Uus kooliaasta on kohe-kohe algamas, seega õpilaspiletite pildid on varsti nii kuum kaup, et kõik fotostuudiod ja pildikabiinid on punnis rahvast täis. Seetõttu kutsumegi sind Photopointi, kus ametlikele nõuetele vastavad dokumendifotod saad kätte loetud minutitega.
Lisaks saadame algava kooliaasta puhul tehtud dokumendifotod Sinu e-posti aadressile tasuta! Kampaania kestab kuni 31. augustini 2015
Stuudionurk on kõigis Photopointi esinduskauplustes, kus saab jätkuvalt teha ka passi, ID-kaardi, juhiloa, viisa ning teiste dokumentide ametlikele nõuetele vastavaid fotosid – avalda ainult soovi.
Dokumendifotod mõne minutiga:
- 4 pilti ühel paberil – 6.99€
- Kampaania: 4 pilti ühel paberil + pildifail meilile – 6.99€ (tavahind 7.99€)
- 8 pilti kahel paberil – 9.99€
- Kampaania: 8 pilti kahel paberil + pildifail meilile – 9.99€ (tavahind 10.99€)
- Dokumendifoto imikust, lisandub eelnevatele lisatasu +1.00€
- Võimalus teha 4 dokumendifotot kliendi failist – 4.99€
E-riigile kohaselt pakume võimalust saada tehtud õpilaspileti foto või dokumendifoto AINULT digitaalsel kujul. Näiteks siis, kui kool pakub võimalust edastada foto digitaalselt või oled taotlemas fotoga pangakaarti.
- Dokumendifoto fail meilile – 4.99€
Lisaks saab kõikides Photopointi kauplustes dokumente ka failiks skaneerida ja dokumendifotosid kleebispaberil tellida.
- Dokumendifoto kleebispaberil (võimalus kleepida päevikule, vihikutele jms.) – 7.99€
- Dokumendi skaneerimine failiks – 0.99€
Leia endale lähim Photopointi esindus ja tule pildistama!
Olen oma pere ja drooniga viimase poole aasta jooksul kaks korda reisinud – talvel Taisse ja kevadel purjekale Kreeka saartele. Räägin miks ja kuidas ma seda teen.
Varustus ja lendamine
Aasta alguses pidasin pikalt plaani, kas võtta droon Tai reisile kaasa või mitte. Väike stress oli ikka sees – äkki on mingi jama tollides või muidu tüli kaasa tarida.
Kui droon mahub käsipagasisse (näiteks DJI Phantomite seeria), on üldiselt lihtne. Kui mitte ja droon on suurem elukas, siis pead riskima sellega, et seda loobitakse lennujaamade pakiterminaalides nagu jahukotti ning asi peab sellele vastu pidama. Tol ajal oli mul lennumasinaks DJI Phantom 2 Vision+. Tellisin isegi spetsiaalse mudelipõhise sisepehmendustega drooniseljakoti, mis mahub lennukisalongi käsipagasina. Väga mugav ja kerge.
Lisaks hankisin LiPo akude jaoks eraldi tulekindlad kotid. See ongi esimene tõsisem turvanõuanne – drooni akud peavad teatud tuleohu tõttu kindlasti olema käsipagasis, üldiselt nõutakse ka tulekindlaid kotte ning vähemasi Finnair lubas kaasa võtta korraga 3 akut nina peale. Kolmest akust piisas ka – ca 1 tund lennuaega – sest tavaliselt saab ikka kõikjal laadida ja üle ei maksa ka lendamisega pingutada.
Lennujaamas vaadati droonikotti põgusalt. Natuke põhjalikumalt uuriti korra Tallinna lennujaamas akusid – näit peab akul olema alla 100Wh.
Regulatsioonid ja ohutus
Regulatsioonide kohta peab iga riigi kohta eraldi netist uurima. Asja teeb keeruliseks see, et teema on kõikjal uus ning regulatsioonid üldiselt alles loomisjärgus. Seetõttu guugeldadki ja oled kimbatuses – kas nii või naapidi peaks käituma, tohib või ei tohi? Kusagilt lugesin välja, justkui peaks Kreekas väga suuri summasid maksma (sadu eurosid päeva kohta), kui soovid mõnda maailmakuulsat arheoloogilist paika drooniga üles võtta. Aga jällegi – täpselt nendest juhenditest aru ei saa. Vast oleks võimalus otsida üles kohalikud lennuametid ning püüda neilt infot hankida, kuigi kahtlen, kas see toimib.
