Algajale fotograafile: kuidas manuaalrežiimis vältida ala- ja ülesäri tõttu ebaõnnestunud kaadreid
autor: Elise Ader

Algajad fotograafid sätivad tihti pärast esimese fotoõpiku läbi lugemist oma peegelkaamera või hübriidkaamera säritust endiselt katse-eksitus-meetodil. Teisisõnu  – teevad kontrollpildi, vaatavad tehtud pilti ekraanil ning muudavad siis vastavalt sellele säritust, nii et tunduks õige. Ja ilmselt kaamera esimestel kasutuskordadel keerates kontrollrattaid suvalises suunas ja teadmata eesmärgil. Või paremal juhul, vaadatakse säritust live-views ning sätitakse säritus silma järgi meeldivaks. See kilplaslik protsess võib esiteks tobedalt alt vedada ja teiseks ruttu ära tüüdata ning viia taandarenguni – tagasi automaatrežiimi kasutamise juurde.

Kuigi taandareng on ka areng, on ju ikkagi päris kurb, kui oled ostnud suure ja kalli kaamera kuid lõppude lõpuks ikkagi seda nagu nutitelefoni täisautomaatselt kasutad. Tegelikult on suure teooria taga ka lihtsad ja praktilised nipid, mis fotograafi rajal hoida aitavad. Edasijõudnud fototegelased pildi õnnestumist saatuse hooleks ei jäta. Ning siin tulevad mängu kaks olulist tööriista – histogramm ja säritusnäidik. Histogramm ja säritusnäidik on need võtmetegurid, mille abil su kaamera aitab saavutada õiget säritust. Selles artiklis vaatamegi lähemalt, kuidas neid õigesti lugeda.

 

Histogramm

Histogramm on kokkuvõtvalt öeldes pildi pikslite graafiline esitus. Vasak pool graafikust näitab musti toone ja varje ning parem pool valgeid toone ja highlight’e. Piigi/joone kõrgused näitavad vastavas toonis pikslite arvu – mida rohkem konkreetset tooni, seda rohkem on piksleid selles toonis ja seda kõrgem piik. Histogramm koosneb kokku 255-st vertikaalsest joonest (0 – must ja 255 – valge). Kui pildil pole suuri ülesäriga või alasäriga osasid (säritus on õige), asetsevad piigid graafikul üsna keskel. לlesäritatud pildi puhul on kuhi pigem paremale poole ja alasäritatud pildil vasakule poole “kaldu”. 

 

לlesäri histogrammil

 

Alasäri histogrammil

 

Normaalne säri

 

Haara kontroll

Histogrammi näed sa pärast pildi tegemist pildi infot vaadates ning ka hiljem arvutis töötlusprogrammiga pilti avades. Sealt saad ka histogrammi abil kontrollida, kas järeltöötlus muudab pildi särituse korrektsemaks. Et juba eos oma piltide üle kontroll haarata, tasuks aga teada, mis on säritusnäidik/särimõõdik. Täisautomaatsetes režiimides pildistades seda näidikut kasutada ei saa. Ning kaamera poolautomaatsetes režiimides (nt P, AV) on näidik koguaeg paigal, sest kaamera kohandab ise vastavalt muutetegurile särituse õigeks. 

Režiim M (manuaalne) – režiim, kus saab valida nii säriaja kui ava. See programm on ideaalne, kui tahad veenduda, et säritus on ideaalne ning kontrollida seda läbi säritusnäidiku.

 

Säritusnäidiku kasutamine

Nüüd jõuamegi lihtsa nipi juurde, mis Sind edaspidi palju aitama hakkab. Pildistamisel näed läbi pildiotsija või live-view’s pildistades ekraanil lihtsustatud histogrammi ehk säritusnäidikut. Kõik, mida selle puhul tuleb jälgida, on et liikuv/vilkuv punktike (ilmub, kui hoiad poole vinnaga sõrme päästikul) asetseks särituse sättimisel graafikul keskel ehk 0-punktis (proovi muuta säriaega ja ava ning vaata kuidas punktike reageerib). Kui vilkuv osa triivib näidikult üldse välja ja ennast enam ei ilmuta, võid olla kindel, et säritus on täiesti paigast.

