Digitesti veebilehel ilmunud sisukas ülevaates tutvustab Mariel Manfrotto fotokottide tootesarja kuuluvaid Diva 15 ja Diva 35 kotte. Need eelkõige naisfotograafidele suunatud fotokotid suudavad endas kanda peegelkaamerat, meigitooteid, tahvelarvutit ja ruumi jääb veel ülegi. Oma kalli kaamera võid julgelt Diva kotti sügis vihmade eest peita, sest Manfrottole omaselt on need vastupidavad ja vetthülgavad. Mainimata ei saa muidugi jätta Manfrotto Diva kaamerakottide lihtsat ja naiselikku disaini.
Kui oled mõlgutanud mõtteid uue kaamerakoti soetamisest, siis on praegu selleks sobivaim hetk. Nimelt on ainult täna Manfrotto Diva 35 fotokott Photopointi e-poes ihaldusväärselt soodsa hinnaga – 29€ (tavahind 52,99€). Pakkumine kehtib 10. septembri südaööni (23.59-ni).
Loe Manfrotto Diva fotokottide ülevaadet Digitesti veebilehel
Fujifilmi retrostiilis digikaamerate tähelend algas nelja aasta eest Photokina fotomessil, kus firma kõikide üllatuseks X100 kompaktkaamera välja tõi. See oli aparaat, mis oma ilusa välimuse, kompaktse korpuse, suure sensori ja hübriidse pildiotsijaga paljudele tõsistele fotohuvilistele kangesti meeldima hakkas. Selle algse mudeli uuendatud versioon X100s tuli välja 2013 suvel ja tõi endaga oluliselt kiirema teravustamise, võimsama protsessori ja muid täiustusi. Nüüd on meie ees aga X100 kolmas tulemine – Fujifilm X100T.
Täna esitletav Fujifilm X100T võib esmapilgul tunduda üsna X100S sarnane. Seesama pildiprotsessor, faasituvastusega 16 MP X-Trans sensor ja terav 23mm f/2.0 objektiiv viitavad sellele, et uue kaamera puhul on pildikvaliteet identne vanaga. Edasiarendused on X100T juurest tehtud tõepoolest funktsionaalsuse ja kasutamismugavuse vallas.
Kolm olulisemat edasiarendust
Kõige olulisemaks edasiarenduseks on minu arvates LCD-ekraan, mis on senise 2.8″ diagonaali ja 460 000 px lahutusvõime asemel 3.0″ diagonaali ja 1 040 000 px lahutusvõimega. Ehk teisisõnu: ekraan on pisut suurem ja poole teravam. Kõige huvitavamaks edasiarenduseks on aga muudatused pildiotsijas. Nimelt toimib pildiotsija – nagu senigi – kahefunktsiooniliselt. Seda saab kasutada nii optilisena kui ka – kaamera esiküljel olevat nihikut liigutades – elektroonilisena. X100T puhul saab aga optilise pildiotsija allaserva kuvada pisikese elektroonilise ala, kust on hea näiteks “Digital Rangefinder” funktsionaalsust kasutades kahe kujutise kontuure kokku ajades manuaalselt teravustada. Seda pisikest lisaekraani saab optilisse pildiotsijasse kuvada esiküljel olevat nihikut vasakule liigutades.
Tegelikult on X100T kaameral ka kolmas üsna oluline edasiarendus – elektrooniline katik. See teeb võimalikuks väga kiirete säriaegadega pildistamise – kuni 1/32000 sekundit. X100T mehaaniline katik on üsna vaikne, elektroonilise katiku sisse lülitamisel saab aga pildistada täiesti hääletult.
Välised muutused
Ka kaamera väliskujus on toimunud tähelepanuväärsed muutused. Objektiivi ümber on – lisaks sujuvalt liikuvale rõngale – lisandunud 1/3 astmetega avarõngas. Särikompensatsiooni saab nüüd rattast seada kuni +-3 astet. Kaamera taga, neljasuunalise nupukombinatsiooni juures on üks ratas ning tagaküljel olevatest nuppudest on muudetava funktsionaalsusega 7. Kaamera kiirmenüü on nüüd kasutaja enda poolt seadistatav. Parameetreid saab menüüsse lisada ja sealt eemaldada.