Aga põhireeglid on alati järgmised:
- Ole mõistlik
- ära lenda inimeste, eriti masside kohal
- hoia lennujaamadest kohe mitu head km eemale
- ära mine üle 150m kõrguse
- sega inimesi võimalikult vähe.
Minul mingeid probleeme polnud ei Tais ega Kreekas, ikka kõikjal tekitab see lennuvigur veel elevust.
Drooniga Tai dzunglis
Tais pakkus droon suurima lisaväärtuse siis, kui käisime hiiglaslikus harulises järvistus dzunglis matkamas. Ööbisime asustatud aladest kaugel, veepinnal asuvas bambusbungalos. Mul on sealt pärit hommikune päikesetõusu pilt suure panoraamina siiamaani koduseinal. See hetk oli vapustav ja nii hea oli drooniga too pilt ülevalt alla tuua.
Tai Video “Epic Droni Phi Phi Saarelt”
Tollest matkast kirjutasin Go Reisimaailma pikema loo, mida saab lugeda siit.
Drooniga Kreekas purjetamas
Kui kevadel Kreekasse Rhodose kanti purjetama läksime, oli mul otsus juba ammu teada – droon tuleb kaasa loomulikult. Ikka sama skeem – seljakotti, 3 akut tulekindlates kottides lennuki salongis. Kõik sujus ladusalt.
Meil oli laeval mitu professionaalset fotograafi ning see kõik kokku andis võrratu mälestuse. Ka sellest matkast on mul kohe artikkel ilmumas – ajakirja Go Reisimaailm augustikuu purjerubriigis.
Purjetamine ja droon on muidugi paras pähkel. Seilasime saarelt saarele, sadamast sadamasse, aga kõikse ägedam on ju ikka avamerel lennumasin üles lasta. Viimane oli pehmelt öeldes keeruline ja algajale ei soovita kitsal õõtsuval pinnal seda teha ning pigem startida ikka kindlalt maapinnalt.
Startimine ja maandumine kõikuvalt jahilt vajab teatud meisterlikkust, sest järgmine hetk võib ta sul olla merepõhjas või veel hullem – kellelegi viga teha. Lisaks sellele paat ju liigub, mistõttu koju naasmise automaatne koht ehk “home point” muutub ja sa ei saa jääda lootma, et häda korral droon naaseb ja maandub stardipaika – selleks on tõenäoliselt sügav soolane vesi.
Kreeka video “Meie jahid Kreeeka Egeuse meres”
Kokkuvõtteks
Üldiselt on drooniga reisimine lihtne, loob mälestustele kindlasti lisaväärtust. Ka meie reisiseltskonnad olid vaimustuses ning endal samuti emotsioone juures. Võtan kindlasti selle ägeda lennumasina ka edaspidi kaasa.
Tänaseks on mul reisidrooniks Dji Phantom 3 Professional. Töövahendina kasutan suuremat lendavat kaamerat Dji Inspire 1, mis aga puhkusereisiks pigem ebamugav kaasa tarida, kuigi pole võimatu ning mu tuttavad on seda ka teinud.
Nõuanne on päeva lõpuks aga ikka üks: kasuta mõistust, ole ettevaatlik ja uuri võimalusel ette, mis reeglid vastavas riigis olla võivad. Ning kindlasti tee ning jaga teistega imelisi pilte kaugetelt maadelt.
Hea uudis kõikidele statiivi kasutatavatele fotograafidele (loe: kõik fotograafid, kes võtavad valgusega maalimist vähegi tõsisemalt) – nüüd on Photopointis saadaval uued Manfrotto uue põlvkonna XPRO kuulpead.
Tegelikult ei olekski ühe kuulpea turule tulek niivõrd eriline uudis. Samamoodi ka nende poelettidele saabumine. Samas tuleb nentida ka tõsiasja, et Manfrotto XPRO seeria kuulpead ei ole “tavalised” statiivipead. Nendes on kasutusel võetud nii mõnedki uued lahendused, mis teevad antud statiivipeadest kasuliku abivahendi sporti, loodust, portreed ning (isegi) arhitektuuri pildistavale fotograafile. Pikemalt üldist mulli puhumata võtame need erilised aspektid kokku:
- Uus kolmesüsteemne lukustus lukustab statiivipea kindlalt
- Polümeerist kuul ei kasuta õli, seega vähem määrimist ning on töökindlam
- Kuuli sujuvam liikumine, seega täpsem kaamera liikumine
- Mugavalt reguleeritav hõõrdetugevus
- Kaks loodi – üks horisontaalis, teine vertikaalis töötamiseks
- Ülikerge magneesiumsulamist konstruktsioon
Manfrotto XPRO kuulpead on saadaval kahes erinevas variandis – muutuvaks osaks on ainult kiirkinnitusplaat. Manfrotto MHXPRO-BHQ2 kasutab vaieldamatult enamlevinud 200PL tüüpi kiirkinnitusplaati ning natuke kallim Manfrotto MHXPRO-BHQ6 pea kasutab Arca-Swiss tüüpi MSQ6PL kiirkinnitusplaati.
