Peale arvestatavalt pikka pausi on Pentax lauale pannud uue peegelkaamera: K-30. Uus kaamera sobitub oma olemuselt K-r ja K-5 vahele, laenates omadusi nii ühelt kui teiselt, ja esimesed komplektid uuest kaamerast on Photopointis kohal. Hetkel on saadaval kahe objektiiviga komplektid: K-30 + 18-55mm & 50-200mm ning K-30 + 18-55mm ja 55-300mm. Viimase harutame ka nüüd teie ees karbist välja. Loodetavasti ei lähe kaua, enne kui jõuavad kohale ka ühe objektiiviga kit ja kere.

Lõpuks ometi on suuremad objektiivid samuti leidnud endale koha karbis, mitte pole eraldi karbis kilega kaamera karbi külge tõmmatud. Aga see pole oluline. Vaatame parem sisse.

Kaameraga kaasas olevast dokumentatsioonist on vast tähtsaim see, et tal on paberi peal kaasas täispikk eestikeelne kasutusjuhend, mis on tunduvalt haruldasem, kui arvata võiks.

Harilik komplekt lisatarvikuid – kaelarihm, USB kaabel, laadija ning loomulikult ka aku. Aku on D-LI109 ehk sama mis Pentax K-r‘il

Kaamera koos objektiividega.

• 16.1MP CMOS sensor – sama, mis end juba pildikvaliteedi vallas tõestanud K-01‘l.
• Kaamerasisene stabilisaator – iseenesest mõistetavalt.
• Ilmastikukindel korpus – soodsaim kaamera selle omadusega.
• ISO 100-12800 (laiendatav kuni 25,600)
• 1080p fullHD videosalvestus – 24, 25 või 30 kaadrit sekundis
• 920,000 piksliga LCD – pean tunnistama, et kui varasemalt ei osanud üldse nuriseda, siis praeguseks ajavad madalama pikslitihedusega ekraanid juba üsna närvi. K-30 ekraan ei aja üldse närvi.
• Autofookuse peenhäälestus eraldi objektiividele – see võib uue objektiivi soetamisel päris palju peavalu kokku hoida.

Objektiivid lähemalt. 55-300mm on mõnevõrra suurem, kui 50-200 teleobjektiiv. Viimane on 18-55 standardsuumist vaid pisut pikem. 55-300 on väga tõenäoliselt sama optilise lahendusega kui eraldi müüdav ja palju kiidetud DA varitant, kuigi korpuse ehitust on soodsama hinna mõttes lihtsustatud. Varjukeid objektiividega kaasa ei tule.

55-300 ajab ennast suumides ja teravustades õige pikaks.

Otsides sõna kaamera välimuse kirjeldamiseks, siis ronis ikka ja jälle esiplaanile väljend “militaristlik”. Eks see on tingitud sellest, et nii K-30 kui ka sõjaväetehnika esmane eesmärk välises disainis on funktsionaalsus.

K-30 saab samuti endale eri värvi korpuseid. Jaapanis terve vikerkaare, meile peaksid kindlasti jõudma lisaks mustale ka valge ja sinine. Aga võibolla ka rohkem.

Kuigi välimuselt miskit hoopiski uudset, on kaameras ka omajagu ja äratuntavalt iidselt Pentaxilikku, nagu nuppude kujundus ja loogika, ning ekraanipildi kujundus. Varasemad Pentaxi kasutajad tunnevad ennast vägagi koduselt.

Selline näeb välja digitaalne lood. Täitsa nagu lennukis.

Kaamera prismaosa on pikk nagu paadipõhi. Välgukinga ees on näha mikrofon, prismast paremale jääb kõlar. Siit on näha ka mugavalt sügav käepide. Selle kaamera mugavusest jõuan ma veel rääkida.

selle nuki taha jääb pidama pöial. Väga mugav.

Nimetissõrme tööruum, ja selle all olev lai vagu keskmisele sõrmele.  Üleüldse istub see kaamera käes nagu kleebitud.

