“Ilusate fotode pildistamiseks peab olema suur peegelkaamera”. Just niimoodi arvab enamik kompaktkaameratega pildistajaid. Tead mis?  Nad arvavad valesti.

Lubage tutvustada kompaktkaameraid, mis on võimelised isegi enamaks kui üks komplektobjektiiviga varustatud algtaseme peegelkaamera. Ülal pildil on reas (vasakult) Sony Cyber-Shot RX100, Olympus Stylus XZ-2, Fujifilm FinePix XF-1 ja Panasonic Lumix LX-7. Pildilt jäid välja Canon PowerShot S110 ja Nikon Coolpix P330.

Kõik need üles loetletud erinevate tootjate kaamerad kuuluvad ühte ja samasse klassi. Olgu selle nimetuseks siin “Tippklassi kompaktkaamerad”. Neid aparaate iseloomustab väga hea pildikvaliteet, funktsioonide rohkus, seadistamise lihtsus, vastupidav korpus ja ilus välimus. Kõigil neil on tavalisest suuremad pildisensorid, kõigil on valgusjõulised objektiivid, mis lubavad teha imeilusaid pilte ilma välguta isegi hämaras.

Vähesed teavad, milleks sellised 400+ eurot maksvad väikesed aparaadid võimelised on. Pealtnäha ei erine nad ju enda mõnisada eurot soodsama hinnaga suguvendadest kuigi palju. Välisest sarnasusest hoolimata on need võimelised palju enamaks, kui ma siin sissejuhatuses kirjutada jõuaks. Seepärast, tulge minuga kaasa – ma näitan teile.

Heas valguses tehtud pildid

Panasonic LX-7. f/2.5, 1/1600 sek; ISO 80. Fookuskaugus: 24mm (35mm ekv). Pildistatud särirežiimil “Avaprioriteet”, +1.3 särikompensatsiooniga. Teravustamine: Manuaalne. Käest.

Ärevamad fotohuvilised teavad, et mida parem kaamera, seda paremini see teeb pilti hämaras. Öeldakse, et hea valguse korral pole vahet. On ikka küll. Ülalolev foto on ehe näide sellest, et hea kompaktkaameraga saab ka väga heledas valguses pildi, mida soodsam kompaktkaamera ei võimalda. Pange tähele, kuidas esiplaanil olev karikakar on kenasti terav samas kui taust on peegelkaameralikult udune. See efekt on saavutatud tänu suurele avale ja väikesele teravustamiskaugusele (lilleõis on vaid paari cm kaugusel objektiivi esiläätsest). Selleks, et ava nii rohke valgusega pildistamisolukorras nõnda lahti saaks teha, tuli kasutusele võtta LX7 kaamerasse sisseehitatud ND filter. Tume klaasitükk, mis nupuvajutuse toimel objektiivi sees valguse ette nihkub ja pildisensorini jõudvat valgust kolme stopi võrra vähendab.

Maastikufotod, RAW failid ja dünaamiline ulatus

Panasonic LX-7. f/4, 1/200 sek; ISO 80. Fookuskaugus: 24mm (35mm ekv). Pildistatud särirežiimil “Avaprioriteet”. Teravustamine: Automaatne. Käest

Kas olete proovinud pildistada punaselt hõõguvat taevast või valgusemänge päikese, pilvede ja vihmaga? Kui jah, siis olete ehk märganud, et silmaga nähtavast ilust ei ole pildil suurt midagi alles. Tavaliselt on jääb taevas pildile nn “ülepõlenult” – ilusad värvid on hoopis täiesti valged. See tuleneb kurvast tõsiasjast, et kaamerad ei suuda salvestada ühele pildile samaaegselt väga heledaid ja tumedaid alasid.

Kõikidel tippklassi kompaktkaameratel on aga võimalus pildistada tavalise JPG foto kõrvale ka RAW-formaadis pildifail. See on kaamera automaatika poolt töötlemata fail, mis sisaldab endas kõiki värve ja kogu heledusskaalat, mis kaamera pildisensor salvestada suutis. Pilditöötlusprogrammi – nagu näiteks Adobe Lightroom – abil saad sa väga lihtsa vaevaga nüüd RAW-pilti tuunida nõnda, nagu sulle meeldib. Tumedamaid alasid heledamaks, heledamaid tumedamaks jne. See on tõepoolest maagiline hetk, kui algselt peaaegu valgelt alalt ilus pilvemuster nähtavale ilmub.

