Kodumaises foto- ja digitehnika ülevaadete veebiportaalis Digitest.ee räägib droonifanatt Kaupo Kalda lähemalt enda taevasest vormelist – täisprofessionaalsest droonist DJI Inspire 2.

Eesti ühe nõutuima droonifotograafi Kaupo Kalda tehnikarsenalist leiab lisaks pisikesele Dji Mavic Pro putukale ka võimsa Dji Inspire 2 drooni, millega ta teeb suurema osa nii lõbuks kui tellimustöödena pildistatud fotodest. Nüüd on Kaupo leidnud vaba hetke, et sellest profidroonist lähemalt Digitesti veergudel koos ilusate näidispiltidega kirjutada.

Loe Kaupo Kalda täispikka ülevaadet DJI Inspire 2 profidroonist Digitesti lehel >>

The post Digitest.ee: Kaupo Kalda profidroon DJI Inspire 2 appeared first on Photopointi ajaveeb.

Minus tekkis huvi Olympuse kaamerate vastu eelkõige tänu sellele, et paljud välismaised valgusmaalingutega tegelejad kasutavad just seda marki pildiaparaate. Kuna ka mina teen lisaks tähistaeva pildistamisele järjest enam valgusmaalinguid, otsustasin Olympuse hübriidkaamerate lipulaeva OM-D EM-1 II just nimelt öösel proovile panna.

Kaamera sain muidugi kätte päevasel ajal ning esimesed klõpsud ja katsetused said tehtud valges. Esmamulje oli vägagi positiivne: kaamera istub hoolimata oma väikestest mõõtudest väga hästi kätte, kõik nupud on loogilistes kohtades. Sellel aparaadil on olemas minu suur lemmik, keeratav ja pööratav ekraan ning menüüs on seadistusvõimalusi rohkem kui esimese hooga hoomata jõuab. Elektrooniline pildiotsija, mis mulle siiani eriti meeldinud ei ole, on sellel kaameral väga hea ega häirinud korrakski. Ka pildikvaliteediga jäin väga rahule. On selge, et sellises hinnaklassis kaamera teeb heas valguses korralikke pilte, kuid see polnud minu esmane huvi − tuli pimedus ära oodata (niivõrd kui meil seda suvel üldse on).

לtlen ausalt, et mu ootused ja lootused tegelikult väga kõrged ei olnud, sest selle muidu nii uhke ja võimsa kaamera sees on ööfotograafi silmis väga pisike sensor, mis on isegi poolkaadrist väiksem. Olen ju ise ööfotograafiale keskendudes üsna kiiresti poolkaaderkaameralt täiskaadrile liikunud, sest täiskaader annab tänu oma paremale ISO võimekusele piltidele kõvasti juurde. Ka vaateväli on väikese sensori puhul tunduvalt kitsam.

Objektiiviks oli mul kasutada M.Zuiko Digital 12−100 mm f/4 PRO. 12 mm Micro Four Thirds kaamera ees annab umbes sama tulemuse kui 24 mm objektiiv täiskaadri ees. Lisaks tasub silmas pidada, et sensori kuvasuhe on 4:3. Mulle endale meeldivad pigem kitsamad panoraampildid ja seetõttu valisin seadetest endale harjumuspärase 3:2 kuvasuhte, mis pilti tegelikult veel natuke väiksemaks teeb. Lisaks on kaameras võimalik kuvasuhteks valida 16:9, 1:1 ja ka 3:4, kui selline soov peaks tekkima. Hiljem on arvutis võimalik siiski ka kärpimata algfail kätte saada.

Rõuge Pesapuu vaatetorn, Olympus OM-D EM-1 II + M.Zuiko Digital 12-100mm f/4 PRO 2sek, f8, ISO200

Hämaras esimesi pilte tehes võisin siiski täiesti rahule jääda. Muidugi hoidsin ISO seaded kõige madalamal, mis selle kaamera puhul on ISO200. LiveView’ga jäin ka väga rahule: käsitsi teravustamine selle abil toimis väga hästi. Tähed on ilusti nähtavad, et neid sisse suumida ja pisikeseks täpiks keerata.

