Fujifilmi kaamerad video filmimiseks ei kõlba. Tõsisema video jaoks tuleb võtta ikka kas Sony või Panasonic. Veel mõne aasta eest oli see teada-tuntud fakt – isegi Fujifilm ise arvas nii, sest aasta eest avalikustatud Fujinon’i i kinoobjektiivid tulid alguses mitte Fujifilmi X-bajonetiga vaid hoopis Sony E-bajonetiga.

See videovõimetuse dogma hakkas muutuma 2016. aasta suvel, kui Fujifilm tõi välja X-T2 hübriidkaamera. See oli esimene 4K videoga Fuji – ja sugugi mitte mingi wannabe-neli-kaa videoga, vaid kohe päris profimaigulise 100 Mbps andmesageduse, 4:2:2 värviinfoga 8-bitine striim läbi HDMI pesa ja F-Log pildiprofiili. Fuji jüngrid olid sellest päris sillas.

Nüüd on need Fuji jüngrid aga lausa käpuli maas, sest uus Fujifilm X-H1 tõstab Fujifilmi lõplikult Panasonicu ja Sony kõrvale profitasemel videot filmivate hübriidkaamerate kõrgliigasse. X-H1 võtab Fujifilmi tootevalikus koha sisse APS-C sensoriga X-T2 ja keskformaatsensoriga GFX 50S vahel. Hinnaklassilt ja pildiloome poolest on X-H1 lähedasem X-T2 kaamerale kuid korpuse ja käsitsemismugavuse poolest meenutab paljuski just keskformaatkaamerat. Võtame uue Fujifilm X-H1 hübriidkaamera karbist välja ja vaatame, mille poolest see siis oma eelkäijatest ja konkurentidest erineb.

Pildiloome poolest on Fujifilm X-H1 väga sarnane X-T2, X-Pro2, X-T20 ja X-E3 kaameratele, sest kõik need nimetatud Fujifilmi hübriidid jagavad sama APS-C mõõdus, 24 MP lahutusvõimega, X-Trans värvifiltriga ja ilma madalpääsfiltrita pildisensorit ning X-Processor Pro pildiprotsessorit. Seega – kui sul on mõni nendest aparaaatidest ja sa soovid parema pildikvaliteediga kaamerat, siis ei anna X-H1 sinu jaoks mitte midagi juurde. Peamisteks põhjusteks, miks peaks X-H1 ostma, on kvaliteetsem 200 Mbps andmesagedusega videorežiim (lisaks muud video hüved nagu F-Log ja Eterna pildiprofiilid, DCI formaat, 120 fps video…), sensoripõhine 5 EV astet tõhususega värinastabilisator, suurem/ergonoomilisem/tugevam korpus, puuteekraan, teravama ekraaniga pildiotsija ja hästi pehme käiguga katik.

Selle artikli kirjutamise hetkel on Fujifilm X-H1 Photopointis müügil kahes erinevas komplektis. Fujifilm X-H1 kere ning Fujifilm X-H1 kere koos Vertical Power Booster Grip akutallaga. Selles artiklis võtame karbist välja akutallaga varustatud komplekti.

Karbis on: Fujifilm X-H1 hübriidkaamera, kaamerarihm, pisike välklamp, kaamerarihma aasad, kaablistopper, toitekaabel, NP-W126S aku ja akulaadija.

Lisaks on karbis akutalla komplekt: Fujifilm VPB-XH1 akutald, kaks NP-W126S akut, toiteadapter ja toitekaabel.

X-H1 kõige olulisemad erinevused seniste Fuji kaameratega võrreldes kuuluvad video salvestamise kategooriasse. לht-teist head on kaameral pakkuda aga ka fotograafidele. Esiteks on X-H1 suurema korpusega – spetsiaalselt selleks, et muuta aparaati mugavamaks proffide jaoks, kes on harjunud suuremate peegelkaameratega. Korpuse kest on X-T2 aparaadiga võrreldes paksemast magneesiumsulamist ning varustatud tihenditega – profikaameratele vääriliselt tugev ja ilmastikukindel. Kõige olulisem praktiline väärtus on aga keresisene sensoripõhine värinastabilisaator (testitud tõhususega 5 EV astet). X-H-1 on esimene Fujifilmi hübriid, millel see on.