Veel üks vaade välgust – välgukorpuse ots on päris terav, seda võiks ohtlikes pildistamisssituatsioonides külmrelvana kasutada.

Kuigi ta ei ole mitte päris üles tõusva osa tipus, tõuseb välk siiski üpriski kõrgele, mis on hea.

Objektiivi bajonetist vasaku käe poole jääb autofookuse lüliti, mil on eraldi asendid jälitava ja ühekordse autofookuse jaoks, ning nupp toorfailile üle lülitamiseks. nende vahel on kõrgendatud ribid, mis ei ole seal sugugi ilu pärast – selle koha peale maandub väiksemate objektiividega pildistades sageli pöial ja need ribid annavad parima haarde.

Pildiotsija katvus on 100% – täpselt see, mida näed, jääb pildile. olemas on ka tagumine valikuratas.

Kaamera paremalt tiivalt leiame traditsioonilisest kohast mälukaardipesa SD standarditele – luuk on ilmastikukindla tihendiga ning vedruga varustatud. Mälukaardiluugist madalamal on kummikatte all distantspäästiku pesa.

Kaamera vasakult tiivalt leiame USB pesa. Ja sellega on kõik ühenduspesad kokku loetud.

Põhja alt käib sisse aku. akupesa kuju näitab ära ka selle, et kaamerasse saab panna ka neli AA akut/patareid, samuti kui K-r’il. Selleks on vajalik eraldi müüdav patareihoidik. Erinevalt K-r’ist on akukambri luuk ilmastikukindla tihendiga.

Lisaks eelmainitule on palju huvitavat ka kaamera sees, sellest aga peatses PointTV videos.

Pentax K-30 + 18-55mm & 50-200mm Photopointis: 899.00€

Pentax K-30 + 18-55mm & 55-300mm Photopointis: 999.00€

Sony on end viimase kahe aastaga suurte kaameratootjate sekka rebinud. Jaapani elektroonikagigandil on praeguseks valikus neli SLT-tüüpi peegelkaamerat: tõsisemale fotohuvilisele suunatud a77, keskmise kaliibri aparaadid A65 ja A57 ning algtaseme A37. SLT A37 on neist neljast kõige uuem ning kõige soodsam. See on kaamera, millest ei tohiks mööda vaadata ükski fotohuviline, kes plaanib hakata pildistama peegelkaameraga. Miks? Sest A37 teravustamis- ja pildistamiskiirus ning filmirežiim on parimad, mida sellise raha eest saada võib. Vaatame lähemalt:

Sony a37 peegelkaamera ei olegi tegelikult peegelkaamera. Peegel selle sees küll on, aga see on fikseeritud ja pooleldi läpipaistev, peegeldades 30% valgusest üles, teravustamissensorile ning ülejäänud 70% pildisensorile otse peegli taga. Selline konstruktsioon tagab eraldi sensorit kasutava faasituvastusega automaatse teravustamise toimimise kogu aeg – nii pildistades, sarivõttel kui ka filmides. Faasituvastusega autofookus on aga oluliselt kiirem, kui teistes peegelkaamerates filmimise ja LCD abil kadreerimise ajal pakutud alternatiiv – kontrasttuvastusega autofookus.

Selline disain tingib ühest küljest selle, et A37 ei ole – erinevalt tavalistest peegelkaameratest – varustatud mitte optilise pildiotsijaga vaid elektroonilise pildiotsijaga. Teisalt tähendab see aga seda, et autofookus nii filmimise kui ka ekraanilt pildistamise ajal on kiirem kui ei ühelgi klassikalisel optilise pildiotsijaga peegelkaameral.

Sonyle omaselt on pool karbi mahutavusest täidetud kasutusjuhenditega.