 

 

Kui see on aga keskel, õnnestub ka säritus. Kui punktikest keskele saada ei õnnestu (näiteks on liiga pime), pead ilmselt muutma ISO tundlikumaks ja seejärel uuesti proovima.  Jälgi aga, et kui ISO on automaatika peal, ei läheks ISO-arv liiga kõrgeks ja ka seda, et käest pildistades säriaeg ei oleks liiga pikk. Misiganes parameetrit silmas pidades fotot tegema hakkad, jälgi, et säritusnäidik ütleks sätetele oma lõppsõna.

 

לlesäri – säritusnäidiku liikuv punktike paremal servas. On näha, et säriaeg on liiga pikk.

 

Alasäri – Punktike vasakul ääres. On näha, et säriaeg on liiga lühike.

 

Säritusnäidik täpselt keskel – säritus paigas.

 

Säritusnäidiku käsitlemise selgeks õppimine on lihtsam live-view-s. Seal saad jälgida, kuidas valgus muutub ja selle loogikale seetõttu kiiremini pihta. Hiljem leiad sama näidiku ka siis, kui asetad silma vastu optilist pildiotsijat ja vaatad kaamerasse sisse. Kui särituse kontrollimine selgeks saab, käib see juba nagu auto käiguvahetuski, ilma pikemalt pead murdmata unepealt. Ja nii ongi võimalik kontrollida, et ka kõige kiirematel võtetel ühtegi pilti vale särituse tõttu raisku ei läheks.

 

Kui pildid ikka veel päris nii välja ei tule nagu tahaks: 

 vaata mida uut saad juurde õppida fotokursus.ee lehelt>>

The post Algajale fotograafile: kuidas manuaalrežiimis vältida ala- ja ülesäri tõttu ebaõnnestunud kaadreid appeared first on Photopointi ajaveeb.

Pisike Sony a5100 +16-55mm Kit on hetkel müügil fantastilise soodushinnaga
autor: Jürgen Veerme

Puhkusele või grillipeole sõprade juurde on lisaks nutitelefonile hea kaasa haarata ka pisike hübriidkaamera, millega saab teha paberile trüki kvaliteediga fotosid ja filmida kõrge kvaliteediga videoid.

Just selliseid võimalusi ja kompaktsust pakub Sony a5100 + 16-50mm Kit ja see on praegu müügil fantastilise soodushinnaga 399€ (tavahind 719€). Saadaval valges, pruunis ja mustas värvitoonis.

 

 

Sony a5100 on üks soodsamaid hübriide – algtaseme kaamera, mis valiti ka kuulsa Dpreview portaali poolt 2015. aasta kõige paremaks vahetatavate objektiividega fotokaameraks (kõige soodsamate kaamerate kategoorias).

a5100 on esimene selle seeria hübriid, mille sensoril on faasituvastusega teravustamispunktid. See muutis soodsa seeria autofookuse hoobilt kiiremaks – nii kiireks, et fotohuvilised on sellega rahul ka 4 aastat hiljem. Kui sellise raha eest saab, siis miks mitte :)

Lisaks sensorile ja teravustamiskiirusele on α5100 kaameral 6 fps sarivõtte, täitsa korralikult terava pildiga LCD-ekraani ja algtaseme hübriidi kohta esmaklassilised video salvestamise võimalused.

Sony α5100 olulisemad andmed

  • Sensor: 24 MP CMOS
  • ISO ulatus: 100-25600
  • Värinastabilisaator: optiline, objektiivisisene
  • Teravustamine: Kontrasttuvastus + faasituvastus
  • Nurga alla seatav puutetundlik LCD ekraan, 3″ diagonaaliga, 921600 pikslit
  • Pildiotsijat ei ole
  • Sarivõte: 6 fps
  • Filmirežiimi suurim/kiireim võimalik klipp: 1920 x 1080 px, 50 või 60 kaadrit sekundis. Võimalik salvestada kvaliteetset 50 Mbps videot XAVC S formaadis
  • Aku kestvus ühe laadimiskorraga: 400 kaadrit

 

Loe lisaks: 1) Parim fotokaamera nutitelefoni kõrvale 2) Miks hübriidkaamera võib olla parem valik kui peegelkaamera?

Kui Sul hetkel jääb eurosid natuke puudu, siis pole probleemi –  järelmaksu abiga ostes saad kaamera eest tasuda osamaksete kaupa.

 

Kasuta võimalust ja osta ülisoodne Sony a5100 Kit ››

 

Soodushind kehtib kuni 31.07.2019.

The post Pisike Sony a5100 +16-55mm Kit on hetkel müügil fantastilise soodushinnaga appeared first on Photopointi ajaveeb.