Kaks konkurenti kõrvuti: Vasakul Panasonicu kõige kangem hübriidkaamera Panasonic G9, paremal Fujifilm X-H1. Mõõtmete poolest hästi sarnaste korpustega.

Käsitsemismugavuse poolest on minu jaoks Panasonic G9 astme võrra mugavam kui Fujifilm, kuid see sõltub ilmselt iga kasutaja enda eelistustest ja harjumustest.

Panasonic G9 kaamera pealmine ekraan on traditsioonilist laadi ehk fikseeritud maaatriksiga LCD. Fujifilm X-H1 kaamera pealmine ekraan näitab pilti pikslite abil – see tähendab, et ühte ja samasse kohta võib paindlikumalt kuvada erinevaid numbreid/tähti/graafikat. Allpool vaatame seda lähemalt.

Fujifilm X-H1 kaamera koos 23mm f/2.0 R WR objektiiviga. See kompaktne ilmastikukindla korpusega lainurkobjektiiv sobib suurepäraselt Fujifilmi ilmastikukindla korpusega hübriidkaamerate ette – igapäevaseks kasutamiseks. 2017. aastal oli see Photopointis  XF 35mm f/2 R WR ees populaarsuselt teine ostetuim Fujifilmi objektiiv.

Fujifilm X-H1 kaamera ühenduspesad on täpselt samad nagu X-T2 kaameral. Esiküljel on välgusünkro pesa, parempoolse plastikust klapi all on 3,5 mm mikrofonipesa, USB 3.0 pesa (mille kaudu saab ka akut laadida, aga mitte kaamera töötamiseks toidet anda) ja HDMI pesa. Sealsamas HDMI ja USB pesade vahel on kaablistopperi kinnitamiseks vajalik keere.

Vasakpoolse luugi taga on kaks mälukaardipesa – kusjuures mõlemad neist toimivad ka kiirete UHS-II tüüpi SD mälukaartidega.

לlal pildil on näha tavaline SD-mälukaart ning UHS-II standardile vastav, lisakontaktidega UHS-II mälukaart. Hetkel Photopointis on olemas näiteks Sony UHS-II mälukaardid, mille maksimaalne kirjutamis- ja lugemiskiirus on 300 MB/s. Tavaliste UHS profiklassi mälukaartide (näiteks hästi levinud SanDisk Extreme Pro seeria) kirjutamiskiiruseks on 95 MB/s.

Tähelepanelik vaatleja, võis ülalolevaid pilte uurides märgata, et 3,5 mm kõrvaklappide pesa Fujifilm X-H1 kaameral polegi. Päeva päästab aga X-H1 akutald, sest sellel on kaks pesa lisaks: AC adapteri pesa, mille kaudu saab kaamera filmimisel või pildistamise ajal vooluvõrku ühendada (vastav adapter tuleb akutallaga kaasa). Ning otse selle kõrval on 3.5 mm audioväljund. Selleks, et saaks kõrvaklappidega salvestatavat heli kontrollida.

Tavaliselt on tippklassi hübriidkaamerad tulvil nuppe ja heebleid. Fujifilmi tagakülg mõjub pigem korrastatult tühjapoolsena. Siin on sarnaselt X-T1 kaamerale olemas nii joystick kui ka nupuna alla vajutatav tagumine valikuketas. X-H1 nupud on X-T1 kaameraga võrreldes suuremad ja ulatuvad korpusest rohkem välja. Valikuketas teeb vajutades konkreetsema, kuuldava kliki.

