Kaks nädalat tagasi kirjutasime Photopointi Ajaveebi veergudel ühest andekast rakendusest filmile pildistajatele – Exif4Film. Programmi arendajad on teinud analoogfotograafiat armastavatele inimestele veel ühe vahva tarkvarajupp, mille eesmärk on võimaldada käepäraste vahenditega kiiresti digitaliseerida juba ilmutatud fotofilm. Ma ütlen ka kohe ära – HELMUT Film Scanner ei anna kohe kindlalt puhast lõpptulemit ning see ei ole mõeldud fotolaborite skännerite või korralike lame(filmi)skännerite asenduseks. Rakenduse eesmärk on võimaldada kiirelt eelvaateks film ära digitaliseerida ning ka internetis jagada.

Funktsionaalsus

Põhimõtteliselt töötab rakendus äärmiselt lihtsalt – vali filmi tüüp, pildista kaamerarakendusega üles ning lisa värvikorrektuur. Iseenesest mõistetav on see, et teatud nüansid ning reeglid ka sellele rakenduvad. Esimene soovitus – võimalikult ühtlane taustvalgustus, mis kataks kogu pildistatava kaadri ära. Selleks sobib nii lihtne valguslaud, mida nõukaajal pea igas kodus leidus filmide vaatamiseks. Sellise seadme puudumisel toimib tahvelarvuti ekraan koos mõne valguslaua rakendusega  (Lightbox Free Google Play’s toimetab väga hästi) või sülearvuti/lauaarvuti ekraan. Valge tausta saamiseks piisab kasvõi tekstiredaktori lahti võtmisest. Lisaseadmete puudumisel kasvõi vastu valgust aknal pildistamine. Teiseks, mida vähem küljepealset valgust, seda teravam ning täpsemate värvidega pilt tuleb. Ning ära kasutage kaamera efektifiltreid või välku – siis te head tulemit kindlalt ei saa. Igasugused instagrammi efektid võib hiljem lisada.

Tulles rakenduse juurde. Valida saab kolme filmi põhitüübi vahel – mustvalge, värviline ning positiiv (slaid) film. Vastavalt filmitüübile tehakse ka hilisem värvide korrektsioon. Kui pilt tehtud, siis laetakse see kaameraprogrammist skanneerimisrakendusse. Eelvaates saab kasutaja teha vajaliku korrektsiooni pildile – saadaval on kõige tähtsamad tööriistad. Programm lubab korrigeerida heledust ning kontrasti, värvikanalite intensiivsust (roheline, sinine ja punane kanal eraldi või koos seadistatavad), värvitasakaalu, värviküllasust ning teravust. Lisaks saab filmilt skanneeritud kaadrit peegelpilti pöörata või keerata. Peegelpilti pööramine on vajalik siis, kui film esimese hooga tagurpidi (vale pool üleval) sisse pildistati.

Programmil on sisse ehitatud ka teistesse platvormidesse jagamise funktsioon – Dropbox, Facebook, Flickr ning EyeEm. Kui sinu lemmik on sellest nimekirjast puudu, siis ära muretse – HELMUT salvestab pildid sisemällu ning sealt saab juba jagada soovitud kohta. Kuna rakendus on arendusjärgus, siis tulevikus on oodata uute platvormide ning ka võimaluste lisamist.

Lisamärkusena mainin ka kohe ära, et selle rakenduse eesmärgiks on saada võimalikult kvaliteetne tulem. Kui sinu nutitelefon või tahvelarvuti ei saa rakendusega esimese hooga hakkama ning programm hangub peale pildi tegemist, siis võta seadistuses pildi kvaliteeti maha. Lisaks aitab võimalikult täpse lõikeraami (crop) kasutamine. Performatsiooniriba pole ju mõtet sisse skanneerida – kõik niikuinii teavad, et tegu on filmifotoga.

Kelle jaoks?

