Selline relv on peagi astumas Panasonicu hübriidkaamerate etteotsa. Eelmise aasta sügisel esitletud Panasonic GH3 kõrvale on tõusmas väärililine kaaslane – kompaktse korpusega hübriid, mille nimeks peaks ülaloleva foto alusel otsustades tulema Panasonic GX7. Tegemist on 2011 aastal esitletud GX1 järeltulijaga, millel on sisseehitatud WiFi, NFC, nurga alla seatav LCD-ekraan ning veel midagi eriti uhket: nurga alla seatav elektrooniline pildiotsija.
Kaamera välimus ja juhtnupudki on põhjalikult ümber disainitud ja näib, et lõpuks on midagi ette võetud ka selle tagumise valikukettaga, mis kõikide Lumixite peal seni üsna tuimalt liigub. Kaamera kere hinnaks teatakse tulevat ligikaudu 1000 eurot – poole enam kui soodushinnaga GX1 komplekt hetkel Photopointis.
Panasonic Lumix GX7 arvatavad tehnilised andmed:
- 18 MP sensor (võimalik ka, et 16 MP)
- Magneesiumsulamist korpus üleni mustas või mustas/hõbedases värvitoonis
- Sensorinihutusega värinastabilisaator (esimest korda Panasonicul)
- GH3 kaamera sarnane videokvaliteet
- maks. säriaeg: 1/8000
- 5 kaadrit sekundis sarivõte (4 kaadrit sekundis jätkuva teravustamisega)
- Nurga alla seatav 2,76 MP EVF
- Nurga alla seatav 3″ LCD (1,04 MP)
- Wi-Fi ja NFC
- “Focus peaking” funktsioon aitab käsitsi teravustamisel
- Sisseehitatud stereomikrofon
- Turule alates septembrist
- Kere hind: 1000€
- Kaks komplektiversiooni: 14-42mm ja 20mm objektiividega
Allikas: Photorumours.com
Pealt nagu kompaktkaamera, pildid nagu peegelkaameral. Nõnda võiks iseloomustada Ricoh GR fotoaparaati, mis oma suure sensoriga kõigi tavaliste seebikarpide pildikvaliteedile tuule alla teeb. Selliseid suure sensori, pisikese korpuse ja fikseeritud fookuskaugusega objektiiviga kompaktkaameraid on turul ainult 4. Ricohile pakuvad konkurentsi Sigma DP3 Merill, Fujifilm X100S ja Nikon Coolpix A . Ricoh GR on oma konkurentidest märksa soodsam, ohverdamata hinna poolest lähima konkurendi, Coolpix A aparaadiga võrreldes mitte midagi olulist funktsionaalsuses. Vaatame lähemalt:
Sony RX100 II on kompaktkaamera, millele mõeldes enamik foto(kaamera)huvilisi erutusest suunurkadest vahtu välja ajama hakkavad. See pisike, metalse korpusega aparaat peidab lisaks muule väärt kraamile ju endas suurt 1″ sensorit. Ja nagu kõik tehnikaülevaated kirjutavad, pildistab see sensor oma 20.1 megapiksliga nii kauneid kaadreid, et kuku pikali. Pikali võib pahaaimamatut fotohuvilist rabada ka selle kompaktkaamera hind, mis 749€ juures on 120€ kallim RX100 II eelkäijast nimega RX100 ning 250€ kallim minu lemmikkompaktkaamerast Panasonic LX7. Vaatame, mis Sonyl sellise hinna eest vahuse suuga fotohuvilisele pakkuda on:
Sony RX100 II kompaktkaamera olulisemad tehnilised andmed:
- Uus 1″-tüüpi Exmor-R BSI-CMOS sensor (13,2 x 8,8mm, 3:2 külgede suhe)
- 20.2 megapikslit
- 28-100mm (35mm ekvivalendina), f/1.8-4.9 Carl Zeiss Vario-Sonnar T* objektiiv (jäi samaks)
- Lähim teravustamiskaugus: 5 cm
- ISO 160-12,800 (laiendatud ISO 100 kuni to 25,600)
- “Multi-Interface hot shoe” välgupesa lisatarvikute (välklamp, el. pildiotsija, stereomikrofon) ühendamiseks
- NFC kaudu seadistatav WiFi ühendus võimaldab andmete ülekannet ja kaugjuhtimist nutiseadme abil
- Lallutatav 3-tolline 1,2 miljoni punktiga “WhiteMagic” LCD ekraan
- Videosalvestus: 1920 × 1080: 24p, 25p, 50p
- Aku kestab 350 võtet (CIPA test)
- Mõõtmed: 101,6 × 58,1 × 38,3 mm
- Kaal: 281 g (koos aku ja mälukaardiga)
Pakend ei ole Sony RX100 II kaameral sugugi nii uhke, nagu RX100 aparaadil (vaata RX100 karbist välja postitust). Mitte et see üldises plaanis väga oluline oleks.