Särikompensatsiooniketast X-H1 peam enam ei ole, sest selle ala on endale haaranud pealmine LCD-ekraan. Ongi parem, sest särikompensatsiooni on mugavamgi muuta päästiku juures olevale nupule vajutades ja siis eeesmist või tagumist valikuketast keerates.

Fujifilm X-H1 tagumine 3″ LCD-ekraan mahutab 1 040 000 pikslit – korralik teravus, aga mitte midagi erilist. See-eest saab seda ekraani aga tavalisest paindlikumalt erinevate nurkade alla seada.

 

Horisontaalset kaadrit pildistades saab ekraani üles-alla kallutada.

 

Ja samuti saab ekraani ka teistpidi nurga alla seada – see on hea portrait-asendis kaadrite pildistamisel.

Mõnele meeldib Panasonic G9 stiilis välja keeratav ja pööratav ekraan – see on praktiline eelkõige siis, kui filmitav iseenda kadreeringut jälgima peab, tüütu aga siis, kui ekraan on oma pesas ja seda nurga alla seadmiseks sealt välja venitama peab. Fujifilmi lahendus on päris hea, sest mõlematpidi saab ekraani hästi kiirelt vajaliku nurga alla seada. Täpselt samasuguse konstruktsiooniga LCD-ekraan on ka GFX 50S keskformaatkaameral.

Fujifilm X-E3 kaamera eeskujul on ka X-H1 ekraan puutetundlik. Puutetundlikkuse tase on kusagil väga hea (Panasonic G9, Canoni kaamerad) ja algelise (Sony a7 seeria) vahepeal. Se tähendab, et peamenüüs ja seadistuste vaates puutetundlikkus ei toimi. Kuid lisaks tavalisele fookuspunkti valimisele saab puutetundlikult kasutada ülal vasakul olevat kiirmenüüd, filmirežiimis on olemas spetsiaalne puutetundlik menüü vaikseks seadistamiseks ja sõrmega erinevates suundades libistades (gestures) ilmuvad ekraanile erinevad seadistused. Puutetundlik on ka taasesitusrežiim, kus saab pilte kahe sõrme abil suumida ja näpuviibetega lehitseda.

Kaamera peal on juhtketaste kaskaad – Fujifilmi X-seeria hübriididele omaselt ei leia kaamera pealt tavalist särirežiimide ketast – sedasama, kust saab valida PASM režiime jne. Selle asemel on siin vanade peegelkaamerate eeskujul ketas säriaja valimiseks. Samuti on vasakul pool ketas ISO jaoks.

Selleks, et avaprioriteedis pildistada, tuleb säriajaketas keerata automaatsesse asendisse “A” ning siis saab ava muuta objektiivi avarõngast. Selleks, et pildistada säriajaprioriteet režiimis, tuleb ava lülitada objektiivilt automaatsesse asendisse “A” ning siis saab kaamera pealt seada säriaega. Kui mõlemad kettad on automaatse “A” väärtuse asendis, siis on pildistamine automaatrežiimis. Kui kumbki ketas pole automaatses asendis, siis pildistame manuaalrežiimis. Lihtne ja loogiline.

 

Nii säriaja kui ka ISO ketta keskel on lukustusnupp – ülemises asendis näitab valget värvi alumine osa, et nupp lahti lukustatud. Säriajaketta all olevast lülitist saab muuta särimõõterežiimi.

 

Paindlikkust lisab ISO ketas, mida saab avast ja säriajast sõltumatult seada automaatseks või fikseerida kindlale väärtusele. ISO ketta all olevast heeblist saab valida erinevaid režiime – S on tavaline fotode pildistamise režiim, CH, CM ja CL on erineva kiirusega sarivõtterežiimid. Lisaks on seal olemas videoreziim, kahveldusvõimalused, digifiltrite režiim ja panoraamipildistamise režiim.

Selline lihtne ja loogiline särijuhtimine muudab X-T1 kaamera sobivaks ka näiteks algajale fotohuvilisele, kes soovib fotograafia alused kiirelt selgeks õppida.

