Droonifotode tüüpiline häda on see, et enamike laiatarbedroonide sensorid on pisikesed, mistõttu müratase piltides on püsiv probleem niipea, kui vähegi keerulisemad valgusolud. Selle vastu on mul 3 soovitust, mis aitavad.
×tleme nii, et müraprobleem näiteks minu Dji Inspire 1 ja Zenmuse X5 puhul on oluliselt väiksem kui Phantom-seerial, sest X5 sensor on 800% suurem, aga probleem on ta rohkem või vähem ikka ning üks nipp aitab ikkagi. Ka peeglite puhul, kuna hämarapiltidele ei saa ju panna 10sek säri, sest meie droonike ripub ju õhus, mitte kolmjalal ning tumealadesse lööb müra sisse ka seal. Selles artiklis vaatame mõnda praktilist lihtsat nippi, kuidas seda müra järeltöötluses vähendada.
Artikli autor, droonifotograaf Kaupo Kalda on üks žüriiliikmetest käimasoleval DJI fotokonkursil “Kõrgelt” 2016. Fotode esitamise aeg konkursile lõpeb juba 7. augustil. Konkursi auhindadeks on DJI droonid. Kui sul on ilusaid kõrgelt tehtud fotosid, siis esita need konkursile snap.ee pildipangas.
1. ISO
Esimene on muidugi klassikaline tüüpsoovitus, mitte niiväga nipp, et juba algmaterjal saada võimalikult puhas. Kui vähegi võimalik, pildista alati ISO 100. Tee kasvõi igaks juhuks mitu pilti, kui kardad, et äkki väriseb uduseks. Ma pildistan ise alati ISO 100 päeval ja hämaras püüan mitte minna üle ISO 200. See juba annab märkimisväärselt madalama mürataseme algmaterjalis.
2. Tumealade väljatoomine
Kuna väikeste sensorite dünaamikaulatus on väike, tekib suur ahvatlus tumealasid jõuliselt heledamaks teha, lükates “Shadow” heebel põhja, tihti “Blacks” ka veel otsa. Ma ise olen ka selles osas tugev patustaja, viimasel ajal vähem. Elukestev õpe.
Selle peale tekib nn HDR’ilik efekt, mis reeglina polegi teab mis ilus, vaid pilt läheb liiga pläsaks ära. Ja mis selle artikli konteksti puudutab – tumealadest tuleb väga intensiivne müra. Julgustan jätma kontraste alles ning vähem tumealasid üles forsseerima, saad silmale meeldivama loomulikuma pildi ning ka müratase on väiksem.
3. Nutikas teravustamine
Nüüd on aga nipiaeg. Eelduseks on, et pildistad RAW / DNG formaadis. Ma ise kasutan Adobe Camera RAW converterit fotode töötlemiseks, aga samamoodi peaks see käima ka Lightroomi peal.
Droonipildid on üldiselt peenikese detailiga, samas pildid ise pole megateravad otse kaamerast tulles, sest klaasid ja resod on nagu nad on. Seejärel pannakse RAW töötlemisel peale mõnuga teravust, tihti sikutatakse heeblit 50-100 peale. Mina teen seda ka. Peegli piltide puhul ka.
AGA siit sünnibki müraprobleemi võimendus – teravustamine toob müra tunduvalt rohkem välja ning eriti suurtel pindadel lööb müra hästi välja, a la taevas, vesi jms. Kui nüüd omakorda kukud müravähendust lisama, sööb see detaili pläsaks, kuigi taevalt ja veelt saad müra vähemaks. Nokk kinni, saba lahti.
NIPP: kui teravustad, määra “Amount” näiteks 75, nagu ikka. Sellega teravustad kogu pilti otsast otsani. Aga leia üles heebel “Masking” ning sikuta see näiteks 50 peale. Maskingu abil teravustad lõpuks ainult neid alasid, kus on mida teravustada – peened objektid, majad, puud jms detailid. Taevas ja meri jms suured siledamad pildid jäävad sedasi sisuliselt puutumata. Sellega saabki luua suure erinevuse, kuidas müraga ümber käia ning seda vähemsegavana hoida.
