Kui mõni tootja annab sisse patenditaotluse, siis võib olla kindel, et keegi netiavarustest selle ka üles leiab. Seekord on jaapanlaste veebileht hi-lows-note avastanud, et Nikon on patenteerinud kaks täiskaader pildisensorile mõeldud objektiivi. Esimene neist on Nikon 52mm f/0.9 ning teine on Nikon 36mm f/1.2.

Kummaski objektiivis pole mitte midagi revolutsioonilist ega uut ning uudise tähtsus ei seisnegi selles. Samuti nagu ka eelmise patendi puhul, kui registreeriti objektiiv nõgusale pildisensorile, seostatakse ka kahte ülalmainitud objektiivi Nikoni tulevase hübriidkaameraga. Oleme juba näinud kolme objektiivi, millest kaks on kindlasti täiskaadersensoriga hübriidkaamerale ning nüüdseks on ka üpris kindel, et Nikoni väljahõigatud tulevane hübriidkaamera või mingi versioon sellest tuleb täiskaader pildisensoriga. Igal juhul on ees ootamas põnevad ajad ning praegused hübriidkaamerate turu valitsejad Sony, Panasonic, Olympus ja Fujifilm võivad oodata konkurentsi sest kuigi Nikon on innovatiivsuse poolest maha jäänud, ei saa neid siiski maha kanda. Samuti tuleb arvestada, et tegu on veel patentidega ning objektiivide tehnilistes andmetes võib tulla suuri muutusi.

Nikon 52mm f/0.9 skeem:

Nikon 36mm f/1.2 skeem:

Allikas: dpreview.com

The post Nikon on patenteerinud kaks täiskaadersensorile mõeldud objektiivi appeared first on Photopointi ajaveeb.

Nikon D7500 on kauaoodatud uuendus eelmisele Nikoni poolkaadrite “lipulaevale” – Nikon D7200 peegelkaamerale. Nojah – Nikon D500 turule tulekuga muudeti jõujooni ning toodi vana Dxx seeria poolkaader kaamerad taas au sisse – mis iseenesest ei olnud üldse halb otsus, kui päris aus olla. Mistõttu vaatamegi tänasel päeval Nikoni uut D7500 peegelkaamerat kui edasijõudnud harrastajale või isegi professionaali tagavarakaameraks suunatud peegelkaamerana. Võtame selle karbist välja, uurime lähemalt erinevaid külgi ja nurgataguseid ning arutleme kaamera erinevate tahkude üle.

Nikon armastab suuuri karpe, see on fakt. Parempoolsed kaks karpi on mahutatud ühe suure vasakpoolse karbi sisse. Ei usu mind? Mine poodi ja vaata, kui suur on Nikon AF-S DX Nikkor 35mm f/1.8G objektiivi karp – suurem kui Canoni mõne peegelkaamera komplekti oma. Aga, kaamerate pakendamise osas ei ole viimased 10 aastat midagi muutunud – ikka sama.

Kaamera ning objektiivi karpide peale kokku tuleb karpidest välja järgnevad asjad: kaamera kere, objektiiv (Nikkor AF-S 18-105mm f/3.5-5.6 G ED VR antud juhul), päikesevarjuk, liitiumaku, akulaadija, objektiivi vutlar, akulaadija kaabel, kaamerarihm, juhendid ja garantiitalongid ning loomulikult objektiivikorgid + kerekork.

Korpuse disainijoontes on toimunud omajagu uuendusi, andes uuele D7500 peegelkaamerale natuke jõulisemad jooned. Samas ma ei saa aru, miks nad kohe ei või kaamera käepidet piisavalt suurt ja sügavat teha, vaid on seda vaja mudeliuuenduste jaoks jätta (või selles ongi asi? ). לleüldiselt on siiski kahe erineva põlvkonna kered suhteliselt sarnased, vähemalt eestpoolt.

Hea on näha ka seda, et Nikon jätkuvalt toetab ka vanemaid objektiive, pannes ka kruviteravustamise mehhanismid bajoneti külge. Jah, see on igivana lahendus, kuid vanemate objektiivide kasutamine on jätkuvalt väga populaarne ning levinud. Liikudes nüüd kaamera taha, leiame:

Laias laastus võiks öelda, et nuppude paigutus kaamera tagaküljel samuti ei ole muutunud. Erinevad funktsiooninupud on kaamera vasakul küljel, neljasuunaline klahv, hunnik hoobasid… aga suurimateks uuendusteks on kallutatav puuteekraan ning sensor pildiotsija kohal. Viimane neist lülitab automaatselt kaamera ekraani välja siis, kui läbi pildiotsija piilud – funktsioon, mis kujunenud elementaarseks lisandiks nii mõnegi platvormi juures.