Rõuge Suurjärv ja kirik, Olympus OM-D EM-1 II + M.Zuiko Digital 12-100mm f/4 PRO, 30sek, f5.6, ISO200

National Geographic’u kollane raam Rõuge Suurjärve rannas, Olympus OM-D EM-1 II + M.Zuiko Digital 12-100mm f/4 PRO, 30sek, f8, ISO200

Pimedamaks minnes ja ISO tõstma hakates selgus, et üle 1600 ma seda väga tõsta ei tahaks. 3200 võib mõnes olukorras häda pärast kasutatav olla, kuid 6400 jätaks mina pigem valimata. Muidugi on see hinnang subjektiivne ega põhine põhjalikul testimisel, vaid üksikutel proovipiltidel ning kindlasti mõjutab minu ootusi ka täiskaadriga kõrgemate ISOde kasutamise kogemus.

Karaokefest Rõuge Ööbikuoru laululaval, Olympus OM-D EM-1 II + M.Zuiko Digital 12-100mm f/4 PRO, 1/20sek, f4, ISO1600

Nüüd jõuame selleni, mis mulle selle kaamera juures kõige enam huvi pakkus. See on funktsioon nimega Live Composite. Tegemist on funktsiooniga, mille puhul kaamera teeb järjepidevalt sama säriajaga pilti ja paneb need üheks fotoks kokku, seejuures lisatakse esimesele pildile ainult heledamaid piksleid. Seega pole näiteks öist linnavaadet pildistades ohtu, et tänavavalgustus üle põleb, kuid pildile lisanduvad iga möödasõitva auto tulede triibud. Samuti ei muutu näiteks tähti pildistades taevas järjest heledamaks, vaid pildile tekivad ainult tähtede triibud ja ülejäänud taeva säritus jääb selliseks nagu esimesele pildile sai sätitud. Kaamera kasutab elektroonilist katikut, seega on intervall piltide vahel peaaegu olematu ning pildile jäävad triibud on ühtlased ja ilma vahedeta. Samal ajal saab nö pildi tekkimist ekraanilt jälgida ning kui oled tulemusega rahul, saad säritamise lõpetada

Eriti vahva on see, et kaamera on võimalik oma nutiseadmega ühendada ning seda sealt juhtida. See on hea näiteks keerulisemaid valgusmaalinguid tehes: saab telefonist pidevalt jälgida, kuhu veel on tarvis joonistada ja kas tulemus saab selline, nagu soovitud. Tähetriipude või -ringide pildistamist saab vabalt jälgida soojast autost ning minna õue alles siis, kui soovitud pikkusega triibud on käes.

Tegemist on väga põneva ja kasuliku funktsiooniga nende jaoks, kes teevad keerulisemaid ja pika säriajaga pilte. Sain seda küll vaid põgusalt katsetada, kuid see hakkas mulle väga meeldima. Kui muidu tuleb joonistada pimedast peast või tähtede triipude pikkust ainult arvutada ja ette kujutada, siis nüüd on võimalik tulemust jooksvalt jälgida.

Olympus OM-D EM-1 II + M.Zuiko Digital 12-100mm f/4 PRO, 13sek, f8, ISO200

Live Composite: 1sek (~120x1sek), f8, ISO200

Lisaks Live Composite‘ile on sellel kaameral ka funktsioon nimega Live Time. See käitub nagu tavaline pika säriga pilt ehk kogu sensorile jõudev valgus lisatakse pildile, aga jällegi on võimalik pildi tekkimist ekraanil jooksvalt jälgida ja sobilikul hetkel säritus katkestada. All on võrdluseks kaks samade seadetega tehtud pilti: esimene tehtud Live Composite’i ja teine Live Time’i funktsiooni kasutades.