Ka siis, kui pildistad RAW faili asemel tavalisi JPG fotosid, on tippklassi kompaktkaamerate parem dünaamiline ulatus (võrreldes tavaliste kompaktkaameratega) selgelt märgatav.

Portreefotod ja udune taust

Panasonic LX-7. f/1.6, 1/640 sek; ISO 100. Fookuskaugus: 35mm (35mm ekv). Pildistatud särirežiimil “Avaprioriteet”. Teravustamine: Automaatne. Käest.

Peegelkaamera pärisosaks peetakse uduseid taustu. Eriti just portreefotograafias on väga ihaldusväärne, et pildistatav subjekt oleks terav ning ümbritsevast isoleeritud uduse tausta abil. Umbes nagu ülaloleval pildil. Ainult et see pilt on pildistatud kompaktkaameraga. Tänu tippklassi kompaktkaamerate objektiivide valgusjõulisusele (nende ava saab seada isegi kuni f/1.4) saab ka nendega pildistada mõõdukalt uduse taustaga portreid. Muidugi tuleb siin tähele panna, et sisse suumides muutub nende kaamerate puhul väiksemaks ka ava ja taust muutub teravamaks.

Lihtne seadeid muuta

Kõikidel tippklassi kompaktkaameratel on olemas programmiratas, kust saab valida erinevaid pildistusrežiime. Lisaks rohelisele “Auto” seadistusele on siin olemas ka ava- ja säriajaprioriteet ning manuaalrežiim. Säri- teravustamise- ja muid parameetreid on nende kaamerate puhul võimalik seada väga paindlikult. Need on täis tuubitud igasuguseid vajalikke funktsioone, mida tavaliselt ainult peegelkaameratele omaseks peetakse.

Funktsioonide rohkuse tõttu on väga oluline, et nende seadete kiire muutmine oleks tehtud võimalikult lihtsaks. Tippklassi kompaktkaamerate puhul see nõnda ongi. Vaadake vaid neid juhtnuppe, mis nende aparaatide peal on. Lisaks kõikvõimalikele muudele nuppudele ja heeblitele on enamikul neist kaameratest üks valikuketas ümber objektiivi ja teine kaamera tagaküljel. Nii on väga mugav muuta kõiki seadeid – alustades ava ja ISO väärtustest lõpetades digifiltriteni. Kui sa aga praegu veel ainult rohelise režiimiga pildistad ja ühtegi seadet muuta ei taha, siis vaata ette  – nii hea kaamera omamine võib tekitada tahtmist need mõned põhiasjad endale selgeks teha ja sinu pildid tulevadki ilusamad.

Imetlusväärsed makrofotod

Panasonic Lumix LX-7. f/2.5, 1/1000 sek; ISO 80. Pildistatud särirežiimis “Avaprioriteet” +1.3 särikompensatsiooniga. Teravustamine: manuaalne. Käest.

Lähikaadrite pildistamine ehk makrofotograafia on valdkond, kus tippklassi kompaktkaamerad tõeliselt särama löövad. Enamik neist suudab teravustada nõnda, et pildistatav objekt on objektiivi esiläätsest 3 cm kaugusel. Tõeline makropildistamise kuningas on aga Panasonic LX-7, mis suudab terava pildi teha ka 1 cm kaugusel olevast objektist. Haara laualt mingi pliiats või muu ese ja proovi näiteks ise järele, kui lähedalt sinu silmad teravustavad. 1 cm on päris muljetavaldav, eks? Võrdluseks võib veel märkida, et peegelkaamerate 18-55mm komplektobjektiivide lähimaks teravustamiskauguseks on keskeltläbi 25-30 cm.