Parem videorežiim
Videorežiimis saab nüüd ka täiesti käsitsi säritust seada, olemas on 2.5mm audiosisend (Fujifilmi enda mikrofoni jaoks) ning 60 fps kaadrisagedus. Mitmete ülevaadete sõnul ei olnud X100S videokvaliteet just see kõikse parem – selles süüdistati X-Trans sensorit, mis, olles küll foto jaoks hea, ei kõlbavat tõsisemaks videotööks. Seega, kuigi paberil on kõik kena, tuleks ka X100T videovõimekusse suhtuda teatava ettevaatlikkusega.
Hind ja saadavus
Fujifilm X100T kaamerat on eesti turule oodata novembris. Ametlikuks soovituslikuks jaehinnaks on Fujifilm nimetanud 1199€. Ehk täpselt sama palju nagu X100s aasta eest.
Ehk on just praegu õige aeg osta endale hea soodushinnaga üks viimastest X100S kaameratest? Vaata kas veel saadaval on – Photopointi veebipoest.
FUJIFILM X100T olulisemad omadused
- 16.3MP APS-C mõõdus X-Trans CMOS II sensor
- EXR II pildiprotsessor
- Hübriidne pildiotsija (optiline+elektrooniline). “Electronic Rangefinder” funktsioon
- Kiire autofookus: 0.08 sekundit (X100s kaamerat nimetas Fujifilm maailma kiireima autofookusega kaameraks)
- Sisselülitusaeg: 0.5 sekundit
- katiku viivitus 0.01 sekundit
- Maksimaalne pildistamise kiirus üksikkaadrite korral 0.5 sekundit
- FUJINON 23mm (35mm ekvivalent) F2.0 objektiiv. 8 elementi 6 grupis. HT-EBC vääristus läätsedel
- Lähim teravustamiskaugus: 10 cm!
- Sisseehitatud ND filter lubab pildistada kuni 3 stoppi pikema säriajaga
- Sarivõte 6fps (25 täissuuruses JPEG faili järjest)
- Elektroonilise katikuga pildistamise võimalus – kuni 1/32000 sekundit säriajaga
- 1 040 000 pikslit mahutav 3″ LCD-ekraan
- Uus ‘Classic Chrome’ digifilter
- Focus Peaking ja Digital Split Image funktsioonid lihtsustamaks manuaalset teravustamist
- Full HD video 1080p maks kaadrisagedusega 60fps ja andmesagedusega 36Mbps. Lisaks saab filmida kaadrisagedustega 50fps, 30fps, 25fps ja 24fps
- kaamera sisseehitatud WiFi teeb võimalikuks FUJIFILM Camera Remote rakenduse ja nutitelefoniga X100s distantsilt juhtimise
- Intervallvõte (1 sekund – 24 tundi; kuni 999 kaadrit)
Fujifilm X100T kompaktkaamera tootefotod
Üks korralik püsiavaga valgusjõulune telesuum ongi see, millest Fujifilmi hübriidkaamerad siiani puudust tundnud on. Ei 55-200mm f/3.5-4.8 ega ammugi mitte 50-230mm f/4.5-6.7 pole objektiivid, mida tõsisemad X-T1 hübriidiga pildistajad oma aparaadi ette keerata tahaks. Täna toob Fujifilm aga välja esmaklassilise FUJINON XF 50-140mm F2.8 R LM OIS WR telesuumobjektiivi. Nii korpuse kui ka optika poolest on see ideaalne partner Fujifilmi tippklassi hübriidkaamerate jaoks.
FUJINON XF 50-140mm F2.8 vaatenurkade vahemik on ekvivalentne täiskaadersensori ees oleva 76-213 mm objektiivi vahemikuga. Uue teletoru korpus on ilmastikukindel – täpselt nagu X-T1 hübriidkaameragi. Objektiiv on varustatud optilise värinastabilisaatoriga (mida Fujifilm ise iseloomustamb kui “parimate tulemustega omas klassis”) ning Fujifilmi enda poolt välja töötatud “Triple Linear Motor” nimelise autofookusmootoriga. Tippklassi suumobjektiividele kohaselt ei pikene FUJINON XF 50-140mm F2.8 korpus teravustamisel.
Ilusate fotode pildistamiseks on selle objektiivi optilises konstruktsioonis 5 madala ja 1 eriti madala dispersiooniastmega läätse. Need võitlevad teleobjektiivi vaenlase, kromaatilise aberratsiooni vastu. Parema värviedastuse ja kontrastsuse saavutamiseks on läätsedele kantud uus Nano-GI vääristus.