Kallutatav ekraan ning ka puutetundlik ekraan on kaks sellist asja, mille puhul – olles korra kasutanud, ei soovi sa tagasi minna. Kahtled nendes järeldustes? Siis mõtle korra sellele – peale nutitelefoni kasutamist, oled sa valmis nuputelefoni kasutamisele tagasi minema? Seda ma arvasingi. Ekraan ei ole kahjuks pööratav, mistõttu vloggeritele videote tegemiseks ei ole antud lahendus kõige mugavam. Samas pea kohal või väga madalal filmides-pildistades on sellest ekraanist küllaga.

Kaameral on olemas kõik vajalikud liidesed – korpuse sisse on peidetud WiFi ning Bluetooth ühendus. Nikon SnapBridge on küll hea uuendus, kuid kuna selle tehniline lahendus on nagu on – kahtlen kas nõudlikumatel kasutajatel sellest väga kasu on; arvestade just seda, kui aeglaselt näiteks toorfailid üle Bluetooth ühenduse liiguvad.

לhendustest on videograafi seisukohalt olemas väga olulised lisad â€“ lisaks mikrofoni sisendile leiab nimelt ka kõrvaklappide väljundi. Samamoodi leiab selt kaameralt HDMI väljundi, microUSB liidese ning distantspäästiku ühendusliidese.

Keerates kaamera teisele küljele, vaatab meil vastu hoopis mälukaardi pesa, mida sel kaameral ainult kahjuks üksainuke.

Parema käe juures olev nuppude paigutus on selle klassi kaamera kohta ootuspärane â€“ kaks valikuratast, eraldi nupp sensori tundlikkuse mõõtmiseks ning loomulikult võimalus pealmise ekraani taustvalgustus sisse lülitada.

Vasaku käe alla jäävad nupud on Nikoni selle klassi kaameratel suhteliselt sarnased, ning päris ausalt öeldes â€“ väga mugavad. Pildistamisrežiimid ning stseeniprogrammid saad pealmiselt rattalt valida, väiksemalt alumiselt aga sarivõtte-üksikvõtte-viivispäästikute ja muude režiimide vahel valikut teha.

Eesmisel küljel, bajonetist vasakul (või paremal, sõltub kumbalt poolt vaadata) leiab aga teravustamisrežiimi valiku nupu ning kahvelduse ja välgu avamise lülitid.

Kaamera kasutajaliidesest rääkida, siis siin rindel ei ole väga suurt aastate jooksul muutunud. וnneks on ka D7500 kere piisavalt suur, et mahutada erinevad funktsioonid nuppudega korpusele ära ning neid ei ole menüüdoppidesse ära peidetud. Teisalt, puutetundlikku ekraani kasutades ei olekski see nii suur probleem.

Nikon D7500 olulisemad tehnilised andmed:

• 21-megapiksline APS-C mõõdus DX CMOS sensor
• Optilise madalpääsfiltrita sensori disain
• EXPEED 5 pildiprotsessor
• Sensori tundlikkus ISO 100–51 200; laiendatav ISO 50–1 640 000
• Sarivõte 8 kaadrit/sek kuni 50 kaadrit 14-bit pakkimata RAW fail / 100 JPEG faili
• 51 teravustamispunktiga autofookus; 15 rist-tüüpi teravustamispunkti
• Optiline pentapeegliga pildiotsija, 100% kaadri katvust, 0,94ח suurendust
• 3,2-tolline kallutatav puutetundlik LCD ekraan, 922 000 pildipunkti
• Integreeritud WiFi Bluetooth ühendus
• Kaamera juhtimine üle WiFi nutiseadmest
• Fotode edastamine Snapbridge rakendusse Bluetooth ühendusega
• Intervallvõtte režiim, 4K timelapse video salvestus
• 4K UHD 3840 ח 2160 25p/24p videosalvestus 144 Mbps andmetihendusega
• Integreeritud stereomikrofon, välise mikrofoni võimalus
• EN-EL15a liitiumaku, kuni 950 kaadrit (CIPA)
• Mõõtmed: 136 ח 104 ח 73 mm
• Kaal: 640 g