Sony SLT-A37 olulisemad tehnilised andmed:

• Uus 16.1MP CMOS sensor
• ISO 100-16000 (Auto 100-3200)
• 2.6″ diagonaali ja 230 000 piksliga nurga alla seatav LCD-ekraan
• 5.5 kaadrit sekundis sarivõte ( kuni 18 täissuuruses JPEG faili või 6 Raw faili)
• 7 kaadrit sekundis sarivõte 8 mp lahutusvõime ja automaatseadetega
• Inteligentne digitaalne suum
• Digitaalsed filtrid, HDR-režiim, panoraamrežiim, Superior Auto režiim
• Full HD video 24i/60i/24p , AVCHD formaat
• Focus peaking funktsioon toob ekranail terava ala heledama osana välja
• Stereomikrofonid, 3,5 mm mikrofonisisend

Karbis on: Sony SLT A-37 peegelkaamera, laadimisadapter, kaamerarihm, aku, USB-kaabel, toitekaabel, teine toitekaabel Suurbritannia otsikuga, kasutusjuhendid ning tarkvara CD.

Ja muidugi on kaameraga kaasas ka Sony DT 18-55mm f/3.5-5.6 SAM standardsuumobjektiiv.

Sony a37 on kindlasti üks ergonoomilisema korpusega algtaseme peegelkaameraid. Kui mitte kõige paremini kätte istuv. Võrreldes eelkäijaga on uue mudeli käepide etteulatuvam ning pikk-peetri õnarus sügavam. Tükike nahkset kattematerjali on jagunud ka pöidla jaoks tagaküljel olevate nuppude vahele.

Paremal pool ülal on nupp välklambi valla päästmiseks ning all lüliti käsitsi/automaatse teravustamise jaoks.

Siin küljel on ka ühendused – kolme eraldi kummist katte all. Ülal on HDMI ja mini USB pesad.

All eespool on pesa kaugjuhtimispuldi ühendamiseks.

Tagapool on 3,5 mm mikrofoni sisend. Algtaseme peegelkaameratel kohtab sellist asja harva – Nikon D3200 kaameral on samuti 3,5 mm pesa, Canon 1100D digipeeglil seda ei ole.

Mis on aga Sony a37 juures kõige halvem? Kahtlemata selle LCD ekraan. Ekraanile, mille abil toimub enamik kadreerimisi, on mahutatud kõigest 230 000 pikslit. Olgem normaalsed – sellised ekraanid on ju ka algtaseme kompaktkaameratel. Muidugi on A37 otsesel konkurendil Canon EOS 1100D digipeeglil samuti 2.7″ 230 000 px ekraan. Võib aga päris kindel olla, et peagi välja tulev 1200D selle vea parandab.

Kuigi A37 sees ei ole objektiivist tulevat valgust pildiotsijasse peegeldavat prismat, kaalub see siiski sama palju, kui konkurentide vastava klassi kaamerad Canon EOS 1100D ja Nikon 3100D. Umbes pool kilo ilma mälukaardi ja akuta. Sony A37 kaamerale annab kaalu nurga alla seatav LCD-ekraan.

See ekraan muudab mugavamaks pildistamise/filmimise nii madalate kui ka kõrgete võttenurkade puhul. Kaamera suunas seda aga keerata ei saa, nii et autoportreede või iseenda filmimise juures sellest abi ei ole.

Üleval päästiku taga näeme nuppu, mille juurde on kirjutatud “ZOOM”. Arvestades selle asukohta võib arvata, et tegemist on päris olulise nupuga. Sony turundusmeeskonna jaoks võib-olla ongi, kvaliteetsetest piltidest lugu pidav fotohuviline seda ilmselt aga väga tihti vajutama ei satu. See nupp teeb nimelt põhimõtteliselt sedasama, mis digitaalne suum. “Auto Portrait Framing” või “Clear Image Zoom” režiimides saab sellega pildistatavat kaadrit veel 2x lähemale suumida. Sony sõnul töötab see digitaalne suum (uhke nimega By Pixel Super Resolution) intelligentsete ja innovaatiliste algoritmide abil ning selle tulemusena saadav pilt on märksa puhtam ja teravam kui lihtsad interpolatsiooni käigus saavutatavad suurendused. See kõik võib ju tõsi olla. Siiski on kahju, et “ZOOM” nupule ei saa omistada ühtegi teist funktsiooni.

