Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/10, 1/1000 sek, ISO 400.

Erinevates kultuurides on ilmselgelt erinevad arusaamad pildistamisest ja ka seadused võivad tihti keelata teatud asjade või olukordade jäädvustamise. India oma tohutu kultuurierinevusega on just see ideaalne koht, kui rääkida salaja pildistamisest. Tean, et tihti ei ole ilus ja moraalne pildistada asju mida on keelatud pildistada, aga ma olen ikkagi fotograaf ja annan endast parima, et saada pilte mida keegi teine ei ole saanud. Üritades muidugi arvesse võtta iga olukorra eripärasid ja jäädes ikkagi inimeseks. Salaja pildistamise eesmärk on saada pilte reaalsest elust ning jäädvustada inimesi ja kohti just nii nagu nad on, jättes kõrvale igasuguse poseerimise ja isikliku kontakti.

Minu jaoks on see alati väga põnev kategooria. Mingites olukordades või isegi adrenaliini üles tõmmata, kui sa tead, et vahelejäämisel võib probleeme tekkida. Indias on salaja pildistamine muidugi ka üks korralik katsumus, sest peaaegu kunagi ei ole hetke kus keegi sind ei vaataks. Võtmefaktoriks, samamoodi nagu mutkunstnikel, on tähelepanu mujale juhtimine.

Toon paar näidet. Tänaval kõndides, on mul kaamera peaaegu alati käes. RX1 on täpselt õige suurusega, et saab peaaegu peopessa ära peita. Mis annab suured eelised peegelkaamerate ees. Peegelkaameraga oled sa alati tähelepanu keskpunktis ja on kaugele näha su soovi pildistada. Sonyga aga võib olla näha seda kaamerat natukene, aga kuna sa ei tõsta seda näo ette, siis ei teki ka olukorda, kus inimesed saavad aru, et sa pildistad. Näpp kogu aeg päästikul liigun tänavatel ja üritan pildistada inimesi oma igapäeva tegevustes, samas üritades nendele piisavalt  lähedale saada. Väga tihti ka loon pildistatavaga silmsideme, just eesmärgiga tema tähelepanu kaameralt mujale viia. Ja siis altkätt pilti teha. RX1 ei reeda ennast ka katikuheliga, see on sama vaikne nagu sa asteks hoolikalt tikupaki lauale.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5, 1/2000 sek, ISO 400.

Teine viis kuidas neutraalselt pildistada, kui sa hoiad kaamerat rihmaga üle õla. See saadab ilmselgeid signaale välja, et sa ei ole valmis pildistama ja isegi ei plaani seda teha. Samas aga hoiad kätt koguaeg kaameral, nagu kaitseks seda, aga tegelikult katik kogu aeg paugub. Sobib just tänaval pildistamiseks ideaalset, kus igasugune müra summutab ebavajalikud helid. Mõnedel uutel profikaameratel on ka olemas “Silent Mode”. Ehk siis, saad pildistada ilma helita, pildid on küll väga minimaalse resolutsiooniga, aga on ikkagi võimalik pilt kätte saada.

Sattusin siin korra kohalikku haiglasse, kus ilmselgelt oli pildistamine keelatud. Natuke oli küll piltide tegemine raskendatud, kuna valge mees India haiglas on suhteliselt haruldane juhus ja tähelepanu mille osaliseks sa satud on maksimaalne. Hoidsin kaamerat õlal ja vaikselt parema käega sättisin vajalikke asju paika. Kaamera oli manuaalreziimis aga hoian AUTO ISO peal, niiet kaamera teeb ise kõik vajaliku ja ei pea raiskama väärtuslikku aega tehnilisele poolele mõtlemisega.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/1000 sek, ISO 6400.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/4, 1/250 sek, ISO 5000.

Gokarna tillukestes mägedes sattusin keset külateed olevasse kohvikusse. Algul tundus, et kohvik on suletud ja kedagi pole kohal, kes mulle külma jooki pakuks, aga kui vaikselt ukse avasin, nägin et omanik tukastab keset kööki. Kiirelt kaamera välja ja üks klõps. Kahjuks oli mees väga kerge unega ja ärkas sekund peale foto tegemist. Selleks ajaks oli mul kaamera juba langetaud ja pilt purgis. Pääsesin puhtalt.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/100 sek, ISO 800.

