Kui Canon EOS 60D peegelkaamera kolme aasta eest avalikkuse ette toodi, olid fotohuvilised üsna pettunud. Kujutas see 50D järglane ju enda plastise korpuse, lihtsamate juhtnuppude ja aeglaseme sarivõttega mõnes mõttes hoopis pisendatud versiooni mõnusalt tummisest 50D kaamerast. Nüüd on Photopointi poodidesse jõudnud EOS 60D järglane, kauaoodatud Canon EOS 70D – ja fotohuvilised on rahul. On ju Canon sellesse kaamerasse koondanud enamiku oma viimase aja digipeeglite disaini-ja tehnoloogiasaavutusi nagu näiteks WiFi, suurepärane puutetundlik ekraan, EOS 7D stiilis juhtnuppude süsteem IPB ja ALL-I videorežiimid jne.
Lisaks nendele funktsioonidele on aga Canoni 70D kaameral midagi, mida pole mitte ühelgi teisel fotoaparaadil maailmas – pildisensor, millel iga piksel on jaotatud kaheks. Üks pool on tegelemas pildiinfo salvestamisega ja teine teravustamisega. Ning see tähendab, et 70D autofookus 1) LCD-ekraanilt kadreerides ja 2) filmimise ajal on kiirem kui ühelgi teisel peegelkaameral maailmas.
Selliselt on Canon EOS 70D oluline verstapost just videorežiimi arengus sest see on esimene kaamera, millega filmides töötab automaatne jätkuv teravustamine aktsepteeritavalt kiiresti. Peegelkaameraga filmides ei pea enam teravustama käsitsi objektiivi teravustamisrõngast keerates. See on kõva sõna.
Canon EOS 70D olulisemad omadused
- 20,2-megapiksline APS-C mõõdus CMOS-sensor. Iga piksel on jagatud kaheks osaks – üks osa on pildiinfo salvestamiseks, teine faasituvastusega teravustamiseks
- sarivõte kuni 7 kaadrit sekundis
- 19 risttüüpi punktiga autofookussensor (sama mis EOS 7D kaameral)
- Dual Pixel CMOS AF automaatse teravustamise tehnoloogia
- kaugjuhtimine ja andmete edastus WiFi kaudu
- välja pööratav ja nurga alla seatav 3-tolline puutetundlik LCD ekraan (1,04 miljonit pikslit)
- ISO tundlikkus kuni 12 800 (laiendatav kuni 25 600)
Canon EOS 70D kaameraklassis on konkurents väga kõva. Samas hinnaklassis on näiteks sellised aparaadid nagu Nikon D7100, Pentax K-5 II ja Sony a77. Canoni trumbiks nende ees võibki nimetada sensorist tulenevaid võimalusi filmimise ja LCD-ekraanilt kadreerides pildistamise juures. Samuti ka WiFi ühendust ning puutetundlikku ekraani, mis piltide vaatamise ja ka kaamera seadistamise tihti päris mugavaks muudab ja ka igatpidi nurga alla seatav on.
Karbis on: Canon EOS 70D peegelkaamera kere, Canon EF-S 18-135 mm f/3.5-5.6 IS STM suumobjektiiv, kiirjuhend, kaamerarihm, CD-plaat portree- ja maastikufotograafia õppevideotega, USB-kaabel, LP-E6 liitiumaku ja akulaadija (samad, mis EOS 5D Mark III kaameral) ning toitekaabel.
Võtame siin karbist välja 18-135 mm STM objektiiviga komplekti. Photopointis on aga ka olemas EOS 70D koos standardse 18-55mm STM objektiiviga ning lihtsalt kerena.
Video filmimise ja LCD-ekraanilt kadreerides pildistamise korral tuleks kiire autofookuse jaoks kaamera ees kindlasti kasutada STM tähistusega objektiive. Need on valmistatud spetsiaalselt töötama Live View režiimil teravustamisega. Tavalise objektiiviga – olgu see nii hea L-seeria klaas kui tahes – ei saa innovaatiline sensor oma täit potentsiaali ära kasutada.
Nagu ka ülalt pildilt veidi näha on, on 18-135mm STM objektiiv metallist bajoneti ja tummise olemusega. Pildile see jäänud ei ole, kuid objektiivi allääres on teravustamise ja stabilisaatori nihikutele sarnanev nupp, millest saab suumi kõige laiemasse asendisse lukustada. Tegelikult ei vaju objektiiv pikemaks ka kaamera tugevama raputamise korral, kui see siiski probleemiks peaks osutuma, saab suumi sellest nupust lukustada.
