Kui kiireks pildistamiseks mõeldud 16MP sensoriga EOS 1D Mark IV ja stuudiotööks sobilik 21 MP sensoriga EOS 1Ds Mark III profikaamerad 2012. aastal üheksainsaks 18.1 MP sensoriga EOS 1Dx kaameraks kokku sulasid, ei jäänud osal fotograafidest üle muud kui kulmu kortsutada. Fotograafid, kes pildistavad stuudios, on spetsialiseerunud näiteks maastiku- moe- ja tootefotograafiale või müüvad oma fotosid pildipankades, vajavad suurt lahutusvõimet. Seetõttu pildistavad paljud neist hoopis keskformaatkaameratega. Selliste fotograafide jaoks on Canon nüüd pakkumas alternatiivi kahe uue peegelkaamera näol: EOS 5DS ja EOS 5DS R. Erinevuseks neil aparaatidel on vaid madalpääsfiltri puudumine EOS 5DS R ees.

Mõlema kaamera sees on 50MP lahutusvõimega täiskaadersensorid. Hetkel ükski teine täis- või poolkaadersensoriga peegelkaamera nii kõrget lahutusvõimet ei paku. Just see kõrge lahutusvõime dikteerib kõik muud omadused ja aspektid 5Ds ja 5DS R aparaatide juures. Suurte failidega toime tulemiseks ja 5 fps sarivõtte jaoks on neil EOS 7D Mark II kaamera eeskujul kaks Digic 6 protsessorit. Sensori maksimaalne tundlikkuse määr on vähendatud ISO 6400-ni (võimendusega 12800), kiireks andmevahetuseks on lisatud USB 3.0 port ja UHS-I standardile vastavate mälukaartide tugi.

Seega, arvestades väiksemat maksimaalset ISO taset, ei tasu uute 5D-de sensoritelt oodata senisest paremat dünaamilist ulatust. Pigem peaks see olema sarnane praeguse 5D Mark III esitlusvõimele. Samuti on suur megapikslite arv tinginud kompromissid video salvestamise vallas. Näiteks on mõlema aparaadi kiireimaks kaadrisageduseks 25/30 kaadrit sekundis. Samuti ei ole USB 3.0 pordi lisamine jätnud ruumi audioväljundi jaoks (kõrvaklappide kasutamiseks). 3.5 mikrofonisisend ja HDMI ühendus on kaamerale siiski alles jäänud.

7D Mark II kaameralt on uute 5D-de sisse tee leidnud ka täiustatud iTR teravustamissüsteem, mis muudab tõhusaks jälgiva autofookuse. Samuti on uutel aparaatidel sisseehitatud intervalomeeter ehk time-lapse režiim, mis võimaldab pildistada kuni 3600 kaadrit vahedega ühest sekundist kuni 100 tunnini. Pärast pildiseeria valmimist on see võimalik kohe kaamerasiseselt time-lapse videoks kokku panna – täpselt samamoodi nagu näiteks Panasonicu FZ1000 kompaktkaameras.

Allikas: Canoni ametlik pressiteade

Tamron on viimasel ajal silma paistnud mitte ainult suurepäraste objektiividega vaid ka silmapaistvate patendidega. Nimelt on kolmanda osapoolena võtnud ettevõte patendi neljale objektiivile ning toonud välja nende optilise konstruktsiooni.

Nimistusse kuuluvad verivärsked 70-200 f/4 VC, mis peaks kujutama konkurenti originaaltootjatele ning pakkuma odavamat ja kergemat alternatiivi enda F/2,8 versioonile.

Hübriidide fanatte peaks rõõmustama spetsiaalselt peeglivabadele kaameratele loodav 28-320mm f/3.5-6.3 täiskaader objektiiv, milllel loomulikult ka stabilisaator on.

1″ sensori ette plaanib tootja tuua lausa kolm toru, millest üks kõigile tuntud televahemik 70-300mm f/4-6.3 vahemik (189-810mm ekvivalent).

Viimased üllatajad ei ole aga hoopiski kehvemad. Mõlemad sealjuures lainurk-suumid 1″ suuruse sensori ette. Esimesena 10x ulatusega 10-100mm f/3.5-5.6 Di III.

Ja veel nagu varrukast on Tamronil võtta nüüd ka veel laiem ning veel suurema ulatusega, ent siiski sama valgusjõuline 9-135mm F3.5-5.6 Di III.