Salaja pildistamisel on omad võlud aga ka natuke ohtlik ja ebaeetiline pool. Sinu enda otsustada, kui kaugele sa tahad minna ja mille kõigega sa oled nõus riskima. Igas riigis on ka niiöelda sõjaliselt strateegilised kohad, mille pildistamine on rangelt keelatud ning karistused võivad olla päris karmid. Minu jaoks annab selline salaja pildistamine tohutult palju seiklust ja huvi fotograafia suhtes juurde. Muidugi on õhtuks mälukaart täis ebaõnnestunud pilte, aga nende vahelt hoolikalt noppides võib leida tõsiseid tänavafotograafia pärleid. Jõudu salatsemisel!

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/500 sek, ISO 1600.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/7,1, 1/500 sek, ISO 1000.

Kaamera on paar korda viperusi visanud, tundub, et ei midagi tõsist, aga ütleb vahest, et lisaseadet ei ole võimalik kasutada. Kuigi mul mingit lisaseadet külge ei ole pandud. Peab välja lülitama ja uuesti sisse pannes, on probleem lahenenud. Arvan, et talle meeldib see kuumus vähem kui mulle. Praegu olen juba Keralas, kus temperatuuri on 45 ja õhuniiskust peaaegu 90%. Vaatame kuidas kaamera siin hakkama saab. See saab talle suht hea proovikivi olema.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/3,5, 1/100 sek, ISO 1000.

Vaikselt hakkab juba tekkima see õige 35mm tunnetus. Hakkan harjuma ainult ühe objektiiviga ja juba visualiseerin pilti enne kui selle üldse teen. Ja mulle meeldib see tohutult.

On olnud ka olukordi, kus teravustamine on aeglaseks jäänud ja pilt on kaotsis. Kuigi üldiselt võrreldes kõigi profiobjektiividega on Carl Zeissi 35mm f2 tohutult kiire mootoriga. Saab ilusti hakkama ka öösel nõrkades valgustingimustes. Alati öösel pildistades loodan, et saab teravustamisega niisama hakkama ja ei ürita abivalgust kasutada. See teravustamise abivalgus on punane ja rikub terve pildistamise diskreetsuse ära. Kujuta ise ette, et oled kuskil agulis ja tahad pildistada kohalikku kiirtoidukokka. Söögikoht on ümbritsetud kümne inimesega ja kõigi pilgud on sinule suunatud. Kokk ise on nõus pildile jääma, aga ega ta väga rõõmus sellepärast ei ole. Ja siis järsku lased talle suure ja tugeva punase valgusvihu näkku. Tumedatel India tänavatel on see nagu üleskutse tähelepanuks. Paar korda on seda juhtunud aga enamasti saab kaamera ilma ka hakkama.

Vaata kõiki “Kompaktkaameraga indias” artikleid siit

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. Sweep Panorama režiimis. (kliki pildil ja vaata suuremalt)

Kas te mäletate sellist sarja nagu The Flinstones?! Ma arvan, et see filmiti siin, Hampis. Nali naljaks, aga tõesti ma ei ole terve elu peale kokku ka nii palju kive näinud. Siin üks kivi, seal üks kivi, eemal terve mägi kividest. Kivid kivide peal, kivid kivide all, üks suur kivi väikese kivi peal, väikesed kivid suurte kivide peal. Täpselt nagu hiiglaslikud lapsed oleks siin käinud mängimas ja neid kive asetamas üksteise otsa.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2,8, 1/400 sek, ISO 100.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/3,5, 1/2000 sek, ISO 200.

Kohalikud arvavad, et siin on jumalate käsi mängus. Meie leidsime 3 versiooni ja veel ei tea mille kasuks uskuda. Esimene on jumalate käsi, teine on jääaeg ja kolmas on vesi. Ilmselgelt lõpuks jääb kaalukauss sinna jumalate kätetöö poole pidama. Sest tõesti see maastik on nii uskumatult müstiline. Mitu päeva olen oma mootorrattaga ringi sõitnud ja suu ammuli imetlenud. Jah, mul on mootorratas. Siin on kõigil mootorrattad, sest päeva rent on 1.3 eurot. Peaaegu nagu sulle antakse ratas niisama kasutada.  Pole midagi paremat, kui sõita tulikuumal suvepäeval keset Indiat mootorrattaga kuulates kõrvaklappidest mahedat haussi.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/16, 1/320 sek, ISO 640.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2,5, 1/2000 sek, ISO 50.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/9, 1/320 sek, ISO 250.