Karbis on: Sony RX100 II kompaktkaamera, garantii- reklaami- ja lühijuhendipaberid, NP-BX1 liitiumaku, AC-UB10D laadija, Micro USB otsaga USB-kaabel, kaamerarihma pandlad, toitekaabel, randmepael ja kasutusjuhendiraamat.
RX100 II aparaadiga tuleb kaasa pisike randmepael. Karbis on ka kaks pannalt, mille abil saab kaamera külge kinnitada toekama kaamerarihma. Seda viimast muidugi kaasas ei ole. RX100 II jaoks on aga müügil komplekt vutlarist ja kaamerarihmast – viimane siis nende pannalde külge kinnitubki. Loomulikult võib kasutada aga ka mistahes muud kaamerarihma.
Kaamera all on metallist statiivikeere, siinsamas oleva luugi alla sisestatakse nii aku kui ka SD mälukaart. Aku on üsna pisike, kuid peab siiski vastu täiesti konkurentsivõimelise arvu fotosid: 350 ühe laadimisega.
Võrreldes eelmise mudeliga paistab kaamera peal silma välguking. Muus osas on aparaat praktiliselt sama pisike ja sarnase puhta disainiga. Valguse käes pärlendav sile pealispind näeb küll kena välja, kuid ümarad servad ei paku sõrmedele just väga head haardekindlust. Käepidet, millest parema käe näppudega hea kinni haarata, aparaadil ei ole. Ometi on Sony aga selle olulisusest aru saanud, sest RX100 II lisatarvikute sekka on tekkinud kaamera külge liimitav käepide AG-R1.
Carl Zeissi prestiižset logo kandev objektiiv on kahtlemata tõeline meistritöö, sest see peab ju kandma valgust üle kogu 1″ sensori suurele pinnale – olles samal ajal sensorile nõnda lähedal. Pildistades aga insenerisaavutused tihtipeale ei loe, sest objektiiv puutub kokku reaalse elu kitsendustega. Kitsenduseks on siin see, et kõige laiemas positsioonis (väiksema fookuskauguse puhul) on objektiivi maksimaalne ava küll meeliülendavalt valgusjõuline f/1.8. Niikui hakkad aga objektiivi sisse suumima, väheneb maksimaalne võimalik ava oluliselt – kuni f/4.9 kõige kitsamas asendis. Sellist lõivu peab maksma nõnda kompaktse korpuse ja suure sensori eest. Panasonic ja Olympus on läinud teist teed – pisut suuremate korpuste ja pisemate sensoritega on nende objektiivid terves suumi vahemikus üsna valgusjõulised. Panasonic LX7 kaameral f/1.4 – 2.3 ja Olympus XZ-2 kaameral f/1.8 – 2.5. Seega ei pruugi kõik veel kuld olla, millel 1″ või f/1.8 peale kirjutatud on.