Kas Tamron tajub, et peegelkaamera hiilgeaeg on vaikselt mööda minemas? Seda näitab vaid aeg. Küll aga on selline areng igati positiivne, sest täna on tootjaid, kes sellisesse valdkonna panustaks veel vähe. Märgid sellest, et sellel on aga tohutu perspektiiv paistavad juba aastaid Sony käitumisest. Et ka Tamron on asunud selles suunas liikuma on selge märk, et nad teavad midagi mida meie veel ei tea. Õnneks on aga Lauri ja Ardo kaksiktiim peagi toomas meieni kõik kõige värksemad uudised jaapanimaalt.

Allikas

Samsung ei hoia hobuseid. Värskelt teatas elektroonikatootja oma uhiuuest Samsung NX500 kaamerast, mis on küll suure osa enda funktsionaalsust laenanud enda suuremalt vennast NX1-lt, ent lööb hinna ja suurusega. Olgu öeldud, et NX1 on võitnud autasusid rohkem kui ühe. Nüüd turule toodav NX500 loodab teha sama – makstes poole vähem. 

Selle märgatavalt kompaktsemasse keresse on mahutatud võimekust rohkem kui edeva disaini tagant esialgu paistab. Ent välimus on tõesti petlik. Nagu ka ennist öeldud, on NX500 väga sarnane Samsung NX1-le. Mõlemal on 28 megapiksliks võimeline APS-C BSI-CMOS sensor ning 4k ega UHD ei valmista kummalegi raskusi. Ideeliselt ning numbrite järgi peaks NX500 olema momentaalse autofookusega tänu selle 205 faasi- ja 209 kontrasti-tuvastus teravustamispunktile. Mitte vaid ei taga see tootja sõnul ülikiiret, vaid ka varasemast märgatavalt täpsemat teravustamisprotsessi. 

Samsung NX500 tuleb aga 3″ puutetundliku flip-up AMOLED ekraaniga ning on võimeline 9 kaadriks sekundis. Puutetundlikkus sellisel ekraanil ei oleks justkui midagi uut, ent fotokaamera puhul olevat tegemist suhteliselt ainulaadse kogemusega. Turule lubatakse kaamera teha kätte saadavaks selle aasta märtsis.

Mida see 28 megapikslit tähendab? See on 6480 x 4320px suur fafil, mida protsessib verivärske DRIMe 5 protsessor. ISO maksimaalseks võimekuseks aga ulmelisena tunduv 51200.

• Pildiotsijata kere
• APS-C (23.5 x 15.7 mm) sensor
• BSI-CMOS-tüüpi sensor
• Tundlikus 100 – 25600, tõstetav 51200
• RAW võimekus (SRW)
• 1,036,000 punktiga 3″ AMOLED ekraan
• 30″-1/6000 säriaeg
• 9.0 kaardit/s sarivõte
• aku 370 võttele (CIPA)
• 120 x 64 x 43 mm

Canon on CP+ fotomessi eel esitlemas kahte tavakasutajale mõeldud peegelkaamerat. EOS 750D ja EOS 760D on täiustatud mudelid senisest EOS 700D peegelkaamerast ning rivaalideks sellistele aparaatidele nagu Pentax K-S1 ja Nikon D5500. Peegelkaameraduo tuleb uute 24,2 MP sensoritega ja peidab plastise kesta all omadusi, mis seni kuulusid pigem entusiastidele suunatud Canoni apraatide trumpide hulka.

Suure arenguhüppe on näiteks teinud autofookusmootor. Senise 9-teravustamispunktiga süsteemi asemel on uutel mudelitel 19 teravustamispunktiga autofookus – täpselt nagu 70D peegelkaameral. Kõik need punktid on ka risttüüpi ehk eriti tundlikud. Samuti on 750D ja 760D sees kasutusel uus, RGB-tüüpi särimõõtesensorid, mis suudavad registreerida värvitoone ja seeläbi hinnata kaadri säritust senisest paremini. Mõlemal kaameral on ka DIGIC 6 pildiprotsessor, mis lubab pildistada sarivõtet 5 kaadrit sekundis ja salvestada lisaks tavalisele 25p Full HD videole ka HDR videot (760D kaamera).