 

See ekraan on sarnaselt e-lugejate ekraanidele hästi väikse voolutarbimisega ja kuvab infot ka välja lülitatuna. לlal pildil näidatakse et esimeses kaardipesas oleval kaardil on ruumi veel vaid 2854 foto jaoks. Ja et aku on suht tühi.

 

Kui kaamera sisse lülitada, näidatakse meile ekraanil olulisi säriparameetreid ja muid seadistusi.

Seadistuste kuvamiseks reserveeritud ruudukujuline ekraan kaamera peal on täpselt seesama, nagu Fujifilm GFX keskformaatkaameral.

 

Ekraani kõrval olevast väiksest nupust saab selle lülitada tumedamaks…

 

… või jälle heledamaks.

 

Ja videorežiimis kuvatakse ekraanile hoopis teistsugine info.

Eriti paindlik on see ekraan just selle tõttu, et kasutaja saab sellel kuvatavat muuta just selliseks, nagu ta soovib. Selleks on menüüs valik “SubMonitor Setting”. Ja seadistusi saab muuta eraldi foto- ja videorežiimi jaoks.

Kaamera alumisel küljel on akutalla kontaktid, statiivikeere ja akukamber. Aku on täpselt seesama 1260 mAh mahtuvusega nagu X-T2 ja X-E3 ja mitmel teisel X-seeria kaameral. See peaks rõõmustama neid, kes olemasolevalt Fuji kaameralt uuele X-H1 aparaadile üle minna plaanivad.

Kaameraga on kaasas kompaktne välklamp, mis tuleb sisestada aparaadi välgukinga. Eraldi vooluallikat välklambi sees ei ole.

Ning loomulikult on kaameraga kaasas ka akutald – või nagu Fujifilm ise seda nimetab – Vertical Power Booster Grip. See on väärt tald, sest lisaks pikemale pildistamis/filmimisajale avardab see X-H1 kaamera võimekust veel päris mitmel moel. Esmalt (nagu ülal juba nägime) annab see juurde 3,5mm kõrvaklappide pesa ja toitepesa. Aga mitte ainult.

Akutalla tagaküljel on kaval lüliti, mille abil saab X-T2 kaamera lülitada nö Boost režiimile. Selles režiimis saab tavalise 8 fps sarivõtte asemel pildistada märksa kiiremat 11 fps sarivõtet (elektroonilise katikuga koguni 14 fps). Samuti aitab akutald filmimisel, sest Boost režiimis saab nii 4K kui ka 1080p videot filmida kuni 30 minutit järjest. Ilma akutallata on maksimaalne 4K video filmimise pikkus umbes 15 minutit.

Akutallaga varsutatult on X-H2 veel suurem, veel ergonoomilisem – eriti just portrait-asendis, sest akutalla peal on dubleeritud nupud ja isegi üks lisa-joystick!

Akutallale on dubleeritud päästik, valikukettad (mis toimivad täpselt niisama hästi, nagu kaamera korpusel olevad kettad), Joystick, automaatse teravustamise nupud, Q nupp ja särikompensatsiooni nupp. Sisse-välja lülitamine toimub jätkuvalt kaamerapealse päästiku koosseisus oleva heebli abil. Akutalla päästikuheeblist saab akutalla nupud soovi korral deaktiveerida.

Kui akutald on kaameraga ühendatud, näitab LCD-ekraan kõigi kolme aku laetuse taset eraldi.