Objektiivi ümber on valikurõngas, mida keerates saab muuta erinevaid seadeid. ISO, säriaeg, digifiltrid… See rõngas liigub kahjuks sujuvalt – ilma astmeteta. Seega peab kasutaja rõngast keerates oma pilgu kindlasti pingsalt ekraanil hoidma, et sealt näha kui mitu korda ta parajasti keerates antud väärtust muutnud on. Minu jaoks ei ole selline sujuv valikurõngas üldse mugav – esile tuleb siin tõsta Olympus XZ-2 kaamerat, mille esiküljel oleva hoova abil saab rõngast panna liikuma nii sujuvalt kui ka astmete kaupa. Enne Sony RX100 II ametlikku esitlust liikus veebis kuulujutte, et ka Sony on oma aparaadile sarnast lahendust tegemas. Kahjuks need jutud siiski tõele ei vastanud.
 |  |
Kaamera vasakul küljel on kaks ühenduspesa – alumine on HDMI jaoks ning ülemine USB-kaabli jaoks. Ülemisse pessa saab nüüd sisestada ka kaugpäästiku kaabli – omadus, mis RX100 II puhul – võrreldes eellasega – ehk nii akuutne ei olegi, sest uuel mudelil on ju ka olemas WiFi ehk distantsilt nutitelefoniga juhtimise võimalus. Seda tuletatakse meile meelde kaamera paremal küljel asuva logoga.
Sony RX100 II kaamera kõige olulisemaks uuenduseks võrreldes eelkäijaga on nurga alla seatav LCD-ekraan. Sony oskab neid korpusest eemal olevaid ekraane teha väga õhukesi ning erandiks ei ole ka RX100 II kaamera. Tihti on sellised keeratavad-pööratavad ekraanid väga matsakalt silmatorkavad. Sony oma aga sulandub nii kenasti korpuse sisse, et esmapilgul ei saa selle täiest funktsionaalsusest aimugi.
Veenduge ise. Nurga alla seatavad ekraanid – võrdluses Sony RX100 II (paremal) ja üks selle otseseid konkurente – Olympus Stylus XZ-2
Nurga alla seatav ekraan on kompaktkaameratel pildistamisel tegelikult väga praktiline asi. LCD-ekraanilt madalaid võttenurki kadreerides muudab see pildistamise oluliselt mugavamaks. Kas nüüd just 120€ võrra mugavamaks… see on juba iseküsimus.
Nii juhtnuppude kui ka ekraanile kuvatavate valikute ja menüü poolest on uus mudel identne vanemaga. Ära väärib märkimist fakt, et RX100 II kasutajaliides ei ole selline, nagu Sony teistel kompaktkaameratel vaid selline, nagu Sony SLT-tüüpi kaameratel. See annab selge viite sihtgrupile, kellele RX100 II mõeldud on: fotohuvilised, kes teavad kuidas lisaks rohelisele režiimile ka pool- ja täismanuaalsetes režiimides pildistada.
Kaamera pealtvaates – vasakult hüppab välja välk, paremal on režiimivaliku ratas. Automaatrežiime on kaks – rohelisega tähistatud “Intelligent Auto” ja kuldne “Superior Auto”. Viimane pildistab lühikese sarivõtte ja töötleb neist kokku ühe, kõrgema kvaliteediga pildi. Lisaks on kaamera peal sisse-välja lülitamise nupp ja päästik koos suumihoovaga. Suumi funktsiooni saab tegelikult omistada ka objektiivi ümber olevale rattale, kusjuures seda nii sujuvalt kui kindlate astmete (28, 35, 50, 70, ja 100mm) kaupa. Tillukesed pilud kahel pool välgukinga on stereomikrofoni teenistuses.
 |  |
“Multi Interface” nime kandvasse välgukinga abil saab kasutada Sony väliseid välklampe. Olulisemalt saab selles kasutada aga ka Sony elektroonilist pildiotsijat FDA-EV1MK. Viimase hind ületab aga kahjuks enamiku kopmpaktkaameraomanike taluvuspiiri. Sellesse pessa saab lükata ka Sony stereomikrofoni ECM-XYST1M.