Panasonic Lumix LX-7. f/2.5, 1/1000 sek; ISO 80. Pildistatud särirežiimis “Avaprioriteet” +1.3 särikompensatsiooniga. Teravustamine: manuaalne. Käest.

Lisaks lähimale teravustamiskaugusele on lähikaadrite pildistamisel oluline teravustamine. Autofookusega on tihti keeruline väga lähedalt pildistades täpselt õiget soovitud ala teravaks saada. Seda eriti siis, kui pildistatav objekt on liikumises (nagu ülal pildil) või kaamera on statiivil. Kõikidel tippklassi kompaktkaameratel on aga olemas ka käsitsi teravustamise võimalus. Lisaks on see käsitsi teravustamine kõikide puhul muudetud ka võimalikult mugavaks. Ekraanil näidatakse suurendatud eelvaadet ning tihti saab teravustamiskaugust muuta mugavalt näiteks objektiivi ümber olevat rõngast keerates. Nõnda on päris lihtne pildistada ilusaid ja teravaid lähikaadreid.

Hämaras pildistamine on tippklassi kompaktkaamerate põhiline trump

Canon PowerShot S110. f/2, 1/80 sek; ISO 320. Pildistatud manuaalrežiimis. Teravustamine: Automaatne. Käest

Soodsama kompaktkaameraga siseruumides pildistatud fotod on tihti udused või digimüra täis. Või siis rakendub tööle välklamp, mis võimaldab pildistada teravaid, aga valguse poolest väga koledaid pilte. Tippklassi kompaktkaamerate olulisimaks eeliseks on võimekus pildistada ilusaid fotosid ka hämarates tingimustes. Näiteks siseruumides, kus me ju päris palju viibime ja pildistame. Tippklassi kompaktide valgusjõuline objektiiv laseb pildisensorini jõuda palju enam valgust, sensor ise on suurem ja lubab kasutada suuremat ISO tundlikkust nii, et digimüra pilti rikkuma ei pääseks. Lisaks on nende kompaktkaamerate teravustamiskiirus ja täpsus hämaras pildistamisel oluliselt parem. Tulemuseks on tõeliselt ilusad pildid, mis oleks justkui suure peegelkaameraga pildistatud.

Panasonic Lumix LX-7. f/2.3, 1/13 sek; ISO 400. Pildistatud särirežiimis “avaprioriteet”. Teravustamine: Automaatne. Käest

Panasonic Lumix LX-7. f/3.2, 1/163 sek; ISO 80. Pildistatud särirežiimis “avaprioriteet”. Teravustamine: Automaatne. Käest

Kompaktkaamerad ei tee koledaid pilte

Selle artikliga soovin ma kummutada linnalegendi ja üldiselt levinud arusaama, nagu teeksid kõik kolmaktkaamerad koledaid pilte. See legend räägib kompaktkaamerast, kui välja surevast liigist, mille asemele astuvad suuremad hübriid- ja peegelkaamerad. Veel räägib see legend, et kompaktkaamerad on nagunii mõttetud, kuna tänapäeva nutitelefonid teevad ju sama head pilti. Ega sina ju ometi seda legendi ei usu?

Tõsi on, et suure sensoriga peegel- ja hübriidkaamerad on üldjuhul võimelised enamaks, kui ükskõik milline kompaktkaamera. Kui me aga võtaksime 18-55mm komplektobjektiiviga varustatud algtaseme peegelkaamera pildid, ning paneksime selle kõrvale ükskõik millise selles artiklis käsitletud tippklassi kompaktkaamera pildid, siis näeksime, et ega siin suurt vahet polegi. Suurim vahe tuleneb hoopis kaamerate mõõtmetest. Iga peegelkaameraomanik teab, kui vabastav on suure kaamera asemel kaasa võtta pisikest, taskusse mahtuvat pildimasinat. Paljude peegelkamera just seepärast kappi vedelema jääbki, et see on liiga suur ja ebamugav.

