Olympus esitleb täna peegelkaamerat, mille välimus pakatab ehedast retrostiilist ning sisemus suurepärastsest omadustest. Olympus PEN E-P5 on kompaktse PEN-seeria kõige võimekam aparaat. Oma 16 MP sensori on see pärinud eelmisel aastal esitletud ja tehnikaülevaadete poolt taevani kiidetud OM-D kaamera seest. Sellele lisab EP-5 terava pildiga puutetundliku nurga alla seatava LCD-ekraani, viiesuunaliselt toimiva värinastabilisaatori, 1/8000 sek maksimaalse säriaja, WiFi funktsionaalsuse ja veel nii mõndagi muud.
Kaamera juhtnuppude funktsionaalsemaks muutmisega on samuti palju vaeva nähtud – näiteks on aparaadil kaks valikuketast, mis mõlemad toimivad alla vajutades nupuna. Olympus PEN E-P5 hübriidkaamerat on hõbedases, mustas ja valges värvitoonis poodidesse oodata juunikuus. Ametlikuks kere hinnaks Euroopas on Olympus välja reklaaminud 1000€
Palun kliki video vaatamiseks siia
Olympus PEN E-P5 hübriidkaamera olulisemad omadused
- 16MP 4/3 formaadis MOS sensor
- 5-suunaliselt toimiv värinastabilisaator automaatse küljelt-küljele liigutamise tuvastusega
- ISO 100 - 25 600
- Sarivõte kuni 9 kaadrit sekundis (5 kaadrit sekundis autofookusega)
- Väga hea lahutusvõimega terava pildiga ja puutetundlik 3″ LCD ekraan. kallutatav 80° üles- ja 50° allapoole
- Kaamera näitab fookuses olevaid alasid ekraanil säbruliselt (focus peaking)
- Kiireim säriaeg: 1/8000, välgusünkro: 1/320 sek
- Kaks valikuketast (1 ees ja teine taga)
- Sisseehitatud intervalomeeter time-lapse fotograafia jaoks
- Sisseehitatud Wi-Fi abil saab kasutada nutitelefoni distantspäästikuna (aga ainult iAuto režiimis) ning saata pilte kaamerast tahvelarvutisse või nutitelefoni
- Juurde ostetava lisatarvikuna VF-4 elektrooniline pildiotsija: 2.36M piksliga LCD ekraan, 0.74x suurendust, lähedussensor
Olympus PEN E-P5 hübriidkaamera tootefotod
Kui sa soovid pildistada ilusamaid pilte, siis kuluks sulle kindlasti ära hea kaamera. Näiteks peegelkaamera. Kuid milline neist?
Ma ei tea, milline neist sulle täpselt sobiks. Mida ma aga tean, on see, et algtaseme digipeegli otsinguil ei tohiks kindlasti kahe silma vahele jätta Pentax K-30 peegelkaamerat. Lisaks suurepärasele pildikvaliteedile, avarale pildiotsijale ja kõigele muule on sel veel üks väga oluline omadus, mida ei ole ühelgi teisel selle klassi peegelkaameral: ilmastikukindel korpus.
See tähendab, et Pentax K-30 ei karda vett. Ardo näitab:
Kui pisikeseks on võimalik peegelkaamera muuta nii, et sellele jääksid alles kõik peegelkaamerale omased funktsioonid? Sellise küsimuse esitasid endale Canoni insenerid ajal, kui mitmed konkurendid hübriidkaameraid valmistama hakkasid. Vastus sellele küsimusele on nüüd Photopointis kohal.