Hampi on tuntud oma rikkaliku templite kultuuri poolest(ka need on enamus lihtsalt kivid üksteise otsa laotatud). Turistina ja ajaloohuvilisena on siin kultuuri tohutult palju. Aga kui sa oled backpacker, siis see on ideaalne koht kus veeta nädalake. Võib ka öelda,et Hampi on Lõuna-India mägironijate meka. Paljudest kohvikutest saab laenutada kõik vajaliku varustuse, ronimisvõimalusi on alates amatööridest, kuni tipp-professionaalideni välja. Küsi kindlasti ka eraldi kaarti, kus on kõik ronimiskohad märgitud koos raskusastmega.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/9, 1/800 sek, ISO 250.

Kui sa tahad tunda päevast päeva seda Indiat enda ümber, siis otsi omale öömaja Hampi Bazaar linnaosast. Kui sa aga tahad rohkem rahulikumat ja sotsiaalsemat keskkonda, siis mine üle jõe ja otsi üles Shanthi restoran/hostel.

Olen juba mitu nädalat otsinud head kohvi, aga väga ei leia kuskilt. Enamus kohvi mis nad pakuvad on mingi veider pulber kuhu lisatakse vett ja tulemuseks on kohvimaitseline jook. See kohvi ei sisalda isegi kofeiini. Eile leidsin Hampis koha kus pakutakse reaalset kohvi, Lavazzat. Ma tean küll, mis te baristad kõik mõtlete praegu, aga eks te üritage paar nädalat ilma kohvita olla! Restorani nimi on Mango Tree. Varsti lähen Keralasse, seal on kindlasti kohviga palju paremad lood.

Kui sa ronimas ei käi ja väga ei viitsi nendesse templitesse ka minna(mis kõik näevad suhteliselt sarnased välja), siis Hampi on üks tohutult laisk koht. Nagu enamus turistilikes kohtades Indias, tehakse sul tillukese raha eest kõik ette ja taha ära.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. Sweep Panorama režiimis.

Sõbrad kogu aeg tahavad, et ma ikka neid seiklusi ka kirjutaks, või mingeid rõvedusi või ükskõik mida, mis annaks kerget šokki. Üks “hea” lugu on Hampist küll.

Istun järjekordselt seal Mango Tree kohviku trepil ja naudin hommikukohvi koos sigaretiga. Mulle läheneb väike poiss ja üritab postkaarte müüa. Keeldun koheselt ja tegelen oma nautimisega edasi. Aga ei, poiss ei lähe ära vaid pomiseb väga vaiksel ja kurval häälel midagi. Üritan temast aru saada, aga kuidagi ei õnnestu. Pomiseb midagi sellist.. mister..lets go..lets go.. your room..where do you go.. lets go.. please..mister.. i can do whatever. Ja siis oma käega imiteerib nagu tegeleks suuseksiga.

Olin täiesti löödud ja jäin lihtsalt suu lahti teda vaatama. Kas tõesti see alla kümne aastane poiss praegu pakub mulle teenust. Ei öelnud midagi ja läksin kohvikusse tagasi. Kümme minutit hiljem sisenevad kohvikusse kaks valget neiut koos kahe väikese India poisiga, kellest üks on seesama eelpool mainitud õnnetu poisike. Tüdrukud otsustasid poistele lõuna välja teha, postkaartide ostmise asemel.

Istuvad nad seal, minust paari meetri kaugusel ja naudivad lõunat, kui järsku seesama poiss keerab vaikselt ümber, rullib oma märkmiku toruks ja pistab selle omale suhu. Ise samal ajal nukralt mulle otsa vaadates ja selgelt silmadega näidates, et me võiksime koos sellest restoranist lahkuda. Tegi seda teistele täiesti märkamatult.

Ei oskagi seletada mis tunne mind valdas, mingil määral olin šokeeritud, natuke kurb, ja mingi viha oli ka, aga täpselt ei tea mille vastu. Võttis paariks tunniks sõnatuks. Hiljem nägin neid samu saksa neidusid, kes ütlesid, et see poiss oli 8 aastane.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/9, 1/320 sek, ISO 1000.

Homme sõidan Bangaloresse, Karnataka pealinn. Väga ei meeldi see linna minemise mõte, aga kahjuks ei leidnud muud võimalust, kuidas ma saaksin linna vältida ja otse Keralasse sõita.