 |
 |
Uued Manfrotto XPRO kuulpead on saadaval kõikides Photopointi kauplustes ning veebipoes.
Canoni 50 MP sensoriga 5DS peegelkaamera tundub ju päris vanakooli värk, kas pole? Eriti, kui hoiad käes Sony uusimat profiklassi täiskaadersensoriga hübriidkaamerat A7R II. Sellel on küll pisut vähem megapiksleid, kuid kes suudaks vastu panna kompaktse korpuse sees peituvatele ahvatlustele nagu 5-teljeline värinastabilisaator, kiire autofookus ja muidugi 4K 100Mbit/s videosalvestus. See on kaamera, mis suudab teha kõike – kiirest teravustamisest superdetailsete stuudiofotodeni.
Esimene saadetis Sony A7R II superkaameraid jõudis eile Photopointi kauplustesse. Vaata veebipoest järele – tootefotode ja kirjelduse vahel olevast “Saadavus” vahelehelt saad vaadata, millises kaupluses neid veel alles on.
Jaapani optikatootja Tamron on täna esitlemas uut objektiivi 18-200mm F/3.5-6.3 Di II VC. See on uusversioon Tamron AF 18-200mm F/3.5-6.3 XR Di II LD Aspherical [IF] MACRO objektiivist – 10 aastat tagasi turule tulnud supersuumist, mis on oma soodsa hinna ning võimsa suumiga tänaseni üks populaarsemaid peegelkamaeraobjektiive Photopointi kauplustes.
Uue 18-200mm supersuumi juures on kardinaalselt muutunud nii objektiivi välimus kui ka sisemus – vanemast versioonist pole siin alles muud kui suumi- ja avavahemiku numbrid. Vast kõige olulisema täiustusena on aga objektiivil nüüd olemas ka värinastabilisaator, mis teeb lihtsamaks teravate fotode pildistamise – iseäranis võimsa suumi või hämaramate valgustingimuste korral.
Uus modernne väline disain muudab objektiivi kasutamise mõnusamaks. Täiustatud optiline konstruktsioon lubab senisest paremat pildikvaliteeti ja konstruktsiooni lisatud eriti madala dispersiooniastmega lääts võitleb soodsate teleobjektiivide surmavaenlase – kromaatilise aberratsiooni vastu.
Objektiivi kõige nõrgemaks kohaks on ilmselt DC-tüüpi teravustamismootor. Seda tüüpi autofookussüsteem ei luba teatavasti käsitsi teravustamist autofookuse ajal ja on ka tavalisest lärmakam. Tamroni sõnul on aga selle uue objektiivi DC moodul “uuendatud disainiga ja teravustab kiiremini ja tasem kui tavalised DC-tüüpi aotofookusmootorid”.
Tamroni uue 18-200mm F/3.5-6.3 Di II VC oodatavaks soovituslikuks jaehinnaks Eestis saab olema 249€. Seega saab see olema kõige soodsam värinastabilisaatoriga varustatud Tamroni objektiiv. Canoni sarnane mudel EF-S 18-200mm f/2.5-5,6 maksab hetkel 499€ ja Nikoni kõige soodsam sarnane mudel (on muidugi juba ka aste kõrgemast klassist) AF-S DX 18-200mm f/3.5-5.6 G ED VR II maksab hetkel 849€.
Just värinastabilisaatori lisamine, optiliste täiustuste tõttu oodatav pildikvaliteedi tõus ja soodne hind on selle objektiivi kolm tugevaimat omadust. Paistab, et Tamron on siin tabanud kümnesse, luues algajatele fotohuvilistele väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega supersuumobjektiivi. Vähemalt teoorias peaks see nii olema. Lõplikult leiab see teooria kinnitust siis, kui saame objektiivi teravust ja pildikvaliteeti reaalselt järele proovida. See peaks juhtuma juba augusti lõpul, mil Tamron lubab esimesed objektiivid Euroopa poole teele panna.
Allikas: Tamroni pressiteade