Väljalõige täissuuruses pildist (vaata altpoolt)

Juulikuu, hapukurgihooaeg, südasuvi… kuum ja kuiv (mitte tänavu). Mida nüüd teha? Putukaid saab pildistada küll, aga kuidas kuuma ja piiratud nähtavuse ajal loomi pildile saada?

Praegusel ajal fotograafi kasutuses olevad avamaastikud on kas niidetud või on neil hein liiga kõrgeks kasvanud, et keegi peale põtrade sealt välja paistaks. Niidetud heinamaad ei paku just väga ilusat keskkonda metsloomade pildistamiseks. Vaatlemiseks ja pildistamise hajrutamiseks aga küll.  Tihti tulevadki loomad just niidetud heinamaadele toituma. Metskitsed uusi värskeid kasve sööma ja oma pulmatantsu lööma ning rebased niiduki alla jäänud konnade ja hiirte jäänuseid otsima või siis madala heina seest uut elusat saaki püüdma. Tegevuses loom on fotograafile alati kergem saak, sest looma tähelepanu on tegevusele suunatud. Niidetud heinamaale jäetud heinapallid pakuvad ka head varju hiilimiseks. Niisiis niidetud heinamaadel ja jõeluhtadel tasub praegu pilk peal hoida ning kui on oskusi ja õnne, siis saab mõnele elukale nii lähedale, et niidetud keskkonda eriti pildile ei jäägi.

Niitmata aladel on pilti raskem teha, kuid tulemused võivad huvitavamad olla. Nii kipub see tihti olema, et raskemast situatsioonist võib saada põnevamaid võtteid.

Tänavusel tuulisel suvel saab tuult just niitmata aladel väga hästi ära kasutada ning seda on ka vaja, sest tiheda heina sees liikumine tekitab tahes tahtmata heli, mis loomi häirib ja peletab. Loomade leidmine on kõrge heina puhul raskem ja juhtub tihti nii, et keegi hüppab heina seest püsti ja põgeneb ilma et oleks teda varem märganudki. Nii sai alguse ka selle kitsepildi lugu. Ma lonkisin mööda metsaserva lootuses kedagi kohata, kui see korraliku sarvepaariga sokuisand minust paarikümne meetri kauguselt pikkade hüpetega minema putkas.

Kuna ma olin tulnud tuule suunda arvestades õigelt poolt, siis oli tema hirmu allikaks heli. Kuna lõhn temani ei jõudnud, siis ei saanud ta teada, kes heli tekitas ning jäi pärast kolme-nelja hüpet seisma ja tagasi vaatama. Mina olin selle aja jooksul juba põlvili laskunud, mistõttu jäi ainult minu peanupp heinast kõrgemale. Sokuke kuulas ja nuusutas, nuusutas ja kuulas, kuid ei suutnud kuidagi midagi ohtlikku tuvastada. Kõndis siis natuke edasi-tagasi ja rahunes ning otsustas püsti toituma hakata. Esimese paari minuti jooksul tõstis veel paar korda igaks juhuks pead ja heitis pilgu minu, kui heli tekitaja suunas, kuid suutmata kõrgest heinast midagi ohtlikku eristada rahunes jällegi. Õnneks võttis ta ka õige pea suuna minu poole. Kohati oli raske näha, kas loom ikka sööb või on juba pikali heitnud, sest hein oli tõesti kõrge.

Kümmekond minutit sääskede toitmist möödas, jõudis metskits pildistasmiskaugusesse. Sellel puhul on alati raske võtta vastu otsus, millal teha esimene pilt, sest fotoaparaadi katikuklõps võib looma käitumist muuta või ta sootuks peletada. Minu kindel soov oli just tekkinud olukorda edasi anda, mis tähendas kujutada metskitse kõrges heinas. Ootasin veel kolm-neli meetrit ja kui sokuke pea tõstis vajutasin päästikule.

Muidugi kuulis loom teda jäädvustanud aparaadi tekitatud heli, aga ei saanud ikkagi veel asjast täit selgust ja jätkas söömist ning lähenemist. Järgmised pildid tegin veelgi lähemalt ja nüüd loom peatus, et asja korralikult uurida. Alguses proovis kõrvadega midagi tabada, siis võttis ka nina appi ja oligi minu vaimusilmas ettekujutatud hetk saabunud, sest ninaga millegi kahtlase tabamiseks ajas sokuisand kaela õieli ning see oligi kõrge heinaga pilt, mida ma olin soovinud. Loom kael õieli ja nina töös leidmaks endale teed ja tuvastamaks ohtusid.