Canon EOS 100D on maailma väikseim digitaalne APS-C sensoriga peegelkaamera. 25% väiksemana kui järgmise astme Canon EOS 700D, ei jää see oma suuremale vennale alla ei pildikvaliteedi, teravustamiskiiruse, ühenduspesade ega pildiotsija avaruse poolest. Isegi juhtnuppe on 100D kaameral vaid ühe võrra vähem. Selline inseneritöö on tinginud muidugi ka EOS 100D üsna krõbeda hinna – 859€ maksev komplekt on vaid 100€ soodsam kui EOS 700D. Vaatame siis lähemalt, mida Canon meile selle eest pakub ning kas pisema korpuse nimel siis tõepoolest midagi olulist ohvriks toodud pole:
Canon EOS 100D olulisemad omadused
- 18 MP Hybrid AF CMOS sensor (APS-C mõõdus nagu teistel Canoni alg- ja kesktaseme peegelkaameratel)
- 14-bit DIGIC 5 pildiprotsessor
- 3.0″ diagonaaliga puudutustundlik (capacitive) ekraan. 1040000 px
- 9 autofookuspunkti, keskmine on risttüüpi
- Pildiotsija suurendus: 0.87 x. Pentapeegel
- Filmib Full HD videoklippe 1920 x 1080 px (30, 25, 24 fps). Jätkuv teravustamine filmirežiimil
- Sisseehitatud mono mikrofon, 3.5 mm mikrofonipesa
- Digifiltrid – ekraanilt kadreerides näidatakse filtriefekti
- 4 kaadrit sekundis sarivõte
- ISO 100 – 12800, võimendusega 25600
EOS 100D ei ole Canoni kõige soodsam peegelkaamera. Seda tiitlit hoiab enda käes juba kaks aastat järjest Canon EOS 1100D. 18-55 mm IS II objektiiviga varustatud komplekti hind Photopointis (seisuga 07.05.13) on 100D aparaadist lausa poole soodsam – 429 €. See tähendab, et iga algtaseme peegelkaamera ihaleja, kel rahast ükskõik pole, võtab seda kahe aasta eest esitletud digipeeglit vägagi tõsiselt arvesse. Olgem aga ausad – EOS 100D on ka vaat et iga nurga pealt parem aparaat kui 1100D – ja seda mitte ainult oma kompaktsuse aga ka funktsionaalsuse ja – julgen öelda et ka pildistamismugavuse poolest.
Karbis on: Canon EOS 100D peegelkaamera, Canon EF-S 18-55mm f/3.5-5.6 IS STM standardsuum, USB-kaabel, liitiumaku, akulaadija ja toitekaabel, kaamerarihm, kaamera kasutusjuhend, objektiivi kasutusjuhend ja CD-plaat õpetlike videotega.
Pakis oleval DVD plaadil on videod, mida saab vaadata arvutis või DVD-mängijas. Sisukord näeb välja selline nagu ülal ekraanisalvestusel näha.
Uue kaameraga on komplektis uus objektiiv. EF-S 18-55mm f/3.5-5.6 IS STM on Canoni kolmas STM teravustamismootoriga objektiiv (lisaks senistele 18-135mm ja 40mm objektiividele). STM-objektiivide eripäraks on tavalisest teistsugune teravustamismootor, mis muudab autofookuse Live View režiimis ja videorežiimis oluliselt kiiremaks (võrreldes tavaobjektiividega) ning praktiliselt hääletuks. See jätkuv autofookus filmirežiimis ei saa muidugi kiiruse poolest ligilähedalegi hübriidkaamerate või Sony SLT kaamerate pakutavale teravustamiskiirusele. Küll on see aga juba piisavalt kasutatav igapäevaste klippide filmimiseks, kus kohene, kiire teravuse leidmine kõige olulisem ei ole.
 |  |
EOS 100D sees peidab end sensor, millel täpselt sama palju megapiksleid nagu 650D ja 700D kaameratel – 18 MP. Ülevaateid, mis vaatleksid detailselt EOS 100D pildikvaliteeti, on veebis veel vähe. Üldiselt aga ollakse arvamusel, et selle aparaadi pildikvaliteet on väga sarnane 650D/700D kaamerate pildikvaliteedile. Ehk teisisõnu: väga hea.
Sarnaselt Canon EOS 1100D kaameraga ei ole mälukaardil eraldi luuki külje peal. Mälukaardipesa asub aku kõrval ning luuk on nii akul kui kaardil ühine. Loomulikult on see pisut ebamugavam – kuid ainult juhul kui kasutate mälukaardilt andmete kopeerimiseks välist kaardilugejat.
(Canoni joonis) 100D sensor ei ole siiski 700D kaamera omaga identne. Ka siin on sensorile pikitud teravustamist abistavad faasituvastusega autofookuse pikslid. Need katavad nüüd aga hoopis suurema ala, kui teistel Canoni Hybrid CMOS sensoritel. Veebis ilmunud ülevaadetes ei täheldata autofookuse kiiremaks ega täpsemaks muutumist. Küll on aga autofookus Live View ja filmirežiimil nüüd paindlikum, sest täpsemat teravustamist saab kasutada laiemas ulatuses kui seni.