EOS 70D vasakul küljel on SD mälukaardi pesa. Paremal pool kahe kummist lapatsi all on aga ühenduspesad. Ülemise taga on 3.5mm mikrofonisisend ja kaugjuhtimispuldi port. All on mini USB ja HDMI pesad.
Suur LP-E6 liitiumaku lubab ühe laadimiskorraga teha 920 võtet (pooltel kordadel sisemist välklampi kasutades). See on väga hea tulemus, kuigi Nikon D7100 andmetes võib näha 30 võrra suuremat numbrit. Objektiivikinnituse allääres võib näha pisikest ümara kujuga nuppu, mis täidab teravussügavuse eelvaate funktsiooni.
Canon EOS 70D pealmine külg on üsna sarnane EOS 60D kaameraga. LCD-ekraani juures olevas reas täidavad kõik nupud ühte funktsiooni – erinevalt näiteks 5D-seeria kamaeratest, millel ühe nupu alt kaks funktsiooni avaneb (üks eesmise, teine tagumise valikukettaga muudetav). Väga tervitatav on 5D Mark III stiilis pisikese nupu lisamine otse päästiku juurde. Sellele vajutades saab valida hetkel aktiivset teravustamispunktide arvu. Ülal välgukinga mõlemal pool võib näha augukesi, mis annavad mõista, et kaamerasse on sisse ehitatud stereomikrofon.
Nupud ei ole mitte päris sileda plastikpinnaga – nagu näiteks EOS 700D või EOS 100D kaameratel, vaid pisut teralisena tunduva tekstuuriga.
Ekraan on üks elementidest, mis Canon EOS 70D kaamerat teistest omataolistest eristab. Esiteks on see välja pööratav ning nurga alla seatav. Teiseks on see puutetundlik.
Puutetundlik ekraan paneb pildistajat senisest enam vajutama tagaküljel olevat Q-nuppu (kiirseadete nupp) Nimelt aktiveerib see nupp puutetundlikkuse standardsel infoekraanil. Nüüd saab ühe puudutusega valida sealt soovitud parameetri ja siis selle väärtust eesmise valikurattaga muuta. Kui soovid aga väärtuse seadeid täpsemalt näha, siis võid puutuda teist korda sedasama parameetrit ning siis võid juba näppudega väärtust paindlikumalt muuta. Säriaja seadmine näpusõbralikul viisil toimib näiteks nii, et ekraanile kuvatakse skaala ning vastavat väärtust saab siis näpuga paremale-vasakule vedades muuta.
Q-nuppu Live View režiimis vajutades kuvatakse olulisemad seadistusvõimalused ekraanile nii, et kadreering jääb nähtavaks.
Peamenüüsse sisenedes on ekraani ülaäärt silmitsedes näha, et sakke on seal päris palju. Mõne keskmise sakini jõudmiseks on päris mugav lihtsalt näpuga soovitut puudutada. Edasi saab ka ekraanile kuvatavatest valikutest vajaliku valida näpu abil. Kaks pisikest liigutust ketaste käristamise või paljude nupuvajutuste asemel – see ongi puutetundliku ekraani eelis. Lisaks muidugi teravustamispunkti valimine Live View režiimis pildistades või taasesitusrežiimil kahte näppu kokku-lahku vedades fotode sisse-välja suumimine.
Üks oluline uuendus võrreldes EOS 60D kaameraga on video/Live View nupukombinatsioon kaamera tagaküljel, pildiotsija kõrval. Nihiku abil saab kaamera lülitada kas foto- või filmirežiimi. Nupp nihiku all aga vahetab vastavalt režiimile oma funktsiooni. Fotorežiimis saab selle abil aktiveerida Live View režiimi ekraanilt kadreerimiseks. Videorežiimil saab sellest nupust videosalvestust alustada ja lõpetada. See on väga mugav lahendus.
Tagaküljel on valikuketas, millest saab manuaalrežiimis muuta ava, poolmanuaalrežiimis särikompensatsiooni ja menüüdes liikuda vastava saki parameetrite vahel. Valikuratta keskel on kaheksasuunaliselt tundlik suur nupp – täpselt sama funktsionaalsusega nagu 7D või 5D Mark III joystick, kuid ehk ebamugavam kasutada. Selle süsteemi keskmes on “SET” nupp, millega saab kõike kinnitada ja kõikjale siseneda.