Kompaktkaamerate halb maine tuleneb otseselt sellest, et enamik inimesi on endale ostnud need kõige odavamad aparaadid. Sellised, mis maksavad vaid murdosa hea mobiilikaamera hinnast ja ongi kokku sulatatud kõige odavamatest komponentidest. Sellistel kaameratel puuduvad elementaarsemadki seadistusvõimalused ja sensorid on nende sees eriti tillukesed. Väliselt ei erine nad aga nii väga palju nendest kallimatest, siin artiklis käsitletud valgusjõuliste objektiividega tippklassi kompaktkaameratest. Nõnda siis arvataksegi, et kõik kolmaktkaamerad teevad kehva pilti. Ei tee. Need on kompaktkaamerad, mis teevad väga-väga head pilti:

• Canon PowerShot S110
• Panasonic Lumix LX-7
• Olympus Stylus XZ-2
• Fujifilm FinePix XF-1
• Nikon Coolpix P330
• Sony Cyber-Shot RX100

Vaata neid kaameraid lähemalt võrdlusülevaatest “Tippklassi kompaktkaamerate võrdlusülevaade: Panasonic LX7 vs Sony RX100 vs Canon S110 vs Fujifilm XF1“

Kompaktkaamerate valik on üsna lai ning esmapilgul tundub, et neil peale mõne nupu, disaini või värvi suurt erinevust polegi. Miks siis maksab mõni selline pisike kaamera 150, mõni aga 450€? Kas kallis kompaktkaamera on tõesti nii palju soodsamast parem? Vaatame Ardoga järele:

Palun kliki video vaatamiseks siia

Videos näidatud kompaktkaamerad:

• Sony Cyber-Shot RX100
• Panasonic Lumix LX7
• Canon PowerShot S110
• Fujifilm Finepix XF1

Nii mõnigi meist on kokku meisterdanud endale soodsa tikutopsikaamera. See on ju lihtne ning üliodav variant fotode tegemiseks. Kujuta aga ette, kui ma ütlen et nüüd on võimalik teha endale eemaldatava objektiiviga ning pildiotsijaga kaamera. Sõge, eks. Tegelikult ei ole see nii utoopia, kuna Lomography tuli välja uut moodi kaameraga, mille nimeks Konstruktor.

Konstruktor on kaamera mis viib nii mõnegi meist lapsepõlve. Oma uue fotoaparaadi saab ju kasutaja pappkarbis, kus ainult hunnik kaamera tükke. Värske omaniku rõõmuks lisaks pildistamisele on tund-paar juhendi jälgimist ning kaamera kokkupanekut.

Lomo fotoaparaat on tehniliselt sarnane Lomography teiste mudelitega – 50mm f/10 objektiiv, säriaeg kuni 1/80 sekundit, mitmiksärituse võimalus ning võimalus kaamera statiivile keerata. Lisaks on kaameral šaht-tüüpi pildiotsija, mis teeb kogu komplekti veel eriti šeffiks.

Kui see veel ei pannud uude LOMO‘sse armuma, siis võta teadmiseks, et Konstruktor tuleb koos erinevate disainelementidega, mida saab kaamerale kleepida. Tänu sellele saad kokku panna just sellise Lomography Konstruktor kaamera, nagu Sinule meeldib.

Lomography kaamerad Photopointis

Vaata ka tutvustavat videot Lomography Konstruktor kaamerast:

Palun kliki video vaatamiseks siia

Kui Pentax aasta eest oma K-30 peegelkaamera lagedale tõi, olid fotoringkonnad meeldivalt üllatunud. Oli ju K-30 nii oma ilmastikukindla korpuse kui ka avara pildiotsija, käsitsemismugavuse ja muudegi aspektide poolest  konkureerivatest kaameratest peajagu üle.  Täna esitleb Pentax sellesama K-30 järeltulijat – peegelkaamerat nimega K-50.

Pentax K-50 juures on “parandatud” üks ainukesi asju, mille üle fotohuvilised ja tehnikafriigid K-30 juures virisesid – disain. K-30 välgukambri teravalt väljaulatuv “nokk” on eemaldatud ning nõnda ei pea Pentaxi logo nüüd objektiivi alla peitu pugema. Üleüldiselt on kaamera ümaram ja vähem macholiku välimusega. kadunud on augumuster ja kummaline kühm paremalt küljelt. Kokkuvõtvalt näeb K-50 nüüd välja nagu üks eeskujulik peegelkaamera nägema peab. Istu, viis.

