Fotokonkurss “Tamroni makrofoto” on läbi saanud. Viimase kahe nädala jooksul on žürii (makrofotograaf ja bioloog Urmas Tartes, makrofotograaf Jaak Põder, loodusfotograaf Tõnu Ling)  hoolega läbi vaadanud  kõik 1589 konkursile esitatud tööd. Rõõm on tõdeda, et seekordse konkursi tase oli üks paremaid Snäpi pildipangas toimunud makrofotokonkursside ajaloos. Sellest annab tunnistust juba kasvõi allolev valik fotosid. Niisiis – daamid ja härrad. Lubage kõigepealt esitleda fotokonkursi “Tamroni makrofoto” esimest, teist ja kolmandat kohta. Siin nad on:

“Aknakaunistus“. Fotokonkursi “Tamroni makrofoto” esimene koht

Žüriiliige, loodusfotograaf Tõnu Ling kirjutab võidutöö kohta nii: “Aknakaunistus” jooksis teistest imetabastest piltidest napilt mööda oma veidi müstilise, kuid samas vallatu korrapäraga. Pilt väärib oma kohta ka seetõttu, et seda ei väsi vaatamast, mistõttu see sobiks hästi ka sisekujunduse disainielemendiks.

On rõõm kuulutada pilt “Aknakaunistus” fotokonkursi “Tamroni makrofoto” võitjaks ning premeerida see peaauhinnaga – 1000 euro eest Tamroni tooteid Photopointilt

Uuno Rull. “Allamäge“. Fotokonkursi “Tamroni makrofoto” teine koht

Žüriiliige, bioloog ja makrofotograaf Urmas Tartes kirjutab võidutöö kohta nii: “Navahode uskumuste järgi lõi Ämblik-Vanaema taeva. Ta kogus oma võrgule kastepiisku, viskas võrgu õhku ja kastepiiskadest said tähed taevas. Ämblik kui looja, ämblik kui heategija. Need on mõtted, mida selle pildi vaatamine minus meelde toob. Lihtsa visuaalse ülesehitusega pilt kannab süvaga sisuga lugu. Lugu toetab pildi tonaalne lahendus – tumerohelisel taustal tõusevad valgustatud ämblik ja heledad võrguniidid hästi esile. Ämblik muutub soojaks, kuldseks sümboliks, kes vastandub tumedale teadmatusele.
Kui palju siin on allamäge astumist, see jääb pildistaja teadmisele. Võrkurlased (ämblikud) koovad reeglina vertikaalseid võrke. Aga ümmargusel maakeral on ülemine ja alumine pool ikka suhtelised. Ja see pilt ei ihalegi täpset bioloogilist sisu vaid mõjub rohkem tajule ja hingele.
Tehniliselt on pildi vormistus väga õnnestunud. Teravus ja teravusulatus on seal, kus nad toetavad pildi sisu.”

Uuno Rullile kuulub teenitult teine koht Tamroni makrofoto konkursil ning auhind: 750 euro eest Tamroni tooteid Photopointilt.

Rivo Tarum. “Maskeering“. Fotokonkursi “Tamroni makrofoto” kolmas koht

Žüriiliige, makrofotograaf Jaak Põder kirjutab võidutöö kohta nii: “Selles pildis on väga hästi valitud suurendus, mis rõhutab konteksti. Rosinaks võib pidada varasemat ohvrit (tema või kellegi teise) ämbliku kõrval ja liiv annab hea mõõtkava tunde. Tulemus on nauditav ja näha on, et autor on pilti tehes enne selle läbi mõelnud.”

Rivo Tarumile kuulub teenitult kolmas koht Tamroni makrofoto konkursil ning auhind: 500 euro eest Tamroni tooteid Photopointilt.

Žürii poolt ära märgitud pildid Tamroni makrofoto konkursil

Žürii leidis Tamroni makrofoto konkursilt palju väga häid fotosid, mida ei saaks kuidagi jätta unustuse hõlma. Mõni nende seast oli kolmandast kohast vaid mõne punkti kaugusel, mõni pisut kaugemal. Siiski tooksime siin all ära need pildid, mida žürii iseäranis teiste konkursipiltide seast esile tõstis. Huvitavamad, ilusamad, teemakohasemad ja tehniliselt heal tasemel. Allpool reastatud tähestikulises järjekorras.

Aitab poseerimiest. Lendan minema.