X-H1 kõige olulisemaks täiustuseks X-T2 kaameraga võrreldes on kindlasti videorežiim. Toon konkreetselt punktide kaupa välja, mille poolest X-H1 video nii võimekas on:

• Sensoripõhine värinastabilisaator – stabiilsem videopilt käest filmides. X-H1 stabilisaator on parem kui Sony kaameratel, kuid jääb hetkel alla Panasonic G9 kaamerale ja kindlasti ka parima stabilisaatoriga OLympus OM-D E-M 1 Mark II hübriidkaameratele. Praegustes testvideotes on näha, et X-H1 stabilisaator tekitab just video filmimise korral suurema liikumise/värina puhul kaadrisse äkilisi seisakuid. Loodetavasti suudab Fujifilm seda toimimist tarkvarauuendusega sujuvamaks muuta
• F-Log pildiorofiil koos 200 Mbps andmesagedusega
• Pildiprofiil “Interna Film Simulation” mis ei vaja pärastist järeltöötlust, on loodud just video jaoks ja annab pehme meeldiva pildi
• Hästi sobilik siis, kui filmitakse inimest – eriti lähiplaanis.
• 120 fps Full HD video – time-lapse video loomiseks
• DCI (Digital Cinema) 4K režiim (kuni 200 Mbps). See on küll ainult 24 fps kaadrisagedusega, kuid see ju kinostandard ongi.
• Võimalus salvestada üheaegselt 1080p videot mälukaardile ja 4K videot välisele andmekandjale
• Vaikne kaamera juhtimine videosalvestuse ajal – puutetundliku ekraani jaoks on tehtud eraldi menüü kust saab videosalvestuse ajal muuta kõiki olulisemaid parameetreid.

Panasonicu tippklassi hübriidkaamerad on populaarsed just videomeeste seas. Panasonic G9 hübriidkaamerat karbist välja võttes nägime, kuidas see püüdis olla meele järele fotograafidele. Fujifilmiga on täpselt risti vastupidi – Fuji hübriidid on populaarsed just fotograafide seas ja X-H1 püüab nüüd end tõestada ka proffidele sobiva videokaamerana.

Video parameetrite ja videopildi kvaliteetsuse poolest ei ole X-H1 kaamerale tõesti midagi ette heita ja seetõttu on X-H1 juba tõusnud paljude videotegijate huviorbiiti. Küll on aga needsamad videotegijad avastanud X-H1 üldises toimimises ja kasutusloogikas mitmeid pisiveidrusi – loe näiteks Eoshd veebilehelt või vaata Cinema 5D videot. Kui Fujifilm ka need tarkvarauuendustega parandada suudab, on X-H1 üks tõsine kaamera nii foto- kui ka videograafidele. Suurepärane alternatiiv teistele poolkaadersensoriga hübriidkaamerate lipulaevadele nagu Olympus OM-D E-M1 Mark II ja Panasonic G9/GH5. Oleks juba aeg, et ka Sony (kes viimasel ajal on väga täiskaadrikeskseks muutunud) ka oma poolkaadersensoriga a6xxx seeriat uuendaks.

• Fujifilm X-H1 hübriidkaamerakomplektid Photopointis

The post Karbist välja: Fujifilm X-H1 hübriidkaamera appeared first on Photopointi ajaveeb.

Aeg on avada enda meeled ning kaamera objektiiv ja pildile püüda parimad reisimuljed – alanud on väärika auhinnafondiga “Tamron Reisifoto 2018” konkurss.

Tänavusele konkursile ootame osalema töid, mis kirjeldavad reisimist nii nagu see Sinu jaoks paistab. See võib olla jäädvustus mingi paiga ehedast ja puutumatust kultuurist, portreefotod huvitavatest inimestest või hingematvalt kaunid maastikud â€“ inspiratsioon on piiritu.

Iga osaleja saab esitada kuni kolm tööd, mis ei pea olema tingimata pildistatud just sellel aastal käidud reisil â€“ oluline on, et need oleksid Sinu parimad tööd ja annaksid reisimise fiilingut edasi nõnda nagu Sina seda tunned.

