Tänasega lõppev 2010 aasta on nii foto- kui ka arvutitehnika vallas olnud tulvil huvitavaid arenguid, sündmusi ja digitehnikat. Hübriidkaamerate eneseteostus, tahvelarvutite võimas tulek, Android OS tohutu levik, fotokaamerate areng nii innovatsiooni kui ka sensorite arengu mõttes ja palju muud.

2010 aastal on Photopointi ajaveebis ilmunud 568 postitust, läbi mille meie head lugejad nende arengute ja sündmustega tutvuda on saanud. Siin all on reas 10 mõjukamat, huvitavamat ja meeldejäävamat 2010 aastal PP ajaveebis ilmunud postitust. Tegemist on ülimalt subjektiivse valikuga – kui arvad, et mingi oluline sündmus on nende 10 seast välja jäänud, siis anna sellest kommentaariumis teada.

Siin nad on: 2010 parimad. Head vana aasta lõppu ja uue algust kõigile Photopointi ajaveebi lugejaile!

10. Pentaxi digitaalse keskformaatkaamera saaga sai tõelisuseks

Nüüd on sellest juba varsti kuus aastat, kui Pentax oma digitaalse keskformaatkaamera 645D prototüübi avalikkuse ette tõi. Prototüübiks see aga pikkadeks aastateks jäigi – kuni eelmise aasta kevadeni, kui Pentax lõpuks oma jaapani veebilehele ametliku ajaloenduri üles pani. varsti tuli Pentax 645D keskformaat müügile jaapanis. Sügisel, Photokina fotomessil teatas Pentax, et 645D tuleb Euroopas müügile 2011 jaanuaris.

Miks see kaamera nii oluline on? Kes vähegi Pentaxi ajaloost midagi teab, teab ka, kui mõjuvõimsad olid Pentaxi peegel- ja kompaktkaamerad filmiajastu kõrghetkel. Ma ei usu, et Pentax 645D projekt Pentaxi jaoks väga kasumlik oleks. Pigem oli see proovikiviks ja tõestuseks maailmale, et see Jaapani vanim peegelkaamerameister on täies elujõus ning suudab valmis saada millegi sellisega, mida ükski teine peegelkaamerate valmistaja teinud ei ole: magneesiumsulamist korpuse ja ilmastikukindlate tihenditega, 40 MP sensoriga 9999 eurot maksev digitaalne keskformaatkaamera.

Pentax 645D tuleb

9. Windows Phone 7

Nädala eest andis Microsoft teada, et on müünud enam kui 1.5 miljonit Windows Phone 7 operatsioonisüsteemiga nutitelefoni. Ja seda kõigest kuue nädalaga – ajast, mil esimene WM 7 seade turule ilmus. Androidile see arv muidugi vastu ei saa. Ametlikud aruanded näitavad, et Android OS mobiilseid seadmeid aktiveeritakse kiirusega 300 ooo isendit päevas. See ei tähenda aga, et Windows Phone 7 oleks olnud läbikukkumine. Kaugel sellest. Microsoftile tuleb innovatsiooni eest au anda ja seda ma siin ka teen.

Windows Phone 7 avapauk – 10 uut mobiiltelefoni

8. Canon EOS 550D ja Digitesti fototehnika ülevaated

Mul ei ole oma arvamuse kinnituseks pakkuda ühtegi numbrit – sellegipoolest olen ma seisukohal, et Canoni  aasta algul esitletud EOS 550D on olnud 2010 aasta kõige populaarsem peegelkaamera. Tegemist on tõepoolest suurepärase eksemplariga – seda eriti sensori puhta ISO-tulemuse ja filmirežiimi täisväärtislikkuse poolest.

Allpool lingitud PP ajaveebi postitus 550D kaamerast on oluline veel ka teise aspekti poolest – see markeerib Toomas Ili kirjutatud ülevaadete algust Digitesti veebilehel. Nimelt sai koos 550D ülevaatega püstitatud eesmärk vaadata põhjalikult üle kõik uued, turule tulevad digipeeglid ja hübriidkaamerad. Praegu on ahjus küpsemas ülevaated nii Nikon D7000, Sony a55 kui ka teistest huvitavatest fotokaameratest. EOS 550D oli selles reas esimene.

Canon EOS 550D peegelkaamera ülevaade Digitesti veebilehel

7. Apple iPhone 4

Apple iPhone on… Apple iPhone. Ükskõik, kas selle uuendus on eelmisest parem või mitte – seda ostetakse ikka. Peaasi, et Jobs seda näitaks. On arvatavasti vaieldav, kas suve algul esitletud iPhone 4 on eelmisest parem või mitte (antenniprobleemid ja muu) igatahes näeb see aga ilus välja ning välimusele andis vürtsi juurde ka Gizmodo enneaegne esitlus.

