aga veel lausa särikompensatsiooniratas kaamera peal. Säriparameetrite “ava” ja “säriaeg” seadmiseks tuleb TZ40 kaameral vajutada kõigepealt Exposure/Map nupule ning seejärel saab suunanuppudega üles-alla muuta säriaega ja paremale-vasakule muuta ava.
 |  |
| Ekraanile saab kuvada digitaalset kompassi ja loodi ning soovi korral ka histogrammi. | All paremal nurgal olevale “Q-Menu” ehk kiirmenüü nupule vajutades avaneb (PASM režiimides) selline seadete valik. |
Panasonic Lumix TZ40 ekraan on puutetundlik. Kahjuks aga mitte capacitive-tüüpi vaid resistive-tüüpi. See tähendab, et puutetundlikkuse toimimiseks peab seda tavalisest tugevamalt vajutama. See-eest on ekraan aga väga ilusa ja terava pildiga.
 |  |
Programmiratast keerutades keerleb ka ekraanil särirežiimide karussell. Ülal mainitud C1 ja C2 režiimid on pisut erinevad. C1 režiimi alla saab menüüst seada endale meeldivad parameetrid ja siis saab lihtsalt programmiratast C1 asendisse keerates ükskõik millisel ajal need seaded aktiveerida. C2 režiimi alla saab aga (vt ülemist parempoolset pilti) seada omakorda kolm erinevat Custom režiimi. Iga kord, kui režiimiketta C2 peale keerad, saad avanevast menüüst valida ühe kolmest C2 režiimist.
 |  |
WiFi funktsioon võimaldab mitmeid toiminguid. Nutitelefoni või tahvelarvutisse laetud Panasonic “Image App” abil saab kaamerat eemalt juhtmevabalt juhtida, fotosid saab pildistamise ajal mobiilsesse seadmesse või tavaarvutisse saata. Samuti saab arvutisse saata pärast pildistamist – kõik pildid korraga. Lisaks on võimalik fotosid üle WiFi võrgu vaadata ka ühilduvate telerite suurel ekraanil.
Panasonic Lumix TZ40 on sobiv pildimasina reisihuvilistele või siis näiteks neile, kellele lihtsalt kaugeid asju lähemale suumida meeldib. See on paindlik kaamera, mille manuaalsed säriseaded ning laia fookuskauguste ulatusega objektiiv lubavad pildistada väga erinevaid kaadreid seadmata piire sinu loovusele. Kui sa sellist laadi kaamerat endale hankida plaanid, siis soovitame sul end pühendada manuaalrežiimis pildistamise halvasti varjatud saladustesse ja kindlasti hankida kaamerale lisaks ka statiiv. Ning välklamp – kui vähegi võimalik – lülita välja.
Panasonic Lumix TZ40 Photopointis: 429€
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/40 sek, ISO 2000.
Mägedest alla sõites istusin ilma akendeta bussis, ise üleni kinni kaetud(loe: kõik riided seljas), püksid salliks keeratud ja kapuuts silmini tõmmatud. Üritasin kapuutsi ja salli vahelt piiluda mägist maastikku mille ilu tegi veel vürtsikamaks täiuslik päikesetõus. Kell oli pool 7.
Esimest korda terve reisi jooksul tundsin, et mul oleks just praegu vaja teleobjektiivi. Hommikune kerge uduvine eraldas erinevad mäetipud. Iga mägi oli nagu erinev layer suurest pildist, erineva kontrastiga.
Mida rohkem mägedest alla, seda enam kadusid mu seljast riided ja soe rannatuul hakkas akendest sisse tungima. Kottayamisse jõudes ma juba higistasin, ilma et oleks sõrmegi liigutanud. Edasi seiklesin kolme erineva bussi ja ühe praamiga Aleppysse.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5,6, 1/2000 sek, ISO 800.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/3,3, 1/1250 sek, ISO 1000.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/4,5, 1/1250 sek, ISO 500.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/250 sek, ISO 500.
See piirkond tähendab juba Kerala Backwatersit. Kerala Backwaters on teoreetiliselt India enda Veneetsia, aga ilma kanaleid ümbritseva linnata ja tohutult ilusa loodusega. Jõgede ja kanalite rägastik millesse võib niiöelda “uppuda”.
Lonely Planeti sõnul on Kerala Backwaters üks suurimaid vaatamisväärsusi Indias. Tõesti, see on hämmastav. Leidsin uued reisikaaslased. Kolm Taanlast ja üks Norrakas.