WiFi funktsionaalsuse on 70D pärinud aasta eest esitletud EOS 6D täiskaadersensoriga peegelkaamera seest. WiFi ühendust aktiveerides saame teada, et kui WiFi on sees, siis ei saa filmida videot. Samuti ei toimi siis USB-ühendus. Muidu on aga võimalik WiFi abil teha igasuguseid põnevaid - ning tihti ka päris vajalikke asju. Näiteks saata fotot ühest 70D kaamerast 6D kaamerasse, saata pildistatud fotosid automaatselt enda mobiilsesse seadmesse, juhtida kaamerat (nii päästikuid kui ka säriparameetreid) juhtmevabalt arvuti, tahvelarvuti või nutitelefoniga jne. Usun, et enamik 70D omanikke leiavad WiFi funktsioonile ka tarvilikku kasutust.
Canon EOS 70D olulisimaks trumbiks on kahtlemata automaatse teravustamise kiirus filmirežiimil ja ekraanilt kadreerides pildistamisel. See on tõepoolest üllatavalt kiire ning jätab EOS 700D kaamera kaugele selja taha. Testisime EOS 70D kaamerat, võrreldes seda väidetavalt kõige parema autofookusega hübriidkaameraga Olympus E-P5. Videorežiimis oli Canon EOS 70D autofookus oluliselt kiirem ja täpsem. Fotorežiimis aga oli siiski tunda Olympuse hübriidkaamerate lipulaeva üleolekut Canon EOS 70D kaamerast. Kuid andkem peegelkaameratele aega – 70D on ju alles esimene omataoliste seas ning küllap Canoni järgmised sarnased sensorid veelgi paremaid tulemusi näitavad.
Kes ekraanilt kadreerides pildistama hakata ei kavatse ja videot ei tee – nende jaoks pole aga kogu see pooldunud pikslitega sensorist tulenev autofookuse kiirus sugugi oluline. Aitab see ju vaid pildistamisel Live View režiimil ja filmimisel. Traditsiooniliselt pildiotsija abil fotografeerijatele peaks meeltmööda olema EOS 70D eraldi faasituvastusega teravustamissüsteem, mis on päritud hinnatud EOS 7D kaamerast. Samuti WiFi, igatpidi nurga alla seatav ja puutetundlik LCD-ekraan ja üsna äkiline 7 kaadrit sekundis sarivõte. Peab ütlema, et sellise omadustekaskaadiga on Canonil nüüd viimaseid järelejäänud 7D kaameraid üsna keeruline maha müüa.
Ricoh toob täna lagedale kaks Pentax välklampi – Pentax AF540FGZ II ja Pentax AF360FGZ II. Need on täiustatud mudelid senistest AF540FGZ ja AF360FGZ välkudest ning nende kõige olulisem uuendus võrreldes senistega on ilmastikukindel korpus. See tähendab, et sarnaselt K-50 ja K-5 II peegelkamaeratele ning ilmastikukindlatele objektiividele ei karda uued välklambid vihma ja veepritsmeid ega tolmu. Just see oli Pentaxiga pildistajail veel tõeliselt vastupidavast fotokomplektist puudu.
28 tihendit muudavad Pentaxi uued välklambid vihma- ja tolmukindlaks
Mõlema välklambi esiküljel on LED videovalgusti, mis on eelkõige mõeldud valgustama kaadrit video filmimise ajal kuid abistab pildistajat ka pikkade särituste korral. Lisaks töötab LED-valgusti autofookuse abistaja rollis. Viimane funktsionaalsus toimib Ricohi sõnul 645D, K-r, K-5, K-30, K-5 II, K-5 II s ja K-50 kaameratega – seda aga ainult siis, kui nende kaamerate tarkvara on korralikult uuendatud viimasele versioonile.
Tagaküljel on toimunud olulised muutused nuppude asetuses. Nihiknupud on kadunud, valikuketas koos selle keskel oleva nupuga on liikunud tsentrisse ja ülejäänud nupud on sellevõrra suuremad. Loodetavasti on välklambi juhtimine tänu muudatustele juhtnuppude paiknemises ja kasutajaliideses ka mugavam. Mõlemad välklambid peaksid Ricohi sõnul olema senisest kiirema taaslaadimisega. AF540FGZ II peaks uueks laksuks valmis olema 5 sekundi, AF360FGZ II 2.5 sekundi jooksul pärast. Seda nii leelis- kui ka liitiumakude kasutamise puhul.