Kohe artikli alguses sai mainitud, et tegu ei ole fotolaborite või kvaliteetsete filmiskannerite asendusega. See lihtne rakendus aitab analoogfotograafia fännil kiirelt pildid digitaliseeria võrdlemisi hea kvaliteediga, et neid sõpradega jagada või internetti pildipanka maandada. Seda just situatsioonides, kus ei ole võimalik minna lähimasse Photopointi ning lasta meil seda teha. Või siis, kui ilmutatud film peos ning paberpildid olemas ja sõbrad kohe endale pilte küsima. Mis iganes see situatsioon ka ei oleks – hädast välja aitab ikkagi.

Kokkuvõte

Arvestades fakti, et tegu on arendusjärgus oleva rakendusega, töötab üllatavalt hästi ning pakub ohtralt funktsioone filmi skanneerimisel. Samas suurimaks pudelikaelaks saab enamjuhtudel valgusallika kontrollimine, kuna tugevam külgvalgus rikub kergelt kontrastsuse ning värvitasakaalu ära. Samas aitab selle vastu pappkarp koos väikese auguga kaamera jaoks ning skanneerimine võib alata. Juhul kui teie nutitelefon või tahvelarvuti kaamerasilm pole siiski piisavalt hea selle jaoks või jääb nõrgaks, siis tulge lähimasse Photopointi ning me teeme fotolaboris ise digitaliseerimise ära.

HELMUT Film Scanner Google Play Store’s

Enamik ülevaateid, mis Canon EOS 700D kaamerast kirjutatud, algavad valju nurinaga. Nurina põhjuseks on asjaolu, et 2013 aasta märtsis avalikustatud 700D peegelkaameral on liiga vähe täiustusi võrreldes selle eellase, 2012 aasta juunis lagedale tõmmatud 650D kaameraga. See on muidugi tõsi, sest suuremaid täiustusi on tõepoolest vaid kolm (millest saad hea ülevaate uudispostituses). Fotohuvilise vaatepunktist, kes soovib endale head peegelkaamerat, ei ole aga üldse oluline, kui palju teda huvitav kaamera oma kunagisest eellasest erineb. Tema jaoks on hoopis oluline teada, et kas see konkreeetne aparaat on piisavalt hea ja kuidas see toime tuleb võrdluses oma konkurentidega. Täpselt seda siin pildipostituses põgusalt vaatlemegi.

Canon EOS 700D on algtaseme peegelkaamera, mis asetub Canoni tootevalikus soodsate peegelkamaerate 100D ja 1100D ning kesktaseme 60D vahele. Rebimine selles kaameraklassis on erakordselt kõva – on ju konkurentidel 700D-le vastu panna sellised aparaadid nagu Nikon D5200, Pentax K-30 ning Sony a65. paigutame siinsamas külg-külje kõrvale nende nelja kaamera olulisemad parameetrid:

	Canon EOS 700D	Nikon D5200	Pentax K-30	Sony SLT-a65
Sensor	18MP CMOS sensor, faasituvastusega pikslid sensori keskosas	24,1 MP CMOS sensor,	16,3 MP CMOS sensor,	24,3  MP CMOS sensor,
Maks. ISO	100 – 6400 (12800 võimendusega)	100 – 6400 (25600 võimendusega)	100 – 12800 (25600 võimendusega)	100 – 16000 (25600 võimendusega)
Teravustamine	9 AF-punkti	39 AF-punkti	11 AF-punkti	15 AF-punkti
Särimõõtmine
LCD ekraan	Horisontaal- ja vertikaalsihis nurga alla seatav. 3″ diagonaal, 1040000 px	Horisontaal- ja vertikaalsihis nurga alla seatav. 3″ diagonaal, 921000 px	Horisontaal- ja vertikaalsihis nurga alla seatav. 3″ diagonaal, 921000 px	Horisontaal- ja vertikaalsihis nurga alla seatav. 3″ diagonaal, 921 000 px
Pildiotsija	Pentapeegel, 95 % kaadri katvust, 0.85x suurendust	Pentapeegel, 95 % kaadri katvust, 0.78x suurendust	Pentaprisma, 100% kaadri katvust, 0.92x suurendust	Elektrooniline pildiotsija, kaadri katvus 100%, 2 359 000 px
Max. suurusega klipid videorežiimis	1920 x 1080 (30p, 25p, 24p) H.264 koodekiga	1920 x 1080 (60i, 50i, 30p, 25p, 24p) H.264 koodekiga	1920 x 1080 (30p, 25p, 24p) H.264 koodekiga	1920 x 1080 (50i, 50p 30p, 25p, 24p) H.264 koodekiga
Teravustamine LCD otsevaate ajal ja filmides	Kontrasttuvastus, vaikne ja perevideote jaoks kasutatav. Toimib paremini STM objektiividega	Kontrasttuvastus, vaikne ja perevideote jaoks kasutatav.	Jätkuvat autofookust ei ole. Teravustama peab käsitsi.	Faasituvastusega eraldi teravustamissensori abil. Võrreldes teistega väga kiire!
Ühenduspesad	USB 2.0, HDMI, distantspäästiku pesa, 3.5 mm audiosisend	USB 2.0, HDMI, GPS/distantspäästiku pesa, 3.5 mm audiosisend	USB 2.0/AV väljund, distantspäästiku pesa	USB 2.0, HDMI, 3.5 mm audiosisend, GPS sisseehitatud
Aku kestus	440 võtet	500 võtet	410 võtet	560 võtet
Mõõtmed	133 x 100 x 79 mm	129 x 98 x 78 mm	130 x 97 x 71 mm	132,1 × 97,5 × 80,7 mm
Kaal (koos akuga)	580 g	555 g	650 g	622 g
Hind Photopointis (koos 18-55mm objektiiviga) (25.04.2013)	949€	899 €	699€	969€

Karbis on: Canon EOS 700D kaamerakere, äsja esitletud 18-55mm  f/3.5-5.6 IS STM suumobjektiiv, laadimisadapter, kaamerarihm, aku, USB-kaabel, toitekaabel, DVD kus peal videod juhtnööride ja nippidega portreede ja maastike pildistamiseks. Lõpuks, pildil kõige paremal on kilepakike kasutusjuhenditega.

Pakis oleval DVD plaadil on videod, mida saab vaadata arvutis või DVD-mängijas. Sisukord näeb välja selline nagu ülal ekraanisalvestusel näha.

Uue kaameraga on komplektis uus objektiiv. EF-S 18-55mm f/3.5-5.6 IS STM on Canoni kolmas STM teravustamismootoriga objektiiv (lisaks senistele 18-135mm ja 40mm objektiividele). STM-objektiivide eripäraks on tavalisest teistsugune teravustamismootor, mis muudab autofookuse Live View režiimis ja videorežiimis oluliselt kiiremaks (võrreldes tavaobjektiividega) ning praktiliselt hääletuks. See jätkuv autofookus filmirežiimis ei saa muidugi kiiruse poolest ligilähedalegi hübriidkaamerate või Sony SLT kaamerate pakutavale teravustamiskiirusele. Küll on see aga juba piisavalt kasutatav igapäevaste klippide filmimiseks, kus kohene, kiire teravuse leidmine kõige olulisem ei ole.

Uus 18-55mm kitobjektiiv on pisut pikem kui senine. Tänu sisesele teravustamismootorile ei pöörle objektiivi esiosa, seal on nüüd olemas ka korralik, kummeeritud teravustamisrõngas. Bajonett on jätkuvalt plastikust.

2010-ndal aastal välja tulnud Canon 550D kaamera oli esimene xxxD seeria aparaat 18MP sensoriga. Sellest ajast alates ei ole Canon selles klassis megapiksleid juurde lisanud ning hea ongi. 700D kasutab vana head LP-E8 akut, mis sobib samuti kõikidele xxxD seeria aparaatidele alates 550D-st. Pilte saab sellega ühe laadimiskorraga klõbistada keskpärased 580 kaadrit.

