Canoni uhiuus peegelkaamerate duo EOS 2000D ja EOS 4000D on nüüd Photopointis saadaval. Need on soodsad peegelkaamerad, mis mõeldud algajale fotohuvilisele kes tahavad pildistada kvaliteetseid ilusaid pilte ning on huvitatud natuke loomingulisemast pildistamisest kui nutitelefon seda võimaldab. Selle jaoks on neil kahel peegelkaameral olemas kõik vajalik: Manuaalsed ja poolmanuaalsed režiimid, võimalus teravustada manuaalselt ja seadistada aparaat pildistama hästi kvaliteetset RAW faili, mida siis järeltöötlusprogrammis päris profitasemel pildiks töödelda saab. Samuti on mõlemal kaameral olemas korralik Full HD videorežiim.

Canon EOS 2000D on duo kallim ja võimekam esindaja. Selle 24,1 MP sensor on kvaliteetsema pildiga ning ka LCD-ekraan on suurem ja oluliselt teravam.

Canon EOS 4000D on soodsam aparaat – võib lausa öelda, et mitte ükski uus peegelkaamera pole Photopointis kunagi nii soodne olnud nagu see mudel. 4000D kaamerat võibki pidada säästukaameraks, sest sellel on väiksema lahutusvõimega sensor ja LCD-ekraan. Sellel pole distantspäästiku pesa, pildiotsija diopterkorrektsiooni, eraldi sisse- välja lülitamise nuppu ega välklambi avamise nuppu (välklambi avamiseks tuleb välklampi ennast tõsta). Samuti on tootmiskulude kontrolli all hoidmiseks eemaldatud metallist objektiivikinnitus ja nuppude tähised on kantud nuppude kõrvale, mitte nende peale.

• Canon EOS 2000D peegelkaamerad Photopointis
• Canon EOS 4000D peegelkaamerad Photopointis

The post Nüüd saadaval: Canon EOS 2000D ja EOS 4000D peegelkaamerad appeared first on Photopointi ajaveeb.

Jaanuari lõpus tutvustas droonitootja DJI oma järjekordset uut lennumasinat – DJI Mavic Air, mida reklaamitakse kui kompaktset ja lihtsalt kasutatavat intelligentset drooni. DJI toodete reas paikneb ta Sparki ja Mavic Pro vahepeale.

DJI Mavic Air

Kuna minu põhidroon on DJI Inspire 2, mis on suur ja kohmakas kaasa vedada, siis olen juba mõnda aega silmi lahti hoidnud ja mõelnud millegi kompaktsema ostmise peale. Midagi sellist, mis mahuks taskusse või fotokotti ja kannataks ka reisile kaasa võtta. Spark on minu jaoks valikust välja jäänud kahel põhjusel. Esiteks ei toeta Spark DNG pildiformaati ning teiseks ei meeldi mulle see, et Sparki ei saa kokku voltida. Ning varem proovitud DJI Mavic Pro, mida saab küll küllaltki kompaktseks kokku voltida, pole muude parameetrite poolest muljet suutnud avaldada.

וnneks juhtus nii, et esimesed Mavic Airid jõudsid Photopointi täpselt 45. Tartu Maratoni nädalal. Seega tekkis suurepärane võimalus kohe päriselus droon proovile panna. Laupäeva päeval sain ma drooni kätte ja pühapäeva hommikul oli vaja sellega juba maratoni stardis olla. Seega jäi aega drooniga tutvumiseks üks napp õhtu. וnneks on aga DJI’l üldiselt kõik droonid sarnased ning sama app’i kaudu juhitavad, seega peamine tutvumine oligi akude laadimine ning drooniga füüsiliselt tutvumine. Kuidas käpad lahti voltida, mis järjekorras kokku voltida, kuidas vahetada kiirelt akut, kuhu käib mälukaart ning kuidas gimbali kaitse eemaldamine ja paigaldamine.

Esmamuljed füüsilise poole pealt

Esimene ja kõige meeldivam avastus oli see, et kokku volditud käppadega on Mavic Air isegi väiksem kui Spark. See on kindel pluss! Lisaks sellele, et droon mahtus kenasti fotokotti ära selgus ka, et ta mahub kenasti talvejope taskusse. Tõsi, taskust välja võtmisel pidi natuke ettevaatlik olema propelleri otstega, et need tasku serva taha ei jääks.