100D kasutab energiaallikana täpselt sama 825 mAh akut, nagu EOS M hübriidkaameragi. See tähendab, et aku vastupidavus ei ole päris nii hea, nagu 1100D või 700D kaameratel. Pea poole vähem – 380 pilti ühe laadimiskorraga.
 |  |
Canon EOS 100D on küll pisike. Kui selle ette aga kinnitada 18-55 mm objektiiv, kasvavad selle mõõtmed jõudsasti. Kompaktsuse mõttes sobib 100D ette imehästi 40mm “pannkookobjektiiv”, mille pikkus on kõigest 2,3 cm.
 |  |
| Kõik ühenduspesad on paremal küljel. | Vasakul pool küljel ei ole midagi. |
Paremalt poolt kaamerat leiame kõik ühenduspesad peidetuna üheainsa kummist katte alla. Sarnaselt 1100D kaamerale on siin olemas HDMI, USB ja distantspäästiku pesad. Rõõm on tõdeda, et Canoni insenerid on siia kuidagi veel ära mahutanud 3.5 mm mikrofonisisendi. Tõepoolest – on ju 100D kaameral (erinevalt 1100D aparaadist) täisväärtuslik videorežiim koos kõikide oluliste formaatide ja funktsioonidega. See tähendab, et 100D on väga hea valik siis, kui soovid soodsaimat Canoni kaamerat video filmimiseks. Vasakul pool küljel ei ole midagi.
100D pisikene korpus tundub pihus tugev ja kvaliteetne. Kummeeritud pinnad – teatavasti on 1100D kere pind puhas sile plastik – muudavad EOS 100D käes mugavaks. Pisem korpus tähendab muidugi seda, et käepidemest haarava parema käe väike sõrm käepidemele ära ei mahu. Seda juhul, kui tegemist ei ole lastega või eriti siresõrmse daamiga.
Kaamerat ei ole üldsegi ebamugav käsitleda, sest suurest objektiivist on hea kinni haarata. Erilist tähelepanu on Canoni disainerid pööranud päästiku õigele asukohale. Päästiku jaoks on objektiivi ja käepideme vahele üles ehitatud väike sillake. Päästik ise on pisut suuremgi kui teistel Canoni algtaseme peegelkaameratel. Ilmselt just katiku väiksema ehituse tõttu teeb 100D päästikule vajutades väga mahedat heli.
 |  |
ISO nupp on mugavalt nimetissõrme all vaid mõni millimeeter eemal päästikust ning valikurattast. ISO nupule vajutades saab siis kohe sellesama sõrmega ISO väärtust muuta ilma, et peaks kaamerat näo eest äragi tõstma. Paremal pool objektiivi all on peidus pisike nupp – see on Canoni standardne teravussügavuse eelvaate nupp.
Ilmselgelt oli Canoni eesmärgiks jätta alles kõik nupud, mis EOS 1100D ja EOS 600D kaameratel on. Mõned muudatused on siiski sisse viidud. Näiteks on kadunud kaamera tagant eraldiseisev “Q” ehk kiirvalikute aktiveerimiseks kasutatav nupp. See on nüüd neljasuunalise rõnga sees, kombineerituna SET-nupuga. Teise olulise muudatusena on neljasuunaliselt valikurattalt kadunud suundadele omistatud funktsioonid (värvustasakaal, autofookus, pildistiilid ja sari/aegvõtte valikud). Nende valikute juurde pääseb nüüd Q-nupule vajutades ja ekraanilt näpuga või suunanuppudega vastavat parameetrit valides. Algajate jaoks on selline kaamera toimimine ilmselt lihtsam. Tõsisemate fotohuviliste jaoks tähendab see paari vajutust rohkem.
 |  |
Programmiratas kaamera peal pöörleb nüüd ilma takistusteta 360 kraadi ringiratast. Pisike korpus on tinginud AF/AE lukustusnupu ja autofookuspunkti valikunupu vertikaalse paigutuse paremas nurgas. Ülemine nupp on seetõttu halvemini vajutatav kuid see-eest annavad need nupud niimoodi ruumi üsna laiale kummeeritud pöidlapadjandile.
Ehk üks olulisemaid omadusi, mis eristab EOS 100D kaamerat EOS 1100D kaamerast on LCD-ekraan. See 3″ diagonaaliga LCD on väga hea lahutusvõimega, näidates pilti 1 040 000 piksli abil. Ekraan on sama terav ja kontrastne nagu EOS 700D ja EOS M kaameratel. Lisaks on ekraan ka veel puutetundlik. Puutetundlikkust võib kasutada, aga ei pea. Kuid võite mind uskuda, et kõik 100D omanikud kindlasti hakkavad seda kasutama. Miks? Sest teatud seadeteni ja menüüridadeni jõudmiseks on puutetundlikkus kiireim viis. Garanteeritult. Pildistatud fotosidki on väga mugav suurendada lihtsal ekraanil kahte näppu lahku vedades. Peab veel lisama, et Canoni 100D ekraan on nn capacitive ehk reageerib ka õrnemale puudutusele. Täpselt nii, nagu kallimad nutitelefonid.