EOS 700D plastikust korpuse pind on viimistletud mitte siledaks vaid näppude all veidi teralisena tunduvaks. Seda teralist pinnaviimistlust on märgata ka piltidelt. Kummeeritud pinnad on üheks kolmest edasiarendusest võrreldes EOS 650D kaameraga. Tõepoolest tunduvad 700D kummpinnad pehmemad ja ehk peksemadki. Sellest erinevusest ilmselt aga seda teadmata aru ei saa. Loodame siis, et kumm on ka paremini korpuse külge kinnitatud, sest oma isiklikest kogemustest tean, et rohke kasutamise korral kippus see seni siit-sealt lahti kooruma.

Teine edasiarendus võrreldes 650D kaameraga on programmiratas. Teatavasti oli see ratas seni ehitatud nõnda, et liikus ühes suunas mingi piirini ning siis tagasi mingi piirini. Erinevate särirežiimide valimiseks tuli siis ratast ikka ebamääraselt palju ragistada. Nüüd liigub programmiratas ilma peatusteta ringi.

Eestvaates vasakul küljel on SD-mälukaardipesa. Paremal pool kahe erineva kummklapi all on: 1) USB 2.0 pesa ja HDMI väljund; 2) kaugpäästiku pesa ja 3.5mm mikrofonipesa.

Kaamera peal on näha stereomikrofonide augukesi. Sisse-väljalülitamishoob on pugenud programmiratta hõlma alla, sellestsamast hoovast saab kaamera kiirelt videorežiimile lülitada ning ülal tagaküljel olevast punasega tähistatud nupust saab videosalvestamist alustada. Suured nupud tagaküljel on naljakalt kerge ja lühikese käiguga kuid eks see tunnetus on ilmselt harjumise asi. Igatahes on neid mugav vajutada.

Ekraani saab kaamera korpusest välja tõmmata ja igatpidi nurga alla seada. Ekraan ise on väga hea lahutusvõimega, mahutades enda 3″ diagonaaliga pinnale üle miljoni piksli. See tähendab, et selle abil on väga hea videorežiimis pildi teravust hinnaga ning taasesitusrežiimis fotosid vaadata. Ekraanile kuvatav on terav ning ilusate värvidega. Võib-olla isegi liiga terav ja liiga ilusate värvidega nii et kui pärast suurelt ekraanil pilti vaatad, ei pruugigi see pahatihti nii hea tunduda.

Selline nurga alla seatav ekraan on hea abimees kadreerimisel näiteks madalal asuvaid objektide pildistamisel. Või siis, kui tõsta kaamera pildistamiseks kõrgele pea kohale. Ehk siis kõikides neid olukordades, kus on keeruline heita pilk kaamera tagagüljele või pildiotsijasse. Lisaks saab seda ekraani keerata pildistamise suunas, mistõttu abistab see ka siis, kui filmida või pildistada iseennast.

Pildiotsija okulaari taga peidab end 95% kaadri katvusega pentapeegel. Olgu ära märgitud, et pentapeegleid kasutatakse pentaprismade asemel odavamates peegelkaamerates. Kui pentaprisma on ühest klaasitükist välja lihvitud prisma, siis pentapeegel on mitmest peeglist kokku liimitud periskoop. Pentapeeglil on reeglina kehvem esitlusvõime ja pildiotsinast sise vaadates on tunne, nagu piiluksid sisse kusagilt kitsast tunnelist. Siin paneb konkurentidele pika puuga ära Pentax, kes on enda K-30 kaamera sisse raatsinud panna 100% kaadri katvusega pentaprisma.

Üks nupp on peidetud diskreetselt objektiivi kõrvale – sellele vajutades võtavad diafragmalabad objektiivi sees täpselt sellise asendi, nagu hetkel avaarvuga määratud on. See on siis teisisõnu – teravusulatuse eelvaate nupp.