Teine suur pluss ja oluline edasiminek võrreldes Mavic Proga on gimballi asetus. Airil on nimelt gimbal paigutatud küllaltki drooni kere sisse, mis tähendab seda, et gimbal on hästi kaitstud ja loodetavasti on ka suur tõenäosus, et õnnetuse korral võiks gimbal terveks jääda. Kolmanda positiivse üllatuse, mille tahaks veel eraldi välja tuua, leiab aga puldi küljest. Kui Mavic Pro pulti fotokotti pakkides oli mul kogu aeg mure juhtkangide pärast, siis Mavic Airi puldil on võimalik juhtkangid transpordi ajaks küljest ära kruvida ning asetada spetsiaalsesse puldi sisse ehitatud hoidjasse. Väga mugav lahendus. Tõsi, ilmselt tähendab see küll ka seda, et nüüd hakkavad need juhtkangid aeg-ajalt ära kaduma.

Negatiivse külje pealt oskaksin välja tuua ainult selle, et drooni käppasid tuleb kokku voltida õiges järjekorras. Vales järjekorras voltimise tulemusena jäävad propelleri labad mõningase pinge alla ja see pole hea.

Tarkvara ja lennu omadused

Tartu Maratoni päev oli küllaltki tuuline ja külma oli umbes 10 kraadi kandis. Ehk siis mitte just kõige sõbralikumad olud ühele pisikesele droonile, mis peab oma toite saama pisikese aku pealt. לldiselt peab tunnistama, et kogu selles kompotis osutusid kõige nõrgemaks lüliks aga hoopis minu sõrmed, sest peale 15 minutit lennuaega tuli maanduda.

Akut oli veel järgi 34%, aga sõrmed olid omadega läbi. 15 minutit on küll vähem kui DJI poolt lubatud 21 minutit, aga kui arvestada, et lendamine oli -10 kraadises temperatuuris ning tuulega, mille kohta pidas droon tarvilikuks ka pilooti ettevaatusele manitseda, siis leian, et tegemist on vägagi eeskujuliku tulemusega. Ning kui sõrmed poleks ära külmunud, siis kindlasti oleks selle 34% akujäägi juures veel mõned minutid lennuaega droonist välja pigistanud.

Kuna Mavic Air on eelkõige mõeldud nö tavatarbijale, siis on siia drooni kamaluga pistetud igasugu automaatikat, nii takistuste vältimise kui ka nö “Intelligent Flight Mode” osas. לks asi, mis mind väga positiivselt üllatas oli APAS (Advanced Pilot Assistance System). Kui varemalt toimis Obstacle Avoidance selliselt, et nägi takistust ja peatas drooni enne kui see takistusega kohtuda jõudis, siis nüüd APASega proovib droon ise leida tee ümber takistuse, et jätkata lendu piloodi poolt soovitud suunas. Väga hea asi päris alustavale piloodile kui ka keskmisel tasemel piloodile keerulisemates oludes. Näiteks metsas puude vahel.

Pildikvaliteet

Pildikvaliteedis oskan seada võrdluses kõrvuti Mavic Pro ja Mavic Airi. Sensor on mõlemal sama suur, 1/2.3″ 12MP. Väike erinevus on objektiivis/läätses. Mavic Pro puhul on tegemist 28mm (35mm ekvivalent) F2.2 objektiiviga ning Mavic Airi puhul 24mm (samuti 35mm ekvivalent) F2.8 ava. Ehk siis Mavic Airi kaamera vaatenurk on natukene laiem ning objektiiv on grammikene “pimedam”. Lisaks pole Mavic Airi puhul eraldi fokusseerimist, tegemist on nö “kõik fookuses” tüüpi kaameraga, mis võiks kenasti sobida just algajale, kes tahaks lihtsalt ja kiirelt oma pildi kätte saada. Esialgse kogemuse põhjal julgen öelda, et Airi piltidel on rohkem detaile kui Pro piltidel.