Võidutöödele on Tamron koostöös Photopointiga välja pannud äärmiselt ahvatleva auhinnafondi:

I koht: 1000 euro väärtuses Tamroni fototehnikat Photopointist

II koht: 750 euro väärtuses Tamroni fototehnikat Photopointist

III koht: 500 euro väärtuses Tamroni fototehnikat Photopointist

Tamron ja reismine – kuidas nad ühte kuuluvad? Aga seetõttu, et Tamron on juba 67+ aastat varustanud kõiki fotohuvilisi ja professionaale just reisile kaasa võtmiseks sobilike universaalsete suumobjektiividega ja muuhulgas on selles valikus ka maailma esimene 22.2x ultra-tele supersuum 18-400mm f/3.5-6.3 Di II VC HLD.

Otsi nüüd digiarhiividest üles enda parimad reisifotod või tõtta uuele reisile neid jäädvustama – konkurss on avatud kõigile

Esita enda parimad reisipildid konkursile – snap.ee/tamron ››

The post Tamron Reisifoto 2018 – osale 2250€ suuruse auhinnafondiga fotokonkursil! appeared first on Photopointi ajaveeb.

Oskari testis digitest.ee veebiportaalis hübriidkaamerat Canon EOS M100, mis on suunatud neile, kes on piirdunud siiani nutitelefoniga pildistamisega, kuid tahaksid saada sarnast kogemust palju parema pildikvaliteediga.

Lisaks toob Oskari välja, et uus autofookusüsteem ning korralik pildisensor teevad EOS M100 vaatamata enda lihtsusele vägagi võimekaks kaameraks, mille libistad nii veidi suuremasse taskusse kui käekotti.

Märtsikuus saad EOS M100 hübriidkaamera ostul kingituseks photopoint.ee veebikaubamaja kinkekaardi 40€ väärtuses.

Loe täispikka Canon EOS M100 hübriidkaamera ülevaadet Digitestist ››

Vaata lisaks:

• Karbist välja: Canon EOS M100 hübriidkaamera ››
• Kas teadsid, et kaamerale saad juurde soetada lisagarantii või kindlustuse, mis annab südamerahu ja kindlustunde juhul kui midagi peaks juhtuma? Rohkem infot ››

The post Digitest.ee: Canon EOS M100 – sõbralik kaaslane taskusse appeared first on Photopointi ajaveeb.

Igaühel meist on mõnes sahtlinurgas, pildikarbis/kastis, kapipõhjas või albumis vanu fotosid, mida on aegajalt tore välja võtta ja vaadata. Kui neid fotosid liiga tihti või liiga harva välja vedada või valesti hoida, võib juhtuda, et ühel päeval ei olegi enam midagi vaadata. Siis on paberile jäädvustatud erilised ja kauged hetked muutunud igavesti osaks ajaloost. Parem on siiski vaadata päris fotosid kui mälupilte, mis aja jooksul veelgi rohkem tuhmuvad.

Siin on Sulle kümme põhjust, miks peaksid enda vanad paberfotod digitaliseerima:

1. Skaneeritud fotode kasutusvõimalused on palju toredamad ja laiemad kui üksikeksemplaridest paberfotodel.

2. Digitaalsed pildid saad talletada mälupulgale, CD-plaadile, välisele kõvakettale või laadida üles mõnda internetis olevasse pildipanka nagu Snap.ee või postitada Facebook’i/Instagram’i. Nii saad oma mälestusi mitmekordselt kaitsta ja jagada.

3. Vanadel paberfotodel esineda võivad praod, plekid ja muu seesuguse saab digitaalses järeltöötlusprotsessis parandada.

4. Parandatud kvaliteediga pildid saad lasta uuesti paberfotona välja trükkida ja täpselt nii mitmes eksemplaris, kui soovid.

5. Digitaliseeritud fotod annavad sulle võimaluse luua uutmoodi album või fotoraamat.

6. Skaneeritud piltidest võid lasta teha toredaid fotomeeneid või need suurelt seinale panna. Kasutust piirab vaid Sinu fantaasia.

7. Digitaliseeritud pilte saad jagada või kinkida paljudele sõpradele ja sugulastele.

8. Lemmikpiltidest võid luua laheda video, millele saad lisada taustaks ka oma lemmikloo. See on palju põnevam kui fotod sahtlinurgas!