Tõepoolest ei olegi veel mitte ükski teine kaameratootja lisanud oma peegelkaamerale puutetundlikku ekraani. Canon tegi seda eelmisel aastal esitletud 650D kaameraga ning täpselt seesama puutetundlikkus on olemas ka 700D aparaadil. Seda võib kasutada, aga ei pea. Kuid võite mind uskuda, et kõik 700D omanikud kindlasti hakkavad seda kasutama. Miks? Sest teatud seadeteni ja menüüridadeni jõudmiseks on puutetundlikkus kiireim viis. Garanteeritult. Pildistatud fotosidki on väga mugav suurendada lihtsal ekraanil kahte näppu lahku vedades. Peab veel lisama, et Canoni 600D ekraan on nn capacitive ehk reageerib ka õrnemale puudutusele. Täpselt nii, nagu kallimad nutitelefonid.

EOS 700D puutetundlikkusest saad paremat aimu eelmisel suvel vändatud Point TV videost, kus vaatlesime 650D puutevõlusid.

Puutetundlik ekraan paneb pildistajat senisest enam vajutama tagaküljel olevat Q-nuppu (kiirseadete nupp) Nimelt aktiveerib see nupp puutetundlikkuse standardsel infoekraanil. Nüüd saab ühe puudutusega valida sealt soovitud parameetri ja siis selle väärtust eesmise valikurattaga muuta. Kui soovid aga väärtuse seadeid täpsemalt näha, siis võid puutuda teist korda sedasama parameetrit ning siis võid juba näppudega väärtust paindlikumalt muuta. Ülal on näidatud värvustasakaalu peenhäälestuse kiirmenüü valik. Kusjuures värvusskaalal (paremal) saab soovitud punkti määratleda arutu klikkimise asemel ühe sõrmepuutega.

Paremal säriaja ja vasakul ava seadmine näpusõbralikul visiil. Ekraanile kuvatakse skaala ning vastavat väärtust saab siis näpuga paremale-vasakule vedades muuta.

Live View režiimis ehk ekraanilt kadreerides (selleks tuleb fotorežiimis vajutada pildiotsija kõrval olevale punase täpikesega tähistatud nupule) võib samuti vajutada Q-nupule. Siis kargavad lahti puutetundlikud kiirvalikuikoonid ekraani mõlemal servas ja all näidatakse vastava ikooni parameetreid. Paremal on näiteks näha digitaalsete filtrite valik. Digitaalse filtri efekti näeb, muide, ekraanil juba enne pildistamist. See on see kolmas edasiarendus, mille poolest 700D oma eelkäijast erineb.

Mulle meeldivad Canoni kaamerad. Ma kasutan ise ühte ja arvan, et xxxD seeria aparaadid on väga head. Samuti on väga hea ka see, siin karbist välja võetud EOS 700D. Kui aga võtta arvesse kaamerate hindu ning vaadata konkurentide pakutavat, siis muutub õige kaamera valik tõepoolest väga keeruliseks. Nikon D5200 kaamera on oma pisut soodsama hinna ja paindliku teravustamisrežiimiga siin tõsine tegija. Lisaks teame me ju DxOMark sensoritestidest, et see ün üks parema sensoriga APS-C kaameraid üldse. Pentax K-30 pakub aja lälle väga head pildiotsijat ning tugevat, ilmastikukindlate tihenditega korpust väga soodsa hinnaga. Sellest hinnast ei jää maha Sony a65, mis tõuseb esile kiire sarivõtte ja väga hea teravustamiskiirusega videorežiimis, samuti Full HD 50P videorežiimiga.

EOS 700D kaamera peaksid endale valima siis, kui sul on soov tõsisemalt videot teha ning soovid, et pildistades saaks kadreerimiseks kasutada optilist pildiotsijat. 700D peaks sulle meeldima ka siis, kui soovid puutetundlikult ekraanilt kiirelt seadeid muuta või pildistatud fotosid vaadata samamoodi nagu nutitelefoni ekraanilt. Mine proovi seda kaamerat Photopointis käes hoida – kui see sulle meeldima hakkab, siis võid olla kindel et tegid õige valiku.