Eelmine

1/48

Järgmine

Ja selline ongi Nikoni D7500 poolkaader peegelkaamera. Käes mugav, vajalikud nupud-hoovad omal kohal ning käepärased. Pildikvaliteeti küll “karbist välja” artikliformaat hinnata ei võimalda ega põhjalikumalt kvaliteeti mõõta, samas kõikide kuulduste kohaselt on see kaamera 2017. aasta mudelile kohaselt väga asjalik. Ehk â€“ seda kaamerat pildistamisele kaasa võttes sa pettuda ei saa ning kõik pildid saab kindlasti ka tehtud. Seda enam, et nii mõnigi moodul on laenatud suure venna, Nikon D500 pealt.

Nikon D7500 peegelkaamerad Photopointis

The post Karbist välja: Nikon D7500 peegelkaamera appeared first on Photopointi ajaveeb.

Tamron annab teada, et on valmistamas uut objektiivi nimetusega 100-400mm F/4.5-6.3 Di VC USD. See on kerge ja kompaktne telesuum, mis sobib kasutamiseks eelkõige täiskaadersensoriga peegelkaamerate ees. Objektiiv on veel arendusjärgus ning selle turule jõudmise aeg ega hind hetkel veel teada ei ole. Täna avalikustatud ametlikus pressiteates kirjeldab Tamron selle põhilisi omadusi ja tehnilisi andmeid.

Tamron 100-400mm F/4.5-6.3 kaalub 1,115 kg, olles selle tulemusega omas kitsas klassis kõige kergem. Objektiiv on varustatud kahe mikroprotsessoriga, mis peaksid muutma selle kiireks teravustamisel ja tõhusaks värinate stabiliseerimisel. Optilisse konstruktsiooni on võitluseks kromaatilise aberratsiooni vastu pistetud kolm madala dispersiooniastmega läätse. Pildikvaliteedi parandamiseks on klaaselemendid kaetud Tamroni eBAND vääristusega. Esiläätsel on ila ja mustust hülgav fluoriidvääristus ning objektiivi korpus on niiskuskindel. Lähimaks teravustamiskauguseks on 1,5 m ja maksimaalseks suurenduseks 1:3.6. Eraldi lisatarvikuna saab objektiivile saadaval olema Arca Swiss kiirkinnitusstandardiga ühilduv statiivikrae.

100-400mm fookuskauguste ja pimedamapoolse varieeruva avaarvuga objektiivid on fotomaailmas üsna standardsed. Selline on olemas nii Canonil, Sonyl, Fujifilmil, Panasonicul… Need kõik on üsna soolase, kaugelt üle 1500-eurose hinnaklassi objektiivid. Käesoleva aasta algul esitles Tamroni 100-400 objektiivi omadustele sarnast objektiivi ka Sigma. Kuna Sigma 100-400mm f/5-6.3 DG HSM OS hind on umbes 850€, siis võib oletada, et umbes samasse hinnaklassi saab maanduma ka Tamroni arendusjärgus teletoru.

Tamroni senise tootearenduse põhjal otsustades peaksid ametlikud detailid objektiivi saadavuse ja hinna osas selguma paari-kolme kuu pärast.

The post Tamronil on arendusjärgus uus 100-400mm f/4.5-6.3 telesuumobjektiiv appeared first on Photopointi ajaveeb.

DJI ja Photopointi poolt korraldatud suur aerofotode ja kõrgelt pildistatud fotode konkursil „Kõrgelt“ on nüüdseks selgunud esikolmik.

Auhinnalised kohad valis välja esinduslik žürii koosseisus: droonifotograaf Kaupo Kalda, aeromeedia ekspert Jaan Kronberg ning aerofotograaf Andres Tarto. Hindamisel olid olulisteks kriteeriumiteks foto originaalsus ja huvitav lahendus, tehniline teostus, hetke tabamise õnn ning vastavus teemale.

Ainulaadse fotokonkursi auhindade maandmisrajale rivistusid:

1. DJI Phantom 4 Pro
2. DJI Mavic Pro Fly More Combo
3. DJI Spark, alpine white 

Daamid ja härrad, nüüd on aeg nautida kõrgeid hetki, sest teeme teatavaks tänavuse DJI fotokonkursi võitjad.