Pildi esitlus ja tehnilised andmed:

Valgus – Pilvine õhtu, tunnike enne päikeseloojangut.

Pildiformaat – 3:2, pildistatudki püstkaadrina.

Kadreering – Klassikaline kadreering elusobjekti jäädvustamisel, kus vaatamise (seekord siis nuusutamise) suunas jäetakse rohkem ruumi. Hea taustaelemendi moodustas taamale jääv metstukk.

Säritus– Täisava F5,6, et taust võimalikult ühtlaselt uduseks lasta. Säriaeg 1/250 sekundit, ISO 4000. Pildistatud maas istudes käest.

Tehnika – Nikon D4 + Nikkor 300mm F2,8 VR + Nikkor TC-20EIII konverter.

Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Lightroom  4 tarkvaraga.

Loe kõiki Sveni pildilugusid siit

Lõpule on jõudnud kaks viimast nädalat kestnud fotokonkurss “Külade väravad”, mis kutsus eesti fotohuvilisi jagama oma pilte väravatest, ja ennekõike külaväravatest. Konkurss on toimunud kolmes vanuseklassis:
A – lapsed vanuses kuni 12 aastat
B – noored vanuses 13-19 aastat
C – üldarvestus (osavõtjate vanus ei ole piiratud)

Ja siin on ka konkursi tulemused ehk võitjad igas vanusekategoorias.

Lapsed
1. Lambavärav, ka lambad vajavad väravat , Lembevere küla. Kasutaja jussake
2. Omanikuta , Lembevere küla. Kasutaja jussake
3. SüdameVära. Kasutaja AnnL

Noored

1 Lihtne taluvärav. Kasutaja Gete
2. Seto talumuuseum. Kasutaja Gete
3. Uusrikaste “värav”…:) Kasutaja MisterX 375

Üldarvestus
1. Vana-vanaema suvekodus väravast viib tee mere äärde. Kasutaja Pirko
2. Vana ununenud karjavärav. Kasutaja Freiya
3. Ajahambast puretud kloostri väravakoht Padise külas. Kasutaja marmor

Ära märgitud žürii poolt sai pilt “Ootel” kasutajalt Kayvo. Palju õnne kõigile! Korraldajad võtavad võitjatega järgmise nädala jooksul ühendust. Ka võitja võib ise ühendust võtta aadressil rinaldo@rahinge.ee

Vaata kõik fotokonkursile laekunud pildid siit

Eelmise nädala kõlakatel oli siiski tõepõhi all: täna hõikas Canon uue kaamera välja. Täpsemalt lugege ametlikku pressiteadet.

Pressiteade

23.07.2012

Canon tõi turule digipeegelkaamera kvaliteediga kompaktse kaameramudeli EOS M

Canon täiendab täna oma auhinnatud EOS-sarja uue mudeliga EOS M. Digipeegelkaamera kvaliteediga kujutisi, loomingulisi funktsioone ja täis-HD kvaliteediga videoid võimaldav kompaktne ja lihtsasti kasutatav mudel EOS M on kõikjal kaasaskantav kaamera uut tüüpi asjaarmastajatele, kes oma elukroonikat piltide abil jäädvustavad, ilma end tegelikult fotograafideks pidamata.

EOS M on saadaval mustas, läikivvalges, hõbedases või erepunases värvuses ning Canoni EOS-sarja tuntud pildikvaliteedi pärandit sisaldava stiilse ja kompaktse disainiga. Koos selle kaameramudeliga tulevad turule ka uus lameobjektiiv EF-M 22 mm f/2 STM ja standardne suumobjektiiv EF-M 18–55 mm f/3,5–5,6 IS STM, aga ka uus ja kompaktne välklamp Speedlite 90EX , moodustades ühtekokku täiusliku komplekti igapäevaste piltide tegemiseks. Tänu uuele objektiiviadapterile EF-EOS M ühildub mudel EOS M ka Canoni ulatusliku EF-objektiivisarjaga, pakkudes nii veelgi suuremat loomingulist vabadust.

Canoni digipeegelkaamera kvaliteet
Tänu kõrglahutusega ja 18-megapikslise APS-C formaadis CMOS-hübriidsensorile võimaldab kaamera printida fotod plakatiformaadis või kärpida neid sobiva tulemuse nimel. Suur sensor võimaldab ka portreede või efektsete lähivõtete saavutamiseks kunstipärast taustahägu tekitada.