Live Composite: 10sek x 12, f4, ISO1600

Live Time: 121sek, f4, ISO1600

לheks Live Composite’i pisikeseks miinuseks võib olla see, et hiljem ei ole arvutis võimalik näha (või ma ei osanud seda vaadata), kui mitmest pildist lõplik foto kokku pandi. Ehk siis ei ole võimalik näha, kui kaua aega seda pilti tehti. Siin on üks tähetriipude proovifoto, mille tegemist jälgisin autos oma telefonist. Pildiinfost on hiljem näha, et pildi säriaeg oli 10 sekundit, tegelikult tegin seda pilti 8−10 minutit (48−60 x 10 sek, täpselt ei mäleta).

Live Composite: 10sek, f4, ISO1600

Kokkuvõttes jäin Olympus OM-D EM-1 II kaameraga rahule: see vastas minu ootustele ning testima kutsunud Live Composite’i funktsioon jättis igati positiivse mulje. Jah, nagu eeldasin, jääb ööpildistamisele spetsialiseerunud fotograafidele pisikese sensori ISO-võimekus kehvaks, kuid neile, kes vajavad pikka säri ja kasutavad seejuures madalaid ISO väärtusi, pakub see kaamera lahedaid võimalusi. Kui ööpildistamine kõrvale jätta, siis päeval ja heas valguses on see kaamera vägagi asjalik, ta on mugavalt pisike ja võimaldab väga palju funktsioone enda soovidele vastavaks sättida.

The post Ööfotograaf Martin Mark: Olympus OM-D EM-1 II ja valgusmaalingud ning öö appeared first on Photopointi ajaveeb.

Vaevalt kaks kuud tagasi teatati paljudele kurvastuseks, et Lexari mälukaartide, mälupulkade, kaardilugejate jne tootmine lõpetatakse ning samas otsitakse ka kedagi, kes brändi üles ostaks. Nüüd juba on see juhtunud ning Lexari kaubamärk elab edasi elama Hiinas. Ettevõte nimega Longsys on kõik Lexari kaubamärgiga seotud õigused endale ostnud ning lubavad seadmete tootmist jätkata.

Longsys teatab, et ka praegused kliendid võivad rahulikult hingata, sest kasutajatugi jätkab tööd. Ettevõte on tegelenud välkmäluga juba rohkem kui 18 aastat ning kogemustest puudust ei tule. Nende praegune kaubamärk FORESEE on väga populaarne Hiina turul, müües üle 100 miljoni seadme aastas ning Lexari ostmisega soovitakse laieneda ka Ameerika לhendriikide ning lääne turgudele.

Hetkel pole tehingu summade kohta veel mingit infot, kuid hetkel on lubatud, et kaubamärk mitte ei jätka eksisteerimist, vaid seda hakatakse ka jõudsalt arendama ning kasvatama.

Allikas: dpreview.com

The post Lexari kaubamärk on leidnud uue omaniku ning ei kao kuskile appeared first on Photopointi ajaveeb.

Kindlasti paljud veel mäletavad lubatud nutikat ning iseseisvat Lily drooni, mille tulek jäi rahapuuduse tõttu paljude pettumuseks ära ning nii see unustusse vajus. Nüüd on aga avalikuks saanud head uudised, et projekti on üles ostnud ettevõte nimega Mota Group, kes tegeles robootika ning droonidega ammu enne kui praegused turuliidrid DJI või GoPro ning Lily drooni uusversioon on valmis saanud.

Lily droon sai algselt palju kajastust just selle iseseisvuse ning nutikuse tõttu. Lubati, et see hakkab ise subjekti filmima ning jälitama ja selleks ei olnud vaja teha muud kui droon õhku visata. Jälitamisfunktsioon pole praeguseks enam midagi ebatavalist, kuid sel ajal see seda oli ning see ka aitas koguda miljoneid dollareid arenduse tarvis. Siiski on kõik see tänaseks ajaloo prügikastis ja tuleme tänasesse päeva ning “Lily Next-Gen” uue generatsiooni drooni juurde. Video lahutusvõime on uue drooni kaameral 4K, mitte FullHD, nagu eelkäijal. Samuti on tõstetud fotode lahutusvõimet – varasema 12 megapiksli asemel on nüüd 13. Füüsiliselt on enim muutunud kaal. Kui eelkäija kaalus rohkem kui kilo, siis uusversioon on vaid 385 grammi. Väliselt on ümara disaini asemel uus droon piklikum ning transpordiasendisse seadmiseks kokku volditav.