I koht: “Viljapuu”. Autor: Xenia Shabanova

Žürii liikme Andres Tarto kommentaar: “ “Viljapuu” (ka “Villapuu” ei oleks ju vale) on tugeva üllatusmomendiga hea tuju pilt. On vähe maastikupilte, milles on nii selgelt mängulisust kui ootamatust. לhes sellega meeldib mulle mõelda, et tegemist on olnud väga hea juhuse püüdmisega. Ning kuigi sageli on aerofotodel kõnekad ja kaunid õhtused pikad varjud, siis siin tuleb kasuks just nende puudumine: varjude tõttu seguneks “viljad” puuga ja kokkuvõttes oleks kõik üks suur virr-varr. Viljapuu on vahva näide loovast lähenemisest, mis avaneb sedavõrd mänguliselt just ülevalt ning kahtlemata esindab foto üht vaimukamat pildisümbioosi Eesti floorast ja faunast. Lisaks jääb õhku mõneti humoorikas küsimus, miks nad küll seda rohtu just seal võrade all söövad…?“

II koht: “Minu elu checklist”- Check. Autor: Magnus Heinmets

Žürii liikme Kaupo Kalda kommentaar: „Sellel pildil on mitu sõnumit sõltuvalt vaatajast. לhtpidi vau, äge, hull mees, adrenaliinilaks! Teisipidi sümboliseerib hästi meie sulavat arktilist jäämassi, kuigi ilmselt pole otseselt sealkandis tehtud. Igal juhul huvitav pilt, suhestumine Suure Loodusega, esteetiliselt kena ja mõnusa diagonaalse kompaga pilt.“

III koht: “Silm“. Autor: Tuule Müürsepp

Žürii liikme Jaan Kronberg kommentaar: “ Minu jaoks on foto alati olnud midagi peaaegu sakraalselt – mõelda vaid, sul on vaid üks hetk, et märgata, teha pilt ja ühe klõpsuga pead rääkima kogu oma loo ära! Sellest lähtusin ka oma “lemmikute” valimisel – loomulik, looduslik, spontaanne. “Silm” on vähemalt minu jaoks üks selliseid pilte. Puhas, lihtne, peaaegu primitiivne, samas sügav ja mõtlik. Väga lahe hetk, koht ja tabamus.“

DJI ja Photopoint tänavad kõiki, kes põnevast fotokonkursist osa võtsid ja “Kõrgelt” fotosid esitasid. Aitäh!

The post Selgunud on DJI fotokonkursi “Kõrgelt” 2017 võitjad appeared first on Photopointi ajaveeb.

Järgnev lugu räägib Photopointi meeskonna külastusest Baltimaade suurimal tantsumuusikafestivalil, Weekend Festival Baltic 2017. Tegemist pole looga kus räägime täpselt millist säriaega ja kui suurt ava kasutada, vaid keskendume taolise ürituse pildistamise omapärasustele ja vahvatele seikadele. Lisaks leiab artiklist suure valiku põnevamatest kaadritest sellelt emotsioone täis ürituselt.

Weekend Festival Baltic 2017 leidis juba kolmandat aasta aset Pärnus. Kellele see nimi midagi ei ütle, siis teadmiseks, et tegemist on Baltimaade suurima tantsumuusikafestivaliga kus astuvad üles maailma kuulsaimad ja parimad artistid antud valdkonnas. Sellel aastal tekkis Photopointil suurepärane võimalus külastada festivali koos kaameratega. Nagu ka paljudel teistel festivalidel ja konsertitel on professionaalse foto- ja videotehnika kaasavõtmine keelatud. Seda nimelt selleks, et kindlustada kvaliteetse materjali levik meediakanalites.

Kuidas saada üldse nii mainekale festivalile fotograafiks? See on kindlasti paljude fotograafide küsimus. Suurtematel üritustel on eraldi meediaosakond kes viib läbi ka akrediteerimist. Kandideerides fotograafiks küsitakse lisaks varasemale kogemusele ja viidetele portfooliost kindlasti ka väljaannet mille jaoks pildistad. Eelistatakse fotograafe, kes avaldavad pildilood ka suurtemates väljaannetes, et enda üritusele reklaami saaks. Kuid vahest on võimalus ka nendel fotograafidel, kelle seljataga ei seisa Delfi või Postimees. Osadel üritustel on ka oma fototiim, kes teeb pilte just enda sotsiaalmeedia kanalites koheselt jagamiseks. Nii oli ka Weekend festivalil. Ehk tasub otsida üles meedia eest vastutav isik ja kirjutada enda soovist ja huvist.