Igatahes minu jaoks olid Airi pildid väga positiivne üllatus ja kuna hetkel mõtlen aktiivselt teise nö reisi- ja matkadrooni soetamise peale, siis Mavic Air on tänase seisuga väga tugev kandidaat.

Mavic Air detailirohkus on muljet avaldav

Tarmo tööde ja tegemiste saad tutvuda ning ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel, Facebook’is või veebilehel tarmohaud.ee

The post (Drooni)fotograaf Tarmo Haud: pisikese DJI Mavic Air drooniga suurel Tartu Maratonil appeared first on Photopointi ajaveeb.

Kui fotohuvilisel juba on vahetatavate objektiividega peegelkaamera või hübriidkaamera, siis tekib mingil hetkel ikka vastupandamatu soov uue objektiivi järele. Sest uus objektiiv avardaks tohutult pildistamisvõimalusi ja päästaks loovuse kammitsaist. Ja vana kaamera näeks uue objektiiviga tõeliselt pro välja.

Umbes nii see kahtlemata ongi. Siiski soovitan ma tavaliselt oma objektiiviiharatel tuttavatel igaks juhuks korraks järele mõelda. Äkki on hoopis statiiv see, mida nad vajavad selleks, et pildistamisvõimalused avarduksid, loovus vabaneks ja pro oleks mitte ainult kaamera vaid ka tulemus.

Loomulikult on olukordi, kus kitobjektiivi kõrvale ongi võimekamat toru tarvis. Näiteks siis, kui tahetakse pildistada hästi uduse taustaga portreesid või suumida hääääästi kaugele. Statiiviga bokeh efekti ju ei saavuta ja suumida ei saa. Samuti ei aita statiiv olukordades, kus pildistatakse liikuvaid asju (nagu näiteks spordivõistlused) või olukordades, kus pildistaja peab ise kiirelt ja paindlikult liikuma (näiteks pulma- pressi- ja tänavafotograafia).

Paljude muude olukordade ja fotožanride juures on aga statiiv asendamatu abimees. Võib kindlalt väita, et statiiv avardab pildistamisvõimalusi oluliselt rohkem kui mistahes lisaobjektiiv. Et see jutt ei jääks ainult väiteks, tõestan seda alloleva loendiga. Siin on mõned fotožanrid, mida statiiv võimaldab ja mille professionaalne vormistamine ilma statiivita kas keeruline või paljudel juhtudel hoopis võimatu on:

Statiivi on vaja järgmiste fotode tegemiseks:

• Ööfotod
  • Ööfotode alla kuuluvad näiteks vähese valgusga õhtused linnavaated, astrofotograafia või hoopis kuuvalguses tehtud maastikufotod. Kõikide nende fotode pildistamisel peab fotograaf korrektse pildi heleduse saavutamiseks seadistama kaamera särituse hästi pikaks, hoides samas ISO võimalikult madala ja ava võimalikult kinni. See tähendab tihti mitme minuti pikkuseid säriaegu, mistõttu on käest pildistamine välistatud. Selliseid pilte ilma mingit sorti kaameratoeta teha ei saa.
• Interjöörifotod
  • Interjööri ehk siseruume saab ilma statiivita pildistada küll. Valdav enamus maaklereid ja muud rahvast teeb seda iga päev. Kui me räägime aga fotograafiast ja fotograafidest siis – pole ma veel näinud endast lugu pidavat fotograafi (kellest ka teised fotograafid lugu peavad) kes pildistaks interjööri ilma statiivita. Siseruumidest ilusate fotode pildistamiseks on ju vaja pildistada kinnise avaga – selleks, et terav oleks nii esi- kui ka tagaplaan. Kuna siseruumides ei ole tavaliselt väga palju valgust, siis tingib hämar ambientvalgus ja kinnine ava pikad säriajad. Pika säriaja puhul jääb käest pildistades pilt udune – maksimaalselt terava tulemuse saavutamiseks pildistatakse sellised fotod seega ikka statiivilt.
• Maastikufotod
  • Maastikufotode pildistamisega on üsna samamoodi nagu interjööriga. Reeglina pildistavad fotograafid laiu maastikuvaateid statiivilt. Eriti just päikeseloojangu- ja tõusu ajal, kui valgust on vähem. Sest esiplaanil ja kauguses olevate objektide maksimaalse teravuse saavutamiseks peab ava kinni keerama ja käte värinast põhjustatud udususe vältimiseks on statiiv siis vältimatu abivahend.
• Makrofotograafia
  • Pisikesi asju hästi lähedalt pildistades on statiiv mitte vajalik vaid lausa kohustuslik. Ilma statiivita korralikku makropilti ei saa. Sest mida lähemale sa oma objektiiviga pildistatavale objektile ronid, seda rohkem hakkab sinu käte värisemine pilti uduseks tegema. Ja mida lahtisem su objektiivi ava on, seda vähem on ilusal lilleõiel või huvitaval putukal teravat ala. Kui paned kaamera statiivile, võid ava hästi kinni keerata ja teravussügavuse nii suureks muuta, et pildistatav objekt oleks ilusti terav. Statiivi kasutades ei saa ka sinu käte värisemine pilti uduseks muuta.
• Grupifotod kus ka fotograaf on peal
  • Tead küll neid sünnipäevi kus keegi pidulistest teeb pilti ja siis pildistajad vahetuvad. Sest eelmine fotograaf tahtis ka pildile saada. Kui nüüd fotograafil oleks statiiv, paneks ta kaamera statiivi peale, seaks aparaadi mõnesekundilisele viitpäästiku režiimile ja jalutaks ka ise pildi peale.
• Sama kadreeringuga ühetaolised tootefotod
  • Harvad pole juhused, kus on vaja pildistada üles sarnaseid tooteid. Näiteks erinevat värvi küünelakipudelid. Statiivi olemasolul on kogu protsess – nii pildistamine kui ka järeltöötlus – oluliselt lihtsam. Pane pildistatav objekt lauale paika ja märgi pliiatsiga või kleepsudega selle koht laual. Nüüd aseta kaamera statiivile, sea pildistatav objekt ilusti kaadrisse, seadista kaamera säritus ja teravustamine manuaalselt. Nüüd ei pea sa enam kadreeringut ega kaamera seadeid vaatamagi – lihtsalt vaheta pildistamislaual erinevat värvi küünelakipudelid, asetades igaühe eelnevalt märgitud kohale. Ja klõpsi pilte. Tulemuseks on täpselt sama kadreeringuga ja seadistusega fotod. Hiljem saad Lightroomis neile kõigile täpselt sama cropi ja muud seadistused kohandada.
• HDR fotod
  • HDR fotode puhul tehakse ühest ja samast kaadrist kolm või enam erineva heledusastmega fotot ja pannakse need siis pärast spetsiaalse hdr programmiga üheks kvaliteetseks fotoks kokku. Nii saab pildistada näiteks interjööri selleks et aknast-välja vaade ei oleks kaamera madala dünaamilise ulatuse tõttu ülevalgustatud. Need mitu fotot tuleks ideaalis pildistada piksli täpsusega ühest ja samast kohast – ilma et kaamera vahepeal liiguks. Ja seda saab teha ainult statiiviga. Tänapäeva HDR programmid on muidugi nii võimekad, et võimaldavad ka automaatselt piltide kohakuti seadmist, kuid sa ei pruugi kunagi teada, kui hästi see automaatika konkreetsel juhul toimib.
• Panoraamfotod
  • Panoraamvaadete jaoks pildistatakse ülekattega mitu fotot, mis siis pärast fototöötlusprogrammiga üheks suureks fotoks kokku “nõelutakse”. Selliste vaadete võimalikult täpseks pildistamiseks on vajalik statiiv koos pikema alusplaadiga, mis võimaldaks kaamera pöörlemistelge pisut tahapoole tuua ja erinevate kaadrite pildistamise fikseerida.
• Valgusmaalingud
  • Valgusmaalinguid ilma statiivita teha ei saa. Sest valgusmaalingute jaoks pimedas ruumis või pimedal ööl tuleb kaamera seadistada hästi pikale, mitme minuti pikkusele säriajale. Ning siis saab kas taskulambi, säraküünalde või mingite muude valgusallikatega kaadrisse toredaid helendavaid jooni vedada.
• Erinevad komposiittehnikad (levitation, hõljuvad esemed jne)
  • Viimastel aastatel on sotsiaalmeedias eriti populaarseks muutunud erinevad pildid, mille loomisel kasutatakse komposiittehnikaid. Lõpliku pildi saamiseks tehakse mitu fotot, millelt siis valikuliselt järeltöötluses erinevaid alasid nähtavaks tehakse. Näiteks erinevad hõljumispildid – kaamera fikseeritakse statiivile. Tehakse üks pilt kus on lihtsalt taust ja siis teine pilt kus on näiteks tüdruk kõhuli tabureti peal. Pärast maskitakse taburett taustapilti kasutades pildilt välja ja tulemuseks on hõljuv tüdruk. Sellise foto õnnestumiseks peavad mitu pilti olema tehtud täpselt ühest ja samast kohast – ehk siis kaamera peab olema fikseeritud statiivile.
• Video filmimine
  • Kõikidel tänapäeva fotokaameratel on olemas väga võimekas video salvestamise režiim. Ja ilusa video filmimisel on statiiv ülioluline abimees. Eriti kui filmid iseennast näiteks YouTube video jaoks. Või kui filmid kedagi teist kaamerasse rääkimas. Või kui filmid intervjuusid. Kui liikumine jääb kaadri piiresse, siis pole kaadrit vaja liigutadagi – kaamera võib vabalt olla paigal. Kui aga filmitav objekt liigub kaadrist välja, tuleks statiiv varustada videopeaga, mis võimaldab kaadrit ennast liigutada.