Muidugi pole müra ka mingi uskumatu möödapääsmatu maailmakatasftoof-probleem ning tihti võimendatakse sellest rääkides asju üle, aga üldiselt on pilt ikka sümpaatsem, detail parem ja endal ka tunne mõnusam, kui pilt ses suhtes puhtam on.
Näitena 100% peale sissesuurendatud pilt, mis tehtud rasketes hämaraoludes suurte kontrastidega, kus hulgaliselt aidatud järele hele-tumealasid jms. Vasakul on teravustamine maskiga, paremal ilma maskita. Peamine erinevus lööb välja taevas/merel, aga detailalad majade/puudega on suht sama detailiga.
Ja sama lähemalt – vasakul maskiga, paremal ilma, mõlemal täpselt sama teravustamine.
Artikli autor, droonifotograaf Kaupo Kalda on üks žüriiliikmetest käimasoleval DJI fotokonkursil “Kõrgelt” 2016. Fotode esitamise aeg konkursile lõpeb juba 7. augustil. Konkursi auhindadeks on DJI droonid. Kui sul on ilusaid kõrgelt tehtud fotosid, siis esita need konkursile snap.ee pildipangas.
2015. aasta DJI fotokonkursi “Kõrgelt” võidutöö. “Metsade ja jõgede maa”, autor: Margus Muts
Veel pisut vähem kui nädal on aega, et esitada oma tööd DJI fotokonkursile “Kõrgelt” 2016. Fotode esitamise tähtaeg kukub 07. augusti südaööl. Pärast seda on žüriil aega kuni 19. augustini, et kaheastmelise hindamissüsteemi abil välja selgitada 2016. aasta konkursi esikolmik.
Esikolmiku vahel välja jagatav auhinnafondi suurus on enam kui 4000€. Esikohale tulnud töö autor saab endale DJI kõige uuema kaameradrooni Phantom 4. Teine ja kolmas koht saavad vastavalt Phantom 3 Professional ja Phantom 3 Standard kaameradroonid. Seega – kui sul on ilusaid kõrgelt pildistatud fotosid, siis pane need kindlasti konkursile.
Otse loomulikult on konkursile oodatud fotod, mis on pildistatud drooniga õhust. Sama hästi võib aga konkursile esitada efektseid, originaalseid, ilusaid või muudmoodi huvitavaid pilte, mis on jäädvustatud tavalise fotokaameraga lennukilt, kõrghoone pealt, kõrgele üles hüpates või mõnel muul moel. Kõrguse alammäära žürii fotodele ei sea. Imehästi sobivad konkursile näiteks ka sellised fotod, mille tegemise ajal pole fotokaamera merepinnast oluliselt kõrgemal olnud, mis aga sellegipoolest väljendavad eneses kõrguse või kõrgel olemise tunnet.
Kui sa pole päris kindel, kas sinu pilt just seda tunnet kirjeldab, siis ära muretse â võistlustulle võid oma ilusa foto ikka panna. Küll siis auväärt žürii juba ise otsustab, kas see pilt on kriteeriumitele vastav ja esiletoomist/võitu väärt, või mitte. Žüriisse kuuluvad 3 Eesti tuntud ja tunnustatud fotograafi, kel kõigil on piisavalt kogemust âKõrgeltâ pildistamises:
- Loodus- ja droonifotograaf Kaupo Kalda
- Loodusfotograaf Sven ZaÄek
- Aerofotograaf Andres Tarto
> Vaata osalevaid töid ja pane ka enda fotod konkursile
Ricoh annab teada, et seni vaid iPhone nutitelefonide kasutajaid rõõmustanud rakendus “THETA+ Video” on nüüd saadaval ka Android nutitelefonide kasutajaile. Google Play poest koheselt alla laetav tasuta äpp võimaldab töödelda Ricoh Theta S kaameraga filmitud 360-kraadilisi videoid ja time-lapse kaadreid. Võimalik on videoid lühemaks lõigata, videote projektsiooni ja tonaalsust muuta, videotele taustamuusikat lisada ja valmis klippe sotsiaalmeedias (nt Instagramis ja Facebookis) jagada. Rakendus toetab Androidi operatsioonisüsteeme alates 4.4 versioonist.