Vaata kõiki “Kompaktkaameraga indias” artikleid siit

Saabuva suve ootuses on Panasonic asunud oma kaameravalikut rannavormi treenima. Teiste hulgas saab uuenduse ka hübriidide tuumikmudel – kalevi alt vabanes Panasonic G6 hübriidkaamera.

Disaini osas on kaamerat omajagu pannilabidaga patsutatud ja nii on see nüüd vähem nurgeline. Nupuasetuse osas on kaamera aga jäänud väga sarnaseks oma eelkäija, G5’ga. Vaid välguvabastusnupp on kolinud kaamera tagaküljele ja all vasakus nurgas on üks nupp juures. Viimane käivitab vaikimisi WiFi/NFC ühenduse – võimaluse pildid kohe mobiilseadmesse ja sealt internetti paisata. Sellele nupule saab küll soovi korral ka muu funktsiooni määrata. Programmeeritavaid nuppe on uuel mudelil kokku viis.

Sensor on eelkäijaga sama või väga sarnane, kuid sellele on kaaslaseks pandud uus protsessor. See võimaldab müravähendust rakendada tsoonipõhiselt: varju- ja heledatele aladele erinev müravähendus, ning ühetoonilistele ja peene detailiga aladele samuti erinev töötlus.

Panasonicu kiire autofookus on saanud uuenduse öövõtte AF režiimi näol, mis lubab leida fookuse ka -3 EV valgustugevuse (või pigem vähesuse) korral. Videograafe rõõmustab see, et lisaks korralikule sisseehitatud stereomikrofonile on nüüd võimalik ühendada väline mikrofon, lisandunud on ka muid videoteemalisi uuendusi, nt 24fps režiim.

Pööratav puuteekraan on saanud juurde kulbitäie piksleid, neid on nüüd üle miljoni. Elektrooniline pildiotsija on samade füüsiliste näitajatega (1,4 miljonit pikslit, 100% vaateväli) kuid näitab selgemat pilti – enam ei näe kiirete kadreeringumuutuste korral pildiotsija vaade hetkeks välja nagu värske õlimaal, millest laia käega üle tõmmatud.

Turule peaks G6 imbuma hakkama Juuni lõpus.

Kaks nädalat tagasi kirjutasime Photopointi Ajaveebi veergudel ühest andekast rakendusest filmile pildistajatele – Exif4Film. Programmi arendajad on teinud analoogfotograafiat armastavatele inimestele veel ühe vahva tarkvarajupp, mille eesmärk on võimaldada käepäraste vahenditega kiiresti digitaliseerida juba ilmutatud fotofilm. Ma ütlen ka kohe ära – HELMUT Film Scanner ei anna kohe kindlalt puhast lõpptulemit ning see ei ole mõeldud fotolaborite skännerite või korralike lame(filmi)skännerite asenduseks. Rakenduse eesmärk on võimaldada kiirelt eelvaateks film ära digitaliseerida ning ka internetis jagada.

Funktsionaalsus

Põhimõtteliselt töötab rakendus äärmiselt lihtsalt – vali filmi tüüp, pildista kaamerarakendusega üles ning lisa värvikorrektuur. Iseenesest mõistetav on see, et teatud nüansid ning reeglid ka sellele rakenduvad. Esimene soovitus – võimalikult ühtlane taustvalgustus, mis kataks kogu pildistatava kaadri ära. Selleks sobib nii lihtne valguslaud, mida nõukaajal pea igas kodus leidus filmide vaatamiseks. Sellise seadme puudumisel toimib tahvelarvuti ekraan koos mõne valguslaua rakendusega  (Lightbox Free Google Play’s toimetab väga hästi) või sülearvuti/lauaarvuti ekraan. Valge tausta saamiseks piisab kasvõi tekstiredaktori lahti võtmisest. Lisaseadmete puudumisel kasvõi vastu valgust aknal pildistamine. Teiseks, mida vähem küljepealset valgust, seda teravam ning täpsemate värvidega pilt tuleb. Ning ära kasutage kaamera efektifiltreid või välku – siis te head tulemit kindlalt ei saa. Igasugused instagrammi efektid võib hiljem lisada.