Kõige muu osas on K-50 peaaegu et identne K-30 kaameraga. Juhtnuppude asetus ja arv ning tehnilised andmed on täpselt needsamad mis enne – erandiks on maksimaalne ISO, mis nüüd küündib kuni 25600.

Võrreldes K-30 kaameraga on K-50 aparaadi juures üks erinevus veel. Kui K-30 (kere) maksis uuena välja tulles 749€, siis K-50 kere saab maksma 100€vähem ehk 649€.

Pentax K-50 olulisemad omadused

• 16.1MP CMOS sensor – üks parema valgustundlikkuse ja dünaamilise ulatusega APS-C sensoreid üldse.
• Ilmastikukindel korpus – kaamera ei karda vihma ega tolmu. Mitte ükski teine kaamera sellist omadust selles hinnaklassis ei paku.
• Pildiotsija: avar ja selge, 100% kaadri katvusega vaateväli. Pentapeegli asemel on profikaamerate eeskujul pentaprisma, mis tagab ereda vate. Mitte ükski teine kaamera selles hinnaklassis nii head pildiotsijat ei paku.
• Toiteallikana saab kasutada kaasas olevat liitiumakut (480 kaadrit ilma välklambita). Juurde ostetava akuraami abil saab kaamera sees toiteallikana kasutada ka tavalisi ümaraid AA mõõdus patareisid või akusid
• Valikurattad on nii esi- kui ka tagaküljel – muudavad seadete muutmise kiires pildistamisolukorras eriti mugavaks
• Kaamerasisene värinastabilisaator – Canoni/Nikoni kaameratel on stabilisaator objektiivi sees – see tähendab, et iga uue objektiiviga peab ostma ka uue stabilisaatori ja objektiivid on seetõttu kallimad.
• 920 000 piksliga LCD. Väga hea lahutusvõime, menüükirjed on selged ja pildid kuvatakse ekraanile detailselt ja ilusalt!
• U1 ja U2 režiimid programmirattal – nende alla saab salvestada endale meelepärased kaamera seadistused ja säriparameetrid. Näiteks saad U1 alla salvestada kaamera seaded, mida kasutad keskmiselt hämaramas toas pildistamisel. Kui nüüd samades oludes pilte tegema hakkad, siis pole vaja seadistusi kruttida. Keerad vaid programmiratta U1 peale ja kukud klõbistama.
• ISO vahemik: 100-51200
• SAFOX IX+ autofookusmootor. 11 teravustamispunkti, 9 neist risttüüpi ehk eriti tundlikud
• 1080p fullHD videosalvestus – 24, 25 või 30 kaadrit sekundis. Heli salvestamise tundlikkust saab manuaalselt muuta. Sisseehitatud mono mikrofon. Välise mikrofoni kasutamise võimalust ei ole.
• Autofookuse peenhäälestus eraldi objektiividele – see võib uue objektiivi soetamisel päris palju peavalu kokku hoida.
• Kaamera hoiab viimati pildistatud foto RAW andmed mälupuhvris nii et ka JPEG faili pildistades saad pärast pildi tegemist soovi korral ka RAW faili taastada. See on unikaalne omadus Pentaxi peegelkaameratel.

Pentax K-50 soovituslikud jaehinnad

• K-50 kere: 649€
• K-50 + 18-55WR objektiiv: 699€
• K-50 + 18-135WR objektiiv: 999€
• K-50 + 18-55 & 50-200WR objektiivid: 799€

Pentax K-50 tootefotod

Jep. Sellist kaamerat me tahtsimegi. Täna esitletav Pentax K-500 peegelkaamera on aste kõrgemal oleva K-50 aparaadiga vaat et identne. Seesama 16.1 MP sensor, pildiprotsessor, autofookussüsteem, avar pildiotsija, 6 fps sarivõte, terava ja selge pildiga LCD-ekraan, valikurattad nii ees kui taga… Erinevusi on K-500 mudeliga võrreldes neli: K-30 kaamera korpus ei ole ilmastikukindel, selle akukambris ei saa kasutada AA akude raami, selle pildiotsijas ei kuvata punaseid autofookuspunkte ja selle ekraanile ei kuvata digitaalset loodi. Kõik.

