DJI Osmo seeria stabilisaatoreid oleme Photopointi ajaveebi veergudel viimasel ajal küllaldaselt lähemalt vaadanud. Alles mõned nädalad tagasi käis meie tootepildistuslaualt ning ka “Karbist välja” rubriigist läbi DJI Osmo Mobile stabilisaator nutitelefonidele. Nüüdseks on tähelepanu keskmes Osmo seeria natuke suurem mudel â selline mil kaamera juba komplektis. Mitte lihtsalt kaamera â lausa 3,5× optilise suumiga Zenmuse X3 ZOOM kaameraga.
Erinevus eelpool kirjeldatud Osmo Mobile stabilisaatoriga ongi see, et käepideme peale on kinnitatud Zenmuse X3 Zoom kaamerasüsteem, mis hoolitseb pildi talletamise eest mälukaardile. Käepide ise on mõeldud kaamera suunamiseks ning läbi nutitelefoni rakenduse toimib kaamera süsteemide juhtimine, eelvaate kuvamine jms. Teisisõnu, selle seadme kasutamisel pildikvaliteet ei sõltu nutiseadme enda võimekusest. Teiseks â pildikvaliteet mida see kaamera pakub, on täiesti super â ma julgen öelda et isegi parem kui parimad nutitelefonid pakuvad.
Osmo+ karp on Mobile versioonist tiba väiksem. Tavaline valge karp… egas sellest midagi väga rääkida ei olegi.
Karpi lahti harutades vaatab vastu laadija, aku, juhendite pakk, randmerihm Osmo’le ning hardshell tüüpi koti õlarihm. Kõige olulisem osa on veel peidetud koti sisse….
Sellesse kotti on mahutatud nii Osmo käepide, Zenmuse kaamera, väike väline mikrofon kaamera jaoks ning ka nutitelefoni hoidja.
Ning selline näebki välja Osmo+ kaamera oma tavakomplektis. Telefonihoidja käepideme küljes, Zenmuse X3 Zoom kaamera käepideme peal, aku süsteemi sees ning mikrofon käepideme küljes.
Kuhu siis Osmo+ mahub selles tooterivis? DJI’l on kokku neli erinevat Osmo versiooni – Osmo Mobile on mõeldud nutiseadme stabiliseerimiseks ning sellega suunatud kõige rohkem just hobikasutajate poole. Ning siis on tavaline DJI Osmo – sisuliselt sama kaamera mis Osmo+ sees, kuid fiksobjektiiviga. Osmo+ pakub 3,5× optilist suumi ja suuremat paindlikkust. Ning siis on Osmo Pro/RAW â Osmo käepidemega ning Zenmuse X5 kaameraga, mis vahetatavate objektiividega ning MFT bajonetiga.
Kusjuures â siin on ka üks väga suur eelis Osmo Mobile ees. Välise mikrofoni kasutamiseks ei pea eraldi Bluetooth mooduleid lisaks soetama – piisab lihtsalt 3,5 mm kaabliga mikrofoni käepideme külge ühendamisest.
Telefoni kinnitus on samuti piisav, et isegi iPhone 7 Plus ekraaniks külge ühendada. Jah, Osmo kaameratel ei ole enda ekraani â selle jaoks kasuta enda Android või iOS nutiseadet. Kahjuks on süsteemil üks väike kitsaskoht â ühendamiseks tuleb kasutada WiFi võrku. Kusagil metsas olles pole see isegi probleemiks, kuid kodus või tööl igakord käsitsi teise võrku ümbersuunamine muutub kiirelt lihtsalt tülikamaks.
Vajadusel on kaamera teisaldatav, tehes sellega transpordi teinekord natukene lihtsamaks.
Käepidemel on mõned nupud Osmo+ juhtimiseks, täpselt samamoodi nagu Osmo Mobile versioonil. Suur nupp pildi tegemiseks, väiksem punase täpiga nupp videosalvestuse juhtimiseks. Joystick kaamera suunamiseks ning seadme tagaküljel olev päästik on mõeldud suuna lukustamiseks.