Põhjused, miks paberfotosid aastal 2019 endiselt trükkida tasub
autor: Elise Ader

PhotoExpress Online’s kestab pühapäevani kampaania, mis tähendab, et paberfotode tellimine on -20% soodsam. Sellega seoses on paslik meelde tuletada, miks neid paberfotosid siis ikkagi veel suurel digiajastul välja trükkida tasub.

Ja me ei räägi siin mitte üksnes fotograafi juures tehtud poseeritud piltidest, mis fotoraami vahel seina kaunistama hakkavad. Vaid hoopis igapäevaseid väikesi õnnelike hetki tabanud fotodest, mida fotoalbumite vahele kollekteerida. Neid hetki on tabanud Sinu ja Su sõbra fotokaamerad ja ilmselt viimastel aastatel  kõige rohkem nutitelefon. Aga kui see nutitelefon ükskord kogemata WC-potti peaks kukkuma, siis kukuvad sinna üheskoos ka kõik need ilusad fotole talletatud mälestused. Ja neid mälestusi on tavaliselt palju. Mõne nutikas 2000-e aga mõnel lausa 10 0000-e pildi jagu.

Võib-olla on sul osa varandusest ka kuskil pilve peal hoiul. Pilve peal, mida tegelikult ei eksisteeri. Ehk et pakid oma pilte lihtsalt teise tehnikariista. Ja Sul on sinna ligipääs. Aga kas sinna pääsevad ligi veel ka lapsed ja lapselapsed?

Kõikide tuleviku generatsioonide jaoks neid pilte nagu Sinu jaoks vanaema fotoalbumeid ei eksisteeri. Selle asemel eksisteerib link, milleni ei pruugi nemad enam jõuda. Muidugi tuleb digifotosid ka pilvele või teisele kõvakettale enda jaoks backup’ida, aga selle asemel, et ainult investeerida teise tehnikasse, võiks leida ka muid alternatiive. Ja üks nendest on kindlasti paberfoto. Mulle meeldib, kuidas paberfotod on saanud endale vanemalt generatsioonilt ka teise nime – “pärisfotod”. Sest need on päriselt olemas, nii Sinu, kui ka Sinu vanaema jaoks.

Silmas peab pidama ka seda, et mälestused, mida tekitad täna,  on väärtuslikud alles tulevikus. Tead ju küll seda põnevat tunnet kui vanaema juures fotoalbumeid uurid ning saad teada milline Sinu vanavanaisa välja nägi. Ja siis ehk selgub, et ema tunnistusel polnudki kõik viied… Paberfotod on kõige hinnalisem pärandus Sinu järglastele, mida oma sugupuu hoidmiseks ja mäletamiseks põlvest-põlve edasi anda. Piltide vaatamine ühendab inimesi ja ühendab generatsioone. Isegi fotodele tekkinud ajajäljed – veeuputuste ja koerahammaste tagajärjed – lisavad sinna üksnes väärtust juurde.

Digiajastu üks häda on see, et pilte tehakse tohult palju. See tähendab seda, et kui hakkad 50. aastasena külalistele näitamiseks otsima pilte oma 25. aasta sünnipäevast, ei pruugi Sa neid lihtsalt  oma üüratust arhiivist enam leida. “Suure kaameraga” tehtud pilte võib-olla veel kuidagi arvutis süstematiseerid. Aga telefoniga tehtud pildid kipuvad ladestuma  suure roduna ühte kausta.

Erinevalt sellest fotoalbumite puhul tead Sa täpselt, mis värvi album, mis eluperioodi kajastab. Eks see ole ka tänapäeval suurim demotivaator piltide ilmutamiseks, et pilte on palju ja need on laiali erinevate andmekandjate peal. Seega nende sorteerimine võtab ropult aega. Siit ka soovitus pilte ilmutada regulaarselt, et mitte lasta sellel “kuhjal” üle pea kasvada.  

Paberfotodega on ka põnev inimesi üllatada. Ma arvan, et pole midagi vahvamat kui minna sõbra sünnipäevale, kes on valmistanud fotoseina, kust kõik külalised ennast leida võivad. Et koos pilte vaadates vanu aegu meenutada. See kui keegi on lasknud Sinust pildi paberile panna on kohe eriti eriline tunne. Tunne, et sa tähendad selle inimese jaoks palju.  