Canon EOS 700D kere Photopointis: 779€

Canon EOS 700D + 18-55mm IS STM Kit Photopointis: 949€

Canon EOS 700D + 18-135mm IS STM Kit Photopointis: 1179€

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/3,5, 1/2000 sek, ISO 400.

Teatavasti on mul siin Indias pildistamiseks kaasas praktiliselt ainult Sony RX1 kompaktkaamera. Sellel kaameral on ees objektiiv fikseeritud fookuskaugusega 35mm. See tähendab, et suumida sellega ei saa ning kõik pildid tuleb teha ühe ja sama (üsna laia) vaatenurgaga. Esmapilgul tundub see 35mm lihtsalt järjekordne fookuskaugus, aga kui oled olukorras kus on võtta ainult see objektiiv, siis hakkad nägema kaugemale, kui lihtsalt see number.

35mm on natuke nagu selline unustatud objektiiv mille hiilgehetked olid kompaktkaameratega samal ajastul. Enamus point&shoot filmikad olid ju varustatud 35mm objektiiviga. Loodan, et ei eksi kui ütlen, et 35mm on kõige enim kasutatud kommertskaamerate fookuskaugus.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/800 sek, ISO 6400.

MJis teeb siis selle fookuskauguse nii eriliseks ja mis on ta plussid ja miinused reisides?

Võin julgelt öelda, et mina saan ainult 35mm fookuskaugusega väga palju tehtud. On olnud periood kus omasin ainult 50mm objektiivi ja tegin samal ajal kõvasti kommertstööd. Sain enamus sellega tehtud, alates reportaazist kuni toidu pildistamiseni välja. Aga oli ka olukordi kus 50mm jäi liiga kitsaks ja 35 oleks hädast välja aidanud. Näiteks keskkonnaportreed tihti vajavad natuke laiemat, kuid mitte liiga laia. Liiga laiaga, näiteks 24mm tekivad igasugused kompositsiooni probleemid ja moonutused on tihti suuremad kui sooviks.

Fookuskauguste laiema otsaga on üldse hoopis eriline lugu. Kes kord on omanud lainurka, see tavaliselt armastab seda lõpuni. Lainurgaga pildistamine nõuab aga pühendumist ja tugevat tahtmist, vähemalt alguses. Lihtne on kompositsioonidega mööda panna aga lihtne on ka teha imeilusaid pilte, kasutades objektiivi moonutusi enda kasuks ära. Väga spetsiifiline ja kitsas ala.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/8, 1/640 sek, ISO 250.

35mm läheb minu arust just sinna kahe vahele. Tal on olemas mingil määral lainurga omadused ja ka natuke normaalobjektiivi võlusid.

Olen kindel, et kui sa pildistad ainult ühe objektiiviga pikemat aega, siis see arendab su nägemisvõimet fotograafina. Sa hakkad nägema pildi lõpptulemust juba enne, kui pilt üldse tehtud saab. Oskad ennustada probleeme ja näha ka uusi võimalusi. See on puhtalt oma keskendumise juhtimine ühes suunas. Kindlasti tuleb ette olukordi kus subjekt on liiga kaugel ja 35mm objektiivist jääb liiga väheks, aga siis ongi see hetk kus sa pead mõtlema natuke kaugemale, kui lihtsalt see subjekt. Pead kaasama ka keskkonda mis teda ümbritseb. Just see uute võimaluste otsimine ja oma fotograafiaga tegelemine on see huvitav osa. Pead mõtlema kogu aeg kaasa ja arendama kompositsioone ning siis leiad sa mingi hetk ennast olukorrast, kus su pildid on kõvasti paremaks läinud ja tunned et oled astunud sammu edasi. Eks see mingil määral ole iga fix objektiiviga, aga teised fookuskaugused on minu arust liiga piiratud. 35 annab just sellist keskmist tulemust mida universaalseks kasutamiseks vaja on.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5, 1/800 sek, ISO 500.