Ja kui korra süsteem ühendatud, on kasutamine imelihtne, intuitiivne ning mugav. Kaamera liikumise ulatutus on üsna suur. Mehhaaniliselt liigub gimbal horisontaalteljel kuni 330° ning kasutaja saab seda keerata ise kuni 320° (±160°). Külgkallet suudab korrigeerida ±30° ning ette-taha kallet -140°â50°. Kasutaja saab samas telefoni ette-taha kallutada vahemikus -135°â35°. Seade lubab kasutaja sisendite jaoks valida kolme kiirusastet (juhtkangi tundlikkus) ning maksimaalne liikumiskiirus on lausa 120°/sek, mis on tegelikult väga korralik. Ka järsemad suunamuutused ning liigutused suudab Osmo+ välja siluda, mis teeb lõpptulemuse väga professionaalseks.
Olgugi, et Osmo+ juhtimiseks on sama DJI Go rakendus, kasutatakse andmete talletamiseks kaameras endas olevat mälukaarti. See tähendab seda, et erinevalt Osmo Mobile kaamerast ei ole sellega vaja eraldi rakendust soetada.
Selline ongi DJI Osmo+ kaamera-stabilisaator. Osmo+ on ideaalne tööriist neile, kes soovivad oma nutiseadme fotode ning videote kvaliteedi viia hoopis uuele tasemele ning avardada oma loomingulisi võimalusi. Sest stabiliseeritud, väga sujuva liikuvusega video näeb välja ikkagi kordi professionaalsem, kui värisev ja hüppav video.
⢠DJI Osmo+ kaamera Photopointis »
Nikon on avalikustanud uue teleobjektiivi AF-P Nikkor 70-300mm f/4.5-5.6E ED VR, mis toob endaga kaasa paraja portsu uuendusi mitmel põhifunktsioonil. Uuendatud on nii värinastabilisaator, autofookusüsteem kui ka objektiivi käegakatsutav osa kaalu näol. Kui objektiivi eelkäija on mõeldud poolkaader pildisensoriga peegelkaameratele, siis uusversioon katab ka täiskaader pildisensori ilusti joonisega ära. Samuti tänu uuele autofookusüsteemile on objektiiv sobiv ka videote filmimiseks.
Tegu on ka esimese Nikkori objektiiviga, mis sobib täiskaader pildisensoriga peegelkaamerale ning milles on ühtlasi ka AF-P samm-mootoriga fookussüsteem, mis videomeestele on samuti meele järgi. Mitte ei ole objektiivi autofookus nüüd vaid kiirem, vaid ka vaiksem, mis tähendab et video helis ei jää taustale fokuseerimise müra. Lisaks toob uus autofookusüsteem ka füüsiliselt kergema läätse, mis teeb sellega pikaajalise käest filmimise- või pildistamise lihtsamaks.
Samuti, nagu mainitud sai, on uuendatud ka optiline värinastabilisaator. Nüüd pakub see varasema 4-astme asemel 4,5-astet. See küll ei tundu esialgu suur vahe kuid võib väga kergelt olla otsustav vahe terava ning uduse foto vahel. Stabilisaator tuleb kahe režiimiga â Normal või Sport VR, millest viimane stabiliseerib pilti ka pildiotsijas, tehes kadreerimise lihtsamaks.
Objektiivi lähim teravustamiskaugus on varasema 1,5 meetri asemel nüüd 1,2 meetrit ning koos 9-labalise diafragmaga loob kauni bokeh-efekti. Konstruktsioonilt on objektiiv 18 elementi 14-s grupis ning terava joonise tagamiseks on objektiivil üks ED element, mis vähendab igiaegse vaenlase kromaatilise aberratsiooni teket. Looduses pildistajad rõõmustavad konstruktsiooni tolmu- ning pritsmekindluse üle.
Millal aga AF-P Nikkor 70-300mm F4.5-5.6E ED VR poelettidele jõuab, pole Nikon veel öelnud.