Juba mõnda aega on meil olemas ka mugav Photopoint PhotoExpress mobiilirakendus, millega saab fotosid tellida oma nutitelefonist.  Ehk enam ei pea pilte tüütult telefonist arvutisse transportima, et neid trükki saata. Loe selle kohta lähemalt artiklist: “Photopoint PhotoExpress iOS: Telefonist paberile kiiremini ja mugavamalt kui eales varem”.

 

Mitme aasta jagu pilte Sinul veel ilmutamata on?

 

Ära lase laiskuse tõttu mälestustel hävida ning pane toredamad hetked paberile>>

The post Põhjused, miks paberfotosid aastal 2019 endiselt trükkida tasub appeared first on Photopointi ajaveeb.

Tamron avalikustas Sony hübriidkaameratele mõeldud uue lainurkobjektiivi 17-28mm f/2.8 Di III RXD hinna ja lansseerimisaja
autor: Elise Ader

Tamron tutvustas teist objektiivi Sony E-Mount täiskaader hübriidkaamerale, mis tõotab saada sama populaarseks nagu 2018. aasta väljalase: normaalsuumobjektiiv  Tamron 28-75mm f/2.8. Viimane võeti turul vastu väga soojalt – objektiiv kogus tuntust kui Sony täiskaadersensoriga hübriidkaamerate parima hinna ja kvaliteedi suhtega normaalsuumobjektiiv. Sama proovib Tamron nüüd jätkata uue valgusjõulise ja kompaktse lainurkobjektiivi Tamron 17-28mm F/2.8 Di III RXD turule toomisega. Letihinnaks on uuel objektiivil 999 eurot ning müügile peaks objektiiv jõudma juuli lõpus. 

Uus objektiiv on kerge ja kompaktne ning sellel on kiire f/2.8 ava kogu suumi ulatuses. Just kompaktne korpus ja f/2.8 püsiava koos hea teravuse ja kontrastsusega kogu kaadri ulatuses muudab selle objektiivi Tamroni sõnul perfektseks kaaslaseks Sony hübriidkaameraga pildistaja jaoks. Objektiivi minimaalseks teravustamiskauguseks (lainurk asendis) on 19 cm ja teravustamismootorina kasutatakse sarnaselt 28-75mm objektiivile väga vaikset, kiiret ja täpset RXD AF mootorit. 

17-28mm on ideaalne kaaslane Tamroni normaalsuumobjektiivile 28-75mm, täiustades kollektsiooni ka laia nurga võimaldamisega. 17-28mm objektiiv on 9cm pikk ja kaalub 420g. Objektiivi ehituses on 13 läätse-elementi, sisaldades kahte madala-dispersiooniga ja ühte ekstra-madala-dispersiooniga elementi. Sellel on ka BBAR-vääristus, et vähendada varjutontide ja päiksehelkide teket fotodele. Samuti on läätsed kaetud fluor-kattega, mis tõrjub sõrmejälgi ja niiskust. Objektiivi maksimaalne suurendus on 0.19x ja filtrikeerme suuruseks nagu 28-75mm puhulgi,  on kõigest  67mm.

 

Fotograaf Philip Ruoppi näidipildid: 

allikas: Tamron, Tamroni avalik pressiteade

The post Tamron avalikustas Sony hübriidkaameratele mõeldud uue lainurkobjektiivi 17-28mm f/2.8 Di III RXD hinna ja lansseerimisaja appeared first on Photopointi ajaveeb.

Millal on õige aeg jätta kaamera kotti?
autor: Elise Ader

Sa oled fotograaf ja järelikult meeldib Sulle pildistada – kohe väga. Aga paraku oskus ja tahe pildistada ei tähenda alati, et seda teha tuleks. Siin artiklis vaatamegi, millal on õige aeg kaamera kotti jätta.

 

 

Pulmad

Kui Sa lähed pulma või mõnele muule suurele sündmusele külalisena, näed ilmselt tervet hunnikut inimesi telefonid või peegelkaamerad käes tegutsemas. Kõik tahavad isiklikult olukorda jäädvustada ja suurest sündmusest esimesena ülejäänud maailmale pasundada. Tegelikult tuleks aga austada tõsiasja, et pruutpaar on juba niigi palganud professionaalse fotograafi ja selle töö täielikult talle usaldanud. Ning seda põhjusega – et Sina saaksid 100% kohal olla ja oma tähelepanu pruutpaarile pöörata.