Aga ikkagi, kui sa reisid, siis pisike fix objektiiv on mugav kaasas kanda, jääb tavaliselt märkamatuks, võrreldes näiteks 70-200 zoomiga. Ja paneb sind rohkem liigutama. Kunagi üks õppejõud koolis ütles tabavalt: “Kui sul raha pole, et osta zoom objektiivi, siis jalad aitavad hädast välja” tähendab, et kui sa ei pelga oma laiskusest lahti öelda, siis mine alati objektile lähemale. Zoom objektiiv on tegelikult paljudes olukordades mittevajalik ja teeb sind laisaks. Muidugi see kõik on väga personaalne ja sõltub sinu maitsest.

Miinustena tooks välja just sell võrdluse zoom objektiiviga. Kui soul tõesti on selling olukordkus subject on kaugemal ja tahaks teda välja lõigata ümbrusest, siis jääb sult ilmselt see pilt tegemata.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5, 1/1000 sek, ISO 320.

Sony RX1 kaameraga on mul siiamaani see suur probleem, tunnen, et see kaamera väiksus ei kehtesta ennast eriti inimeste pildistamisel. See on fakt, et ta on võimekas ja väga hea aga ta jääb oma väiksuselt ikkagi kompaktkaameraks. Eks see ole kindlasti harjumuse asi ka ja kui väga tahta siis saab suure raha eest osta kaamerale ka eraldi viewfinderi, mis teeks pildistamise tohutult lihtsamaks, kui sa oled harjunud peegelkaameratega. Kaamera suurus tavaliselt paneb paika mingil määral suhtumise fotograafi(kindlasti mitte alati), et kui sul on suur kaamera suure objektiiviga, siis tavainimese silmis on see professionaalne värk.

Olen armunud sellesse fookuskaugusesse!

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5, 1/640 sek, ISO 200.

Vaata kõiki “Kompaktkaameraga indias” artikleid siit

Täna saab Panasonicu kõrgema klassi kompaktkaamerate LX-seeria oma külje alla väiksema venna. Uus kaamera saab nimeks Lumix DMC-LF1 ja ilmselt paneb aluse võimekate ning eriti kompaktsete aparaatide seeriale. Kui oled otsinud edasijõudnud harrastajale mõeldud kompaktkaamerat, kuid seni on pildiotsija puudumine tähtsat ostu edasi lükanud, siis LF1 võib olla ainsaks päästerõngaks. Panasonic LX7 seest pärit sensor on asetatud pikema, kuid pimedama objektiivi taha ning lisandunud on 202 tuhande punktiga elektrooniline pildiotsija.

Kuid see ei ole veel kõik. Senisest kompaktkaamerate lipulaevast veelgi väiksemasse korpusesse on süstitud kaugjuhtimisvõimalus WiFi kaudu, mida saab seadistada nii NFC abil kui ka käsitsi. Nagu juba tavaks on, saab pilte ka traadita teistesse seadmetesse ümber tirida.

Panasonic Lumix DMC-LF1 silmapaistvamad omadused

• tavalisest suurem 1/1.7″ CMOS sensor
• seadistatav juhtimisrõngas objektiivi ümber
• elektrooniline pildiotsija, u. 202 tuhat pildipunkti
• 28-200 mm (35mm ekvivalendina) fookuskauguste vahemik, 7,1× suum
• fotode ülekanne ja kaugjuhtimine WiFi kaudu
• RAW failiformaat
• objektiivi ava f/2.0-5.9
• mõõdud (kõigest!) 103 × 62 × 28 mm ja kaal 192 g

Lumix DMC-LF1 asetub praeguse “raskekaallase” LX7 kõrvale ja hakkab konkureerima selliste nimedega nagu Canon PowerShot S110, Nikon Coolpix P330, Fujifilm XF-1 ja Sony RX100. Soovitatavaks jaehinnaks pakutakse $499.99/£379.