Canoni DIGIC 5 protsessor paneb värvid särama ja muudab nahatoonid loomulikuks, samas kui ülilühikesed säriajad võimaldavad tegevusi sekundi murdosa jooksul jäädvustada. Tänu mudeli tundlikule ja loomulikule ISO-ulatusele 100 – 12 800 (laiendatav kuni väärtuseni 25 600) on ka õhtust õhkkonda ja keerulisi öiseid stseene lihtne detailselt jäädvustada.

Nõelteravate võtete ja professionaalse ilmega videote tegemiseks sisaldab  uudne disain hübriid-autofookussüsteemi, mis toetab ülikiiret ja täpset automaatteravustamist nii pildistamisel kui ka filmimisel. 

Kaameramudeli EOS M iga aspekti loomisel on peetud silmas loominguliste ja kvaliteetsete piltide võimalikult lihtsat jäädvustamist. Kaameral on ere, kõrglahutusega 3,0-tolline (7,7 cm) Clear View LCD II puuteekraan, millel on võimalik valida ikoonide abil eri võtterežiimide ja sätete vahel.

Canoni Speedlite-välklampidega saab kasutada erinevaid valgustustehnikaid ning lisada võtetele omapära. Alternatiivina saab kasutada ka loominguliste filtrite valikut, kuhu kuuluvad mängukaameraefekt, teraline mustvalge ja kalasilmobjektiivi moonutust jäljendav filter. Filtreid saab rakendada juba enne pildistamist, nähes reaalajavaatest selle eelvaadet ja saades enne lõpliku võtte jäädvustamist eri efekte katsetada ning sobivaima välja valida.

EOS-video ja videokollaaž
EOS M lülitub hõlpsalt ka stereoheliga täis-HD videorežiimile. Videokollaaži režiim võimaldab luua professionaalse montaažiga videoid juba kaamerasiseselt.

Ulatuslikum EOS-süsteem koos eriotstarbeliste lisatarvikutega
Lisaks ühenduvusele Canoni olemasolevate EF-objektiivide, lisatarvikute ja Speedlite-välklampidega, tuleb kaameraga EOS M turule ka spetsiaalne kompaktsete lisatarvikute tootevalik. Kaks uut EF-M-objektiivi – standardsuum EF-M 18–55 mm f/3,5–5,6 IS STM ja lameobjektiiv EF-M 22 mm f/2 STM – võimaldavad uue mudeliga head portatiivsust ja suurepärast jõudlust saavutada. Mõlemas objektiivis on kasutusel erakordselt sujuvat automaatteravustamist pakkuv uus samm-mootori tehnoloogia ning Canoni täppisoptika, samas kui nende kompaktne disain sobib ideaalselt kaamera taskumõõtu korpusega.

Lisaks kuulub kaamera EOS M standardvarustusse ka uus välklamp Speedlite 90EX. See kerge ja äärmiselt kompaktne välklamp pakub maksimaalset juhtarvu 9 ning lainurkobjektiivide tuge, mis ühtekokku muudavad selle ideaalseks igapäevaseks kasutamiseks mõeldud üldvälguks. Juhtmevaba juhtfunktsioon võimaldab ka mitut välklampi juhtmevabalt juhtida ning kogenumatel kasutajatel mitme erineva loomingulise valgustusefektiga katsetada.

EOS M – põhiomadused
·        Digipeegelkaamera kvaliteet kompaktses keres
·        Intelligentne automaatne stseenirežiim
·        Mitmekülgsus tänu vahetatavatele objektiividele
·        Efektse taustahägu tekitamine
·        Lihtsasti kasutatav puuteekraan
·        Õhkkonda edastavad fotod hämaras
·        Täis-HD video koos videokollaaži režiimiga.

Canon Europe
Canon Europe on regionaalne müügi- ja turundusettevõte, mis esindab 116 riigis tegutsevat kontserni Canon Inc. Ettevõte annab tööd enam kui 11 000 inimesele Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas. Canoni tooteportfelli kuuluvad digitaalseid kompakt- ja peegelkaamerad, televisioonis kasutatavad objektiivid, kaasaskantavad röntgeniaparaadid, mitmefunktsioonilised ja professionaalsed printerid ning nendega seotud teenused. Canon investeerib suures mahus uurimis- ja arendustöösse, et tagada oma klientidele alati kõige paremad ja uuenduslikumad tooted ja teenused. Alustades harrastusfotograafidest ja lõpetades suurte trükiettevõtetega võimaldab Canon kõigil oma klientidel teoks teha nende enda kirge piltide vastu. Lisateavet Canon Europe’i kohta leiate aadressilt www.canon-europe.com.