50-140mm F2.8 objektiivi on eesti fotopoodidesse oodata novembris. Soovituslikuks jaehinnaks on Fujifilm määranud tippklassi objektiivile vastavad 1499€
FUJINON XF 50-140mm F2.8 R LM OIS WR tehnilised andmed
| Konstruktsioon | 23 elementi 16 grupis (nende seas 5 madala ja 1 eriti madala dispersiooniastmega läätse) | |
|---|---|---|
| Fookuskaugus (35mm ekvivalent) | 50-140mm (76-213mm) | |
| Vaatenurk | 31.7° – 11.6° | |
| Avavahemik | F2.8 – F22 | |
| Ava juhtimine | Diafragmalabade arv | 7 (ümar ava) |
| Ava samm | 1/3EV (19 astet) | |
| Teravustamisulatus | Normaal: 1m – ∞ (kogu suumi ulatuses) Makro: 1m – 3m (kogu suumi ulatuses) |
|
| Maksimaalne suurendus | 0.12× (suurima fookuskauguse korral) | |
| Diameeter x pikkus | 82.9mm × 175.9mm | |
| Kaal (v.a statiivikrae ja päikesevarjuk) | 995g | |
| Filtrikeere | 72mm | |
Allikas: Fujifilmi ametlik pressiteade
Juba alates 1950-ndast aastast toimub Lääne-Saksamaal Kölni linnas üritus, mis toob kokku fototootjad, fotograafid ning muidu fotohuvilised üle kogu maailma. Photokina fotomess – nii on selle ürituse nimi – leiab aset iga kahe aasta tagant. Eelmine Photokina toimus 2012 aastal 18-24 septembril ja Photopointi ajaveeb tõi selle oma lugejateni uhkemalt, kui keegi teine. Vaata Photokina 2012 erilehte siit.
Kaks aastat on märkamatult möödunud ja Photokina 2014 fotomess saab oma ametliku alguse juba nädala pärast, 16. septembril. See tähendab et ka Photopointi reporterduo – koosseisus Ardo-Jako Olev ja Lauri Veerde – pakib taas oma tehnika ja suundub Kölni. Selleks, et tunglevast rahvamassist üles leida ja sinuni tuua kõik põrutavamad tehnikašedöövrid ja visuaal-orgastilised vaatemängud – video, fotode, teksti, interaktiivsete panoraamide abil.
Messi ajal soovitame fotohuvilistel kindlasti hoida pilku peal Photokina 2014 messi erilehel siinsamas Photopointi ajaveebis. See on koht, kuhu postitame kõik messil filmitud videod ja pildistatud fotod. Sealsamas on plaanis luua eraldi tutvustavad lehed suuremate fotofirmade jaoks, mis siis nende esitlusest 360 kraadi interaktiivsete panoraamide ja muu sisu abil väga hea ülevaate annavad. See erileht täieneb järgmisel nädalal iga päevaga.
Photokina messilt kirjutatud artikleid ja filmitud videoid tasub vaadata ka seetõttu, et seoses messiga on Photopointi e-poes kavas vallandada ulatuslik sooduskampaaniate laine. Nimelt loobime Photokina postitustes sooduskoode, mille abil vastavate tootjate fototehnikat Photopointi veebipoest soodushindadega osta saab.
Photopointi ajaveebi reporterduo jõuab Kölni pühapäeval 44. septembril kella 18:00 paiku. Seal viskame kompsud hotelli ja suundume kohe messihallidesse, kus käivad alles suured ehitustööd ja ettevalmistused eelseisvaks nädalaks. Olge meiega.
Ehk oled sattunud hiljuti Tallinnas, Solarise kinos mõnda filmi vaatama? Kui ei ole, siis käi ära. Polegi tähtis, millist filmi vaatama lähed, sest iga filmi alguses saad nautida fotonäitust “India laste silmades”. Staatiliste fotode asemel on sellel näitusel nn liikuvad fotod, mis tekitavad ruumilise efekti – seepärast neid ka tavalise ateljeeseina asemel suurel kinolinal näidatakse. Fotograaf Virgo Haan kirjutab Photopointi ajaveebis oma näitusest ja selle saamisloost lähemalt.
Nii et ükskõik kas sa juba oled seda näitust kinos näinud või alles lähed vaatama. Siit saad lähemalt teada, kuidas see sündis ja millega täpsemalt tegu.
Kust see alguse sai? Motion photography ja cinemagraph
Motion photography on ingliskeelne väljend, mida on hakkatud kasutama, et enda alla koondada erinevad fotograafia alaliigid, mille peamiseks märksõnaks on liikumine. Aga liikumine mitte kui teema, vaid reaalne liikumine pildi peal.
