Kolme aasta eest toimunud makrofoto konkursil paistis üks sinaka tonaalsusega foto rohelisest üldmassist eriti hästi silma. Sellel fotol oli pildistatud lilli justkui läbi jää ning tulemus oli niivõrd efektne, et see foto ka esikoha kinni pani. Nüüdseks on aga selgunud, et seesama võidutöö on plagiaat. See tähendab, et konkursile esitaja poolt varastatud ning kellegile teisele kuuluv. Võidutöö esitajal – noormehel, nimega Riho Kaur – ei olnud see kahjuks mitte esimeseks, ega ka viimaseks korraks veebist alla laetud pildiga enda nime all konkurssidel osaleda. Piisab ka kiirest google-otsingust, et selles veenduda.

Snap.ee pildipangas toimuvate konkursside tingimused sedastavad, et “Pildi saatja garanteerib ja vastutab, et kõik pildi autoriõigused kuuluvad talle.” Ka kõne all oleval autoril tuleb nüüd oma tegude eest seadusega ette nähtud korras vastutust kanda. Vajalikud sammud selles suunas on astutud.

Edasiseks praktikaks peab kõikide fotokonkursside korraldamisel olema võidupiltide Google Image Search tööriistaga kontrollimine ja autoritelt algfailide pärimine. Pole midagi parata – internet vabastab, kuid seab meid samas ka kütkeisse.

Paljud kompaktkaameraga pildistajad unistavad suurest peegelkaamerast. “Küll sellega saaks ikka ilusaid fotosid klõbistada”, ütlevad nad. Paljud peegelkaameraga pildistajad unistavad aga pisikesest kompaktkaamerast. “Küll seda oleks hea igal pool kaasas kanda”, ütlevad nad. Siin on midagi eriti head nende mõlema jaoks – tippklassi kompaktkaamerad, mis pildistavad ilusaid pilte ka hämaras ning mille seadistusvõimalused peegelkaamerate omadele palju alla ei jäägi. Igal eeskujulikul kaameratootjal on üks selline valikus ning kui sa sellist endale osta soovid, siis pead ju ühe neist valima. Aga millise?

Digitesti veebilehel ilmunud suures võrdlusülevaates astuvad üles neli sellist kompaktkaamerat. Canon S110, Panasonic LX-7, Sony RX100 ja Fujifilm XF1. Ülevaate eesmärgiks on välja selgitada nende kaamerate head ja vead ning kuigi ma sellel teel täiega feilin, saab hea lugeja minu muljetest ehk siiski enda jaoks palju kasulikku informatsiooni, mis aitab teda õigele valikule lähemale.

Ülimalt subjektiivse hinnangu tulemusena tõusis ülevaate võitjaks Panasonic Lumix LX7 kaamera, napilt teisele kohale jäi Canon S110, kolmandale Sony RX100 ja neljandale Fujifilm XF1. Kui sa aga seda ülevaadet lugema tõttad, siis ära võta neid tulemusi väga tõsiselt – kõik neli kaamerat on väga head. Milline neist parim on, see sõltub sellest, milline oled sina ise. Kliki lingile ja vaata üle:

Tippklassi kompaktkaamerate võrdlusülevaade: Panasonic LX7 vs Sony RX100 vs Canon S110 vs Fujifilm XF1

Tamroni uuendatud 90mm makroobjektiiv on saanud kiita tasemel pildikvaliteedi ning vaikse ja kiire teravustamise eest, kuid põhjust nurinaks on andnud krõbe hind. Võrreldes eelmise mudeliga ei olnud uuel makroobjektiivil enam nii suurt hinnaeelist ekvivalentsete Canoni ja Nikoni objektiivide ees.

Kuid juunikuus see muutub, sest valgusjõuline Tamron 90mm f/2.8 VC USD objektiiv on Photopointis saanud külge uue suvise hinna. Uus makroobjektiiv maksab nüüd täpselt sama palju, kui maksab vana mudel – 499€ (tavahind 979€). Selle raha eest on 90mmVC USD objektiiv kindel võit. Suurepärane pildikvaliteet, kiire, vaikne ja täpne USD teravustamismootor, teravat pilti tagav VC värinastabilisaator ja sobivus nii portreede kui makro pildistamiseks ning täis- ja poolkaadersensoriga kaameratega… Täpselt sobilik objektiiv, mille abil panna kinni tänavune Tamroni makrofoto konkurss!

Kui soovid objektiivi headuses ise veenduda, siis proovi Tamronit oma käe ja silmaga. Kristiine Photopointis Tallinnas ja Kaubamaja Photopointis Tartus asub Photopointi fototehnika rent. Kasuta rentides salasõna “juuni” ja laenutus on 20% soodsam.