Sellise kaamera soovituslikuks jaehinnaks koos DAL 18-55mm objektiiviga on 499€. Nii madala hinnaga ei ole nii võimekat kaamerat mitte kunagi enne välja kuulutatud.

Imaging-Resource veebileht kirjutab, et “K-500 ei ole mitte tavaline algajaile mõeldud kaamera. See on täis tuubitud kõrgema klassi peegelkaamerate omadusi ja on nõnda konkurendiks pigem palju kallimatele peegelkaameratele nagu Canon 700D või Nikon D5200″.  Dpreview sedastab oma käed-küljes ülevaates, et “Need (K-50 ja K-500) näevad head välja, neid on hea käes hoida ja käsitseda ning neil ei ole ühtegi ilmselget puudust.” The Phoblographer kirjutab: “K-500 kaameraga annab Pentax algajale fotohuvilisele palju powerit. Võib-olla isegi liiga palju”.

Niisiis – kui sult keegi küsib, et milline võiks olla parim peegelkaamera algajale fotohuvilisele, siis sa nüüd tead – Pentax K-500.

Pentax K-500 oulisemad omadused

• 16.1MP CMOS sensor – üks parema valgustundlikkuse ja dünaamilise ulatusega APS-C sensoreid üldse.
• Pildiotsija: avar ja selge, 100% kaadri katvusega vaateväli. Pentapeegli asemel on profikaamerate eeskujul pentaprisma, mis tagab ereda vaate. Mitte ükski teine kaamera selles hinnaklassis nii head pildiotsijat ei paku.
• Valikurattad on nii esi- kui ka tagaküljel – muudavad seadete muutmise kiires pildistamisolukorras eriti mugavaks
• Kaamerasisene värinastabilisaator – Canoni/Nikoni kaameratel on stabilisaator objektiivi sees – see tähendab, et iga uue objektiiviga peab ostma ka uue stabilisaatori ja objektiivid on seetõttu kallimad.
• 920 000 piksliga LCD. Väga hea lahutusvõime, menüükirjed on selged ja pildid kuvatakse ekraanile detailselt ja ilusalt!
• Kiireim sarivõte omas klasss – 6 kaadrit sekundis (30 JPG faili või 8 RAW faili). Konkurentide sarivõttekiiruseks on 4 fps.
• U1 ja U2 režiimid programmirattal – nende alla saab salvestada endale meelepärased kaamera seadistused ja säriparameetrid. Näiteks saad U1 alla salvestada kaamera seaded, mida kasutad keskmiselt hämaramas toas pildistamisel. Kui nüüd samades oludes pilte tegema hakkad, siis pole vaja seadistusi kruttida. Keerad vaid programmiratta U1 peale ja kukud klõbistama.
• ISO vahemik: 100-51200
• SAFOX IX+ autofookusmootor. 11 teravustamispunkti, 9 neist risttüüpi ehk eriti tundlikud (konkurentidel on risttüüpi teravustamispunkte vaid 1)
• 1080p fullHD videosalvestus – 24, 25 või 30 kaadrit sekundis. Heli salvestamise tundlikkust saab manuaalselt muuta. Sisseehitatud mono mikrofon. Välise mikrofoni kasutamise võimalust ei ole.
• Autofookuse peenhäälestus eraldi objektiividele – see võib uue objektiivi soetamisel päris palju peavalu kokku hoida.
• Kaamera hoiab viimati pildistatud foto RAW andmed mälupuhvris nii et ka JPEG faili pildistades saad pärast pildi tegemist soovi korral ka RAW faili taastada. See on unikaalne omadus Pentaxi peegelkaameratel.

Pentax K-500 soovituslikud jaehinnad

• K500 DAL 18-55 Kit 499€
• K500 DAL 18-55&50-200 DAL Kit 599€

Pentax K-500 tootefotod