Konica Minoltalt päritud välklambi pesa piirab kahjuks paljude tarvikute kasutamise. Ehk oleks Sony`st olnud tark otsus koos SLT-kaameraliiniga see välgupesa standardsema vastu vahetada…

Programmiratas koos menüünupuga on oma koha leidnud paremal pool kaamerat. A35 aparaadil on ka eesrindliku omadusega stereomikrofonid. Üks nendest ühel pool, teine teisel pool elektroonilist pildiotsijat.

Programmirattal on üheks huvitavaks lisaks rohelise režiimi kõrval olev + märgiga tähistatud Superior Auto režiim. Sellel programmil pildistab kaamera ülikiire sööstuna kaks, vajadusel isegi neli või rohkem fotot ning seejärel paneb nendest kokku ühe, väiksema müra ja teravama joonisega foto. See režiim töötab päris hästi. Ainsaks miinuseks on muidugi see, et pärast igat võtet läheb kaameral lõpp-pildi kokkupanekuks paar sekundit aega.

Veel saab programmirattalt valida 7 kaadrit sekundis sarivõtterežiimi (siin seab kaamera särituse automaatselt). Olemas on otse loomulikult panoraamrežiim ja 3D fotode režiim.

Nagu ülal öeldud, on A37 kaameral lisaks välisele LCD-ekraanile ka veel üks sisemine LCD ekraan. See pisike LCD asub seal, kuhu tavaliselt peegeldatakse peegli ja prisma abil objektiivist sisse tulvav valgus – pildiotsija sees. Okulaari all näeme piklikku andurit, mis registreerib läheduses asuvad esemed (näiteks silma), ning lülitab elekroonilise pildiotsija sisse.

Nii aku kui ka mälukaart sisestatakse kaamerasse alumise luugi kaudu.

Aku kestvus (kuni 450 võtet pildiotsijaga ning kuni 500 võtet LCD-ga) jääb teistele sama klassi kaameratele märgatavalt alla. Seda ilmselt “tänu” elekroonilisele pildiotsijale ning sensori liigutamise teel toimivale värinastabilisaatorile.

Sonyle omaselt on ekraanile võimalik kuvada päris palju informatsiooni erinevate pildistamisparameetrite kohta.

Fn nupule vajutades saab kahel pool ekraani olevad ikoonid aktiivseks muuta. Üles-alla nuppudega saab siis valida soovitud parameetri ning parem-vasak nuppude abil saab selle parameetri seadistusi muuta.

Nagu siit lugeda võib, ei ole “T” tähega tähistatud pildiprogramm ainult kiireimale sarivõttele optimeeritud. See rakendab oma teenistusse ka veel digitaalse suumi, salvestades lõpppildiks kaadri keskosa.

Valikud filmirežiimis. Kaks kaadrisagedust – 50 ja 25 fps. Kummagi puhul saab valida kaks erinevat pakkimistaset 24M ja 17M

Sony a37 on peegelkaamera, mis ei pruugi sobida kõigile fotohuvilistele. Paljud puristid eelistavad traditsioonilist optilist pildiotsijat elektroonilisele ning ei kasuta iial ära pooligi Sony pakutud muljetavaldavaid digitaaalsel pilditöötlusel põhinevaid võimalusi. Kui sa oled aga harjunud kadreerima LCD-ekraanilt ja kui sulle meeldib avastada uusi pildistamisviise, siis võib Sony a37 olla sinu jaoks parim kaamera. Kui sa ei lase end häirida madala lahutusvõimega LCD ekraanist ega pisut hüplikust elektroonilisest pildiotsijast, saad endale kiire autofookuse ja sarivõttega kaamera, mis filmib paremini kui mistahes konkurent ning pildistab fotosid mis on pildikvaliteedilt samal tasemel palju kallimate kaamerate tulemustega.