Puutetundlik ekraan paneb pildistajat senisest enam vajutama tagaküljel olevat Q-nuppu (kiirseadete nupp) Nimelt aktiveerib see nupp puutetundlikkuse standardsel infoekraanil. Nüüd saab ühe puudutusega valida sealt soovitud parameetri ja siis selle väärtust eesmise valikurattaga muuta. Kui soovid aga väärtuse seadeid täpsemalt näha, siis võid puutuda teist korda sedasama parameetrit ning siis võid juba näppudega väärtust paindlikumalt muuta. Säriaja seadmine näpusõbralikul viisil toimib näiteks nii, et ekraanile kuvatakse skaala ning vastavat väärtust saab siis näpuga paremale-vasakule vedades muuta.
Live View režiimis ehk ekraanilt kadreerides (selleks tuleb fotorežiimis vajutada pildiotsija kõrval olevale punase täpikesega tähistatud nupule) võib samuti vajutada Q-nupule. Siis kargavad lahti puutetundlikud kiirvalikuikoonid ekraani mõlemal servas ja all näidatakse vastava ikooni parameetreid.
Canon EOS 100D peegelkaamera on paeluv näide sellest, kui palju tehnoloogiat suudetakse ära mahutada nii pisikesse korpusesse – ohverdamata samas oluliselt kasutamismugavust. Tuleb tunnistada, et Canon on selle ülesandega ülihästi hakkama saanud.
Teiste peegelkaameratega võrreldes on EOS 100D pisike tõepoolest. Selle mõõtmed kasvavad aga hüppeliselt, kui kaamera ette keerata mõni Canoni EF-S või EF objektiiv. Siinkohal tasubki küsida, et kas peegelkaamera korpuse pisemaks muutumine skaalal EOS 700D > EOS 100D tegelikult üldse mingit praktilist eelist annab? Ma kipun selles kahtlema. Vaadake, ega see 100D kaamera ju nii pisikeseks ei muutunud, et see nüüd taskusse mahuks või et seda oluliselt lihtsam kaasa võtta oleks kui täismõõdus peegelkaamerat.
Seega oleks minu soovitus kõigile, kes otsivad kompaktset, hea pildikvaliteediga fotoaparaati, mida on hea igale poole kaasa võtta: vaadake EOS 100D asemel hoopis hübriidkaamerate poole. EOS M, Sony NEX, Panasonic Lumix GF3… Kõik need kaamerad pakuvad peegelkaamerate klassi pildikvaliteeti tõeliselt taskusõbralikus vormis.
Mida neil hübriidkaameratel aga ei ole – see on see legendaarne, paljuülistatud läbi-objektiivi vaade ehk optiline pildiotsija. Kui sa oled arvamusel, et sinu kaameral peab olema just see – optiline pildiotsija. Ja kui sa tahad kõige pisemat läbi objektiivi vaatega digitaalset kaamerat… siis oled sa muidugi plindris. Sest siis on EOS 100D just täpselt see, mida vajad.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/2000 sek, ISO 125.
Kochi seljataga, sõitsin Keralasse mägedesse. Munnar on linn mille kõrgus merepinnast varieerub 1450m kuni 2695m vahel. Munnar on kuulus oma lõputute teeistanduste poolest. Seal kasvatatakse maailma kõige kõrgemal kasvavat teed. Enne kui üldse kohale jõudsin, olin lummatud selle koha ilust.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/1600 sek, ISO 125.
See bussisõit oli täpselt nagu filmist võetud. Vana ja logu bussihakatis kihutas täiskiirusel mööda kitsaid mägiteid, bussi ja lõputute kuristike vahel ainult maksimum meeter. Adrenaliin bussijuhi hulljulgusest pummeldamas, tundsin ka esimest korda siin Indias külma. Kuna riigi bussifirma bussidel puuduvad aknad ja Munnari kliima on umbes sama mis Eesti oma, siis pidin isegi esimest korda jaki selga viskama ja salli kaela panema (salli mul muidugi ei olnud, kasutasin oma pükse). Kohalikud aga viskasid just jakid maha ja nautisid täiel rinnal jahedat mägikliimat.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5,6, 1/1600 sek, ISO 640.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5,6, 1/1250 sek, ISO 640.