Tehnilised andmed:
| Fookuskaugus | 70â300 mm |
| Bajonett | Nikon F (FX) |
| Pildistabilisaator | Jah, kuni 4,5-astet |
| Minimaalne ava | F4.5 – F5.6 |
| Konstruktsioon | 18 elementi 14-s grupis |
| Minimaalne fokusseerimiskaugus | 1,2 meetrit |
| Autofookusmootor | AF-P samm-mootor |
| Filtrikeere | 67 mm |
| Kaal | 680 grammi |
| Diameeter | 81 mm |
| Pikkus | 146 mm |
| Sobiv varjuk | HB-82 |
Allikas: Nikon
RED, kes on tuntud kui videovarustuse tootjana, on välja tulnud tõelise pommuudisega. Nimelt on nad tutvustanud uut premium-klassi Android-nutitelefoni Hydrogen One. Ja põhiline selle puhul ei olegi, et nad nutitelefoni tutvustasid, vaid millest see koosneb. REDi sõnul on telefonil 5,7-tolline holograafiline nanotehnoloogial põhinev ekraan, mis on võimeline kuvama tavapärast 2D pilti, 3D pilti ning REDi 4-vaatelist pilti. Mida see viimane asi tähendab, ei ole veel päris kindel.
Pärast uudise ilmumist kommenteeris REDi foorumis tegevjuht Jim Jannard välja antud pressiteadet, kuid mingit selgust see majja ei toonud â ekraan ei ole läätsepõhine (st, pole vaja lisaprille), vaid “miski, mida me kunagi pole näinud”. On mis ta on, igal juhul on suudetud väga suur põnevus tekitada. Esimesed telefonid peaks RED välja saatma juba 2018. aasta alguses kuid juba praegu saab neid REDi kodulehel eeltellida. Alumiiniumist versiooni hinnaks on $ 1195 ning titaaniumist valmistatud telefoni hinnaks on $ 1595.
Mis veel, telefoniga seoses on RED andnud sisse ka kaamera patenditaotluse, mis sisaldab endas modulaarset kaamerat just nutiseadmetele. Süsteemi külge saab kinnitada näiteks elektroonilise pildiotsija, suurema aku, lisakaamera või kasvõi lisa käepideme. Jooniste järgi on võimalik sellest kokku ehitada peegelkaamerat meenutava nutitelefoni.
Loomulikult võib telefoni välja tuleku ajaks hind olla kasvanud (või langenud, kuigi kaheldav) ning mingeid tehnilisi andmeid pole veel teada. Hetkeandmete kohaselt saab telefoni kasutada REDi videokaamerate välise monitorina. Avaldatud on seni vaid üks ülalolev tootefoto kuid kui natuke tumedaid toone heledamaks teha, on pildilt näha arvatavasti objektiivi, arvatavasti lisatarvikute kinnitust ning 3,5 mm kõrvaklappide ja USB-C ühendust.
Allikas: RED
Kuumad kõlakad on ringlemas selle kohta, et Fujifilm on lõpuks X-seeria kaamerakerede sisse panemas pildistabilisaatorit. Praeguseks on kõik hübriidkaameraid tootvad põhikonkurendid seda teed juba läinud kuid Fujifilm on varasemalt öelnud, et nemad seda tegemas ei ole. Põhjuseks toodi bajoneti ning praeguste objektiivide füüsiline suurus. Nimelt pildisensori liikumisel tekib pildi servades väike valgusekadu ning Fujifilm ei olnud nõus stabilisaatori tõttu pildikvaliteedis järeleandmisi tegema. Teisipidi kompromiss oleks teha lihtsalt läbimõõdult suuremad objektiivid, kuid Fujifilm tahab hoida oma tuntud kompaktset joont ning ka see ei tulnud kõne alla.
Samas nüüd on Fujirumors kõike seda ümber lükkamas. Nimelt on tulnud väga usaldusväärsest allikast teateid, et ka Fujifilm on lõpuks disainimas kaameraid, mis saavad keresisese stabilisaatori. Millal ja millises kaameras me seda esmakordselt näha võiksime, veel teada ei ole. Samuti isegi kui see vastab tõele, pole garantiid, et Fujifilm plaane ei muuda ning keresisese stabilisaatori plaani hülgab.