• Tutvu makrofotograaf Urmas Tartese muljetega Tamron 90mm VC USD objektiivist
• Vaata fotograaf Penelope Russaku ülevaadet Tamron 90mm VC USD objektiivist

PS. Lisaks uuele makroobjektiivile on juunis soodushinnaga veel palju teisigi Tamroni objektiive.

Vaata järgi Photopointi veebipoest!

Võimsa suumi, väikese korpuse, manuaalse särijuhtimise ning terve müriaadi uhkete omaduste ja võimalustega kompaktkaamerad on viimastel aastatel üha populaarsemaks muutunud. Kõikidel endast lugupidavatel kaameratootjatel on üks selline valikus – Canon SX280, Fujifilm F900 EXR, äsja karbist välja võetud Panasonic TZ40… Selles karbist-välja pidiloos vaatame lähemalt aparaati, mis tehniliste andmete ja omaduste poolest kõigist rivaalidest üle tundub olevat.

Sony Cyber-Shot HX-50 kompaktses korpuses on koguni 30x suumiga objektiiv, välguking, kuhu saab näiteks kinnitada ka elektroonilise pildiotsija, eraldi särikompensatsiooniketas, väga hea aku vastupidavus ja nii mõndagi muud. Ning kui tavaliselt on Sony kaamerad konkurentide omadest märkimisväärdelt kallimad, siis HX50 oma 429€ hinnasildiga väga palju ei erinegi. Vaatame lähemalt:

Sony Cyber-Shot HX50V olulisemad omadused

• 21,1 MP 1/2.3″ BSI-CMOS sensor
• Sony väitel “maailma väikseim ja kergeim 30x suumi ja tippklassi võimekusega kaamera”
• 30x suumiga, F3.5 – F6.3 objektiivi fookuskauguste vahemik on 24 – 720 mm (35 mm ekvivalendina)
• Lähim teravustamiskaugus: 5 cm. Saab ka käsitsi teravustada(!) Autofookuse abivalgus.
• Sensorinihutusega värinastabilisaator
• 5-suunaline optiline värinastabilisaator aitab pildistada teravamaid fotosid ka suurema fookuskauguse korral
• 3.0″ LCD-ekraan mahutab hea hulga piksleid (921 000 px)
• Sarivõte: 10 fps
• Ühendused: WiFi, GPS, HDMI, USB 2.0.
• PASM särirežiimid, RAW faili ei salvesta
• Videorežiim: 1920 x 1080 (60 fps), 1280 x 720 (30 fps), H264 või koodekiga AVCHD vormingus. Stereoheli salvestamine. Välise mikrofoni pesa ei ole.
• Aku: liitiumaku NP-BX1. 400 säritust ühe laadimiskorraga
• Mõõtmed: 108 x 64 x 38 mm
• Kaal: 272 g
• Hind Photopointis (31.05.13): 429€

Karbis on: kasutusjuhendiraamat, Sony CyberShot HX50 kompaktkaamera, randmepael, laadimisadapter, liitiumaku, USB-kaabel, toitekaabel ning veel kasutusjuhendeid.

Nii aku kui ka SD-mälukaart (ei ole komplektis) sisestatakse aparaati altpoolt, nii nagu ühele kompaktkaamerale kohane. Aku ei näe teab mis suur välja, kuid suudab kaamerat vooluga varustada kauem, kui konkureerivate kaamerate akud. Kui selle klassi tavaline vastupidavus on seal 200-250 särituse piirimail, siis Sony suudab ühe laadimiskorraga pildistada lausa 400 fotot.

Aku laadimiseks ei ole vaja akut kaamerast eemaldada. Sarnaselt telefonile tuleb kaamera lihtsalt adapteri varal vooluvõrku ühendada. Positiivse ääremärkusena tuleb mainida, et laadimiseks kasutatav USB-port on Micro USB standardil põhinev – seega täpselt sama, mis valdaval enamikul uuematest mobiiltelefonidest. See tähendab, et kui kaamera USB-kaabel on kadunud, saab selle väga lihtsalt asendada telefoni omaga. Kui telefoni oma aga pole, saab kaabli uue osta, sest levinud standardi tõttu on seda kõikjalt saada ja see ei maksa hingehinda.

Kaamera ise on aga väga ilusa välimusega. Väga subjektiivse kommentaarina mainin, et Sony näeb välja ilusam, kui Canoni, Panasonicu jne konkureerivad kaamerad. Metalne korpus on kaetud mõnusa teralise pinnaga, mis valguse käes ilusti pärlendama lööb. Kummeeritud käepide kaamera esiküljel harmoneerub mõnusalt kogu disainiga mitte et ole suvaliselt külge liimitud-disainitud rudiment, nagu mõnel teisel kaamera puhul.