Kel Ricoh Theta S või Theta m15 kaamera olemas, see võiks kindlasti rakenduse alla laadida ja ära proovida. Täpselt nii nagu Theta+ rakendus fotodele, lisab ka “THETA + Video” rakendus videotele mitte kolmanda vaid juba neljanda mõõtme.
Ricoh Theta S on 360-kraadilisi fotosid ja videoid salvestav kaamera. ×ks populaarsemaid ja paremaid omataolisi maailmas. Theta S kaamera 8 GB sisemälu on üldjuhul piisav. Kui aga ärevam kasutaja soovib filmida pikemaid videoid või koguni pikemat time-lapse võtet, siis võib sisemälu suurus loovust piirama jääda. Veebis on nüüd liikuma pääsenud lahendus Theta S sisemälu vähesuse probleemile.
Nimelt on tehnikahuvilised kruvinud Theta lahti ja avastanud, et kaamera sisemäluks on 8 GB micro SD kaart, mida saab trükkplaadil oma pesa seest välja võtta ja uue, suurema mahutavusega kaardi vastu välja vahetada. Näiteks saab 8 GB kaardi asemele panna 32 GB micro SD kaardi ja sisemälu ongi 4x suurem. Kui Ricoh oleks teinud kaamera korpuse sisse avause, mille kaudu kaardile ligi pääseda, oleks see vahetamine olnud ilmne ja lihtne. Küllap oli ettevõttel mingi hea põhjus, miks nad seda avaust Thetale ei teinud. Nüüd peab selle micro SD kaardi ehk “sisemälu” vahetamiseks kaamera lahti kruvima.
360images.fr veebilehel on olemas fotodega illustreeritud samm-sammult õpetus selle kohta, milliseid kruvisid peab mälukaardini jõudmiseks lahti keerama ja milliseid detaile eemaldama. Kuna see protsess eeldab päris mitme olulise detaili lahtivõtmist, ei ole see kindlasti soovitatav kõigile. Kui sul aga näppudes osavust ja tehnikalist taipu on, siis võid proovida. Pea ainult meeles, et selline parandamine on alati ainult omal vastutusel ja pärast kaamera lahti kruvimist ei kehti enam Theta S kaamera garantii.
Vaata samm-sammult õpetust selle kohta, kuidas Theta S mälukaarti vahetada.
Mitte miski ei jää interneti silmade eest peitu. Algselt Egami veebilehel avaldatud patendi kohaselt on Canonil arendusjärgus APS-C ehk poolkaader sensoriga kompaktkaamera. Sellised suure sensoriga kompaktkaamerad pole mingi suur läbimurre – täpselt sama suur sensor on ka näiteks Photopointis müügil oleval Ricoh GR II aparaadil.
Canoni sepitsus on aga teistmoodi, sest tavaliselt on APS-C sensoriga kompaktkamaerate ees olnud ikka fikseeritud fookuskaugusega objektiiv. Canoni patendist võib aga välja lugeda, et kaameral on 16-75mm f/2.0-5.6 objektiiv. Võrdluseks veel, et praegusel lipulaeval G1 X Mark II mudelil on vastavalt 1.5-tolline sensor ning 24-120mm f/2-3.9 objektiiv (35mm ekvivalent).
Igal juhul on tegu väga huvitava uudisega, mis võib tulevikus tippotsa kompaktkaamerate turgu laiendada.
Allikas: petapixel.com