Anname teada, et meie kasutatud fotokaupade lett asub nüüdsest Tallinnas Rocca al Mare keskuses Photopointi kaupluses (Paldiski mnt 102, Tallinn). Valikus on kasutatud peegelkaamerad, objektiivid ja välklambid.
Peatse kohtumiseni!

Kompaktkaamerate turul on konkurents kõva ja kui sa otsustad teha väga vinge kompakti, mille eest saaks ka õite uhke hinnanumbri küsida, kuid pakkuda ka kaamerat mis seda hinda väärt oleks, siis on sul päris keeruline pähkel ette võetud. Megapiksliralli on asendunud sensorimõõduralliga – suur sensor on ju see, mis tagab hea valgustundlikkuse ja võimaluse ruumiliseks fookuseks. Sony võtab medaleid mõlemalt alalt: RX100 sensor on ühetollise diagonaaliga. See on sama suur, kui Nikoni 1 seeria hübriididel, ja ainus kompakt, mis kasutab suuremat sensorit, on Canon G1X – viimase puhul tuleb aga klassifikatsiooni “kompaktkaamera” võtta teraksese soolaga, sest mitmed hübriididki on temast väiksemad ja kergemad. Teiseks on Rx100 sensoril 20 megapikslit, mis on tõenäoliselt esikohavääriline kompaktide vallas. Vaatame Sony uut superkompakti lähemalt.

RX100 on pakitud sellisesse šikki peaaegu kuubikukujulisse karpi.

Stiilne välimus jätkub ka karbi sisemuses – dokumendid ei ole lihtsalt kilekotti tõmmatud ja karbis teiste asjade peale visatud vaid omaette peenes mustas pappkarbikeses.

dokumentide karbikese alt tuleb välja kaamera. keset karpi, õndsas üksinduses oma mustast plastikust troonil.

selle plastikust osa alt tulevad välja eraldi lahtritesse paigutatud lisatarvikud. mitmed neist väärivad omaette tähelepanu.

kaamera koos dokumendikarbiga.

Enamuse dokumendikarbist täidab meie jaoks täiesti ebavajalik paks raamat. Eestikeelne juhend on koos teiste Balti keeltega eraldi väiksemas raamatus. Lisaks on siin garantiidokumendid ja pisut reklaami.

Enne kaamera juurde jõudmist, nagu lubatud, lisatarvikutest. Tavaliselt ei ole kaamera USB kaabli kohta suurt midagi öelda, seekord aga on oluline mainida et tegemist on microUSB standardiga – ehk sama, mis tänapäeval üldlevinud nutitelefonidel. Seega on neid kaableid üsna igalt poolt võtta. Kudos Sonyle, kes senini on tahtnud pidevalt oma jonni ajade mingite spetsiifiliste ebastandardsete kaablitega.

Aga see pole veel kõik: akut laetakse tal läbi kaamera, ja justnimelt läbi sellesama USB pesa. laadija koosneb voolujuhtmest ja väikesest adapterist, millel on USB väljund. Sealt läheb komplektis olev USB kaabel kaamerasse. Kaamera suudab laadida akut ka arvuti USB pesast, aga oluliselt aeglasemalt. Põhimõtteliselt käibki selle kaamera aku laadimine täpselt samamoodi nagu nutitelefonidel.

Randmerihm on tõenäoliselt kõige muutumatum lisatarvik, mis selle kaameraga kaasa tuleb. Tilluke rihmakinnitusava on RX100′l aga mõlemal pool, ja kaameraga tulevad kaasa kaks aasa, mis saab kinnitada neisse avadesse, ja nende aasade külge omakorda laiema kaelarihma (ei ole komplektis).

Aku on samuti uus, NB-BX1 tüüpi ja üsna suure mahutavusega – 1240 mAh. CIPA lubab ühe laadimisega 330 pilti.

Aitab muust mulast, räägime kaamerast endast. Aparaat on sammuke suurem kui harilik suitsupakk, aga see-eest palju tervislikum. Taskusse mahub sama hästi.

Kaamera koostekvaliteet on soliidne. Kõik, mis peab liikuma, liigub sujuvalt ja kindlalt, ning mis ei pea liikuma, ei liigu.

Objektiiv, nagu Sony vingematel aparaatidel ikka, on Carl Zeissi klaasimeistrite näputöö. RX100 jaoks on nad valmis nikerdanud õige jämeda toru. Objektiivi tüüp on Vario-Sonnar T*. Vario tähendab suumi, mis meie jaoks on küll iseenesest mõistetav aga Zeissi jaoks mitte nii väga. Sonnar tähendab päikest, ehk Zeissi valgusjõulisemaid objektiive. RX100 ava lainurgas on f/1,8, mis on päris hea tulemus. Suumi lõpus on suurim ava mitte nii väga lahtine F/4,9 aga ega seegi halb tulemus ei ole. T* tähistab Zeissi parimat kattevääristust peegelduste vastu.