Kui kaamera sisse lülitada, pikeneb objektiiv korpusest välja täpselt nii palju. See on väikseim fookuskaugus ehk kõige laiem vaatenurk – 24mm. Piisavalt lai. Selles asendis on objektiivi maksimaalne ava 3.5. Mitte just väga valgusjõuline, kuid sellise supersuumi kohta täiesti normaalne tulemus. Hämaramas pildistades ei tasu lootma jääda kõrgele ISOle vaid tuleks kasutada välklampi või statiivi.

Sellise relvana näeb kaamera välja siis, kui objektiiv lõpuni välja suumida. See on suurim võimalik fookuskaugus ehk kitsaim vaatenurk. Fookuskauguseks on muljetavaldavad 720 mm (35mm ekvivalendina). Ava on selles asendis  f/6.8. See tähendab, et objektiiv laseb valgust pildisensorile läbi pisi-pisikese augu. Seetõttu on hämaramas juba raske ilma räige välgulaksuta head pilti saada. Heade piltide jaoks on rangelt soovitatav kinnitada kaamera statiivile ja kasutada 2-sekundilise ooteajaga pildistamisrežiimi, et päästikule vajutav näpp kaamerat värisema ei paneks. Väiksemgi värin tähendab siin udust pilti – mida vähem valgust, seda udusemat. Päikeselisel päeval saab muidugi ka ilma statiivita normaalse pildi kätte.

Ühenduspesasid kaamera paremal pool ei ole. Vasakul küljel kummilapatsi taga on Micro USB pesa, kustkaudu käib nii laadimine kui ka kaamera ühendamine arvutiga.

Sony kaameratel peab aga ka HDMi ühendus olema. sest kuidas muidu saaks siis seda kaamerat ühendada Sony “imeliste suureekraaniliste teleritega”. Selle HDMI pesa leiame kaamera alt, kus see juba hambad laiali igasugust sodi ja prügi ootamas on. Kaamera all on ka statiivikeere. Ning vaadake – kui näiteks Fujifilmi suurtel supersuumidel on plastikust statiivikeere, siis Sony HX50 statiivikeere on täitsa metalne. See on väga oluline, sest nii võimsa suumi puhul tuleks seda statiivikeeret kindlasti ohtralt kasutada.

Pealtpolt paistab kaamera ju veel uhkem kui esiküljelt. Siin on välklamp ja stereomikrofonid ja välguking. Programmiratas, päästik, suumirõngas, sisse-välja lülitamise nupp ning midagi väga ebatavalist sellise klassi kaamera jaoks – särikompensatsiooni ketas. Sellest kettast saab tõepoolest seada ainult särikompensatsiooni ja ei midagi muud. Väga teretulnud lisa nõudlikumale fotohuvilisele.

Programmiketta peal on näha, et selle kaameraga saab vabalt pildistada nii manuaal- kui ka poolmanuaalsetes režiimides. Samuti on seal olemas Sweep Panorama režiim – sellest, millest kirjutas oma India-reisil Renee Altrov. See kollane ikoon tähistab Superior Auto režiimi. See on üsna huvitav uus lisa. Sellel programmil pildistab kaamera ülikiire sööstuna kaks, vajadusel isegi neli või rohkem fotot ning seejärel paneb nendest kokku ühe, väiksema müra ja teravama joonisega foto. See režiim töötab päris hästi. Ainsaks miinuseks on muidugi see, et pärast igat võtet läheb kaameral lõpp-pildi kokkupanekuks paar sekundit aega.

Kaamera peal on ka Sony välguking. See on varustatud elektrooniliste kontaktidega esiküljel ääre all. See teeb võimalikuks sinna sisestada lisaks välklampidele ka näiteks Sony enda toodetud mikrofoni või elektroonilist pildiotsijat.

Tagaküljel on üsna standardne nuppude kombinatsioon. Ära märkimist väärib vast see Custom-nupp, mille alla saab kasutaja seada ühe vabalt valitava funktsiooni.

Välklamp kargab oma pesast välja tagaküljel olevale nupule vajutades ning valgustab maksimaalselt 5,6m kaugusele. Canon SX280 vastav näitaja on näiteks 3,5 m aga Panasonic  TZ40 kaameral 6,4 m.