Ilus on see kaamera küll ja pisike ka. Libeda korpuse tõttu pole seda aga väga mugav käsitseda. Käsitsemist parandab tunduvalt seesama retsostiilis vutlar, mis samas ka kaamerat löökide ja kukkumiste eest kaitseb. Selle sisse torgatuna aga pole RX100 II jälle väga taskusõbralik.
RX100 II on kahtlemata väga hea kaamera, mis on võimeline väga headeks piltideks ning ilusaks videoks. Selle aparaadi suurimaks miinuseks ongi hind. 749€ eest võib ju saada juba APS-C sensoriga peegel- või hübriidkaamera või Ricoh GR digikompakti. Konkurentide tippklassi kompaktkaamerad on aga juba mõnisada eurot soodsamad. Kindel on see, et kui sulle Sony RX100 II meeldib ja sa selle jaoks raha leiad, siis ei kahetse sa oma ostu sekundiks ja sul on vastupidav, ilusaid pilte pildistav kompaktkaamera aastateks. Sellegipoolest – enne kui Sonyt ostma lähedd, vaata üle ka Olympus XZ-2, Panasonic LX7 ja teised kevadises võrdlusülevaates üles astunud kaamerad.
Sony RX100 II kompaktkaamera Photopointis: 749 €
Nätsu- ja kondoomipakkide vahelt ega laadapäeva pappkastide kuhjast selliseid nööpkuulareid juba ei leia. Razer Hammerhead Pro pakub esmalt visuaalset naudingut. Neoonroheliselt helkiva kaabliga tipneva metallist kesta sees peidavad end aga 9 mm diameetriga neodüümiummagnetid. Koostöös kuulari sisemuse hoolikalt vormitud kõlakastiga peaks need nii arvutimänguri kui ka nutitelefoniga ringi tsilliva audiofiili kuulmekanaleisse tooma iseäranis puhtad ja bassised helid. Isegi üsna kriitilised AnandTech.com arvustajad (kes suurema osa Razeri kõrvaklappide heliga sugugi rahul pole) leiavad Hammerhead`i helikvaliteedi igati korraliku olevat.
Razer Hammerhead Pro nööpkuularid on varustatud juhtme küljes oleva mikrofoniga ning nupuga, mille abil saab vastu võtta sissetuleva telefonikõne. Razeri sõnul toimivat kõrvaklappide mikrofoni/kõnealustus funktsioon kõikide kaasaskantavate mobiilsete seadmetega, kaasa arvatud iOS ja Android nutitelefonid ja tahvelarvutid. Razer Hammerhead Pro soovituslikuks jaehinnaks on 69,99€. Nööpkuularitest on olemas ka soodsama hinnaga versioon Razer Hammerhead, mille soovituslikuks jaehinnaks Euroopas on 49,99€ ja millel juhtme küljes mikrofoni/nuppu ei ole.
Ametlik pressiteade Razeri veebilehel
Pentax K-50 on otsene järeltulija eelmise aasta ühele väga kuumale peegelkaamerale – K-30‘le. Võrreldes eelmise mudeliga on tehtud nii mõnigi huvitav uuendus ning parandatud üleüldist kaamera tööd. Samal ajal ei ürita Pentax oma konkurente üle trumbata maailma kõige soodsama hinna või maailma väikseima kerega, vaid keskendub reaalselt kasutusmugavusele, töökindlusele ning pildikvaliteedile.
Pentax K-50 esimesed peegelkaamera komplektid on juba paar nädalat olemas olnud Photopointi lettidel ning tänases artiklis keskendume Pentax K-50 + 18-55mm WR musta värvi komplekti karbist välja harutamisele ning vaatame, milline antud kaamera ka reaalselt välja näeb ning saame esmased muljed võimalustest.