Tulles rakenduse juurde. Valida saab kolme filmi põhitüübi vahel – mustvalge, värviline ning positiiv (slaid) film. Vastavalt filmitüübile tehakse ka hilisem värvide korrektsioon. Kui pilt tehtud, siis laetakse see kaameraprogrammist skanneerimisrakendusse. Eelvaates saab kasutaja teha vajaliku korrektsiooni pildile – saadaval on kõige tähtsamad tööriistad. Programm lubab korrigeerida heledust ning kontrasti, värvikanalite intensiivsust (roheline, sinine ja punane kanal eraldi või koos seadistatavad), värvitasakaalu, värviküllasust ning teravust. Lisaks saab filmilt skanneeritud kaadrit peegelpilti pöörata või keerata. Peegelpilti pööramine on vajalik siis, kui film esimese hooga tagurpidi (vale pool üleval) sisse pildistati.

Programmil on sisse ehitatud ka teistesse platvormidesse jagamise funktsioon – Dropbox, Facebook, Flickr ning EyeEm. Kui sinu lemmik on sellest nimekirjast puudu, siis ära muretse – HELMUT salvestab pildid sisemällu ning sealt saab juba jagada soovitud kohta. Kuna rakendus on arendusjärgus, siis tulevikus on oodata uute platvormide ning ka võimaluste lisamist.

Lisamärkusena mainin ka kohe ära, et selle rakenduse eesmärgiks on saada võimalikult kvaliteetne tulem. Kui sinu nutitelefon või tahvelarvuti ei saa rakendusega esimese hooga hakkama ning programm hangub peale pildi tegemist, siis võta seadistuses pildi kvaliteeti maha. Lisaks aitab võimalikult täpse lõikeraami (crop) kasutamine. Performatsiooniriba pole ju mõtet sisse skanneerida – kõik niikuinii teavad, et tegu on filmifotoga.

Kelle jaoks?

Kohe artikli alguses sai mainitud, et tegu ei ole fotolaborite või kvaliteetsete filmiskannerite asendusega. See lihtne rakendus aitab analoogfotograafia fännil kiirelt pildid digitaliseeria võrdlemisi hea kvaliteediga, et neid sõpradega jagada või internetti pildipanka maandada. Seda just situatsioonides, kus ei ole võimalik minna lähimasse Photopointi ning lasta meil seda teha. Või siis, kui ilmutatud film peos ning paberpildid olemas ja sõbrad kohe endale pilte küsima. Mis iganes see situatsioon ka ei oleks – hädast välja aitab ikkagi.

Kokkuvõte

Arvestades fakti, et tegu on arendusjärgus oleva rakendusega, töötab üllatavalt hästi ning pakub ohtralt funktsioone filmi skanneerimisel. Samas suurimaks pudelikaelaks saab enamjuhtudel valgusallika kontrollimine, kuna tugevam külgvalgus rikub kergelt kontrastsuse ning värvitasakaalu ära. Samas aitab selle vastu pappkarp koos väikese auguga kaamera jaoks ning skanneerimine võib alata. Juhul kui teie nutitelefon või tahvelarvuti kaamerasilm pole siiski piisavalt hea selle jaoks või jääb nõrgaks, siis tulge lähimasse Photopointi ning me teeme fotolaboris ise digitaliseerimise ära.

HELMUT Film Scanner Google Play Store’s

Enamik ülevaateid, mis Canon EOS 700D kaamerast kirjutatud, algavad valju nurinaga. Nurina põhjuseks on asjaolu, et 2013 aasta märtsis avalikustatud 700D peegelkaameral on liiga vähe täiustusi võrreldes selle eellase, 2012 aasta juunis lagedale tõmmatud 650D kaameraga. See on muidugi tõsi, sest suuremaid täiustusi on tõepoolest vaid kolm (millest saad hea ülevaate uudispostituses). Fotohuvilise vaatepunktist, kes soovib endale head peegelkaamerat, ei ole aga üldse oluline, kui palju teda huvitav kaamera oma kunagisest eellasest erineb. Tema jaoks on hoopis oluline teada, et kas see konkreeetne aparaat on piisavalt hea ja kuidas see toime tuleb võrdluses oma konkurentidega. Täpselt seda siin pildipostituses põgusalt vaatlemegi.