Apple iPhone 4

6. Photopointi uue esinduskaupluse avamine Kristiines

Uue poe avamine on suur sündmus – selles ei ole mingit kahtlust. Seda nii meie, kui ka meie Tallinna klientide jaoks, kel nüüd üks Photopointi pood rohkem on.

Photopoint avas uue esinduskaupluse Tallinnas Kristiine keskuses

5. Sony a55 – poolläbipaistev peegel ja jätkuv autofookus

Sony a55 oli 2010 aasta intrigeerivam ja huvitavam uudis fototehnika vallast. Seda, et Sony`l midagi imelikku plaanis oli, oli ju ka arvata. Ei oleks selline elektroonikagigant muidu oma peegelkaamerate valikut nii kaua ilma videorežiimita hoidnud. a55 jätkuva autofookuse teravustamise kiirus on aga tõesti väga heast klassist – seda nii filmi- kui ka videorežiimil. Tundub siiski, et selline kontseptsioon teiste kaameratootjate poolt vastukaja ei leia. Saab näha kas Sony järgmistel aastatel seda ka edasi arendama hakkab või ühekordse katsetusena unustab.

Käed küljes: Sony α55 – poolläbipaistva peegliga hübriidkaamera

4. Google Nexus One ja androidtelefonide võidukäik

Google Nexus One tuli päris aasta algul. Selle, HTC poolt Google`ile meisterdatud nutitelefoniga proovis tarkvaragigant alustada omaenda riistvaraäri, müües seda läbi enda veebipoe. Nüüdseks on Google sellest ideest loobunud, jagades Nexus S telefoni juba päris vabalt.

HTC jaoks oli Nexus One verstapostiks – selle järgi vormiti ju pisut hiljem ülipopulaarne HTC Desire, viimasest aga omakorda pisem Wildfire, suurem Desire HD, klahvistikuga Desire Z jne. Niisiis võib Google Nexus One`i pidada praeguste HTC telefonide esiemaks. Android-telefonide maailmas on aga HTC hetkel kõige kõvem tegija.  300 000 aktiveeritavat Android-seadet päevas sai eespool juba mainitud.

Google nutitelefon Nexus One

3. Remo savisaar ja Photopointi ajaveeb

Varakevadel võtsin ühendust loodusfotograaf Remo Savisaarega ning tegin talle ettepaneku hakata kirjutama huvitavaid fotolugusid Photopointi ajaveebis. Remo oli rõõmuga nõus ning nii saigi alguse igakuine artiklite seeria “Mida püüda pildile?”, kus Remo lugejaid loodust vaatama õpetab. Need lood on kogunud PP ajaveebis väga palju lugejaid ning muutunud lausa nii populaarseks, et Remo looduslugude artikliseeria avalöögi rahuliku südamega 2010 aasta postituste nimistus kolmandale kohale kirjutada võib. Kaks lugu on veel ees ootamas – jaanuari ja veebruari kohta. Siis saab aastaring täis, kuid luban, et Remoga kohtume Photopointi ajaveebis ka pärast seda.

Remo Savisaar Photopointi ajaveebis

2. “iPad” – sellest kõik alguse saigi

Kui Apple midagi ees teeb, siis teised järgnevad. Aasta eest ei teadnud tahvelarvutist keegi mitte midagi. Siis – jaanuari lõpus tuli Apple oma iPad`iga. See võeti üldsuse poolt vastu kahetiste tunnetega. Oli neid, kes iPad`i avasüli tervitasid, rohkem oli aga neid, kes sellele skeptiliselt vaatasid ning seda mõttetuks seadmeks nimetasid. Nüüd, aasta peale seda sündmust on algamas järjekordne suur CES elektroonikamess. Kui sul seal arvutitootjana tahvelarvutit ette näidata ei ole, siis oled lihtsalt jobu.

Apple esitles tahvelarvutit nimega iPad

1. Photopointi ajaveeb Photokina fotomessil

Iga kahe aasta tagant Saksamaal, Kölni linnas toimuv Photokina fotomess on fotomaailma suursündmus. Kõik fototehnika tootjad ajastavad oma suuremad esitlused ja uudised just Photokina jaoks. Sel aastal tõi Photokina ilmale Pentax K5, Nikon D7000, Canon EOS 60D, Sony a55 fotokaamerad kui ka paljud palju muud. Photokina 2010 suursündmusest said osa ka Photopointi ajaveebi lugejad – jutu- foto- ja videoreportaažide vahendusel otse Koelnmesse messikeskusest.