Samas on tehtud ka järeleandmisi. Kui eelkäija kohta lubati, et droon tuleb veekindel, siis see mõte on nüüdseks maetud. Põhjenduseks toodi, et kasutajad soovivad pigem soodsamat drooni kui tingimata veekindlust ning lühemat aku eluiga, kehvemat GPS-i jne. Ka lennuaega on kärbitud – varasema 20 minuti asemel on see 18 minutit. Samas on see toonud võimaluse vahetada akut, mis viib lennuaja 36 minutini. Samuti on akude kiirlaadimise võimalus, mis laeb aku täielikult täis nii kiiresti kui seda on 30 minutit.

Subjekti jälgimiseks on tarvis anda kaasa jälgimisseade, mille järele droon lendama hakkab. Korraga suudab droon jälgida vaid ühte seadet, mis tähendab ka seda, et mitut subjekti samal ajal filmida ei saa. Takistuste vältimiseks hetkel droonil sensoreid ei ole, kuid ettevõtte sõnul töötatakse selle kallal, et see võimalikult kiiresti mingil kujul lisada.

Allikas: Lily

The post Tulemata jäänud Lily droon siiski tuli appeared first on Photopointi ajaveeb.

Tänu Fujifilmi ning Impossible tegevusele on kiirpildikaamerad jälle tuhast tõusnud ning populaarsemad kui kunagi varem. Nüüd on pardale hüppamas ka analoogfotograafias kõva nimi Lomography. Nagu ettevõttele kohaselt, on ka nende tulevane kaamera analoogkaamera, kuid fotofilmi asemel kasutab see Fuji Instax Square kiirpildimaterjali. Tegu on esimese analoog Instax kaameraga.

Projekti rahastamiseks tehti Kickstarterisse konto ning loodeti rahva kaasabil projekt käima saada. Aega küll veel on kõvasti, kuid rahaline eesmärk on juba mitmekordselt täidetud, mis tähendab, et võime üsna kindlad olla kaamera reaalsuseks saamises.

Kaamera ise on huvitava disainiga – objektiiv liigub külgsuunas kerest välja pildistamisasendisse ning pildistamise lõppedes tuleb see tagasi lükata, tehes kaamera transpordiasendis oluliselt kompaktsemaks. Ka kvaliteedi osas on tegu tõsiseltvõetava kaameraga, mille objektiiv ei ole plastikust, vaid ikkagi klaasist. Samuti on kaameral automaatrežiim, mis Lomo sõnul on piisavalt täpne tagamaks, et iga kaader oleks õigesti säritatud. Kasutajad saavad teha loomingulisi topeltsäritusi, olemas on ka aegvõtte võimalus, välk, särikompensatsiooni reguleerimise võimalus ning isegi kaugjuhtimispult. Boonusena on olemas veel ka võimalus pildistada 30 sekundilise säriajaga, tehes võimalikuks näiteks valgusega maalimise. Kaamera all on LED inidikaator näitamaks järelejäänud kaadrite arvu ja pildistamishoos ei ole tarvis igaks juhuks meeles pidada, mitu kaadrit veel alles on.

Kui kõik läheb hästi, näeme Lomo’Instant Square kiirpildikaamerat juba 2018. aasta alguses. Värvivalikutest on tulemas must, sinine, oranž, punane ning valge.

Allikas: Lomography Kickstarter

The post Lomography on tegemas esimest analoog kiirpildikaamerat appeared first on Photopointi ajaveeb.