Mõlema lambi välgupead liiguvad nüüd 90° üles, 135° vasakule, 180° paremale ning ka 10° allapoole. Mõlemal on metallist välgujalg mõlema särikompensatsiooni saab muuta -4 kuni +2EV vahemikus 1/3 või 1/2 EV sammude kaupa. Kahe välklambi erinevuseks lisaks AF540FGZ II soolasemale hinnale on eelkõige võimsus. AF360FGZ II juhtarvuks on eellasega identsed 54 m. AF360FGZ II on muutunud oma eelkäijast võimsamaks ning evib nüüd juhtarvu 36 m.
Pentax AF540FGZ II ja Pentax AF360FGZ II välklampe on Pentaxi peegelkaameraga kasutajad pikisilmi oodanud ning hea on tõdeda, et Ricoh ei petnud ootajate lootusi. Iseäranis hea tundub olevat just AF360FGZ II, mis, võrreldes senise AF360FGZ välklambiga on igast küljest oluliselt funktsionaalsemaks ja võimsamaks muutunud. Kuulda on, et uusi välklampe on aga vanadega võrreldes lettidele oodata pisut kallima hinnaga. Seetõttu – kelle Pentaxil veel välklampi ei ole ja kes äsjakirjeldatud uutest omadustest ei hooli – viimane aeg enda kaamerale osta üks tõsine välklamp soodsama hinnaga.
Pentax välklambid Photopointis
Pentax AF540FGZ II välklamp
Pentax AF360FGZ II välklamp
Sony täiendas NEX seeria hübriidkaameratele mõeldud objektiivide valikut kolme uue mudeliga. Nendeks E-bajonettidega objektiivideks on Zeissi 16-70mm F4 OSS, 18-105mm F4 G ning musta värvi 50mm F1.8. Kõik kolm objektiivi on varustatud Sony OSS (Optical SteadyShot) pildistabilisaatoriga. Kõik peale pisema on esmakordsed tulijad, kuid 50mm 1.8 fiksobjektiiv võib olla NEXi fännidele tuttav. 50mm objektiiv on hõbedasena juba tükk aega väljas olnud ja nüüdsest saadaval ka stiilses tumedas ülikonnas, et sobituda viisakalt tumedate NEX-aparaatidega ning eelkõige muidugi eile esitletud a3000 hübriidkaameraga.
Koos uute tulijatega on Sony E-bajonetiga objektiivide hulk kasvanud 18 erineva mudelini, kus esindatud on nii Sony, Carl Zeissi kui ka G-seeria torud. Järgnevalt lähemalt kahest põhilisest tulijast:
Carl Zeiss Vario-Tessar T* 16-70mm F4 ZA OSS suumobjektiiv
Uus Carl Zeissi Vario-Tessar T* 16-70mm F4 on sobiv suumobjektiiv igapäevaseks kasutamiseks alates maastike pildistamisest portreedeni välja. Suumiulatus antud objektiivil on 4x ning fookuskaugus 35mm ekvivalendina 24-105mm. Suumi T* vääristus vähendab objektiivis tekkivate peegelduste hulka ning AA (Advanced Aspherical) läätsede tehnoloogia abil on objektiiv mõõtudelt üpriski kompaktne. Nimelt on kombineeritud neli asfäärilist läätse ühe ED klaasi elemendiga. Tulemuseks on saavutatud 308 g kaaluv ning 75 mm pikkusega objektiiv. Objektiivil on suumimisel püsivalt F4 ehk siis ava suurus ei muutu.
Carl Zeiss Vario-Tessar T* 16-70mm F4 ZA OSS peaks meie lettidele jõudma sügisel.
E PZ 18-105mm F4 G OSS suumobjektiiv
Esimeseks G-seeria klassi kuuluvaks E-bajonetiga objektiiviks on Sony E PZ 18-105mm F4 G OSS. Nagu ka eelneval objektiivil, on ka sellel maksimaalne ava 4, mis ka suumimisel jääb muutumatuks. Konstruktsiooni poole pealt on sellel objektiivil 2 ED klaasi ning 3 asfäärilist elementi, tagamaks vähem peegeldusi ning selgemat joonist.
Koostöös OSS pildistabilisaatori ning suumi elektroonikaga on 18-105 tehtud ahvatlevaks eriti videosõpradele. Objektiivi suumi saab kasutada kahte moodi. Ühel viisil tavapärasest suumirõngast keerates, teisel juhul lülitist, mis toimib nagu videokaameratel kombeks – sujuva liikumisega. Sony sõnul pakub see märkimisväärset vaiksust ning sujuvust suumimisel. Seda eelkõige seetõttu, et tagada võimalikult vähese kõrvalise müra tekitamine filmimisel.