Need on olulisemad olukorrad, mille puhul statiiv paremaid tulemusi saavutada aitab. Mõnes neist olukordadest polegi ilma statiivita võimalik tulemust saada. Kindlasti ei ole see ülalolev nimekiri lõplik vaid selliseid on veel – näiteks nagu lainetuse pildistamine pika säriajaga nii et veepild tunduks piimjas jne.

Millisel lisaobjektiivil oleks vastu panna niivõrd lai ampluaa pildistamist avardavaid võimalusi? Ma ei tea ühtegi sellist objektiivi. Seega – kui sa oled valiku ees, millist objektiivi fotopoest loovama pildistamise jaoks osta, siis mõtle korraks järele: äkki võtad hoopis statiivi.

Tegelikult polegi võib-olla midagi mõelda vaja. Sest kui sul on Canoni või Nikoni peegelkaamera, ja tahaksid osta ühte neist objektiividest:

• Tamron 100-400mm F /4.5-6.3 Di VC USD
• Tamron SP 150-600mm f/5.0-6.3 DI VC USD
• Tamron SP 150-600mm f/5.0-6.3 DI VC USD G2
• Tamron SP 24-70mm f/2.8 Di VC USD G2
•  Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD G2

…siis saad Photopointist kingituseks kaasa tugeva ja korraliku Manfrotto statiivi koos 3-suunalise statiivipeaga. Ja lisaks veel Lightroom fototöötlusprogrammi online kursuse. Kui nüüd ka see kombinatsioon sinu loovust steroididele ei buusti, siis võin lubada, et vähemalt Pro väljanägemine saab garanteeritud ;) . Aga ole kiire, sest see kampaania kestab veel vaid mõned päevad – märtsi lõpuni. Vaata täpsemalt siit.

The post Objektiiv või statiiv? appeared first on Photopointi ajaveeb.

Pentax K-1 oli 2017. aastal Photopointis enimmüüdud täiskaadersensoriga peegelkaamera, kuna see ei ole lihtsalt keskpärane täiskaader. Aastakümnete jooksul K-1 tootearendusse pandud suur energia ja entusiasm on ennast perfektselt ära tasunud ning tulemuseks on isend, mis teeb enamusele enda liigikaaslastele pildikvaliteedi rindel silmad ette.

Kuna tegemist on tõelise “tööloomaga”, siis anname kõigile uue Pentax K-1 ostjatele lisaks tasuta kaasa Pentaxi akutalla (väärtus 249€), mis toob kaamerasse niivõrd palju lisasärtsu, et Sina väsid enne kui kaamera.

Lisaks on nüüd Pentax K-1 kere 500€ ja Pentax K-1 + D-FA 28-105mm f/3.5-5.6 WR Kit 300€ soodsam!