Ämbliku pere

Bitter sweet symphony

Duo

Hanemoonide õitseaeg

Jääserv

Jalad puhtaks!

Kurrunurru maal

Kust tuleb valgus

Lehetäi

Makromaalne autoportree

Märtsikelluke lumes

mask

Mesilane lennul

munakivitee

Ohtlikult suur

Piibeleht

Suurendusega

Sütitav armastus

Wierd Connections

Võilill

Nimeta

Vaata kõiki fotokonkursil “Tamroni makrofoto” osalenud pilte Snäpi veebilehel.

Digikaamerad muutuvad üha kättesaadavamaks, internetis võidutseb Instagram ja teised sotsiaalvõrgustikud. Kõik see on põhjustanud digitaalse fotograafia plahvatuslikku arengut. Kõvakettad, mälukaardid ja veebiserverid täituvad kiiresti piltidega hommikusöökidest ning kiisudest. Kuidas aga selles digitaalses kaoses säilitada kontrolli oma fotode üle, neid organiseerida, nende välimust lihvida ning neid ka teistega jagada? Allpool mõned näpunäited programmide ja teenuste kohta, mis algajale piltnikule võiksid kasuks tulla.

Picasa

Kui paljud lugejatest on ehk juba tuttavad Google’i Picasa veebiteenusega, siis kipub ununema samast allikast pärinev fotode töötlus- ja organiseerimisvahend Picasa. Kui Picasa on varustatud lihtsamate fototöötlusvahenditega, siis tema põhiliseks plussiks on eeskätt lihtne ja tõhus võimalus oma pilte teistega jagada. Kuuludes Google’i perekonda on ta tihedalt integreeritud nii Google’i enda kui ka Google+’iga. Kasutades aga väikest lisapluginat võib Picasa abil pilte või terveid albumeid ühe klikiga Facebook’is jagada.  Picasa on tasuta nii Mac kui PC jaoks.

Windows Live Essentials: Photo Gallery

Neile PC-de kasutajatele, kellel on mingil põhjusel allergia Google’i ja selle maailmavallutusplaanide vastu, on mõeldud Windows’i Photo Gallery. Photo Gallery on osa Windows Live Essentials lisalahenduste pakist. Photo Gallery pakub samuti elementaarseid fototöötlusvahendeid. Lisaks neile aga ka võimalust moodustada panoraampilte ning võimalust Photo Fuse. Viimase abiga saab moodustada kahest pildist ühe, kasutades paremaid osi mõlemast fotost. See on eriti kasulik grupipiltide puhul, kui ühel pildil on köhahoog ühel pildistataval ja teisel pildil nokib nina keegi teine.

Photo Gallery’st on samuti kerge pilte jagada. Kui Picasa puhul sai pilte sünkroniseerida nii Google Drive’i kui Google+’iga, siis Photo Gallery teeb sedasama Microsofti SkyDrive’iga. Loomulikult saab ka Photo Gallery’ga  jagada pilte läbi Facebook’i ja ka Flickri.

Paraku ei piisa Windows Live Essentials’i kasutamiseks Windows XP-st, vaid arvutisse peab olema installitud kas Windows Vista või Windows 7.

Adobe Photoshop Lightroom

Edasijõudnud piltnikutele tihtipeale ei piisa elementaarsetest võimalustest. Paljude fotograafide ellu on sellel hetkel astunud Adobe Phtoshop. Paraku on aastate jooksul Photoshopi võimalused laienenud ning programm on suundunud üldise graafilise disaini suunas. Loodus (so turg) aga tühja kohta ei salli ja nii nägi päevavalgust Adobe Photoshop Lightroom, mis on täielikult pühendunud fotograafiale. Koos väikese toetusega ka videole.

Nagu eeldada võib, pakub Lightroom võimalusi piltide peentöötluseks vastates nii proffide kui edasijõudnud asjaarmastajate vajadustele.  Ahvatlevaks muudab Lightroom’i ka selle laiendatavus – saadaval on tonnide kaupa erinevaid pluginaid ja lisasid. Mitmed neist muudavad hõlpsaks piltide jagamise mitte ainult näoraamatus, vaid ka professionaalsetel fotosaitidel nagu näiteks 500px. Mõistagi ei saa sellist tõhusat tööriista enam tasuta, vaid maksta tuleb umbes 120 euroraha.