Igal pool on plakatid ja kleepsud lausega: “Gods own country”, see on Kerala osariigi slogan. Ja tõesti, see maastik seal oli jumalik.
Võtsin rolleri ja sõitsin paar päeva mööda mägesid ja orge ja teeistandusi. Iga 10 minuti tagant peatudes, sügavalt sisse hingates ja tõdedes, kui ilus see siin on. Kõik mäed on kaetud tee taimedega, isegi kõige järsemad kallakud. Tee on selle koha teema.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/100 sek, ISO 50.
Seda näeb ka turul ja poodides ringi vaadates. Valik on väga rikkalik ja hinnad on nullilähedased. Sõitsin ükspäev rolleriga 2 tundi Top Stationisse, mis on umbes 2000m kõrgusel asuv vaateplatvorm, aga minu õnnetuseks oli üleval udu ja näha ei olnud midagi, sõitsin kohe 2 tundi alla tagasi.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/8, 1/160 sek, ISO 100.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/4,5, 1/1600 sek, ISO 100.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/1600 sek, ISO 100.
Üks korralik rõve lugu ka teile sõpradele. Sõidame siis Tomiga esimesel päeval rolleritega mägedes, kõik on tohutult ilus, nii ilus et peaaegu pisar tuli silma. Tõdeme ühel ajal, et see on ilusaim loodus mida Indias näinud oleme. Ja just see hetk jookseb meile vastu koer, kellel on skalp maas ja aju on kohe kohe välja kukkumas. Täpselt ei tea kuidas ta veel elus oli ja kui kaua ta peale meie kohtumist veel elas, aga usun, et mitte väga kaua. See oli nagu vee peale tõmbamine kõigele sellele jumalikule. Istusime hetke, suitsetasime ja üritasime nähtut unustada. Ei õnnestunud.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/4,5, 1/500 sek, ISO 1000.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/250 sek, ISO 640.
Munnari linn ise on ilus, aga oma elu poolest suhteliselt igav. Linn on kolme jõe ristumiskohas. Enamus on üles ehitatud selle eesmärgiga, et turistidele pakkuda parimat ekskursiooni istandustesse või mitmetesse linna ümber olevatesse loodusparkidesse.
Hinnad on siin pisut kangemad, kui mujal Indias. Tee ja maitseained on tohutult odavad.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5, 1/800 sek, ISO 250.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/7,1, 1/500 sek, ISO 320.
Iga päev kella kolmest hakkas sadama, sadas umbes 2-3 tundi ja edasi oli jahe pilvine ilm. Kell 8 on kõik kohad suletud ja linn on täiesti välja surnud. Mulle juba siin lõuna-Indias omaseks saanud elektrikatkestused tegid õhtud veel pimedamaks ja veel rohkem süngemaks.
Peaaegu ei olekski üldse sinna mägedesse läinud ja oleks sõitnud otse randa, aga olen ülimalt õnnelik, et seal ikkagi käisin. Soovitan kõigil kes lõuna-Indiasse satuvad, seal paariks päevaks peatuda, aeg maha võtta ja nautida loodetavasti ilusaimat loodus, mida India pakkuda suudab. See on igat minutit ja igat ruupiat väärt kogemus.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/200 sek, ISO 2000.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/5,6, 1/500 sek, ISO 1000.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/4,5, 1/500 sek, ISO 800.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/7,1, 1/500 sek, ISO 800.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2,8, 1/200 sek, ISO 6400.
Öine fotograafia on hoops teisest puust kategooria, kui päeval pildistamine. Valgus on piiratud, tehniliselt oled piiratud aga võimalusi on tohutult palju. Öösel tänavatel pildistades peab arvestama kindlasti ainult tehisvalgusega. Hoian värvustasakaalu alati AUTO peal, kuna tihti on erinevad valgustemperatuurid segatud ja ise õige funktsiooni leidmine võtab liiga palju aega. Sony automaatne värvustasakaalu määramine teeb suhteliselt head tööd, suudab leida just selle enamvähem õige keskmise – isegi miksitud valgustega.
Öised valgused on alati huvitavad, mingil määral saab võrrelda ka stuudiofotograafiaga. Võib tänavaid võtta kui oma stuudiona ja valgused oleks nagu kellegi teise poolt ette seatud ning sina pead ainult selle õige koha ja aja leidma.