Allikad: dpreview.com / imaging-resource.com

Tootefotod:

Võimsa suumi, väikese korpuse, manuaalse särijuhtimise ning terve müriaadi uhkete omaduste ja võimalustega kompaktkaamerad on viimastel aastatel üha populaarsemaks muutunud. 2013. aastal on näinud ilmavalgust näiteks Canon PowerShot SX280 HS, Fujifilm F900 EXR ja Panasonic Lumix TZ-40. Täna toob Sony välja enda nägemuse sellist laadi kompaktkaamerast – Cyber-Shot HX50V on üsna tähelepanuväärne aparaat, mille juures nii mõnigi omadus konkurentide pakutavast pika suumiga üle on.

Megapikslitega Sony ei koonerda – HX50V sees on 1/2.3″ diagonaali ja 20.4 miljoni piksliga taustvalgustatud CMOS sensor. Olgu siin võrdluseks ära toodud, et Canoni vastaval kaameral on näiteks 12.1 MP ja Fujifilm`il 16 MP sensor). Kui konkurentide kaamerail on 20x suumiga objektiivid, siis Sony HX50V avaldab muljet lausa 30x optilise suumiga objektiiviga. Selle maksimaalne ava jääb vahemikku f/3.5 laiema vaatenurga ja f/6.3 kitsaima vaatenurga puhul. Ainult Fujifilm F900EXR suudab siin oma F3.5 – F5.3 objektiiviga näidata märkimisväärselt paremat tulemust.

Oluline on kogu selle GPS ja WiFi möllu sees tähele panna kahte omadust, mis selle kaamera kasutamisele praktikas palju kaasa aitavad. Esiteks: aku kestus on ühe laadimiskorraga kuni 400 fotot. See on säärase klassi kaamera kohta väga hea tulemus ja ületab konkurentide oma pea poole võrra. Teiseks – kaameral on olemas manuaalse teravustamise võimalus. See on sellist laadi kaamerate puhul haruldus ning muudab oluliselt lihtsamaks näiteks lähikaadrite pildistamise statiivilt pika fookuskaugusega.

Mulle sellist laadi kaamerad meeldivad. Väikse suumi ja valgusjõuliste objektiividega kaameratega võrreldes (nagu näiteks Panasonic LX7 või Sony RX100 või Canon S110) teevad need küll hämaramates oludes kehvemat pilti. Samas pakub võimas suum pildistamisel väga head paindlikkust. Eriti siis, kui staatiliste objektide pildistamisel on abiks statiiv. Eelmisel suvel kirjutasin Digitesti veebilehele ülevaate täna esitletava aparaadi varasest eelkäijast HX10V kaamerast ning ei jõua oodata, millal HX50V aparaadile käed külge panna saan. Enne juunikuud seda ilmselt ei juhtu, sest turule lubab Sony selle tuua maikuu lõpuks.

Sony Cyber-Shot HX50V olulisemad omadused

• 21,1 MP 1/2.3″ BSI-CMOS sensor
• Sony väitel “maailma väikseim ja kergeim 30x suumi ja tippklassi võimekusega kaamera”
• 30x suumiga, F3.5 – F6.3 objektiivi fookuskauguste vahemik on 24 – 720 mm (35 mm ekvivalendina)
• Lähim teravustamiskaugus: 5 cm. Saab ka käsitsi teravustada(!) Autofookuse abivalgus.
• Sensorinihutusega värinastabilisaator
• 5-suunaline optiline värinastabilisaator aitab pildistada teravamaid fotosid ka suurema fookuskauguse korral
• 3.0″ LCD-ekraan mahutab hea hulga piksleid (921 000 px)
• Sarivõte: 10 fps
• Ühendused: WiFi, GPS, HDMI, USB 2.0.
• PASM särirežiimid, RAW faili ei salvesta
• Videorežiim: 1920 x 1080 (60 fps), 1280 x 720 (30 fps), H264 või koodekiga AVCHD vormingus. Stereoheli salvestamine. Välise mikrofoni pesa ei ole.
• Aku: liitiumaku NP-BX1. 400 säritust ühe laadimiskorraga
• Mõõtmed: 108 x 64 x 38 mm
• Kaal: 272 g

Palun kliki video vaatamiseks siia

Sony Cyber-Shot HX50V tootefotod