Ära jäta tähelepanuta alloleva video jaluses olevat linki. See viib kõige esimese postituse juurde, mis sügisel Koelnmesse keskusest tehtud sai. “Suuremad tegijad Photokina eelõhtul“. Fotod on pildistatud ajal, kui messikeskuses käis monteerimine ja vilgas töö – ajal, mil tegelikult ühtegi ajakirjanikku keskusesse ametlikult ei lastud. Nahaalsus on aga tihtipeale see, mis võidule viib ning asjalikku nägu tehes ja mitte väga kauaks ühte kohta seisma jäädes õnnestus üles võtta kõigi olulisemate tegijate messiboksid ajal, mil seda tegelikult veel teha ei tohtinud.

Suurimad tegijad Photokina eelõhtul

CES 2011 elektroonikamessi iga-aastane kompaktkaamerasadu algab siit. Samsung on esimene, kes vaikselt otsa lahti teeb. Tõeliselt vaikselt, sest eile esitletud aparaadid – hübriidkaamera NX11 ning kompaktkaamera WB700 – erinevad oma eelkäijatest vaid paari üpris marginaalse muudatuse poolest.

NX11 hübriid saab loomulikult asendama senist NX10 kaamerat. Uue tulija kõige kõvemaks trumbiks on hea läbisaamine Samsungi mõned kuud tagasi Photokina fotomessil esitletud i-Function objektiividega. Mäletate küll – need, millel oli objektiivi peal nupp, mis lubas teravustamisrõnga abil muuta avaarvu, säri, värvustasakaalu jne. NX100 kaamera juba nende objektiividega toimis (vaata videot). Sellega siiski NX11 uuendused ei lõpe. Üks on veel. Samsungi sõnul on ta pisut ka aparaadi käepidet disaininud.

Samsungi uus kompaktkaamera WB700 kuulub nn kompaktsete supersuumide kilda. Asendades 15X suumiga WB650 mudeli, on uuel isendil trumpidena välja käia 18x suumiga (24-432 mm ekv) objektiiv, 16 MP (jah, kontrollisin üle) sensor, RAW formaadi salvestamine, P/A/S/M säriprogrammid, 720p H.264 HD filmid ja HDMI ühendus ka veel. Seda kõike kusagil 280 euro eest.

Samsungi ametlikud pressiteated: NX11; WB700

Kaua on seda tulnud oodata, kuid siin ta on: Photokinal esitletud peegelkaameratest kõige viimasena on täna Photopointi ajaveebi karbist välja rubriiki jõudnud Nikon D7000. Vormiliselt kuulsa Nikon D90 järeltulija, reaalsuses aga midagi hoopis enamat.

D90-ga võrreldes on D7000 hoopis kõrgemast klassist peegelkaamera. Tõestuseks sellele arvamusele olgu siin märgitud kasvõi magneesiumsulamist kere, 16 MP sensor, 100% kaadri katvusega pildiotsija ja 39-punktiline automaatteravustamise süsteem. Iseäranis ligitõmbavalt mõjuvad aga Pentax 645D keskformaatkaamerast inspireeritud kaks mälukaardipesa ja külluslik juhtnuppude süsteem. Muidugi ka videorežiim, mis enam väga Canonile alla ei jäägi. Ma ei hakka varjama – mulle see kaamera meeldib. No vaadake ise:

Nikon D7000 + 18-105 DX VR Photopointis: 23 999.- (1 533,81 €)

Nikon annab teada, et on oma veebilehele üles seadnud tarkvarauuenduse oma uusimale peegelkaamerale D7000. Tarkvarauuendus on valminud vastusena kõikjal teemakohastes foorumites viimastel nädalatel lahti läinud nurinale mille kohaselt Nikon D7000 filmiklippidel ning LCD-ekraanil live view režiimil helendavaid (surnud) piksleid näha on. Seda eriti tumedate stseenide korral.  Nikon tunnistab sellise fenomeni olemasolu ning tarkvarauuendus v1.01 eesmärgiks ongi selle avaldumist vähendada.

Nikon D7000 peegelkaamera tarkvarauuendus v1.01

Tam-ta-ram-ta-ram-ta-raa! Facebooki küsitluse käigus on selgunud kõige huvipakkuvamad pildid. Kaheksa häälega maandus esikohale foto virmalistest pealkirjaga „Peegeldus“. Teisele kohale tuli kohtumine hundiga, millest mul õnnestus jäädvustada erinevaid võtteid, kuid loona moodustavad need terviku, mispärast saab hundiloos olema kolm erinevat fotot. Pjedestaali viimast astet jäid jagama fotod uudishimulikest metssigadest ning üle lageraba saabuvast tormipilvest. Otsustasingi teha nii, et võtame fotod ette järgnevates pildilugudes. Täna virmalised, jaanuaris hundid ning veebruaris sead ja tormipilv.