Mina tegin oma esimesed tööd kasutades Cinemagraph efekti, mis sisuliselt tähendab seda, et ma teen tavalise staatilise pildi, kus väikesel osal toimub mingi liikumine, mis on igaveses korduses. Sellist fotot siinsamas all näetegi:
Pärast aasta pikkust katsetamist tekkis mul idee, teha vanaaja kroonika laadne näitus kinos, mida inimesed näeksid suurel ekraanil enne filmi. Selleks reisisin ma meie endisesse vennasvabariiki Kõrgõzstani, kust lootsin leida palju hobuseid ja ilusaid mägesid.
Kõrgõzstanis ma pettuma ei pidanud, kuid pisut oma oskustes, sest alles tagasi jõudes ja kümneid kordi oma materjali üle vaadates sain ma aru, et 90% sellest ei kõlba. Üheks üpriski ebameeldivaks probleemiks oli see, et ma ei keeranud statiivi piisavalt tugevalt kinni ja teinekord võib ka kõige väiksem kaamera liikumine rikkuda kogu pildi.
Lisaks on oluline tähele panna, et liikuv objekt ei liiguks kordagi staatiliste objektide ette ega taha. Ning mis vast isegi kõige olulisem, parima wow efekti saab siis, kui teil õnnestub tekitada tugev kontrast liikvate ja liikumatute objektide vahel, ehk siis tuleb otsida midagi, mis tavaliselt liigub palju ja kiiresti ning panna ta seisma ja tema kõrvale tuleb jätta midagi liikuma.
Siin saate näha, mis sellest Kõrgõzstani näitusest lõpuks sai
Palun kliki video vaatamiseks siia
Liikuva fotograafia üks erivorm – parallaksfotograafia
Lisaks Cinemagraph-ile kuulub Motion photography alla ka nn parallax efekt, mis võitis mu südame, kuna lisaks efektsusele on seda võimalik muuta ka interaktiivseks. Ma pean tunnistama, et tihtipeale arvutitaga tööd tehes otsin ma võimalust, et teha väike paus mõtlemises ja sealt tekkis ka idee teha pilte, millega saaks mängida.
Oma esimese katsetuse tegin ma näitusega „Mis on kasside sees?“, kus sarnaselt Kõrgõzstani näitusega toimub liikumine, kuid seda liikumist juhib vaataja ise scrollides pilti üles või alla. Sarnane interaktiivsus on ka minu pildil India vanamehest, kus hiirega pildil liikudes liiguvad erinevad pildi kihid hiirega kaasa.
Näitus “India laste silmades”
Üksteise suhtes liikuvad kihid said inspiratsiooniks ka minu värskeimale näitusele „India laste silmades“ Nimelt oli minu jaoks selge, et ma tahan uuesti teha midagi kinos ja et tegemist võiks olla portree näitusega, kuid ma ei teadnud isegi pildistamise ajal millist liikuva pildi efekti ma lõpuks kasutan.
Ma leidsin Indiast Himaalaja mägedest palju väga lahedaid lapsi kellest ma pildistasin täiesti tavalised portreesid. Varem olin ma kasutanud Displacement map efekti „Mis on kasside sees?“ näitust tehes ja ma lootsin, et see töötab ka inimeste peal.
Displacement map on mask, mis joonistakse tavaliselt Adobe Photoshopis põhimõttega, et kõik mis on kaugemal on tumedam ja kõik mis on vaatajale lähemal on heledam. Asetades pildi ja maski Adobe After Effects programmis kohakuti saab tekitada efekti nagu oleks kaamera pildistamise ajal liikunud ümber pildistatava. Selleks, et vaatajad seda liikumist paremini tajuksid, lisasin esiplaanile ühe kihi tolmu, mis ei liikunud.
See ongi näitus, mida on võimalik näha kuni Septembri lõpuni Solaris kinos enne kõiki filme suurel kinolinal. Treilerit saad vaadata siinsamas.
Palun kliki video vaatamiseks siia
Milleks sellised liikumisega pildid?
Minult küsitakse vahest, et miks selliseid pilte vaja on? Kindlasti saaks ka ilma liikuvate piltideta edasi minna aga samas otsivad loovad inimesed alati võimalust ennast kuidagi uutmoodi väljendada ja vaatajad ootavad, et neile pidevalt midagi uut ja teistsugust pakutaks. Ning vähem oluline pole ka vast pragmaatiline soov kogu seda tehnilist võimekust, mida väga suure raha eest on meie ümber loodud, kuidagi rakendada.