Spetsiaalselt K-1 tarbeks loodud ja disainitud D-BG6 akutald mahutab kuus AA patareid või NiMH akut või originaalse liitiumaku. See on varustatud vertikaalformaadis pildistamist lihtsustavate juhtnuppudega ja muudab kaamera hoidmise sõltumata formaadist märkimisväärselt mugavamaks. Loomulikult on see ka ilmastikukindel nagu K-1 isegi.

Fotograaf Margus Männiku poolt veebiportaalis digitest.ee testitud K-1 kaamera jättis talle võrratu mulje, sest kaamera on kvaliteetselt ehitatud, teeb ilusaid pilte ning sellega ei tohiks jänni jääda ei elukutseline pildistaja ega fotohuviline. Lisaks on selle magneesiumsulamist korpus nagu tank ja seetõttu loodud kestma tavapärasest kauem. Loe täispikka ülevaadet ››

Pentax K-1 täiskaader kaamera kere on rentimiseks saadaval nii meie Tallinna (Rocca al Mare) kui Tartu (Kvartali keskus) fototehnika rendis – see on hea võimalus enne ostu sooritamist K-1 võimed proovile panna. Juhul, kui sul kaamera ostuks peaks hetkel eurosid puudu jääma, siis märtsis Photopointi järelmaksu abiga ostes saad selle kohe kätte, aga maksma hakkad alles juulikuus.

Usalda Eesti nr.1 fotospetsialiste ja osta uus Pentax K-1 Photopointist ››

Vaata lisaks:

• Karbist välja: Pentax K-1 peegelkaamera ››
  
• Rentimiseks saadaval: Pentax K-1 täiskaader peegelkaamera ››
  
• 9 põhjust miks peaksid vahetama vana Pentax peegelkaamera täiskaadersensoriga Pentax K-1 vastu ››
  
• Festivali pildistamine – 3 unustamatud päeva Baltimaade suurimal tantsumuusikafestivalil ››
• Pentax K-1 täiskaader peegelkaamera võimekus ööfotograafi silmade läbi ››

Kampaania kestab kuni Pentax K-1 kaameraid jätkub. 

Kas teadsid, et sellele kaamerale saad juurde soetada lisagarantii või kindlustuse, mis annab südamerahu ja kindlustunde juhul kui midagi peaks juhtuma? Rohkem infot ››

The post Täiskaadersensoriga Pentax K-1 kuni 500€ soodsam + kingituseks akutald appeared first on Photopointi ajaveeb.

Bokeh on sõna, mida fotograafid erilise mõnuga ütlevad. Kaunis ebateravus rõõmustab silma vähemalt sama palju kui lõikav teravus, nii et see viiski mind mõttele bokeh teemale kohe eraldi blogipostitus pühendada.

Väljend “bokeh” tuleneb jaapanikeelsest sõnast boke (暈け ), mis tähendab hägus, laialivalguv. Ilusa bokeh saab kätte siis, kui ava võimalikult lahti keerad. לldiselt ei hiilga peegelkaameratega komplektis kaasa pandavad kitobjektiivid oma tausta udustavate omaduste poolest, sest neil kipub maksimaalne ava olema f/3,5 – 5,6. Kaamerakomplekti ostes võiks kitobjektiivi asemel hankida mõne püsiavaga objektiivi, millel maksimaalne ava on vähemalt f/2,8. Sellisega on juba paremad eeldused mõnusalt uduseid taustu kaadrisse saada. Ava 2,8 annab enamasti juba päris uduse tausta ja need objektiivid, millega on võimalik kasutada ava f/1,8, f/1,4 või lausa f/1,2, on kindla peale head bokehmeistrid.