Vaatamata sellele, et ma olen Eestiski kahel korral virmalisi näinud ja ühel korral ka pildile püüdnud, siis meie kodumaa ei ole kindlasti paik, kus tasub virmaliste pildistamist planeerida. Esiteks, esineb virmalisi meil liiga harva. Teiseks, valitseb meie pisikese riigi taevas alati valgusreostus. Ööpildistamise tarvis on vaja täiesti puhast taevast, mis eksisteerib alati tsivilisatsioonist küllaltki kaugel. Kui Eestis Tallinna kuma eest põgenema hakata, siis tuleb vastu Tartu või Pärnu kuma. Sõites Ida poole Narva ja Rakvere ning Mustvee kumad. Sõites Tartust lõunasse tulevad vastu Võru ja Valga. Tegelikult ei ole Eestis kohta, kuhu valgusreostus ei ulatuks. Valgusreostus lööb muidu sinisesse öötaevasse imelikud kollakas-oranžid laigud, mis muu tonaalsuse ja värvidega kuidagi kokku ei sobi.

Küllaga saab virmalisi ja üldse öötaevast naudinguga pildistada Põhja-Soomes, Põhja-Rootsis ja Norras. Seepärast tuleb seekordne fotogi Soome Lapimaalt. Sealseid kõrgemaid mäetippe nimetatakse Vaaradeks ja mööda teed sõites viitavad liiklusmärgid alati suurematele vaaradel viivatele teedele. Seega sobiva pildikoha leidmine päevasel ajal pole mingi probleem. Minu eesmärgiks oli pildistada öötaevast ilma igasuguse valguseta. Seepärast sai üles mindud ajal, mil kuud ei olnud. Virmalised olid lihtsalt väga heaks boonuseks, mis terve öö taevas erineva tugevusega lainetasid. Temperatuur oli -25 peal ja lagedamates kohtades puhus tugev tuul. Lisaks oli pehme lumi kohati munadeni ja seda isegi räätsadega käias. Ilma räätsadeta pole mõtet sinna minekut üldse planeeridagi. Öö edenedes tõusis udu, mis peagi kattis nii kaamera kui ka minu ühtlase härmakihiga. Selleks hetkeks olin ma pildistanud 3 tundi. Võileivad ja tee olid juba otsa saanud ja tuli tunnistada looduse ülemvõimu ning lahkuda. Niisuguse külma ja tugeva tuule käes kulub tohutult energiat ja söögiisu tekib justkui eikusagilt.

Pildi esitlus ja tehnilised andmed:

Pildiformaat – Tavaline 3:2 külgede suhtega formaat.

Kadreering – kadreeringu tingisid neli asjaolu. Esiteks see, et tegemist on ööpildiga, mistõttu peaks tähistaevas fotol moodustama äärmiselt olulise osa. Virmalistelaine oli suhteliselt madalala ja moodustas hea ülemineku taevastelt asjadelt maistele. Teiseks aspektiks olid suured kuused, mis kõik koonduvad ülepoole juhtides niimoodi ka vaataja pilgu läbi pildi alt üles. Kolmandaks soovisin ma midagi ka esiplaanile, et vaatajal oleks nö stardipaik olemas. Selleks pakkusid hea võimaluse valgejänese jäljed, mis justkui peegeldasid taevas mänglevaid virmalisi.

Võttenurk – Valitud niimoodi, et taeva osakaal pildis oleks suurem. Seega üpriski madal. Umbes vöökoha kõrgusel.

Ava – Täisava, kuna valgust lihtsalt polnud ning ülilainurkobjektiividel jätkub teravussügavust enam-vähem hästi. Suur A1 foto näeb suurepärane välja.

Tehnika – Nikon D3. Nikkor AF-S 14-24mm F2,8 ülilainurkobjektiiv. Pildistamisel kasutatud 14mm fookuskaugust.

Valgus – Pilkane pimedus ilma kuuvalguseta. Ainsaks valgusallikaks olid virmalised. Liikumine ja fotode kadreerimine toimus pealambi abil.

Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Nikon Capture NX2 tarkvaraga. Ma leian, et see tarkvara annab niisugustes rasketes tingimustes kõige parema tulemuse. Photoshop teeb sinise liiga intensiivseks ja küllastunuks.