Suumi on kaameral  umbes 3,6x, filmiformaadi standardisse ümber arvutatuna 28-100mm. Objektiiv suumides palju pikkust ei muuda, suumi keskosas tõmbab pisut kokku, alguses ja lõpus on enamvähem sama pikk. Autofookus on meeletult kiire, isegi hämaras.

objektiivi ümber on rõngas, mille sarnast oleme varem näinud näiteks Canon S100‘l. Selle rõngaga saab määrata erinevaid valikuid, ja sageli saab ise määrata, mis funktsiooni ta muudab. ratas liigub sujuvalt ilma astmeteta, mis võib astmeliste muudatuste tegemiseks tunduda pisut ebatäpne. Sony on sellisteks puhkudeks lisanud rattale virtuaalse astmelisuse – kõlarist kostub klõpsuv heli, kui ratta liigutamine on määratud seadistust muutnud.

Kaamera pealtvaates – vasakult hüppab välja välk, paremal on reziimivaliku ratas. Automaatrziime on kaks – intelligent auto ja superior auto. Vimane pildistab lühikese sarivõtte ja töötleb neist kokku ühe, kõrgema kvaliteediga pildi. Lisaks on siin voolunupp ja päästik koos suumihoovaga. Suumi funktsiooni saab omistada ka objektiivi ümber olevale rattale.tillukesed pilud välgu osa lähistel ja voolunupu juures on stereomikrofon video jaoks.

Paremal tiival on rihmakinnitusaas, kaks kruvi ja üks klapp.

Selle klapi taga peidab ennast microUSB pesa.

Vasakul tiival pole suurt midagi huvitavat. allpool on kolm augukest kõlarile.

Põhja altvaatab vastu kaks luuki ja statiivikeere. viimane on metallist aga mitte objektiiviga samal joonel. Ilmselt jäi seal ruumi väheks.

Väikese L-tähe kujulise kummist luugi all on microHDMI pesa. Vastavat kaablit küll kaameraga kaasa ei saa.üldjoontes on Sony üsna  uhke selle kaamera videovõimekuse üle.

Suurema luugi taha käib aku ja mälukaart.

Kaartideks sobivad SD, SDHC, SDXC kui ka Memory Stick Duo kaardid.

selline välk hüppab vajadusel kaamerast välja. sisse tagasi käib ta näpujõuga.

Välk lähemalt.

Tagapaneelil ekraanist vasakul enamus nuppe, ja seda üsna klassikalises asetuses. üleval on videopäästik, all on omavahel ühendatud tagumine valikuratas ja noole/funktsiooniklahvid. selle keskel on suur nupp millel ei ole ühtegi märget. selle nupu hetkel kehtivat funktsiooni kirjeldab reeglina ekraanil ümmarguse valge märgi kõrval olev selgitus. nupud on paratamatult üsna tillukesed, et mahutada ära suurt ekraani. Ekraani must raam on küll üsna lai, selle arvelt oleks ehk saanud nupud pisut suuremaks teha.

Objektiivi ümber oleva ratta keeramisel tehtavaid seadistusi kuvatakse ekraanil sellise kaaerena.

Ekraani üle on samuti Sony uhke, ja seda ka põhjusega. Kolmetollisele monitorile on paigutatud üle miljoni pildipunkti, ning kaustatud on WhiteMagic nimelist tehnoloogiat – lisaks RGB pikslitele on ekraanil ka valged pikslid, et anda pildile rohkem dünaamikat ja säästa voolu.

Kaamerale on juurde pakkuda ka spetsiaalselt talle loodud nahkvutlar. Ostes kaamera koos kotiga, maksad komplekti eest ~60€ vähem.

Vutlar koosneb kahest poolest, alumine kruvitakse statiivikeermesse, kusjuures koti küljes on omakorda statiivikeere, ehk kaamera saab ka koos vutlariga statiivile panna. teine pool käib pealt ümber kaamera ning põhja alt trukkidega kinni.

Kotiga on kaasas lai kaelarihm. sellesama rihma saaks kaameraga kaasas olevate aasade abil ka otse kaamera külge kinnitada.

Sony DSC-RX100 Photopointis: 679,00 €

Sony vutlar LCJ-RXA Photopointis: 79,99 €

Sony DSC-RX100 +vutlar LCJ-RXA Premium Case Kit Photopointis: 699,00 € (-8%)