Olulisemad tehnilised andmed:
- 16.3MP CMOS sensor – sama, mis K-5/K-5 II ning K-30 sees peidus
- Kaamerasisene stabilisaator – tegu ikkagi Pentaxi peegelkaameraga ju
- Ilmastikukindel korpus – kokku 81 erinevat tihendit kerel
- ISO 100-51200 – sama, mis Pentax K-5 II (Võrdluseks K-30: ISO 100 – 12800, laiendatav kuni 25600)
- 1080p FullHD videosalvestus – 24, 25 või 30 kaadrit sekundis
- 921,000 piksliga 3″ LCD ekraan. Harju keskmine teravus, kuid väga hea vaatenurgaga
- SAFOX IXi+ sensoriga autofookus. Tööulatus -1 – 18EV – sama mis K-5 II juures kasutusel
- Autofookuse peenhäälestus eraldi objektiividele. Kere talletab kuni 20 erineva objektiivi info enda mälus
- Koos vaheadapteriga saab kasutada ka AA tüüpi akupatareid
Aitab nüüd numbritest ning muudest asjadest ning kiikame ka karbi sisse.
Karbis on lisaks Pentax K-50 kaamerale ka järjekordne versioon smc PENTAX DA 18-55mm f/3.5-5.6 AL WR ilmastikukindlast standardsuumobjektiivist. Viimasega ei tule enam kaasa küll mingil põhjusel päikesevarjukit (Pentax, mis teil küll sisse läinud on?). Olemas on ka akulaadija D-BC109 koos toitekaabliga, liitiumaku D-LI109 (sama, mis on kasutusel ka Pentax K-30 ja K-r juures), USB kaabel, kaamerarihm, garantiitalong, tarkvara CD ning täispikk eestikeelne kasutusjuhend. Viimane on jätkuvalt võrdlemisi haruldane nähtus, kuna enamus peegelkaameratega antakse kaasa pigem ainult lühijuhend.
Erinevalt K-30 peegelkaameraga on K-50 kere tehtud ümaram ning tundub käes natuke isegi mugavam. Suureks edasiminekuks on ka Pentaxi otsus kasutada kõikjal korpusel sama mustriga pinnaviimistlusmaterjali. K-30 on ju iga külje peal erineva tekstuuriga – naha imitatsiooniga, mummuline, auguline jne. Kõik see tekitas mulje, et K-30 on kokku pandud tootmisjääkidest. K-50 on selle koha pealt tubli edasiminek.
Komplektis kaasas olev 18-55mm objektiiv on samamoodi ilmastikukindel nagu kaamerakere. Viimase tõestuseks on kõige paremaks näiteks oranž kummitihend objektiivi bajoneti ümber. Selle eesmärgiks on sulgeda objektiiv ning kaamera kere üheks tervikuks ning takistada tolmu ning niiskuse sattumist nii objektiivi kui kaamera peeglikambrisse ja sellega ka sensorile.
Tagumine külg on samamoodi pea äravahetamiseni sarnane K-30 kaameraga ning nuppude paigutus ei ole muutunud. Erinevuseks on ainult väike disainimuudatus pöidlatoe juures, kust on eemaldatud reljeefne pinnakate. Menüüde ülesehitus ning kasutusloogika on jäetud täpselt samaks. K-50 on saanud täpselt selle sama, 100% kaadri kattuvusega suurepärase pildiotsija, integreeritud loodi, terava ning selge ekraani ning nupud, mille tabamine ka pimedas on mugav, rääkimata talvel suure külmaga ning kinnastega kasutamisest.
Sarnaselt edasijõudnutele suunatud kaameratele on ka Pentax K-50 varustatud kahe valikurattaga – üks ees ning teine taga. See lahend teeb manuaalrežiimides kaamera käsitlemise tükkmaad mugavamaks. Režiimirattal on esindatud kõik Pentaxile kohased manuaalrežiimid ning automaatrežiimid ning kaasatud ka kaks kasutajarežiimi, mida saab seadistada vastavalt enda eelistustele. Ning nagu kõikidele Pentaxitele kohane – roheline nupp, mis toob kaamera algseadetele tagasi.