Sony a37 peegelkaamera Photopointis: 649.00€

Suvi on täis spontaansust, väljakutseid ja seiklusi, mille jäädvustamiseks vajalikku või õiget tehnikat ei pruugi alati käepärast olla. Kui vajad lisajõude reisimuljete, liblikate ja lindude või suvehommikuse päiksetõusu ilu jäädvustamiseks, siis astu läbi Photopointist ja rendi omale sobiv fototehnika. Valikus on Pentaxi peegelkaamerad, Tamroni objektiivid, Metz välklambid ja muud vajalikud tarvikud fotovarustuse täiendamiseks. Lõunapoolsemad eestimaalased saavad puuduolevat fototehnikat laenutada Photopointi Tartu Kaubamaja esindusest. Tallinna rendikeskus ootab kõiki huvilisi uues asukohas - Kristiine keskuse Photopointis.

Nüüdsest saad Tallinnas fototehnikat rentida mugavamas asukohas, kasutada ära argipäeva õhtu hilisemaid tunde ja isegi pühapäeva. Kristiine keskuse Photopoint ja fototehnika rent on avatud esmaspäevast pühapäevani kell 10-21.

Vaata renditavat fototehnikat.

Fotokonkurss “Tamroni makrofoto” on läbi saanud. Viimase kahe nädala jooksul on žürii (makrofotograaf ja bioloog Urmas Tartes, makrofotograaf Jaak Põder, loodusfotograaf Tõnu Ling)  hoolega läbi vaadanud  kõik 1589 konkursile esitatud tööd. Rõõm on tõdeda, et seekordse konkursi tase oli üks paremaid Snäpi pildipangas toimunud makrofotokonkursside ajaloos. Sellest annab tunnistust juba kasvõi allolev valik fotosid. Niisiis – daamid ja härrad. Lubage kõigepealt esitleda fotokonkursi “Tamroni makrofoto” esimest, teist ja kolmandat kohta. Siin nad on:

“Aknakaunistus“. Fotokonkursi “Tamroni makrofoto” esimene koht

Žüriiliige, loodusfotograaf Tõnu Ling kirjutab võidutöö kohta nii: “Aknakaunistus” jooksis teistest imetabastest piltidest napilt mööda oma veidi müstilise, kuid samas vallatu korrapäraga. Pilt väärib oma kohta ka seetõttu, et seda ei väsi vaatamast, mistõttu see sobiks hästi ka sisekujunduse disainielemendiks.

On rõõm kuulutada pilt “Aknakaunistus” fotokonkursi “Tamroni makrofoto” võitjaks ning premeerida see peaauhinnaga – 1000 euro eest Tamroni tooteid Photopointilt

Uuno Rull. “Allamäge“. Fotokonkursi “Tamroni makrofoto” teine koht

Žüriiliige, bioloog ja makrofotograaf Urmas Tartes kirjutab võidutöö kohta nii: “Navahode uskumuste järgi lõi Ämblik-Vanaema taeva. Ta kogus oma võrgule kastepiisku, viskas võrgu õhku ja kastepiiskadest said tähed taevas. Ämblik kui looja, ämblik kui heategija. Need on mõtted, mida selle pildi vaatamine minus meelde toob. Lihtsa visuaalse ülesehitusega pilt kannab süvaga sisuga lugu. Lugu toetab pildi tonaalne lahendus – tumerohelisel taustal tõusevad valgustatud ämblik ja heledad võrguniidid hästi esile. Ämblik muutub soojaks, kuldseks sümboliks, kes vastandub tumedale teadmatusele.
Kui palju siin on allamäge astumist, see jääb pildistaja teadmisele. Võrkurlased (ämblikud) koovad reeglina vertikaalseid võrke. Aga ümmargusel maakeral on ülemine ja alumine pool ikka suhtelised. Ja see pilt ei ihalegi täpset bioloogilist sisu vaid mõjub rohkem tajule ja hingele.
Tehniliselt on pildi vormistus väga õnnestunud. Teravus ja teravusulatus on seal, kus nad toetavad pildi sisu.”