Allikas: fujirumors.com
Ma kogusin jaanuarist saadik hoogu, et ära proovida Tamron SP 150-600mm f/5.0-6.3 DI VC USD G2 toru. Seda soovi varjutasid mitmed asjaolud. Küll olin hõivatud kaitseväekohustusega, seejärel nappis aega ja sinna vahele olid pikitud veel mõned segajad. Juuni alguses aga võtsin julguse kokku ja marssisin Photopointi esindusest välja piraka karbiga, mille sisse oli pugenud seesama objektiiv, mida mul oli ammu kavas proovida.
Korra tundus, et objektiivi varjutav karp on raskem kui selle sisu. See tegi mind parajalt umbusklikuks. Seda enam, et olin taolist suurt, kerget ja odavat klaasi varem proovinud ja kohe mitte ei olnud rahul. Päeva-kaks objektiiv seisis nurgas ja ootas kärsitult, et minna rändama ja avastama. Tõe huvides olgu öeldud, et juuni algus on minu jaoks kibekiire – see on aeg, kui tuleb kõike purki pista ja esikohal on filmimine, mistõttu antud klaas ootele jäigi.
Tekitasin mõned augud, et minna Tamroniga ümbritsevat avastama. Ma keskendun põhiliselt lindudele ja see on teema, mida ka antud toruga püüda plaanisin. Enne minekut seadsin endale paar tingimust: esiteks seadsin Tamroni ette poolkaadri, milleks sobis kenasti Canon 70D (mõelda vaid, 1.6 crop x 150-600mm = kuni 960mm!) ja teiseks oli, et teen pilte möödaminnes, nagu nii-öelda tavaline pühapäevapiltnik.
Alguses vaatasin, et see objektiiv ei kõlba ikkakuhugile – jäädvustatu on äravärisenud, ebaterav ja detailitu. Olin sunnitud endale siis meelde tuletama, et minu kasutada on pea 960mm ja kuigi sellel objektiivil on juba päris korralik stabilisaator, siis päris jooksu pealt pika säriajaga asja ei saa. Ma ei heietaks selle üle, et uus disain ja materjalid jätavad mulje, et tegu veidikene kallima objektiiviga. See ei oma tähtsust, sest see objektiiv on mugav. Erinevad lukustusvõimalused muudavad kasutamise veelgi mugavamaks.
Maksimaalne ava pikema otsa korral on f/6.3. Uskuge, see on päris pime. Lisaks mainin, et visuaalselt tundusid selle ava juures tehtud fotod üsna plönnidena. Soovitan pikema otsa korral jääda ava f/8.0 juurde. Hämaras laanekuusikus on selle objektiiviga üsna keeruline head pilti saada, kuid mujal täiesti võimalik. Vaja on vaid ohtralt valgust. Samas, pildistasin üsna hämaras rootsiitsitajat säriajaga 1/40 (ava f/8.0, ISO 640) ja tulemus oli vägagi üllatav. Pilt ise on dokumentaalkaadri väärtusega, kuid sellegipoolest terav.
Ma pean päris palju vaeva nägema, et enda kärtsvalge Canon 100-400mm toruga elusloodusele vajaduse korral lähedale pääseda. Tamron 150-600mm G2 puhul ei pingutanud ma lähedale pääsemisega, vaid tegin ära pildid distantsilt, mis hoidis kokku mõlema osapoole närvirakke. Võtsin mõned korrad objektiivi kaasa ka selleks, et püüda liikuvat pilti. Mõnus oli rukkiräägu krääksumist jälgida vahemaa pealt, mis jättis mu veidike varjatuks.
Kui keegi küsiks mult, et kas tasub see objektiiv endale soetada, siis vastaksin, et kõigepealt tasub see ära proovida – Photopointi fototehnika rent on selleks muidugi parim viis. Mina isiklikult tunnen sellest objektiivist juba puudust ja tõenäoliselt soetangi selle endale, kuna linnuõnne tundus selle objektiiviga rohkelt jaguvat.
Juulikuus Tamron SP 150-600mm seeria teleobjektiivi ostjatele lisakingitusteks alumiiniumist Manfrotto statiivikomplekti ning 24-st õppevideost koosneva fotokursuse “Fototöötlus Lightroom 6 tarkvaraga“. Kingituste koguväärtus 199€!