Objektiivi on suure tõenäosusega oodata meile detsembris.
Sony 50mm F1.8 OSS (must)
Kolmandale uuele tulijale võib kõrvale võrdlemiseks seada hõbedase 50mm 1.8 fiksobjektiivi, andmaks ülevaadet mõlema objektiivi stiilsest välimusest ning jätmaks lugejale otsustada, kumb rohkem silma paitab. Tänu suurele ning avale on teravustamissügavust lihtne kontrollida ning objekti taustast esile tuua, luues seeläbi meeldiv bokeh (tausta udusus).
Sony E-bajonetiga 50mm f/1.8 musta värvi objektiivi on meie turule oodata varasügisel.
Ricoh esitleb täna koguni viit Pentax peegelkaameratele mõeldud objektiivi. Tegemist on pisut uuendatud versioonidega kõrgelt hinnatud Pentax DA Limited seeria optikapärlitest. Need fikseeritud fookuskauguse ja metallist korpusega objektiivid on endale saanud uue ilme. Pentaxi ilus helesinine-kollane teravustamisskaala on asendunud valge numbrilauaga ja roheline rõngas on nüüd Ricohilikult punane. SMC vääristus on asendatud HD vääristusega, mis Ricohi sõnul neelab senisest vähem valgust ning saab paremini hakkama võitluses sisepeegelduste vastu. Uute objektiividega tehtavad fotod on seeläbi kontrastsemad ja teravama joonisega.
Kolmanda uuendusena on objektiivide diafragmaava nüüd senisest ümaram. See tähendab ilusamaid fookusest-väljas alasid (bokeh). Kahjuks ei kirjuta Ricoh täpsemalt, kuidas see ava siis ümaramaks muutus. Diafragmalabade arv on uutel Limited`idel vanadega võrreldes identne.
Loe ka Margus Männiku artiklit vanematest DA Limited objektiividest
HD PENTAX-DA 70mm F2.4 Limited
HD PENTAX-DA 40mm F2.8 Limited
HD PENTAX-DA 35mm F2.8 Macro Limited
HD PENTAX-DA 21mm F3.2AL Limited
HD PENTAX-DA 15mm F4ED AL Limited
Mäletatavasti otsustas Pentaxi omanikfirma Ricoh, et kõik kontserni poolt välja pritsitavad kompaktkaamerad hakkavad nüüdsest kandma Ricohi logo ning Pentax kaubamärk jääb eksklusiivselt peegel- ja hübriidkaamerate iseloomustajaks. Selle otsuse esimene vili on siin meie ees. Ricoh HZ15 on 15x suumiga kompaktkamaera, mis peibutab eelkõige oma hinnaga.
Ricoh HZ15 soovituslikuks jaehinnaks on sel Euroopa turul vaid 129€. Ühest küljest on ju päris kõva sõna, et nii väheste eurode eest saab 16x optilise suumi ja värinastabilisaatoriga kaamera, millel ametlike tehniliste andmete kohaselt ka manuaalne särirežiim olemas on. Teisest küljest on HZ15 kaamera 16 mp CCD sensor ja madala lahutusvõimega LCD-ekraan aga madalat hinda väärt.
Ricoh HZ15 olulisemad tehnilised andmed:
- 16MP 1/2.3″ CCD sensor
- 15x optilise suumiga objektiiv. Fookuskauguste vahemik (35 mm ekvivalendina) 24-360
- Maksimaalne ava f/3.3 – f/5.9
- LCD-ekraan: 3.0″, 230 000 pikslit
- Lähim teravustamiskaugus 3 cm (kõige laiemas objektiiviasendis)
- Manuaalne särirežiim, automaatne särirežiim, pildiprogrammid.
- Videorežiim: 1280×720 30/15 fps. Video filmimise ajal toimib värinastabilisaator
- LB-050 liitiumaku, 245 säritust ühe laadimiskorraga
- Ühendused: AV port, USB pesa
- Digitaalsed filtrid: Normal, Vivid, Black and White, Sepia
- pildistamiseks valmis 2 sekundiga. Biivitus päästikule vajutades: max 0.3 sek. Sarivõte: 0.8 kaadrit sekundis
- Mõõtmed: 10,9 x 6,0 x 3,1 cm
- Kaal (koos aku ja SD mälukaardiga) 203 g
Ricoh HZ15 tootefotod