Jätkates varasemate mudelitega kinnistunud traditsiooni, on K-50 varustatud mugava ning sügava käepidemega, millest on mugav kinni haarata ka ühe käega või paksude kinnastega. See jällegi tagab mugavama ning turvalisema opereerimise pea igas keskkonnas.
 |  |
Ühel küljel on K-50 kaameral kummitihendite taga peidus nii mälukaardi pesa kui ka distantspäästiku ühendamiseks mõeldud pesa. K-50 võtab vastu SD/SDHC/SDXC tüüpi mälukaarte kui ka Eye-Fi WiFi toega kaarte. Viimase puhul saab lausa kaameras seadistada, mis kvaliteediga pildid üle WiFi edastatakse. Distantspäästikupesa on standardne 2,5mm läbimõõduga, sama mis eelnevalt kõik Pentaxid kui ka tavakasutajale suunatud Canoni kaamerad kasutavad.
Teisel küljel on kummitihendi taga peidus USB/AV väljund arvutiga või teleriga ühendamiseks. Kahjuks või õnneks ei ole lisatud K-50 kaamerale HDMI väljundit. Suureks puuduseks on küll mikrofonisisendi puudumine – tuleb leppida integreeritud monomikrofoniga kaamera korpuses.
Kuna enamus Pentaxi objektiive kasutavad keresisest teravustamismootorit, siis on teravustamise režiimivalik jäetud ka kaamera kerele. Loomulikult toetab K-50 ka uuemaid KAF3 bajonetiga, SDM mootoriga varustatud objektiive.
Mugavama kasutuse nimel on pandud kaamera vasakule küljele ka eraldi lüliti RAW faili salvestuse sisselülitamiseks.
See peegelkaamera kasutab D-LI109 liitiumakut ning adapteriga D-BH109 on võimalik kasutada vooluallikana nelja AA patareid või akut. See lahend on kahtpidi kasulik – liitiumaku lubab pikemat pildistamisaega ühe laadimiskorraga. Samas võib pikemal reisil olles muretu olla, kuna AA tüüpi patareisid saab osta pea igas maailma nurgas.
Sisseehitatud välk käib K-50′l kõrgele välja, vähendades sellega punaste silmade tekkimise ohtu välgu kasutamisel. Samas ei asenda need pisikesed välgud siiski korralikku välist välku, kuid hädapäraselt ajab asja ära.
Ekraanile kuvatavat infot saab kasutaja vastavalt hetkevajadustele muuta. Valikuvariante on jagatud neli: standardne vaade, digitaalne lood, ekraan välja lülitatud ning kui on ühendatud O-GPS1 mooduliga, on näha ka kompassi.
Kaamera menüü osas pole ka midagi muutunud ning on truuks jäädud harjumuspärasele kasutajaliidesele. Olles eelnevalt kasutanud mõnda Pentaxi fotoaparaati, tunned kohe kindlalt end koduselt ka K-50 juures ning leiad iga funktsiooni harjumuspärasest kohast.
Esimesed kokkupuuted kaameraga jätsid sellest väga hea mulje – on olemas edasiminek K-30 juurest. Mitte küll väga suur, kuid on lahendatud teatud kitsaskohad võrreldes eelnevaga. K-5 II juurest võetud teravustamissensor teeb K-50′st teise Pentaxi, mis suudab hämaras teravustada ilma probleemideta. Lisades siia juba end väga hästi tõestanud sensori ning pildiprotsessori, mis tagavad suurepärase pildikvaliteedi ning dünaamika, võib oodata ainult tippklassi tulemit.
Sarnaselt ka K-30 kaameraga jätkab K-50 harjumuspärast Pentaxi tooteloogikat ning pakutakse seda fotoaparaati mitmes erinevas värvivariandis. Hetkel on Photopointi poodides kohapeal valge, punane ning must variant, kuid loota võib, et tulevikus lisandub neid veel. Seda ikka selle jaoks, et kaamera läheks käekoti värvi või hetketujudega kokku või väljendaks just Sinu isikupära. Ei, ärge mõistke mind valesti – autode, kompaktkaamerate või majade värve ju valitakse väga veidratel põhjustel, miks mitte ka siis peegelkaamerat.