Erinev taust annab erineva bokeh efekti

Erinevad pinnad tekitavad väga erineva bokeh. Mida kaugemal taust modellist on, seda abstraktsemaks ja hägusemaks ta muutub. Mõned näited, kuidas erinevad pinnad fookusest välja lähevad. Kasutatud on Tamroni 70-200mm f/2.8 telesuumobjektiivi ja seaded on pildistamisel olnud võrdlemisi sarnased:

Siin pildil oli taustaks kivine rand:

F 3,2; 1/250 sec; ISO 200

Linnamaastik:

F 3,5; 1/320 sec; ISO 320

Puulehed lähemal:

F 3,2; 1/320 sec; ISO 250

Puulehed kaugel:

F 2,8; 1/320 sec; ISO 250

Kaks asja, mis lahtise avaga tehtud pildile kindlasti kenad mullikesed taustale loovad on tulukesed ja puulehed. Seda, kuidas lõpptulemus pildile jääb, määrab muidugi kasutatud objektiiv. Tegin proovi, kuidas erinevad objektiivid ja fookuskaugused mõjutavad ebateravat ala ja milline bokeh tekib.

Tausta udusus sõltub eelkõige objektiivi avast ja fookuskaugusest

Esmalt võtsin ette tulukesed. Modelli rolli täitev nukk oli taustast umbes kahe meetri kaugusel ja kinnitasin seinale jõulutuled. Kõikide piltide tegemisel jäid seaded samaks – kasutasin alati ava 2,8.

24 millimeetrise fookuskaugusega jäi pilt üsna mage. Tuled ei täitnud ära kogu tausta, mullid jäid väiksed ja objektiiv ei suutnud neid ühendavat juhet korralikult ära udustada, nii et see jäi häirivalt paistma (kasutasin  Tamron SP 24-70mm f/2.8 Di VC USD G2 objektiivi):

85-millimeetriseid objektiive kutsutakse sageli hellitusnimega “master of bokeh”, sest nad suudavad tõesti tausta nauditavalt uduseks teha. Järgmise pildi tegemisel kasutasin  Tamron SP 85mm f/1.8 Di VC USD objektiivi. Olgugi, et temaga oleks olnud võimalik ava veelgi enam lahti keerata, siis võrdsuse huvides kasutasin ikkagi ava 2,8. Nüüd täitsid tulukesed kogu tausta ja neid ühendav juhe muutus peaaegu nähtamatuks:

Viimase pildi tegemisel kasutasin 200-millimeetrist fookuskaugust ja Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD objektiivi. Mullid venisid seda kasutades suuremaks ja juhet enam paista ei olnud:

Edasi viisin samad objektiivid õue, et proovida, kuidas nad lehtede hägustamisega hakkama saavad. Kuna parajasti on talv ja puulehtedega kitsas käes, pildistasin hoopis elupuu taustal. Nagu ka eelmistel piltidel, kasutasin siingi ava 2,8. Modell seisis kogu aeg ühe koha peal ja see, et taust igal pildil erinev on, tuleneb objektiivi vahetamisest.

24 millimeetiga tuli pilt selline:

85 millimeetriga oli taust juba märgatavalt udusem ja elupuu suutis täita kogu tausta:

Ja 200 mm peal oli juba väga kenasti hägustatud õrn ja ühtlane taust, mis ei hakka modellilt tähelepanu eemale kiskuma:

Kena bokeh sünnib hea objektiivi ja sobiva tausta koostööl. Mäletan, et kunagi, kui ise esimese peegelkaamera ostsin, siis ei saanud üldse aru, miks minu piltidel ei teki selliseid ilusaid mulle taustale kui teistel (pildistasin kaameraga kaasa tulnud kitobjektiiviga, millel maksimaalne ava 3,5-5,6.). Loodan, et selle postitusega suutsin bokeh teema mõne värske peegel- või hübriidkaameraomaniku jaoks lihtsaks ja arusaadavaks teha :) .

Mõned peegelkaameraobjektiivid, millega saab hea bokeh-efekti:

• Tamron SP AF 17-50mm f/2.8 XR Di II LD standardsuum poolkaadersensoriga Canonile, Nikonile, Pentaxile
• Tamron SP 24-70mm f/2.8 Di VC USD G2 standardsuum täiskaadersensoriga Canonile, Nikonile
• Tamron SP 85mm f/1.8 Di VC USD portreeobjektiiv Canonile, Nikonile
• Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC telesuum Canonile, Nikonile Pentaxile
• Tamron SP 45mm f/1.8 Di VC USD valgusjõuline fiksobjektiiv Canonile, Nikonile

The post Udune taust fotol ehk bokeh – Mis see on ja kuidas seda saavutada? appeared first on Photopointi ajaveeb.