9. Digitaliseeritud paberfotod saad kolida uutesse seadmetesse – eksponeeri oma lemmikuid digiraamis, kasuta tahvelarvuti või nutitelefoni taustapildina.

10. Fotode skaneerimine aitab vältida värvi tuhmumist, fotode hävimist lemmiklooma lõugade vahel, tulekahju, veekahjustuste või muu õnnestusjuhtumi korral.

Kui sa varem ei teadnud, et Photopoint sellist teenust pakub, või oled siiani hoogu võtnud, et oma vanad fotod skaneerimiseks tuua, siis nüüd on tõesti parim aeg see samm ette võtta.  50 ja rohkema foto skaneerimine on supersoodsa hinnaga – 19 senti/tk . Ära jää ootama, et aeg oma teravate hammastega Sinu mälestustest üle käib ning vaid ebamäärased tükid järgi jätab.

Fotosid saad skaneerimiseks tuua ükskõik millisesse Photopointi esinduskauplusesse.

Rohkem teenuseid, kui Sa arvatagi oskad:

PABERFOTOD | PROILABOR | FOTORAAMATUD | FOTOMEENED | SUURED FOTOD SEINALE

Photopointi veebikaubamaja ei ole ammu enam ainult foto- ja digitehnika pärusmaa. Meil on ka:

PARFללMID | ILU & TERVIS | AUTOKAUBAD | TÖÖRIISTAD | MÄNGUASJAD

 MÖÖBEL | SPORT & HOBI | KODU & AED | ELEKTROONIKA | ARVUTI & IT

The post 10 põhjust, miks peaksid enda vanadele lemmikpiltidele andma digitaalse kuju appeared first on Photopointi ajaveeb.

Fotograafi varustuse kott on nagu Tallinn, mis kunagi valmis ei saa. Alati on hinge peal mõni objektiiv, valgustusvidin, või hajuti, mis pildistamisele uut hoogu juurde annaks. Hakkasin mõtlema, et mis võiks olla absoluutne miinimum, millega ma kõik vajalikud pildid tehtud saaksin. Kui mul oleks vaja hakkama saada vaid ühe objektiiviga, mis võiks olla see üks ja ainus, mis kõik vajadused ära kataks?

Lappasin peas läbi kõik objektiivid, millega aegade jooksul pildistanud olen. Suurimad lemmikud on mul fiksid ehk sellised objektiivid, millega ei saa suumida, millel on ainult üks fookuskaugus. Selliste objektiivide erakordne teravus ja valgusjõulisus teeb suumobjektiividele pika puuga ära. Samas kõiki vajalikke pilte ühe fiksobjektiiviga tehtud ei saa. Neid võiks olla vähemalt kolm, et piisavalt mänguruumi oleks – näiteks 35mm, 50mm ja 85mm. Nii et olgugi, et lemmikobjektiivi valimisel annaksin superlemmiku tiitli kindlasti mõnele fiksile, siis olukorras, kus peaksin tööle tormama vaid ühe objektiiviga relvastatult, on suumivõimalusega objektiiv praktilisem valik.

Teemad, mida ma pildistan ja mida kõike see objektiiv jäädvustada suutma peaks on: portreed nii tubastes tingimustes kui ka väljas, pered, mood, tooted, stuudiotöö, lapsed ja üldine elu-olu, vahel ka pisut reportaaži.

Tänu fototehnika ülevaadete kirjutamisele olen saanud katsetada väga suurt hulka objektiive ja seetõttu olen aru saanud, et minu “üks ja ainus”, mis on nii praktiline, et aitaks hädast välja igal fotosessioonil on samuti Tamron. Täpsemalt Tamron SP 24-70mm f/2.8 Di VC USD G2:

Olen seda küll vaid lühikest aega kasutada saanud, kuid ta avaldas mulle tõesti oma mitmekülgsuse, praktilisuse ja hea pildikvaliteediga muljet. Objektiivi nimes on lisaks lihtsalt arusaadavatele väärtustele nagu fookuskaugus 24-70mm ja maksimaalne ava f/2.8 veel ka rida muid tähiseid. Millist infot need objektiivi kohta annavad?