Ettevalmistus ja tehnika

Saades teada, et saame minna Weekend Festivalile pildistama hakkas peas keerlema koheselt küsimus – mis kaamera ja objektiivid kaasa võtta. Kuna üritus kestis kolm pikka päeva hommikust õhtuni, nii valges kui pimedas, siis pidi arvestama paljuga. Peamisteks kriteeriumiteks kaamera valimisel said selle pildikvaliteet, võimekus pimedas pildistada, aku vastupidavus, ilmastikukindlus ja hiljem järgi mõeldes oleks pidanud mõtlema ka kompaktsusele. Kaamerateks võtsime kaasa Pentax K-1 ja Canon EOS 6D.

Objektiividest rääkides tuleks samuti silmas pidada kompaktsust, kuna päev otsa rasket kaamerat koos suure objektiiviga kaasas kanda ja sellega läbi rahva pressida on enam kui tülikas. Lisaks suurusele tuleb mõelda ka sellele, mida ja kus pildistad. Laias laastus võiks kaasas olla vähemalt kaks objektiivi. Esimeseks võiks olla üks lainurk-suum, millega võimalik pildistada toimuvat melu ja rahvast. Teiseks võiks kaasas olla tele-suum, kuna tihtipeale ei luba suurtemate artisitide meeskonnad fotograafe just liialt lähedale. Lisaks neile kahele võib kaasas olla ka näiteks mõni suure avaga portree objektiiv ja mõni ülilainurk objektiiv unikaalsemate kaadrite tabamiseks.

Ojektiividest olid meil kaasas:

• HD Pentax D-FA 15-30mm f/2.8 ED SDM
• smc Pentax DA* 200mm f/2.8 ED (IF) SDM
• Tamron SP 150-600mm f/5.0-6.3 DI USD G2
• Canon EF 70-200mm f/2.8L IS II USM
• Canon EF 24-70mm f/2.8L II USM

Lisaks kaameratele ja objektiividele tuleks kaasa võtta ka suure mahuga ja kiired mälukaardid. Kui suur oleks pettumus kui avastad, et mälukaart on täis hetkel kui avatakse ümbrik mille sees on 1000€ või Joosep Järvesaar suurde palli ronib ja sul jääb see pilt saamata? Usun, et küllatki suur, meie need kaadrid õnneks saime.

HD Pentax D-FA 15-30mm f/2.8 ED SDM | tundlikkus ISO 100 | fookuskaugus 15 mm| ava f/4.5 | säriaeg 1/500 sek

HD Pentax D-FA 15-30mm f/2.8 ED SDM | tundlikkus ISO 1000 | fookuskaugus 15 mm| ava f/2.8 | säriaeg 1/1000 sek

Nii totter kui see ka ei tundu, siis kõrvatropid on enam kui vajalikud. Tundub ju absurdne, et lähed muusikafestivalile kus esinevad maailma tipud ja Sina katad enda kõrvad kinni. Seistes lavast ja kõlaritest vähem kui meetri kaugusel ilma kõrvatroppideta teeb tõsiselt haiget.

Festivali pildistamine

Paindlik ja valmis kõigeks – need oleks sõnad millega kirjeldaksin pildistamist sellisel üritusel. Seda nii kaamera kui enda seisukohalt. Kuna sellisel peol oli rohkelt valgustehnikat, siis muutusid valgusolud sekunditega. לhel hetkel välgatasid stroboskoobid ja teisel hetkel oli vaid üksikud värvilised valgustid. See tähendab aga seda, et manuaalrežiimist sellisel hetkel palju kasu pole. Leidsin ennast kõige rohkem säriprioriteet režiimis, kuna seal sain piisavalt kiire säriaja paika panna mis liikumise peataks ja ülejäänu tegi kaamera.

Huvitav tähelepanek. Imestusin tõsiselt nii Canoni kui Pentaxi mürataluvuses. Pärast arvutis pilte sorteerides hakkasin juba automaatselt ära viskama pilte mille ISO oli üle 6000, loogiline ju. Kuid pilti lähemalt vaadates tuli välja, et müra on peaaegu olematu. Ehk üritustel kus on palju värvilist valgust ei tasu karta ka kõrgemat tundlikust kasutada.