Canon EOS 700D on algtaseme peegelkaamera, mis asetub Canoni tootevalikus soodsate peegelkamaerate 100D ja 1100D ning kesktaseme 60D vahele. Rebimine selles kaameraklassis on erakordselt kõva – on ju konkurentidel 700D-le vastu panna sellised aparaadid nagu Nikon D5200, Pentax K-30 ning Sony a65. paigutame siinsamas külg-külje kõrvale nende nelja kaamera olulisemad parameetrid:

	Canon EOS 700D	Nikon D5200	Pentax K-30	Sony SLT-a65
Sensor	18MP CMOS sensor, faasituvastusega pikslid sensori keskosas	24,1 MP CMOS sensor,	16,3 MP CMOS sensor,	24,3  MP CMOS sensor,
Maks. ISO	100 – 6400 (12800 võimendusega)	100 – 6400 (25600 võimendusega)	100 – 12800 (25600 võimendusega)	100 – 16000 (25600 võimendusega)
Teravustamine	9 AF-punkti	39 AF-punkti	11 AF-punkti	15 AF-punkti
Särimõõtmine
LCD ekraan	Horisontaal- ja vertikaalsihis nurga alla seatav. 3″ diagonaal, 1040000 px	Horisontaal- ja vertikaalsihis nurga alla seatav. 3″ diagonaal, 921000 px	Horisontaal- ja vertikaalsihis nurga alla seatav. 3″ diagonaal, 921000 px	Horisontaal- ja vertikaalsihis nurga alla seatav. 3″ diagonaal, 921 000 px
Pildiotsija	Pentapeegel, 95 % kaadri katvust, 0.85x suurendust	Pentapeegel, 95 % kaadri katvust, 0.78x suurendust	Pentaprisma, 100% kaadri katvust, 0.92x suurendust	Elektrooniline pildiotsija, kaadri katvus 100%, 2 359 000 px
Max. suurusega klipid videorežiimis	1920 x 1080 (30p, 25p, 24p) H.264 koodekiga	1920 x 1080 (60i, 50i, 30p, 25p, 24p) H.264 koodekiga	1920 x 1080 (30p, 25p, 24p) H.264 koodekiga	1920 x 1080 (50i, 50p 30p, 25p, 24p) H.264 koodekiga
Teravustamine LCD otsevaate ajal ja filmides	Kontrasttuvastus, vaikne ja perevideote jaoks kasutatav. Toimib paremini STM objektiividega	Kontrasttuvastus, vaikne ja perevideote jaoks kasutatav.	Jätkuvat autofookust ei ole. Teravustama peab käsitsi.	Faasituvastusega eraldi teravustamissensori abil. Võrreldes teistega väga kiire!
Ühenduspesad	USB 2.0, HDMI, distantspäästiku pesa, 3.5 mm audiosisend	USB 2.0, HDMI, GPS/distantspäästiku pesa, 3.5 mm audiosisend	USB 2.0/AV väljund, distantspäästiku pesa	USB 2.0, HDMI, 3.5 mm audiosisend, GPS sisseehitatud
Aku kestus	440 võtet	500 võtet	410 võtet	560 võtet
Mõõtmed	133 x 100 x 79 mm	129 x 98 x 78 mm	130 x 97 x 71 mm	132,1 × 97,5 × 80,7 mm
Kaal (koos akuga)	580 g	555 g	650 g	622 g
Hind Photopointis (koos 18-55mm objektiiviga) (25.04.2013)	949€	899 €	699€	969€

Karbis on: Canon EOS 700D kaamerakere, äsja esitletud 18-55mm  f/3.5-5.6 IS STM suumobjektiiv, laadimisadapter, kaamerarihm, aku, USB-kaabel, toitekaabel, DVD kus peal videod juhtnööride ja nippidega portreede ja maastike pildistamiseks. Lõpuks, pildil kõige paremal on kilepakike kasutusjuhenditega.

Pakis oleval DVD plaadil on videod, mida saab vaadata arvutis või DVD-mängijas. Sisukord näeb välja selline nagu ülal ekraanisalvestusel näha.

Uue kaameraga on komplektis uus objektiiv. EF-S 18-55mm f/3.5-5.6 IS STM on Canoni kolmas STM teravustamismootoriga objektiiv (lisaks senistele 18-135mm ja 40mm objektiividele). STM-objektiivide eripäraks on tavalisest teistsugune teravustamismootor, mis muudab autofookuse Live View režiimis ja videorežiimis oluliselt kiiremaks (võrreldes tavaobjektiividega) ning praktiliselt hääletuks. See jätkuv autofookus filmirežiimis ei saa muidugi kiiruse poolest ligilähedalegi hübriidkaamerate või Sony SLT kaamerate pakutavale teravustamiskiirusele. Küll on see aga juba piisavalt kasutatav igapäevaste klippide filmimiseks, kus kohene, kiire teravuse leidmine kõige olulisem ei ole.