Uuno Rullile kuulub teenitult teine koht Tamroni makrofoto konkursil ning auhind: 750 euro eest Tamroni tooteid Photopointilt.

Rivo Tarum. “Maskeering“. Fotokonkursi “Tamroni makrofoto” kolmas koht

Žüriiliige, makrofotograaf Jaak Põder kirjutab võidutöö kohta nii: “Selles pildis on väga hästi valitud suurendus, mis rõhutab konteksti. Rosinaks võib pidada varasemat ohvrit (tema või kellegi teise) ämbliku kõrval ja liiv annab hea mõõtkava tunde. Tulemus on nauditav ja näha on, et autor on pilti tehes enne selle läbi mõelnud.”

Rivo Tarumile kuulub teenitult kolmas koht Tamroni makrofoto konkursil ning auhind: 500 euro eest Tamroni tooteid Photopointilt.

Žürii poolt ära märgitud pildid Tamroni makrofoto konkursil

Žürii leidis Tamroni makrofoto konkursilt palju väga häid fotosid, mida ei saaks kuidagi jätta unustuse hõlma. Mõni nende seast oli kolmandast kohast vaid mõne punkti kaugusel, mõni pisut kaugemal. Siiski tooksime siin all ära need pildid, mida žürii iseäranis teiste konkursipiltide seast esile tõstis. Huvitavamad, ilusamad, teemakohasemad ja tehniliselt heal tasemel. Allpool reastatud tähestikulises järjekorras.

Aitab poseerimiest. Lendan minema.

Ämbliku pere

Bitter sweet symphony

Duo

Hanemoonide õitseaeg

Jääserv

Jalad puhtaks!

Kurrunurru maal

Kust tuleb valgus

Lehetäi

Makromaalne autoportree

Märtsikelluke lumes

mask

Mesilane lennul

munakivitee

Ohtlikult suur

Piibeleht

Suurendusega

Sütitav armastus

Wierd Connections

Võilill

Nimeta

Vaata kõiki fotokonkursil “Tamroni makrofoto” osalenud pilte Snäpi veebilehel.

Digikaamerad muutuvad üha kättesaadavamaks, internetis võidutseb Instagram ja teised sotsiaalvõrgustikud. Kõik see on põhjustanud digitaalse fotograafia plahvatuslikku arengut. Kõvakettad, mälukaardid ja veebiserverid täituvad kiiresti piltidega hommikusöökidest ning kiisudest. Kuidas aga selles digitaalses kaoses säilitada kontrolli oma fotode üle, neid organiseerida, nende välimust lihvida ning neid ka teistega jagada? Allpool mõned näpunäited programmide ja teenuste kohta, mis algajale piltnikule võiksid kasuks tulla.

Picasa

Kui paljud lugejatest on ehk juba tuttavad Google’i Picasa veebiteenusega, siis kipub ununema samast allikast pärinev fotode töötlus- ja organiseerimisvahend Picasa. Kui Picasa on varustatud lihtsamate fototöötlusvahenditega, siis tema põhiliseks plussiks on eeskätt lihtne ja tõhus võimalus oma pilte teistega jagada. Kuuludes Google’i perekonda on ta tihedalt integreeritud nii Google’i enda kui ka Google+’iga. Kasutades aga väikest lisapluginat võib Picasa abil pilte või terveid albumeid ühe klikiga Facebook’is jagada.  Picasa on tasuta nii Mac kui PC jaoks.