• SP – (Super Performance) on tähis, millega Tamron ise oma eriti head objektiivid pärjanud on
• Di  – (Digitally Integrated Design) näitab, et objektiiv sobib kasutamiseks nii pool- kui täiskaadersensoriga kaamerate ees
• VC – (Vibration Compensation) on Tamroni värinastabilisaator, tänu millele saab rasketes valgusoludes kasutada mitu stoppi pikemat säriaega ja ka ilma statiivita pildistades tulevad pildid tänu sellele teravad
• USD – (Ultrasonic Silent Drive) näitab, et objektiivil on eriti vaikne ja sujuv autofookus
• G2 – tähistab, et tegu on selle objektiivi teise generatsiooniga, ehk uue ja täiustatud mudeliga.

Ma olen juba tema eelkäijat, Tamron SP 24-70mm f/2.8 Di VC USD, fotograafidele lugematu hulk kordi soovitanud, sest tegu on tõesti väga hea hinna-kvaliteedi suhtega objektiiviga, kuid G2 mudelil on kõiki omadusi veelgi timmitud. Niigi väga tõhus värinastabilisaator on tal veel vaiksem, sujuvam ja tõhusam. Äärealade teravus tänu uuele vääristusele parem. Vinjett väiksem, vähem sisepeegeldusest tekkivaid helke ja sujuvamad fookusest väljas alad.

Objektiiv on toeka tugeva konstruktsiooniga ja kaalub umbes 900 grammi. Ta on tolmu- ja ilmastikukindel ning varustatud oma klassi parima stabilisaatoriga – ühesõnaga väga usaldusväärne tööriist.

24-70mm on väga praktiline fookuskauguste vahemik. Laiemas otsas võimaldab see pildistada suuri plaane nagu näiteks loodusvaated ja maastikud ning 70 mm peale sisse zoomides muutub ta heaks portreeobjektiiviks. Nii et mina saan temaga küll hakkama kõigis olukordades, mis töös ette tulla võivad.

Alljärgnevalt ka mõned pildid, mida ma Tamron SP 24-70mm f/2.8 G2 objektiiviga tegin. Katsetasin seda nii toas kui õues ja ava 2,8 kombineerituna Tamroni tõhusa värinastabilisaatoriga ei jätnud mind ka talve kõige pimedamal ajal hätta.

F2,8: 1/30 sec; ISO 500; 70mm

F2,8: 1/60 sec; ISO 640; 64mm

F5,6: 1/160 sec; ISO 125; 55mm

F5: 1/80 sec; ISO 400; 70mm

F2,8: 1/60 sec; ISO 400; 60mm

F2,8: 1/160 sec; ISO 100; 70mm

F2,8: 1/60 sec; ISO 500; 70mm

Hetkel veel seda objektiivi minu fotokotis ei ole, sest sama zoomivahemikku katab mul Canon 24-105 f/4, kuid 2018. aasta jooksul tahaksin küll selle uuenduse ära teha, et Canoni asemel hoopis Tamron SP 24-70mm f/2.8 G2 koju tuua, sest peale tema proovimist ei ole ma enam oma vana objektiivi teravuse ja f/4 avaga üldse rahul – Tamron on ikka märksa teravam ja kehvades valgusoludes on suur vahe, kas maksimaalne ava on 2,8 või 4. Nii et kui peale arvustuse kirjutamist pidin objektiivi tagasi viima, siis jäin teda kohe taga igatsema.

• Tamron SP 24-70mm f/2.8 Di VC USD G2 objektiiv Canonile Photopointis
• Tamron SP 24-70mm f/2.8 Di VC USD G2 objektiiv Nikonile Photopointis

The post Elu ühe objektiiviga appeared first on Photopointi ajaveeb.