iPhoto & Aperture

Paraku ei ole mitte kõik fotohuvilised nii õnnelikud, et saaksid kasutada oma arvutites Windowsi operatsioonisüsteemi, vaid peavad leppima iOS-iga. Nendele on kasutamiseks peamiselt kaks programmi – iPhoto ja Aperture.

iPhoto on reeglina juba eelinstalleeritud kõikidesse Mac’idesse osana iLife’ist. Oma võimalustelt sarnaneb see eeskätt Windows Live Essentials: Photo Gallery’ga ning sobib kõige paremini just iPhone’iga tehtud fotode töötlemiseks. Kuigi saab hakkama ka RAW-formaadis failidega. Tehtud pilte saab mõistagi jagada nii Facebooki, Flickri kui Apple’i iCloud’i kaasabil. Üheks iPhoto meeldivaks omaduseks on siin võimalus moodustada esteetiliselt nauditavaid väljaprinditavaid fotoalbumeid. Lisaks saab iPhoto ’11 ja Aperture’iga koostatud fotoalbumeid omavahel jagada. iPhoto ’11 lasti välja 2010.aasta oktoobris ning on eelinstalleeritud kõikidele uutele Mac’idele. Varasemate Mac’ide omanikud võivad selle soetada Mac App Store’ist umbes 12 euro eest.

Aperture vastab oma võimalustelt Photoshop Lightroom’ile. Väikese etteheitena olgu aga öeldud, et antud programmi välimust pole uuendatud juba mitu head aastat. Aperture on saadaval Mac App Store’is umbes 65 euro eest.

Mis aga kingakarpidesse puutub, siis nii iPhone’i kui Androidiga telefonide jaoks on saadaval rakendus Shoebox, mille abil saate sisse skanneerida ning töödelda fotosid, mis valminud enne digirevolutsiooni algust.

Tamroni üks populaarsemaid objektiive on kahtlemata 18-270mm PZD. Võimas suum, tõhus värinastabilisaator ja kompaktne korpus – no kes suudaks vastu panna! Tamron 18-270mm PZD on hea kaaslane igas olukorras ja sobib oma kerguse tõttu eriti suurepäraselt reisiobjektiiviks. Selle objektiiviga saad pildistada hingematvalt laiu maastikuvaateid, püüda suurelt kaadrisse kaugel olevaid objekte ning avastada väikeste putukate maailma.

Juulis pakume Sulle Tamroni populaarseimat objektiivi soodushinnaga 499€ (tavahind 599€). Kui Sul on kodus vana töökorras 18-55mm objektiiv, aga sooviksid oma fototehnikat tuunida, siis too oma vana objektiiv meile ja saad Tamron 18-270mm PZD soodushinnast veel 50€ soodsamalt. Ära lase seda võimalust käest ja soeta endale objektiiv, millega teha oma parimad fotod.

Pakkumine kehtib kuni 31. juulini.

• Tamron 18-270mm PZD (Canonile, Nikonile, Sonyle) Photopointi veebipoes 499€
• Vaata Tamron 18-270mm PZD ülevaadet Digitesti lehel

Koos juunikuuga lõppes ka tööde esitamise aeg Tamroni makrofoto konkursile. Nüüd on aeg asuda tööle žüriil, kelle ees on keeruline ülesanne: selgitada 1589 konkursile esitatud foto seast välja see kõige parem ning esimese ja teise koha pildid. Žüriisse kuuluvad makrofotograaf ja bioloog Urmas Tartes. makrofotograaf Jaak Põder ning Loodusfotograaf  Tõnu Ling. Trio langetab lõppotsuse 12-ndaks juuliks, mil võitjad ka Snäpi veebilehel ja siinasmas Photopointi ajaveebis välja kuulutatud saavad.

Kogu konkursi vältel oli aga kõigil SNÄPikasutajail olnud võimalik hinnata Tamroni makrofoto konkursil osalevaid pilte. Nende hinnete alusel kokku pandud pingerea tipust leiame kolm fotot, mis pälvivad publiku lemmiku tiitli ning saavad auhinnaks:

• Tamroni poolt välja pandud Maglite taskulambi, mis sobib nii enda  kui ka putukate tegemiste valgustamiseks
• SNÄPi poolt  5 GB kettaruumi snap.ee pildipangas.