Windows Live Essentials: Photo Gallery

Neile PC-de kasutajatele, kellel on mingil põhjusel allergia Google’i ja selle maailmavallutusplaanide vastu, on mõeldud Windows’i Photo Gallery. Photo Gallery on osa Windows Live Essentials lisalahenduste pakist. Photo Gallery pakub samuti elementaarseid fototöötlusvahendeid. Lisaks neile aga ka võimalust moodustada panoraampilte ning võimalust Photo Fuse. Viimase abiga saab moodustada kahest pildist ühe, kasutades paremaid osi mõlemast fotost. See on eriti kasulik grupipiltide puhul, kui ühel pildil on köhahoog ühel pildistataval ja teisel pildil nokib nina keegi teine.

Photo Gallery’st on samuti kerge pilte jagada. Kui Picasa puhul sai pilte sünkroniseerida nii Google Drive’i kui Google+’iga, siis Photo Gallery teeb sedasama Microsofti SkyDrive’iga. Loomulikult saab ka Photo Gallery’ga  jagada pilte läbi Facebook’i ja ka Flickri.

Paraku ei piisa Windows Live Essentials’i kasutamiseks Windows XP-st, vaid arvutisse peab olema installitud kas Windows Vista või Windows 7.

Adobe Photoshop Lightroom

Edasijõudnud piltnikutele tihtipeale ei piisa elementaarsetest võimalustest. Paljude fotograafide ellu on sellel hetkel astunud Adobe Phtoshop. Paraku on aastate jooksul Photoshopi võimalused laienenud ning programm on suundunud üldise graafilise disaini suunas. Loodus (so turg) aga tühja kohta ei salli ja nii nägi päevavalgust Adobe Photoshop Lightroom, mis on täielikult pühendunud fotograafiale. Koos väikese toetusega ka videole.

Nagu eeldada võib, pakub Lightroom võimalusi piltide peentöötluseks vastates nii proffide kui edasijõudnud asjaarmastajate vajadustele.  Ahvatlevaks muudab Lightroom’i ka selle laiendatavus – saadaval on tonnide kaupa erinevaid pluginaid ja lisasid. Mitmed neist muudavad hõlpsaks piltide jagamise mitte ainult näoraamatus, vaid ka professionaalsetel fotosaitidel nagu näiteks 500px. Mõistagi ei saa sellist tõhusat tööriista enam tasuta, vaid maksta tuleb umbes 120 euroraha.

iPhoto & Aperture

Paraku ei ole mitte kõik fotohuvilised nii õnnelikud, et saaksid kasutada oma arvutites Windowsi operatsioonisüsteemi, vaid peavad leppima iOS-iga. Nendele on kasutamiseks peamiselt kaks programmi – iPhoto ja Aperture.

iPhoto on reeglina juba eelinstalleeritud kõikidesse Mac’idesse osana iLife’ist. Oma võimalustelt sarnaneb see eeskätt Windows Live Essentials: Photo Gallery’ga ning sobib kõige paremini just iPhone’iga tehtud fotode töötlemiseks. Kuigi saab hakkama ka RAW-formaadis failidega. Tehtud pilte saab mõistagi jagada nii Facebooki, Flickri kui Apple’i iCloud’i kaasabil. Üheks iPhoto meeldivaks omaduseks on siin võimalus moodustada esteetiliselt nauditavaid väljaprinditavaid fotoalbumeid. Lisaks saab iPhoto ’11 ja Aperture’iga koostatud fotoalbumeid omavahel jagada. iPhoto ’11 lasti välja 2010.aasta oktoobris ning on eelinstalleeritud kõikidele uutele Mac’idele. Varasemate Mac’ide omanikud võivad selle soetada Mac App Store’ist umbes 12 euro eest.

Aperture vastab oma võimalustelt Photoshop Lightroom’ile. Väikese etteheitena olgu aga öeldud, et antud programmi välimust pole uuendatud juba mitu head aastat. Aperture on saadaval Mac App Store’is umbes 65 euro eest.

Mis aga kingakarpidesse puutub, siis nii iPhone’i kui Androidiga telefonide jaoks on saadaval rakendus Shoebox, mille abil saate sisse skanneerida ning töödelda fotosid, mis valminud enne digirevolutsiooni algust.