On mitmeid viise kuidas Backwaterseid näha. Esimene ja kõige odavam viis on võtta 8 tunnine praam Aleppyst Kollamisse. Maksab 300 ruupiat. Praam sõidab mööda suuremaid kanaleid ja enamvähem saab selle õige tunde kätte küll.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/3,2, 1/1000 sek, ISO 3200.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5,6, 1/1000 sek, ISO 2000.
Teine võimalus on võtta kohalik kanuu koos juhiga. Juhiks on tavaliselt mõni kalamees või põllumees, kes teenib turistide sõidutamisega lisaraha. See on juba midagi enamat, kui lihtsalt kerge ülevaade. 2-3 tunnine sõit näitab väga täpselt kuidas käib kohalik elu kanalite ääres ja millised on elutingimused. Kuna kanaleid kasutatakse vee allikatena, siis kodud on ehitatud väga lähedale ja teoreetiliselt tekib tunne, nagu sõidaks kanuuga läbi inimeste hoovide. Tädid pesevad pesu, lapsed mängivad hoovis kriketit, vanemad härrad uudistavad uusi turiste, nooremad pojad üritavad sulle kookospähklit müüa. Selle kanuureisi ajal käis just 9 päevane templifestival mis tähendas, et ruuporitest lasti ilma pausideta tohutult kõvasti mantraid. Ja seda terves külas ning 9 päeva järjest. Meie 2,5 tunnise reisi jooksul mõjus see juba korralikult, ei kujuta täpselt ettegi kuidas 9 päeva oleks.
Kanuureiside kohta leiab infot turistiinfost või siis küsi ükskõik kellelt tänaval, kõik teavad kedagi kes korraldavad mingeid reise. Ma võtsin kohe Kollami sadama turismiinfost broneeringu. Maksis 400 ruupiat( 6 eurot) ja sisaldas autotransporti 45 minutit õigesse kohta, 2-3 tundi kanuusõitu ja transporti tagasi linna. Need reisid toimuva tavaliselt 2 korda päevas.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/6,3, 1/1000 sek, ISO 200.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/3,2, 1/2000 sek, ISO 1250.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/3,5, 1/400 sek, ISO 200.
Kolmas, kõige kallim ja arvatavasti ka kõige luksuslikum viis on võtta kambaga terve paatmaja. Tavaliselt paketid sisaldavad1-2 päeva laevas koos ööbimise ja 24 tundi teenindusega. See on siinkandis põhiline turismimagnet. Neid paatmaju on absoluutselt igas suuruses ja igas hinnaklassis. Praamiga sõites nägin oma mitusadat paati seismas ja kliente ootamas. Kuna kõrghooaeg on läbi, siis pargitakse paat ära ja uuel hooajal läheb jälle sõitmiseks.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5, 1/1600 sek, ISO 160.
2-päevase paketi hinnad hakkavad kuskilt sealt 2000 ruupia kandist ja võivad ulatuda kõrgemale kui lagi. Tõesti, sky is the limit. Kui vähegi võimalus, siis tuleb minna. Aga see on täpselt selline seltskonna olemine, et väga suvaliste turistidega ei tahaks koos olla. Kuna Taanlased ja Norrakas olid selle juba ära teinud, siis ei jäänudki mul muud üle kui lihtsalt kanuureis võtta. Olen rahul!
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/4, 1/1600 sek, ISO 100.
Otsisime endale hotelli rannale kõige lähemale, et oleks hea minna ujuma. Hommikul just peale päikesetõusu läksime Henninguga (Norrakas) julgelt randa, lootes leida sealt mõnusa peesitamise koha koos pehme liiva ja enamvähem puhta veega, aga ei, rand oli teoreetiliselt üks suur peldik. Mehed tulevad hommikul sinna oma number kahte tegema. Rand on täis väikesi auke, kuhu siis tehakse asi ära, aga liiva peale ei lükata. Aga no kui juba rannas olime, eks siis pidi ikka ujuma küll minema (tean küll mis te praegu mõtlete). Väikesed poisid püüdsid rannas hommikusöögiks rusikasuuruseid krabisid.
OK, aitab küll linnadest, aeg hakkab otsa saama ja tahaks veel natuke rannas pikutada. Sõidame veel lõunapoole.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/500 sek, ISO 200.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2,2, 1/500 sek, ISO 200.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/4,5, 1/1600 sek, ISO 100.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2,2, 1/320 sek, ISO 1000.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/320 sek, ISO 6400.