Uus 18-55mm kitobjektiiv on pisut pikem kui senine. Tänu sisesele teravustamismootorile ei pöörle objektiivi esiosa, seal on nüüd olemas ka korralik, kummeeritud teravustamisrõngas. Bajonett on jätkuvalt plastikust.

2010-ndal aastal välja tulnud Canon 550D kaamera oli esimene xxxD seeria aparaat 18MP sensoriga. Sellest ajast alates ei ole Canon selles klassis megapiksleid juurde lisanud ning hea ongi. 700D kasutab vana head LP-E8 akut, mis sobib samuti kõikidele xxxD seeria aparaatidele alates 550D-st. Pilte saab sellega ühe laadimiskorraga klõbistada keskpärased 580 kaadrit.

EOS 700D plastikust korpuse pind on viimistletud mitte siledaks vaid näppude all veidi teralisena tunduvaks. Seda teralist pinnaviimistlust on märgata ka piltidelt. Kummeeritud pinnad on üheks kolmest edasiarendusest võrreldes EOS 650D kaameraga. Tõepoolest tunduvad 700D kummpinnad pehmemad ja ehk peksemadki. Sellest erinevusest ilmselt aga seda teadmata aru ei saa. Loodame siis, et kumm on ka paremini korpuse külge kinnitatud, sest oma isiklikest kogemustest tean, et rohke kasutamise korral kippus see seni siit-sealt lahti kooruma.

Teine edasiarendus võrreldes 650D kaameraga on programmiratas. Teatavasti oli see ratas seni ehitatud nõnda, et liikus ühes suunas mingi piirini ning siis tagasi mingi piirini. Erinevate särirežiimide valimiseks tuli siis ratast ikka ebamääraselt palju ragistada. Nüüd liigub programmiratas ilma peatusteta ringi.

Eestvaates vasakul küljel on SD-mälukaardipesa. Paremal pool kahe erineva kummklapi all on: 1) USB 2.0 pesa ja HDMI väljund; 2) kaugpäästiku pesa ja 3.5mm mikrofonipesa.

Kaamera peal on näha stereomikrofonide augukesi. Sisse-väljalülitamishoob on pugenud programmiratta hõlma alla, sellestsamast hoovast saab kaamera kiirelt videorežiimile lülitada ning ülal tagaküljel olevast punasega tähistatud nupust saab videosalvestamist alustada. Suured nupud tagaküljel on naljakalt kerge ja lühikese käiguga kuid eks see tunnetus on ilmselt harjumise asi. Igatahes on neid mugav vajutada.

Ekraani saab kaamera korpusest välja tõmmata ja igatpidi nurga alla seada. Ekraan ise on väga hea lahutusvõimega, mahutades enda 3″ diagonaaliga pinnale üle miljoni piksli. See tähendab, et selle abil on väga hea videorežiimis pildi teravust hinnaga ning taasesitusrežiimis fotosid vaadata. Ekraanile kuvatav on terav ning ilusate värvidega. Võib-olla isegi liiga terav ja liiga ilusate värvidega nii et kui pärast suurelt ekraanil pilti vaatad, ei pruugigi see pahatihti nii hea tunduda.

Selline nurga alla seatav ekraan on hea abimees kadreerimisel näiteks madalal asuvaid objektide pildistamisel. Või siis, kui tõsta kaamera pildistamiseks kõrgele pea kohale. Ehk siis kõikides neid olukordades, kus on keeruline heita pilk kaamera tagagüljele või pildiotsijasse. Lisaks saab seda ekraani keerata pildistamise suunas, mistõttu abistab see ka siis, kui filmida või pildistada iseennast.

Pildiotsija okulaari taga peidab end 95% kaadri katvusega pentapeegel. Olgu ära märgitud, et pentapeegleid kasutatakse pentaprismade asemel odavamates peegelkaamerates. Kui pentaprisma on ühest klaasitükist välja lihvitud prisma, siis pentapeegel on mitmest peeglist kokku liimitud periskoop. Pentapeeglil on reeglina kehvem esitlusvõime ja pildiotsinast sise vaadates on tunne, nagu piiluksid sisse kusagilt kitsast tunnelist. Siin paneb konkurentidele pika puuga ära Pentax, kes on enda K-30 kaamera sisse raatsinud panna 100% kaadri katvusega pentaprisma.

Üks nupp on peidetud diskreetselt objektiivi kõrvale – sellele vajutades võtavad diafragmalabad objektiivi sees täpselt sellise asendi, nagu hetkel avaarvuga määratud on. See on siis teisisõnu – teravusulatuse eelvaate nupp.