EOS 750D ja EOS 760D suurimad erinevused on näha välisel vaatlusel. 760D kaamera peale on lisatud pisem LCD-ekraan, tagaküljele valikuratas nii et selle kasutamine oleks sarnasem kallimatele Canoni peegelkaameratele. EOS 750D juhtnupud ja korpus on aga väga sarnane vanematele sama seeria mudelitele. Olulisemates funktsioonides erisusi ei ole, küll aga võib erinevusi kohata näiteks filmirežiimis ja LCD otsevaate režiimis. Näiteks saab ekraanilt kadreerides nüüd kasutada ka jätkuvat teravustamist ning sensor, mis lülitab silma pildiotsija juurde viies LCD-ekraani välja.

Nii EOS 750D kui ka EOS 760D peaksid Photopointi poodidesse jõuama juuni algul. Hinnaklassilt jäävad mõlemad 700€ kanti, EOS 760D hind saab aga olema vaid 50€ kallim.

Canon EOS 750D olulisemad tehnilised andmed

• 24 MP APS-C mõõdus CMOS sensor (maks. pildimõõt 6000×4000 px)
• Digic 6 pildiprotsessor
• ISO 100-12800 (laiendatav kuni 25600)
• 19 teravustamispunktiga autofookus. Kõik teravustamispunktid on risttüüpi
• Pildiotsija: pentapeegel. Pildiotsija kaadri katvus: 95%
• 3″ välja keeratav ja pööratav puutetundlik LCD-ekraan, 1040000 px
• Maks. säriaeg: 1/4000 sek
• Sisseehitatud välklamp, 12 m iso 100 juures
• 5 fps sarivõte
• Full HD video 1920×1080, 25p, 24p.
• Stereomikrofon, 3.5mm mikrofonisisend
• WiFi, NFC, GPS-i ei ole
• Aku vastupidavus: 440 kaadrit ühe laadimiskorraga
• Kaal: 565 g

Canon EOS 750D tehnilised andmed (erinevused võrreldes 750D-ga)

• Lähedussensor pildiotsija joores LCD-ekraani välja lülitamiseks
• Lisa LCD-ekraan kaamera peal
• Valikuketas kaamera taga
• Jätkuva teravustamise režiim Live View režiimis
• HDR videorežiim

Allikas: Canoni ametlik pressiteade

Canon EOS 760D tootefotod

Meist kõik teavad kedagi, kel kas on või on kunagi olnud Olympuse kaamera. Nüüd on veelgi enam põhjust endalegi selline soetada. Tänaseni rangelt salajas hoitud ning vaid TOP SECRET templitega kaetud paberitel nähtud ülikõva (sõna otseses mõttes) Olympus Tough TG-860 kaamera on uusim täiendus Tough perekonnale. Olympus loodab sellega taas näidata, et on asju milles neid ei ületa keegi.

Olympuse TOUGH-seeria on tuttav paljudele. Need on need sõna otseses mõttes kõvad kaamerad, nagu ütleb ka nimi, mille võid pillata mitte ainult maha vaid ka kivide vahele ilma, et hing peaks kinni jääma. Täna teatas kaameratootja uuendusest enda legendaarsele seeriale. TG-860 lubab ülilaia nurka ning mõõdukat suumi (21-105mm 35mm ekvivalendina). Et kaamera põnevaks teha on päästiknuppe enam kui kaks. Mitu täpsemalt, seda nad veel ei ütle.

Olympus Tough TG-860 olulisemad tehnilised andmed

• Klassi parim ülilainurk
• 21-105mm 5x optiline suum
• Objektiiv spetsiaalselt seikluste ja selfie’de tarbeks.
• Super tugev kere seiklemiseks ning muretuks eluks
• Veekindel kuni 15m
• Kukkumiskindel kuni 2,1m
• Litsumiskindel kuni 100kg
• Külmumiskindel kuni -10°C
• Selfiemode ning kallutatav 3″ ekraan
• Sisse-ehitatud WiFi juhtmevabaks failide edastuseks ning juhtimiseks
• Sisse-ehitatud GPS
• Kindasõbralik

Kaamera ise on saadaval kolmes värvis, millest kõige enam promotakse muidugi oranži, et see ikka iga kivi ja kännu vahelt üles leida. Teistest valikutest on aga saadaval ka tumehall ning hõbedane.

Sõbralik pidavat tulema ka hind. Euroopasse lubatakse seda 300 euro ringi ent täpsem hind jääb paraku siiski sõltuma regioonist. Võib öelda, et vaadates tänast kaamera turgu on sündinud pildistavale seiklejale tõeline kaaslane ning kui kõik näitajad tõesti nii head on ei tohiks selline summa kedagi surnuks hirmutada.