HD Pentax D-FA 15-30mm f/2.8 ED SDM | tundlikkus ISO 5000 | fookuskaugus 23 mm| ava f/3.2 | säriaeg 1/400 sek

Mida mõtlesin ma teema alguses mainitud kõigeks valmis olemisest? Nimelt ei tea sa kunagi, mida plaanib teha artist või ilm. Ilmastikukindel kaamera on väliüritustel must be. Weekendi teise päeva õhtul saime sellise vihma just siis kaela kui alustas üks peaesinejaid. Kuna Pentax K-1 on ilmastikukindel ei olnud hirmu sellega pildistada ka paduvihmas. Teiseks võib ka selgest taevast üllatusi alla tulla. Nimelt oli olukord kus jäime ka Å¡ampuse duÅ¡Å¡i alla.

Liigu ringi, ära oota vaid seda kõige kõvemat artisti! Lisaks lava ees ja rahva sees pildistamisele tuleks kindlasti festivali alal ka ringi liikuda kaamera pildistamisvalmis. Iial ei tea kuna midagi kaunist kaamera ette jääb.

Canon EF 70-200mm f/2.8L IS II USM | tundlikkus ISO 100 | fookuskaugus 160 mm| ava f/5.6 | säriaeg 1/250 sek

Pentax DA* 200mm f/2.8 ED (IF) SDM | tundlikkus ISO 100 | fookuskaugus 200 mm| ava f/2.8 | säriaeg 1/4000 sek

Kasulik on ka end kurssi viia toimuvaga. Alustades ajakavast lõpetades üksikasjadega artistist. Näiteks juhtusin vaatama festivali ajal ühe artisti Instagrami story’t, kus oli näha suurt sularaha hunnikut ja plaan see rahvasse paisata. Tegemist polnud pealaval esineva artistiga ja tänu sellele polnud väiksemal laval ka teisi fotograafe. Tänu sellele väiksele pealejuhtumisele õnnestus tabada kaadrid kus Cheat Codes artist tulistas CO₂ kahurist rahvasse tuhandeid dollareid.

HD Pentax D-FA 15-30mm f/2.8 ED SDM | tundlikkus ISO 4000 | fookuskaugus 15 mm| ava f/3.5 | säriaeg 1/200 sek

Järeltöötlus ja avaldamine

Nagu eelpool mainitud, toimub kõik kiirelt ja tihti pole aega pilti kontrollida. Tihti saab rohkem tähelepanu see pilt mis oli koheselt avalikusele nähtav, kui see mis on pisut ilusam kuid tuli päev hiljem. Siinkohal on kaks lähenemist. Kui on vajadus pildid koheselt meediasse üles saada, tuleb kasuks kaameras seaded nii paika panna, et tehtud pilt oleks valmis jagamiseks. Siin tuleb kasuks ka uutemate kaamerate WiFi ühendus läbi mille saad pildi koheselt oma nutiseadmesse ja sealt ka väikeste korrektuuridega üles laadida. Kui aga kaameral WiFi ühendus puudub, on müügil ka erinevaid WiFi adaptereid mis selle võimekuse sulle annavad. Kui aga puudub vajadus pildid sekundiga üles saada ja pildistada hilisema galerii jaoks, siis võid julgelt pildistada RAW ehk toorfaile ja hiljem neid arvutis pisut mudida.

HD Pentax D-FA 15-30mm f/2.8 ED SDM | tundlikkus ISO 100 | fookuskaugus 19 mm| ava f/7.1 | säriaeg 1/160 sek

Kokkuvõte

Kui leiad ka ennast minemast pildistama mõnda festivali või üritust, siis loodame, et leidsid sellest artiklist midagi kasulikku. Peamine, mida meeles pidada on see, et naudi seda mida teed ja tunne ennast vabalt. Nii tunnevad ka pidulised kaamera eest ennast hästi ja ilusad pildid tulevad lausa võluväel. Kui loed seda artiklit aga viimasel hetkel enne üritust ja avastad, et midagi on fotokotist puudu, siis vaata Photopointi renti. Sealt leiad endale sama Pentax K-1 kaamera koos objektiividega, millega antud artikli fotod ka pildistatud on.

The post Festivali pildistamine – 3 unustamatud päeva Baltimaade suurimal tantsumuusikafestivalil appeared first on Photopointi ajaveeb.