Tõepoolest ei olegi veel mitte ükski teine kaameratootja lisanud oma peegelkaamerale puutetundlikku ekraani. Canon tegi seda eelmisel aastal esitletud 650D kaameraga ning täpselt seesama puutetundlikkus on olemas ka 700D aparaadil. Seda võib kasutada, aga ei pea. Kuid võite mind uskuda, et kõik 700D omanikud kindlasti hakkavad seda kasutama. Miks? Sest teatud seadeteni ja menüüridadeni jõudmiseks on puutetundlikkus kiireim viis. Garanteeritult. Pildistatud fotosidki on väga mugav suurendada lihtsal ekraanil kahte näppu lahku vedades. Peab veel lisama, et Canoni 600D ekraan on nn capacitive ehk reageerib ka õrnemale puudutusele. Täpselt nii, nagu kallimad nutitelefonid.

EOS 700D puutetundlikkusest saad paremat aimu eelmisel suvel vändatud Point TV videost, kus vaatlesime 650D puutevõlusid.

Puutetundlik ekraan paneb pildistajat senisest enam vajutama tagaküljel olevat Q-nuppu (kiirseadete nupp) Nimelt aktiveerib see nupp puutetundlikkuse standardsel infoekraanil. Nüüd saab ühe puudutusega valida sealt soovitud parameetri ja siis selle väärtust eesmise valikurattaga muuta. Kui soovid aga väärtuse seadeid täpsemalt näha, siis võid puutuda teist korda sedasama parameetrit ning siis võid juba näppudega väärtust paindlikumalt muuta. Ülal on näidatud värvustasakaalu peenhäälestuse kiirmenüü valik. Kusjuures värvusskaalal (paremal) saab soovitud punkti määratleda arutu klikkimise asemel ühe sõrmepuutega.

Paremal säriaja ja vasakul ava seadmine näpusõbralikul visiil. Ekraanile kuvatakse skaala ning vastavat väärtust saab siis näpuga paremale-vasakule vedades muuta.

Live View režiimis ehk ekraanilt kadreerides (selleks tuleb fotorežiimis vajutada pildiotsija kõrval olevale punase täpikesega tähistatud nupule) võib samuti vajutada Q-nupule. Siis kargavad lahti puutetundlikud kiirvalikuikoonid ekraani mõlemal servas ja all näidatakse vastava ikooni parameetreid. Paremal on näiteks näha digitaalsete filtrite valik. Digitaalse filtri efekti näeb, muide, ekraanil juba enne pildistamist. See on see kolmas edasiarendus, mille poolest 700D oma eelkäijast erineb.

Mulle meeldivad Canoni kaamerad. Ma kasutan ise ühte ja arvan, et xxxD seeria aparaadid on väga head. Samuti on väga hea ka see, siin karbist välja võetud EOS 700D. Kui aga võtta arvesse kaamerate hindu ning vaadata konkurentide pakutavat, siis muutub õige kaamera valik tõepoolest väga keeruliseks. Nikon D5200 kaamera on oma pisut soodsama hinna ja paindliku teravustamisrežiimiga siin tõsine tegija. Lisaks teame me ju DxOMark sensoritestidest, et see ün üks parema sensoriga APS-C kaameraid üldse. Pentax K-30 pakub aja lälle väga head pildiotsijat ning tugevat, ilmastikukindlate tihenditega korpust väga soodsa hinnaga. Sellest hinnast ei jää maha Sony a65, mis tõuseb esile kiire sarivõtte ja väga hea teravustamiskiirusega videorežiimis, samuti Full HD 50P videorežiimiga.

EOS 700D kaamera peaksid endale valima siis, kui sul on soov tõsisemalt videot teha ning soovid, et pildistades saaks kadreerimiseks kasutada optilist pildiotsijat. 700D peaks sulle meeldima ka siis, kui soovid puutetundlikult ekraanilt kiirelt seadeid muuta või pildistatud fotosid vaadata samamoodi nagu nutitelefoni ekraanilt. Mine proovi seda kaamerat Photopointis käes hoida – kui see sulle meeldima hakkab, siis võid olla kindel et tegid õige valiku.

Canon EOS 700D kere Photopointis: 779€

Canon EOS 700D + 18-55mm IS STM Kit Photopointis: 949€

Canon EOS 700D + 18-135mm IS STM Kit Photopointis: 1179€