India jällegi on ideaalne öiseks pildistamiseks. Suurlinnades keeb elu 24 tundi järjest, ilma pausideta. Mitte nagu meil Eestis, kus öösel on tänavad tühjad, umbes nagu mu rahakott praegu, vaevu midagi üldse liigub.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2,2, 1/160 sek, ISO 3200.
Tohutult meeldib liikuda öösel ringi mööda rahvast täis tänavaid ja otsida huvitavaid valguseid ning situatsioone. Öösel saab valge mees Indias jääda suhteliselt märkamatuks, ning pildistamine on kergendatud. Minu väike ning must RX1 jääb enamikule täiesti märkamatuks. Riietatult üleni tumedasse, liigun ringi mööda räpaseid tagatänavaid, pildistades kohalikke tumemusti mehi. Öösel kaovad tänavatelt tavaliselt kõrgemast klassist inimesed ning alles jääb ainult tavaklass, just see huvitavam osa rahvast.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/160 sek, ISO 320.
Kõndisin ühel väikesel tänaval ja nägin silmanurgast seda avaliku tualeti ust, kus istus vanem meesterahvas ja vaatas tühjalt oma lauda. Esimese hooga kõndisin mööda, võtsin kaamera välja, keerasin avarõnga f2 peale ning säri enamvähem mõistlikuks, et saada terav pilt.
Sonyl on särikonpensatsioon eriti lihtsaks tehtud. Kaamera peal on eraldi rõngas kus väga lihtsalt saab kompenseerida pluss/miinus 3 astet. Peaaegu alati keeran rõnga miinus 1 peale, kui öösel pildistan. Vähese valguse tõttu arvab kaamera, et pilt on alasäris ja üritab valgust juurde tekitada ja tulemuseks oleks liiga hele pilt, üldse mitte nagu päriselt valgus oli.
Niisiis keerasin kompensatsiooni miinus 1 peale ja läksin tagasi. Samal ajal kujutasin ette seda pilti mis sealt võiks tulla. Kindlasti tahtsin ka tema tööposti peale jätta ja kõike mis seinale riputatud on. Arvestasin, et ei hakka väga palju aega veetma temaga ja üritan piisavalt kaugelt pildistada, et ümbrus oleks kaadris.
Korraks isegi tundus, et härra ei ole väga rõõmus oma töökoha üle ja äkki üldse keeldub pildistamisest, aga minu õnneks oli ta nõus. Küsisin nõusolekut ja härra silmad läksid põlema, ajas selja sirgu, sättis peakatet ja pühkis särgi puhtaks. Mine tea, kui tihti tast pilti on tehtud ja kui palju see tema jaoks tähendada võib. Paar klõpsu ja pilt olemas. Härra oli tume nagu öö.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/160 sek, ISO 1000.
Olin öö rongis veetnud ja kell oli umbes 5 hommikul, kui ärkasin sellepeale, et inimesed olid mu voodi istekohaks võtnud. Esimese asjana mida nägin oli see meesterahavas, vastas voodis. Krabasin kohe kaamera, keerasin ava suureks ja tegin kiirelt pildi. Pilt on tehtud laua alt. Mees oli ka just ärkamas ja täpselt ei saanud aru kas ta oli veel unes või oli juba ärkvel aga ta ei märganud mu pildistamist.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/100 sek, ISO 6400.
Et saada normaalseid pilte öösel, on sul kindlasti vaja natuke võimsamat kaamerat. Kaamerat mis võimaldab suuri ISOsid ja suudab valgust salvestada õigesti. Teiseks on sul vaja enamvähem head objektiivi suhteliselt suure avaga. Sonyl on ees Carl Zeiss f2, mis on väga mõistlik öösel pildistamiseks. Ning ta suudab ka taluda tohutult suuri ISOsid. ISO 6400 ei ole sony jaoks mingi probleem. Printides muidugi on näha, aga interneti jaoks on piisav.
Kokkuvõtteks. Mine üksinda öistele tänavatele uitama, võta kaasa enamvähem mõistlik kaamera. Hoia kaamerat peidus kuna öösel liikumine võib olla ohtlik igas piirkonnas. Riietu tumedasse ja võta kaasa tohutult palju julgust. Julgust, et läheneda inimestele öösel, see võib mõnele olla isegi ehmatav. Visualiseeri umbes, mida sa tahaksid saada, võttes arvesse oma lokatsiooni ja päeval nähtud võimalusi. Mine sihikindlalt ja head pildid tulevad ise sinu juurde.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga. f/2, 1/250 sek, ISO 6400.