3″ LCD-ekraan näitab pilti 921 000 piksli abil. Selles osas tundub Canoni SX280 oma poole väiksema lahutusvõimega ekraaniga taas maha jäävat. Vasakul ekraan koos maksimaalse infohulgaga. Paremal menüüvalikute avaleht.

Programmirattal jäi tegelikult üks režiim kahe silma vahele. Selleks on “Memory Recall” (kettal tähistatud kui “MR”). Selle alla saab kasutaja salvestada teatud säriparameetrid ja muud seaded ning siis saab ta programmiratast MR asendisse keerates needsamad seaded iga kell kiirelt uuesti aktiveerida. MR režiimis on tegelikult kolm eraldi MR režiimi (vt vasakpoolset fotot), mida saab eraldi programmeerida ja valida.

Sony kiirvalikumenüü ei ole kõige paremini õnnestunud (paremal). MENU nupule vajutades kargab vasakult lahti riba, kus on üle kümne esmase seade. Nende hulgas ka tööriistakohvriikoon, mis lubab siseneda päris menüüsse (pilt seal ülevalpool). Õige parameetri leidmine ei ole sugugi mugav – eelkõige just selle pärast, et kõik valikud ei ole korraga silmade ees – näha on korraga vaid 5 seadet.

Custom-nupu alla saab näiteks seada värvustasakaalu valiku. Siis kuvatakse Custom-nupule vajutades ekraanile selline selge valikuaken. Parempoolsel pildil on näidatud ekraanile kuvatav särikompensatsiooni skaala särikompensatsiooni ratta keeramisel.

Sony tootevalikus on päris mitu uhket ja väga silmapaistvat kaamerat. RX100 ja RX1 on aparaadid, mis on Sonyle palju kuulsust ja au toonud. Julgeksin ka HX50 kaamera seada sellesse ritta.

Cyber-Shot DSC-HX50 on väga paindlik kaamera, mis suudab pildistada väga erinevaid pilte – makrovõtetest ja laiadest kaadritest portreede ja super-telefotodeni välja. Sellise kaameraga pildistades oleks aga vaja endale kindlasti selgeks teha fotograafia põhialused, säriaja, ISO ja ava tähendus ja muu säärane. Ning kindlasti hankida endale statiiv. Mitte et muidu pilti teha ei saaks, aga siis saab palju ilusamaid ja teravamaid.

• Sony Cyber-Shot DSC-HX50 must Photopointis: 429€

• Sony Cyber-Shot DSC-HX50 hõbedane Photopointis: 429€

Hetk lühike, zoom pikk. 15 korda zoomi, üks kord pildista. Need ja mitmed teised olulised Tamroni vanasõnad on saanud viie musta auto külge, et tarkuseteri üle Eestimaa külvata. Sinu ülesandeks on hoida silmad lahti ja püüda need autod juunikuu jooksul pildile. Alanud on Tamroni autojaht, mille peaauhinnaks on Tamron 18-270 PZD suumobjektiiv!

Kuni 30. juunini on Tamron Eesti Facebooki lehele oodatud jäädvustused Tamroni autodest. Igal nädalal saavad Tamroni fännid Facebookis ka vihjeid autode liikumisteede ja sihtpunktide kohta ning lisavihjeid ja konkurentsieelis on võimalik saada Tamroni meililistiga liitudes.

Nagu igas heas mängus, on ka Tamroni autojahis omad reeglid. Arvesse ei lähe fotod, mis on tehtud “baasis” ehk Tamroni maaletooja Nordic Digitali maja ees, sest koopa juures karu ootamine ei ole päris aus jaht. Kindlasti peab fotol olema äratuntav, et tegemist on Tamroni autoga ning autole kleebitud mõttetera peab olema loetav. Pildile tuleb kindlasti ka juurde kirjutada, kus ja millal on see tehtud.

Kuna erinevate tarkuseteradega autosid on kokku viis, siis iga erineva auto pilt annab ühe hääle loosikasti jaoks. Siin ka väike spikker vanasõnadest:

• Ära jookse! Zoom on kiirem!
• Hetk lühike, zoom pikk!
• Kes zoomib, see pildistab!
• Kus zoomi, seal pilti!
• 15 x zoomi, üks x pildista!

Autojahis on võimalik osaleda kuni 30. juunini ja osalemiseks tuleb pildid postitada Tamron Eesti Facebooki lehele. Peaauhind Tamron 18-270 PZD suumobjektiiv loositakse välja kõigi tingimustele vastavate fotode saatjate vahel 1. juulil.

PS. Kui tahad enne jahipidamist Tamroni objektiivide headuses veenduda, siis salasõnaga “juuni” on võimalik rentida Photopointist Tamroni objektiive 20% soodsamalt.