Olen näinud mitmeid juhtumeid, kus pulmakülalised üritavad tellitud fotograafiga “võistelda” (tihti tahtmatult), võttes positsioone, mis teevad palgatud fotograafi tegutsemise keerulisemaks või mõne hetke tabamise isegi võimatuks. Või näiteks juhtub grupipilte tehes see, et inimesed ei tea äkitselt, millisesse kaamerasse vaadata ja seetõttu jäävadki nad pildil hajevil nägudega – ühed vaatamas ühte fototorusse ja teised teise. Fotograafide ja videograafide koostöö pulmas on kõrgem matemaatika ning vajab õnnestumiseks mitme sammu jagu ette mõtlemist. 

Ilmselt ei taha Sa ka ise jääda pulmafotodele üksnes nutitelefon või kaamera käes, vaid kinkida  pruutpaarile siiraid emotsioone. Mis on saavutatavad üksnes juhul, kui paned kaamera käest ja särituse sättimise asemel keskendud hetkele endale. See annab ka palgatud fotograafi fotodele kõvasti väärtust juurde, sest ka tema kaamerasilm pole koguaeg üksnes pruutpaari poole suunatud.

Ja kui Sa ikka kuidagi ei suuda fotograafi rollist välja astuda, siis proovi vältida pildistamist registreerimisel, söömise ajal ja hetkedel kui inimesed on lõõgastunud ning pidu täiel rinnal nautimas. Tellitud fotograafid dokumenteerivad päeva nii või teisiti. Seega usalda pruutpaari, kes on kinkinud volitatud fotograafile omakorda enda usalduse. Ning pane kaamera kotti ja mine lase parem endast ka mõni ilus foto üles võtta! 

 

 

Kellegi isiklik tragöödia

Avalikus kohas tohib tavajuhtudel pildistada kõike ja kõiki. Aga siin ei tohiks segi ajada seda, et mis on lubatud ja mis eetiline. Vahel kiputakse seda paraku unustama. Näiteks sattud peale tulekahjule, mis on sinu jaoks lihtsalt võimas leekide tants aga kellegi jaoks kodu. Kus võivad olla sees veel koduloomad või pereliikmed, kes ootavad päästmist. Ja Sinu esmane emotsioon on seda kõike jäädvustada, et pärast sõpradele näidata: “vaata kui suur tulekahju seal oli”. Aga sellel hetkel kui see kõik seal sündmuskohal toimub võib sinu “pildistamislust” kannatanu tõeliselt murda. Laias laastus: selle asemel, et oma abikätt ulatada haarad hoopis kaamera järgi, et jäädvustada millegi hävimist, mis on kellegi jaoks terve maailm.

Nii et kui sa pole just ajakirjanduslikel põhjustel olukorda dokumenteerimas, siis hoia kaamera kotis ja uuri kuidas sa saad aidata. Ja kui ei saa – lahku sündmuskohalt ja lase päästjatel oma tööd teha. Kui oleksime ise samas olukorras, tahaksime ju seda sama?

 

 

Iseenese või sõbra ohtu seadmine

Viimasel ajal on üsna arvestavas koguses uudiseid, kus üks või teine Instagrammi kuulsus liiga ohtlike manöövreid sooritades, muljetavaldava Instagrammi pildi nimel surma saab. Palju on räägitud hajameelselt selfie-piltide tegemisest ja selle tagajärjedest, vähem aga nendest juhtumitest, kus pildi nimel katsutakse jõudu füüsika- ja loodusseadustega.

Näiteks on see tõsiseks probleemiks Indoneesia saarel Nusa Penida, kus on märkimisväärne arv hukkunud turiste, kes ilusast instagrammi fotost motiveeritult on teinud ohtlike liigutusi, mis on lõppenud surmaga.  Mitmed looduskaunid kohad koguvad Instagrammi ja ülejäänud sotsiaalmeedia toel kuulsust. Kuid samal ajal ei jõuta teha kohalikul tasandil piisavalt samme selleks, et tagada turistide turvalisus. Ilusate kaadrite saamiseks tehakse rumalaid otsuseid: kõõlutakse kaljudel, rongirööbastel või tornides. Ka kõige vapustavam foto pole väärt seda, et tulevikus enam mitte ühtegi pilti teha. Seega tasub mõelda enne iseenda (või modellist sõbra) ohtu seadmist nende prioriteetide üle sügavalt järgi.

The post Millal on õige aeg jätta kaamera kotti? appeared first on Photopointi ajaveeb.