Publiku valitud kolm lemmikpilti on:

Kõige suurem publiku lemmik: Jan Lepamaa, „Väike ja päike“

Publiku lemmik 2: Raido Rinaldi, „Pärlikee“

Publiku lemmik 3: Reino Luige, „Päikseline võilill“

Olgu veel ära märgitud, et publiku lemmiku tiitel ei mõjuta kuidagipidi nende piltide väärtust halvemuse ega paremuse suunas žürii silmis. Võtame kõikide publiku lemmiku auhinna pälvinud piltide autoritega ühendust ja jääme ootama žürii lõppotsust 12. juulil.

Kõik fotohuvilised on juba kindlasti kursis, kuidas Eesti händkakud National Geographicu kaante vahele jõudsid. Sellele vaatamata peatun ma veelkord kakuteemadel. Andke mulle andeks! Kuigi tegelikumalt ma loodan, et pärast minu kakusümpaatia, ja just händkakusümpaatia suure kella külge panekut on metsad kindlasti kakuhuvilisi täis. See on ka põhjus veelkord kakuteema ülesvõtmiseks.

Tehnilise poole pealt on praegu parim aeg hämara eluviisiga elukate pildistamiseks. Kaamerate autofookuse kiirus ja eriti võimekus hämaras fokuseerida paraneb iga põlvkonnaga. Lisaks sellele ka ISO kvaliteet. Minu jaoks kaks kõige olulisemat näitajat fotoaparaadi juures.

Looduse poole pealt tuleb aga kiirustada, sest kehtimas on kurb tõsiasi – loodus vaesub. Ja vaesub väga kiiresti. Vaesumisest olen ma teinud juttu eelkõige Fred Jüssiga, kes on Eestimaad vaadelnud läbi mitme aastakümne ja teab täpselt, kuivõrd liigirikas see kunagi oli. Liike polnud mitte ainult rikkalikult, vaid ka arvukalt. See teeb kurvaks, sest nüüd on olemas vahendid looduse ilu püüdmiseks ja teistelegi näitamiseks, kuid loodust ennast on väheks jäänud.

Valmisolek ja vaesumine ajab kiirustama, kuid käesolev foto on valminust just vastupidi – ilma kiirustamata, rahulikult vaadeldes. Lähenemine, mida ma kõigile soojalt soovitan. Selle foto tarbeks ehitasin ma talvel puu otsa varje, kevadel seisin ma mitmel päeval sajakonna meetri kaugusel kakukodust eesmärgiga näidata end kui mitteohtlikku tegelast. Seda kõike enne, kui ma varjesse ronisin ja pildistamist sain alustada. Varjes olemise ajaks oli kakuema mu juba nii omaks võtnud, et ma tegelikult ei vajanudki varjet, see oli rohkem isase eest peitumiseks, sest tema käib pesa lähedal harvem ning teda on raskem harjutada.

Musta silma foto on minu jaoks lausa händkaku pildistamise eraldi žanr ja selle musta silma foto tegi võimalikuks pühendumine. Selle fotoga soovin ma pühendumist ka kõigile teistele fotohuvilistele. Leidke endale teema, mis teid samavõrd paelub. Mis paneb teid pidevalt mõtlema sellele, kuidas näha ja jäädvustada veelgi huvitavamaid hetki. Niisuguse teema leidmise radagi võib pikk olla, võib olla kulub selleks aastaid, enne kui miski end ilmutab, kuid ma olen veendunud, et see tasub ära. Mitte tunnustuse mõttes, vaid eneseteostuse mõttes.

Pildi esitlus ja tehnilised andmed:

Valgus – Hämar metsavalgus, päike on juba ammu loojunud.
Pildiformaat – 3:2, pilti lõigatud ei ole.
Kadreering risti kasvavate ülaste pildil – Klassikaline kadreering elusobjekti jäädvustamisel, kus vaatamise suunas jäetakse rohkem ruumi.
Säritus– F2,8, kuna niivõrd hämaras polnud muud valikut. Hämaras pildistades hämaruse pildile jätmiseks on ainus võimalus kasutada M-režiimi. Mina kasutan M-režiimi pidevalt, kuid igaks juhuks teistele meeldetuletuseks, et kõik teised režiimid (A,S ja P) muudavad hämaruse ilma kompensatsiooni kasutamata päevaga sarnaseks heleduseks.  F2,8, 1/13, ISO 12800.
Tehnika  – Nikon D4 + Nikkor 400mm F2,8 VR.

Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Lightroom  4 tarkvaraga.